Eesmärk on üks: tuua õppimisse vaheldust ja mängulisust, pakkuda eduelamust, arendada laste mõtlemis- ja koostööoskuseid. 

Pärnu Toimetulekukooli õppealajuhataja ja arvutiõpetaja Enela Kase-Tonna oli lahkelt nõus rääkima, kuidas nende koolis on robootika ja õppetöö seotud.

Õpilased vajavad erituge

Pärnu Toimetulekukoolis õpivad haridusliku erivajadusega intellektipuudega ning liitpuudega õpilased. Kõik õpilased vajavad erituge – neile on kohandatud õpperuumid, õppemetoodika, õppevahendid, neid õpetavad ning toetavad vastava erihariduse saanud õpetajad ja tugipersonal. Koolis rakendatakse põhikooli lihtsustatud riiklikku õppekava ja selle alusel toimetulekuõpet ja hooldusõpet. Liitklassi põhimõttel moodustatud eriklassides õpib kuni kuus õpilast. Klassikomplekte on kokku kaheksa.

Hooldusõppes arendatakse laste igapäevaoskusi ja  -harjumusi (riietumine, söömine, orienteerumine ruumis ja ajas, käelised tegevused, koristamisoskus) ja kogu õpe käib läbi praktiliste tegevuste tundide – motoorika, kommunikatsioon, sotsiaalsed oskused, kognitiivsed oskused. 

Toimetulekuõppes õpetatakse igapäevaoskusi ja -harjumusi õppeainete kaudu – eesti keel, matemaatika, elu- ja toimetulekuõpe, kunst ja käeline tegevus, kodundus ja käsitöö, kehaline kasvatus, muusikaõpetus, puutöö alates 9. klassist ja arvutiõpetus 8. klassist. Õppeaineid hõlmavad oskused saavad selgeks samuti praktiliste tegevuste abil.

 „Meie õpilaste arengutempo on väga erinev tavakooli õpilase arengust. Sõltuvalt puude diagnoosist ja arenguvõimest võib 9. klassis õppiv õpilane olla 1. klassi tavaõpilase tasemel ja temaga tegeletakse vastavalt tema individuaalsele arengule ja võimetele,“ selgitas Enela Kase-Tonna.

Kordamine on tarkuse ema

Pärnu Toimetulekukoolis on I kooliaste (1.-3. klass), II kooliaste (4. – 6. klass) ja III kooliaste (7. – 9. klass). Õpetamine toimub üldõpetuse põhimõttel ehk kogu õpe ja tegevused planeeritakse rahvakalendri tähtpäevade, vabariigi tähtsündmuste, aastaaegade, looduse ja loomade/lindude abil. Igal aastal korduvad samad tähtpäevad, aastaajad, looduse ja loomade/lindude vaatlused ning alati lisatakse juba omandatud oskustele juurde uusi teadmisi ja oskusi. „Meil kehtib ütlus „Kordamine on tarkuse ema“ ja ainult selliselt kinnistuvad meie õpilastele igapäevaoskused ja -teadmised,“ selgitas Enela Kase-Tonna. 

BeeBot on sobivuselt universaalne

Õppetöös kasutavad Pärnu Toimetulekukooli õpilased ja õpetajad BeeBoti haridusroboteid. Mesilase välimusega, suured, mõnusalt ümarad ja parajalt suured robotid on tõeliselt universaalsed, sobides nii HEV-õpilastele kui tavakoolis näiteks gümnaasiumi viimasesse klassi, lihtsalt ülesanded peavad vastavad olema. BeeBotte saab kasutada igas õppeaines. 

„Meil on koolis neli BeeBoti robotmesilast, mida kasutatakse kõikides ainetundides. Lisaks saime sel aastal robootikapäeval osalemise eest auhinnaks ProBot autoroboti, aga seda me alles õpime kasutama,“ selgitas Enela Kase-Tonna. „BeeBot robot sobib meie õpilastele, sest seda ei ole vaja ise kokku panna ega programmeerida. Roboti peal on nooled, mida liikumiseks valida: ette, taha, vasakule, paremale.“ On õpilasi, kes liiguvad robotiga ühe  sammu kaupa, aga on ka neid, kes kõik sammud järjest suudavad sisestada ja roboti ühekorraga sihtpunkti saadavad.

Õppealajuhataja sõnul on õpetajad ise välja mõelnud ja valmistanud üheksa õppealust ja sinna juurde kuni 20 õppemängu või õppeülesannet. Ülesandeid saab varieerida kergemaks ja raskemaks vastavalt õpilase arengule ning oskustele. BeeBot robotit kasutatakse orienteerumise harjutamiseks (vasak-parem-ette-taha), loendamiseks (mitu sammu tuleb teha), küsimusele vastamiseks (kui tuleb midagi ära tunda või midagi teada). Näiteks hooldusõppe õpilased õppisid BeeBoti abil värve ja liikumissuunda; 6.-8.klassi õpilased kordasid aastaaegu ja kuude nimetusi. „Kuna robot teeb kohale jõudes toredat häält, siis see on meie õpilastele lisaboonus – kui kohale jõuan, siis saan häält kuulda,“ sõnas ta. 

Õpitav jääb paremini meelde

BeeBot teeb õppimise lõbusamaks ja siis jääb kõik ka paremini meelde. Mõnele õpilasele on see mõnikord ka preemia – kui olen tubli, siis saan BeeBot robotiga oma lemmikõppemängu mängida. „Meie õpilastest ei ole üldjuhul nende puude raskuse tõttu infotehnoloogia alal edasiõppijaid. Tublimad ja hakkajamad lähevad meilt edasi Vana-Vigala Kutseõppekeskusesse. Küll aga rikastab BeeBot robootiga tegelemine kõigi õpilaste arusaama ümbritsevast maailmast,“ sõnas Enela Kase-Tonna.

Robootika ühendab õpetajaid

Aga kuidas robootika abistab HEV-õpilase õpetajat? „Robootika paneb õpetajaid kõigepealt teisiti mõtlema, end ise arendama ja omavahel rohkem koostööd tegema. Meie õpetajad olid BeeBot aluseid tehes ja õppemänge koostades väga tihedalt koostöös. Valmis õppemängude osas anti üksteisele nõu, kuidas mängu edasi arendada ja milliseid raskusastmeid võiks juurde mõelda. Robotmesilane andis õpetajatele võimaluse paremini iseennast tundma õppida ja oma õpilaste võimeid avastada,“ tegi Pärnu Toimetulekukooli õppealajuhataja ja õpetaja Enela Kase-Tonna kokkuvõtte. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koole ja lasteaedasid toetatakse tehnoloogiliste seadmete soetamisel 240 000 euroga
• ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse

Muudatused võimaldavad sõltumata kooli tüübist ja omandivormist pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele sobivat tuge.

„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt – see peab olema kohe kättesaadav. Senine diagnoosipõhine süsteem ning eriklasside jaotus ei ole võimaldanud paindlikku ja kaasavat õppekorraldust,“ ütles minister Mailis Reps.  Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust.

Õppe korraldamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest ja mahust

Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse kooliväliseid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialiste.

Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte õpilaste täituvuse piirmääraga eriklassi liik.

Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest.  Kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele kavandatakse suuremat tuge vajavatele õpilastele senisest mahukamat – enam kui 20 miljonit – haridus- ja tegevuskulude toetust. See hõlmab ka toetust tugiteenustele.

Eelnõu loomisesse on kaasatud kõik peamised huvigrupid ning spetsialistide liidud. Aprillist juunini toimunud eelnõu aruteludel osalesid Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühendus, Eesti Koolipsühholoogide Ühendus, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Lastekaitse Liit, SA Innove, Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Tallinna Haridusamet, Rahandusministeerium.

Lisainfo ministeeriumi veebilehel. 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme

Hariduslike erivajadustega õpilaste kategoriseerimise süsteem ning sellele tuginev eriklasside jaotus ei taga õpilastele vajalikku tuge ja paindlikku õppekorraldust.

Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust. Selleks kavandatakse seadusandluses mitmeid muudatusi.

„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt ning sellisel juhul peab olema see kohe kättesaadav,“ ütles minister Mailis Reps.

Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse koolivälised spetsialistid: haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialistid.

Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte eriklassi liik.

Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest. Selleks eraldatakse kohalikele omavalitsustele lisaks haridustoetusele ka tegevuskulu toetust suuremat tuge vajavatele õpilastele.

Riik plaanib ka täiendava rahastamisega toetada kohalikke omavalitsusi tugispetsialistide kättesaadavuse tagamisel alates 2018. aastast alates 6 miljoni euroga aastas.

Kohtumisel osalevad kohalike omavalitsuste, eripedagoogide liidu, logopeedide ühenduse, koolipsühholoogide ühenduse, sotsiaalpedagoogide ühenduse, puuetega inimeste koja, lastekaitse liidu jt esindajad.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme