Eesti lapsed on interneti liigkasutamise osas Euroopas esikohal – 49% on enda puhul täheldanud vähemalt üht ülemäärasele kasutusele viitavat tunnust, selgub Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud uuringust. Itaalias on see näitaja 17%, Euroopa keskmine on 28%. Samas ei leidu Eestis lapsi, kel esineks korraga kõik viis liigkasutusele osutavat märki.

Alternatiivsete huvide puudumine
“Eesti laste esikoht tuleneb eelkõige sellest, et 30% väidab end olevat netis surfanud ka siis, kui nad polegi sellest huvitatud,"  selgitas Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus.  "See võib viidata alternatiivsete tegevuste või huvide puudumisele. Samas on meie lastest iga viies püüdnud tagajärjetult piirata internetis veedetavat aega.”

Üldiselt saavad lapsed internetis hästi hakkama.  Ülemäärase netikasutuse ja selle negatiivsete tagajärgede risk on kõrgem hilisemas teismeeas ja psühholoogiliste probleemidega laste hulgas.

Projekt EU Kids Online uuris, kui tihti on 11-16-aastased enda puhul märganud interneti liigkasutamise märke, näiteks interneti pärast koolitööde tegematajätmist, vähest pere ja sõpradega suhtlemist või edutuid katseid oma internetikasutust vähendada. Kõige sagedamini tunnistavad lapsed, et nad on leidnud end internetis surfamas ka siis, kui nad tegelikult ei ole sellest huvitatud – seda väitis 42% Euroopa lastest.

Oluliselt vähem – 17% – on olnud interneti pärast söömata või magamata. Patoloogilise liigkasutamise risk ähvardab 1% Euroopa lastest. EU Kids Online’i andmetel esinevad ühel lapsel sajast kõik viis küsitluses mõõdetud interneti liigkasutuse tunnust. Lapsed, kes on enda puhul täheldanud mitut ülemäärase netikasutuse märki, kalduvad vastama, et neil on ka mitmeid psühholoogilisi ja emotsionaalseid probleeme.

Ole kursis
Interneti liigkasutamise vältimiseks soovitab EU Kids Online lastevanematel olla rohkem kursis laste internetitegevustega ja nendega sel teemal arutleda. Lapsevanemate toetusest liigkasutuse vähendamisel on eriti palju abi juhtudel, kui laps on kogenud internetis midagi ebameeldivat.
Rohkem infot: http://eukidsonline.ut.ee või www.eukidsonline.net.

Aruande „Excessive Internet Use among European Children“ (autorid David Smahel, Ellen Helsper, Lelia Green, Veronika Kalmus, Lukas Blinka ja Kjartan Ólafsson) täistekstiga saab tutvuda projekti EU Kids Online kodulehel.

Samal teemal:

• Internetiseadused- ja probleemid ning nende üle arutlemine koolitunnis
• Vestlusring: Internetiturvalisus
• Koolielu küsimustele vastas veebikonstaabel Andero Sepp

Õppekäigul antakse lastele esmased teadmised  internetist ja arvutisuhtlusest, täidetakse töölehti ning vaadatakse õpetlikke multifilme Netilammaste seiklustest. Esimene õppekäik toimub juba järgmisel neljapäeval, 25. oktoobril Tallinnas Audentese erakoolis.

Tiigrihüppe Sihtasutuse „Targalt internetis“ projekti juht Triin Kanguri sõnul on projekti eesmärk propageerida noorte hulgas teadmisi ja oskusi, kuidas internetis suheldes hästi toime tulla. „Kuna lapsed alustavad internetikasutust juba eelkoolieas, siis on oluline, et see teave jõuaks nii nende kui ka lapsevanemateni. Interaktiivses töötoas jagatakse mängude ja „Netilammaste“ multifilmide abil lihtsaid näpunäiteid, missugust infot võib endast teistele jagada ja mis oleks mõistlik enda teada jätta," tutvustas Kangur lasteaialastele suunatud õpituba. Lastega tegelevad Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajad Johanna Olesk ja Piret Seepa. Õppekäigu teises pooles saavad lapsed treeneri juhendamisel sportida Audentese spordikompleksis.

Audentese Erakooli kommunikatsioonijuhi Helen Vihtoli sõnul pakub Audentes oma õpilastele turvalist keskkonda ning toimetamine turvaliselt ja targalt internetis on üks osa sellest. "Osalemine "Targalt internetis" koostööprojektis on meile suureks auks. Pakume lastele lisaks õpetlikule loengule ka hea võimaluse sporti teha. Eks lapsevanemana soovime me kõik, et lapsed huvituksid rohkem liikumisest ja aktiivsest tegevustest ning nagu Tiigrihüppe Sihtasutus soovitab – kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid mõtestatult, mitte ennast arvuti taha unustades,“ lisab ta.

Õppekäigud toimuvad kuni 2013. aasta mai lõpuni ning neis osalemine on lasteaedadele tasuta.

Registreerumine koolitusele:
Osalemissoovi saate edastada aadressile audentes@audentes.ee, kirjas palume ära märkida:
1. Lasteaia nimi ja aadress
2. Õpetajate nimed, e-maili aadressid ja telefoninumbrid
3. Osalevate laste arv ja eesnimed

Lisainfo telefonidel: 699 6691, 699 6740, 69965 43

Projekti „Targalt internetis“ viivad ellu Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ja Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programmi „Safer Internet“.

Samal teemal:

• Õppekäik internetti: mäng ja teadmised käsikäes
  
  

Veebikonstaabel Maarja Punak ütles Postimehele, et ametlikku statistikat teadete arvu kohta politsei ei tee, kuid viimasel kahel aastal on internetikiusamise kohta tulnud teateid üle päeva - kõik nad on väga erineva sisuga alates ähvarduskirjadest postkastis kuni pornovideote postitamiseni kellegi Facebooki seinal, ütles ta. Pikemalt loe juba Postimehest.

Samal teemal:

• Uuring: tavakiusamine on küberkiusamisest kordades sagedasem
• Kuidas tulla toime küberkiusamisega (tunnikava 5.-9.klass)
• Kiusamine internetis (tunnikava 6.-9.klass)
• Kiusamise ennetamise programm

Foto: Flickr

Nagu juba traditsiooniks saanud, avaldas Insafe ka sel aastal oma populaarse Tagasi Kooli kampaania. Käesoleval aastal algas kampaania 3. septembril, misjärel igal päeval ilmus kampaania lehele üks kingitus - nii kuni 10. septembrini, mil avaldati kogu kampaania materjal. 

Tagasi Kooli kampaania pakub õpetajatele internetiturvalisuse vahendite ja materjalide komplekti, mis aitab kooliaastat positiivses võtmes alustada. Sel aastal sisaldab komplekt veebiõiguste plakatit, tunnikavasid põhi- ja keskastme õpilastele, “tunnete baromeetri” mängu ning andmete kaitsel ja privaatsusel põhinevat rollimängu vanematele õpilastele.

Komplekt sisaldab veel õpetajatele suunatud tutvustust YouTube’i hariduslike materjalide ja uue eSafety võistluse Digital Citizenship Curriculum’i kohta. Lisaks nendele on lisatud ka ülevaade erinevate Tagasi Kooli materjalide kohta Insafe võrgustikus.

Lisaks eelnevale plaanib Insafe varsti läbi viia veebipõhise kursuse “Mängud koolides”. 1. oktoobril alustav õpetajatele suunatud e-kursus keskendub mängude kasutamisse klassiruumis. Mängude eeliste juures vaadatakse ka meetodi potentsiaalseid nõrkusi. Veebikursusele on võimalik registreeruda juba praegu siin.

Lõpetuseks leiab komplektist ka juba uue aasta Turvalise Interneti Päeva (Safer Internet Day - SID) eelinfo, sealhulgas viite koolide registreerimisvõimalusele edasise info saamiseks. Järgmise aasta Turvalise Interneti päev leiab aset 5. veebruaril 2013 ning see keskendub veebiõigustele ja -vastutusele.

Tänavune Tagasi Kooli kampaania on seni suurim ning Insafe loodab, et sellest on õpetajatele palju abi. Tutvu materjalidega lähemalt kampaania kodulehel. 

Refereeritud: Insafe 

Samal teemal: 

• Turvalise Interneti Päev, kampaania Tagasi kooli
• Turvalise Interneti Päeva komplekt koolidele
• "Targalt internetis" meeskond kutsub Turvalise interneti päeva tähistama
  

Täiskasvanud võiksid sellistel teemadel lastega arutada, leiab Konstabel. Loe tema arvamuslugu internetiajastu teemal lähemalt Postimees.ee'st.

Samal teemal:

• Lapsed ja arvutid: kas peaksime olema mures?

Foto: Dreamstime

Laste tegevusest internetis ja sellest tulenevatest ohtudest kirjutab Ann Lind-Liiberg portaalis Tarbija24.

Loe lisaks:

• Uurimisvõrgustik EU Kids Online avaldas poliitikasoovitused laste internetiriskide maandamiseks
• Õpetajad saavad internetis käitumise põhimõtteid tutvustada igas aines

Vaatamata murettekitavatele pealkirjadele meedias avaldas Norra uurija Dan Olweus Bergeni ülikoolist uurimuse tulemused, mis tõestasid, et tavapärane kiusamine koolides ja mänguplatsidel on küberkiusamise kõrval palju sagedasem. “On väga vähe teaduslikku alust, mis näitaks, et küberkiusamine on viimase viie-kuue aasta jooksul kasvanud, tegelikult ei ole see väga sage.”

Olweuse uurimus põhineb 450 000 Ameerika Ühendriikide 3.-12. klassi ja 9000 Norra 4.-10. klassi õpilaste vastustel. Küsitlusi viidi läbi aastail 2006-2010, samal ajal tutvustati ka kiusamise ennetusprogrammi. Kõik õpilased täitsid Olweuse kiusamisteemalise küsimustiku, mis uuris õpilase isiklikku seost kiusamisega - seda nii ohvri kui kiusaja rollis. Küsimustiku ühes osas uuriti ka õpilaste kogemusi küberkiusamise teemal.

18% küsitletud Ameerika Ühendriikide õpilastest ütles, et neid on kiusatud, samal ajal kui ainult 5% kaebas küberkiusamise üle. Kiusatavatest õpilastest 80% ütles, et küberkiusamine on vaid tavalise kiusamise üks vorm koolikiusamise kõrval. 3% tunnistas, et nad küberkiusavad teisi. Analüüs näitab, et 80-90% õpilastest, keda on küberkiusatud, olid ka tavapärase verbaalse, füüsilise või kaudsema kiusamise - suhtluse kaudu levivate valede või halbade kuulujuttude - ohvrid. Ka kiusajad ise olid küberkiusamise kõrval ka tavakiusamise läbiviijateks.

Tavakiusamise üks osa

“Need tulemused viitavad sellele, et praegune digitaalne meedia on tegelikkuses uued “ohvrid” ise loonud”, ütles Olweus oma avalduses. “Olla küberkiusatud või küberkiusata kaasõpilasi, näikse olevat suures osas tavakiusamise üks osa, kus digitaalse meedia kasutamine on ainult üks võimalikest vormidest, sealjuures mitte eriti suure tähtsusega vorm.”

See ei tähenda loomulikult seda, et küberkiusamine pole koolis ja väljaspool seda probleemiks, märkis Olweus. Küberkiusatud lapsed, nagu ka tavakiusamise ohvrid, kannatavad tihti depressiooni, madala enesehinnangu ja isegi enesetapumõtete all, ütles ta.

Ometigi on tema sõnul raske eristada, mis on just küberkiusamise ja mis tavakiusamise tagajärg, sest enamasti on arvuti vahendusel kiusatud lapsed ka tavakiusamise ohvrid. “Sellegipoolest on mõned küberkiusamise vormid, nagu näiteks piinliku või ebamugavust tekitava pildi või video postitamine, kindlasti väga negatiivse mõjuga. Seetõttu on vajalik ka küberkiusamist tõsiselt võtta nii uurimustes kui ennetamises,” osutas Olweus.

Suurendada kartust vahele jääda

Ta soovitab, et koolid ja kogukonnad panustaksid nii aega kui tehnoloogiat küberkiusamise juhtumite anonüümsele tuvastamisele ning selle põhjal õpilastele tulemustest selgelt ja avatult teada andmisele. See strateegia suurendab tunduvalt paljastamise tajutavat riski.

Loomulikult on igasugune kiusamine vastuvõetamatu, aga ülekaalukas keskendumine küberkiusamisele jätab tähelepanuta tavapärase koolikiusamise. Nagu iga sotsiaalse probleemi puhul, armastab meedia mahlakaid pealkirju, mis sisaldavad “uusi” kiusamise vorme, seda mõistet proovitakse isegi seadustada. Mida aga tegelikkuses tuleks teha, on meedia rahustamine ja kiusamise ennetamine.

“Nähes, et tavakiusamine on võrreldes küberkiusamisega koolides valdav, on loomulik soovitada koolidel suunata oma jõupingutused just tavakiusamise vältimisele ja ennetamisele. Ma ei taha küll küberkiusamist tühisena näidata või selle tähtsust vähendada, aga ma arvan kindlasti, et küberkiusamine tuleks asetada õigesse konteksti, mis annaks reaalsema pildi selle loomusest”, ütleb Olweus.

Võib ainult aimata, mida tunnevad lapsed, keda rünnatakse mänguplatsil ja nende arvutites. Ilmselgelt on parim lahendus kiusajate, kes teevad teiste elu põrguks, harimine ja distsiplineerimine.

Refereeritud: Eurek Alert, Tech Crunch, foto: Tech Crunch

Loe lisaks:

• Kuidas tulla toime küberkiusamisega (tunnikava 5.-9.klass)
• Kiusamine internetis (tunnikava 6.-9.klass)
• Kiusamise ennetamise programm

Sawyer kirjutab The Guardianis vaimukalt, kuidas laste arvutikasutusoskused teda vahel hirmutavad  - tema pooleteiseaastane tütar on juba osav dokumentide kustutamises emme iPadist. Mis järgmiseks?

Tehnoloogial põhinevad meelelahutusviisid on praeguste lapsevanemate ja nende laste vahel tekitanud n-ö teadmiste lõhe. Kui artikli autor veel ise laps oli, ei tegelenud lapsevanemad oma järglaste lõbustamisega kuigi palju - vastupidi, Sawyer veetis tunde, jälgides vihmapiisku aknaklaasil libisemas või mõeldes välja uusi "raadiosaateid", mida kassettmakil lindistada. Nüüd kasutavad lapsed arvutit igavuse peletamiseks ja vanematele tekitab lapse arvutis olemine tegelikult vaba aega.

Artiklis soovitatakse lapsevanematel õpetada oma lapsi arvutis veedetud aega õigesti juhtima ning teiseks - selle asemel, et hurjutada last arvuti tagant ära tulema, võiks lapsi hoopis parki liikuma kutsuda. Oluline on ka kontrollida, et arvutimäng oleks eakohane; kindlustada, et laps ei sööks mängude ajal liiga palju rämpstoitu ja tagada, et vastutustundlik täiskasvanu oleks läheduses.

Soovitame lugeda ka artikli täismahus versiooni!

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Andrei Hvostov: hirmuäratavalt oskuslikud lapsed
• Jälgida või mitte?
• 10 võimalust internetiturvalisuse õpetamiseks

„Uuringud näitavad, et enamik valikuid, mille noored internetis teevad, on head,“ ütleb FOSI (Family Online Safety Institute) projektijuht. Septembris avatava inglisekeelse veebilehe aplatformforgood.org kaudu püütakse esile tõsta positiivseid võimalusi, mida internet pakub.

FOSI usub, et

• Lapsed ja noorukid peaksid saama ligipääsu interaktiivsele veebilehele, mis tutvustab neile internetiturvalisust lõbusal ja haaraval moel.
• Lapsevanemad peaksid saama häid nõuandeid, julgustamaks kogu pere internetiturvalisuse üle arutama ja pöörama viimased uudised õppimiskogemuseks.
• Õpetajad leiavad uuelt leheküljelt erinevaid videoid ja muid veebipõhiseid lahendusi, et oma õpilasi inspireerida.

Materjalide lugemiseks ei ole sisselogimine vajalik. Uus lehekülg ei püüa asendada olemasolevaid, vaid lisab uue võimaluse interneti üle arutlemiseks. Kuidas olla vastutustundlik digitaalne kodanik online-maailmas? Ka õpilased saavad end asetada juhendaja rolli ning õpetada oma vanemaid tehnoloogiat kasutama. FOSI loodab, et seeläbi hakkavad noored enda internetikäitumist teise nurga alt nägema.

Refereeritud eSchool Newsi viimasest numbrist.

Loe lisaks:

• Laste tark käitumine internetis nõuab kodu ja kooli koostööd

Foto: Dreamstime

Kuidas lapsi internetis kaitsta; kui lapsevanem näeb, et on vaja anda suuniseid, mida siis teha; mida peaksid tegema lapsevanemad, kes ise ei ole arvutikasutuses väga osavad ning muid nõuandeid leiab Eesti Päevalehe artiklist.

Loe lisaks: Lapsed saavad veebiteenustelt harva abi

Foto: Koolielu arhiiv