Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuhi Katrin Pärgmäe sõnul muutuvad iga aastaga järjest olulisemaks konkreetsed oskused. “Varasematel aastatel oli ka projekte, kus vabatahtlik pani õla alla seal, kus vajadust nägi ja aidata sai. Sel aastal on aga näha, et vajatakse konkreetsete oskustega noori spetsialiste, näiteks infotehnoloogia, veebidisaini või ettevõtluse alal. Loomulikult tuleb arvestada, et ainult pool tööst tehakse lähetuses olles, teine ja võib-olla isegi olulisem pool on tagasi Eestisse tulles enda kogemustest rääkida.”

Myanmari otsitakse vabatahtlikku, kes aitaks läbi viia kursuseid inglise keele, sotsiaalteaduste ja infotehnoloogia vallas. Akadeemia eesmärk on anda noortele alates 16. eluaastast oskuseid, mis aitavad neil kogukondade töös osaleda ja neid arendada. Olenevalt vabatahtliku taustast saab ta ka ise koolitusprogrammi luua.  Indiasse oodatakse fotograafia, videotöötluse või veebidisaini taustaga noort. India kohaliku organisatsooni eesmärk on luua digitaalseid materjale, mis aitavad tõsta teadlikkust kutsehariduse olulisusest India noorte seas. Ugandasse oodatakse inimõiguste ja naisettevõtluse huviga vabatahtlikku. Kohaliku vabaühenduse eesmärk on saavutada raskes olukorras naiste majanduslik sõltumatus. Selleks aidatakse neil enda väikeste äridega alustada, olgu see seakasvatus või käsitöö.

Foto: AKÜ, Kaidi Kori

Kandideerimine on avatud 21–30-aastastele maailmaharidusest huvituvatele noortele, kes räägivad inglise keelt. Arengukoostöö Ümarlaud ootab avaldusi 2.-26. jaanuarini 2018.

GLEN Eesti on osa üle-euroopalisest GLEN võrgustikust. Projekti eesmärk on toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel. Maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprojekt hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist tööd sihtriigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. Projekti koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab ASA programm.

Lisainfot kandideerimiseks leiab GLEN kodulehelt www.terveilm.ee/glen.

Samal teemal:

• GLEN kutsub vabatahtlikuks arenguriikidesse

Vaatluse all on teema, mida Euroopas pole seni palju uuritud - kuidas mõjutab digitaliseerimine arengukoostööd ja elu arenguriikides?

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “Me mõtleme arengukoostööst kui teede rajamisest ja vetsude ehitamisest, aga reaalsus on see, et Aafrikas on rohkem mobiiltelefone kui tualette. Kas meie Euroopas jõuame selliste peadpööritavate muutustega sammu pidada? Kui Eestis tekitab põnevust tänavatel veereva pakiroboti testimine, siis Malawis transporditakse igapäevaselt droonidega vereproove. Digilahendustel on meeletu potentsiaal kõige vaesemate inimeste elujärje parandamiseks, Eestis on omakorda olemas oskused ja võimalused, et saada siin valdkonnas eestvedajaks.”

Samas on arengumaades samad probleemid, mis varemgi - äärmuslik vaesus, kehvad võimalused hariduseks, puhta vee ja sanitaartingimuste puudus jne. Mõnes riigis teeb muret korruptsioon ja suurkorporatsioonide võim rüüstata loodust ilma makse maksmata. IT saab aidata neid muresid lahendada ja seda mitte ainult riiklike registrite abil. Hea näide on Eesti algatus Teeme Ära!, kes korraldab 2018. aasta septembris üleilmsed koristustalgud. Koristamise mõju on igas riigis käegakatsutav, kuid ettevalmistusi ei saaks teha ilma infotehnoloogiat kasutamata.

11. septembril toimuv konverentsi esimene päev on väga praktiline - koostöös Garage48-ga otsitakse reaalseid lahendusi, kuidas digitaliseerimist maailma ja inimeste hüvanguks kasutada.

12. septembril päeval räägitakse sellest, milline peaks olema arengukoostöö tulevikus - mis on digitaliseerimise riskid ja võimalused? Konverentsi peaesineja on Alix Rübsaam, kes räägib tehnoloogiast tulevikus, tehisintellekti rollist ja inimkonna hääbumisest või õitsengust. Kas Stephen Hawkinsil on õigus, kui ta ütleb, et tehisintellekti tulekuga muutuvad inimesed üleliigseteks?

Konverentsi veebileht ja registreerimine: http://www.terveilm.ee/digitaldevelopment/ 

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. 

Samal teemal:

• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?
• Eestis on parimad võimalused hariduse omandamiseks

Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) juhi Sigrid Solniku sõnul on selle aasta projektid veidi teistmoodi, kuna esimest korda otsitakse mitmesse projekti põllumajanduse ja kunstitaustaga noori. “Aasta-aastalt on olulisemaks muutunud projektides osalemiseks vajalikud erialased teadmised. Näiteks otsime kunsti- ja kultuuritaustaga vabatahtlikke Kameruni ja Palestiinasse ning põllumajandusest huvitatud noori Indiasse ja Ugandasse.”

2017. aastal saab kandideerida kaheksasse projekti. Viis projekti avanevad Eesti vabatahtlikele esmakordselt:

India - põllumajandusvõtted ja terviseedendus naistele ning tüdrukutele
Palestiina - töö noortega kultuuri ja kunsti vallas
Kamerun - praktilised koolitused äri ja IT vallas
Kamerun: teater avalikus ruumis
Uganda - ökoloogiline põllumajandus HIV/AIDSi nakatunute peredele

Kolmes organisatsioonis on eestlased juba abiks käinud, Ghanas ja Gruusias ühe aasta, Nepalis kaks aastat: 
• Ghana: teadlikkuse tõstmine kullakaevanduste mõjust tervisele 
 (2016 blogi: lifeinmines.blogspot.com.ee) 
• Gruusia: taluturismi arendamine ehk agroturismi loomine 
 (2016 blogi: kristiinaroosild.wixsite.com/thebigunknown)
• Nepal: maavärinas hävinud küla ülesehitamine 
 (2016 blogi: elunepalis.tumblr.com)

Kandideerimine on avatud 21–30aastastele maailmaharidusest huvituvatele noortele, kes räägivad inglise keelt. Osade projektide puhul tuleb kasuks ka vene, prantsuse või araabia keele oskus. Arengukoostöö Ümarlaud ootab avaldusi 31. jaanuarini 2017.

GLEN Eesti on osa üle-Euroopalisest GLEN võrgustikust. Projekti eesmärk on toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel. Maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprojekt hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist tööd sihtriigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. Projekti koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab ASA programm.

Lisainfot kandideerimiseks leiab lehelt terveilm.ee/glen ja Facebooki leheküljelt.

Allikas: AKÜ pressiteade. Fotod: AKÜ.

Samal teemal:

• Täna toimub rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse laat

Päeva eesmärgi saab kokku võtta küsimusega: “Miks on vaja minna kuskile arenguriiki vaeseid aitama, kas Eestis on vaeseid vähe?”

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul ringleb arengumaade kohta nii palju müüte, et sageli on raske aru saada, mis on tõde ja mis mitte. “Kindlasti oleme kaugete riikide  ja sealsete murede osas täna targemad kui kümme aastat tagasi. Samas levib veel üsna palju väärarusaamu. On inimesi, kes arvavad, et arengukoostöö on sisuliselt “maakolgastes pärismaalaste narrimine.” Teised leiavad, et me ei saa aidata, sest sureme siin ise nälga. Kolmandad on veendunud, et maailmas ei ole aitamisega midagi paremaks muutunud." 

1. müüt: “Arenguriike saab aidata alles siis, kui meil endal enam ei ole ühtegi vaest inimest.” 

See müüt on üks populaarsemaid. Viletsust on absoluutselt kõikides maailma riikides, ka Eestis, ja iga vaese inimese aitamisega tuleb tegeleda. See, et Eesti teeb arengukoostööd, ei võta ei tähelepanu ega raha ära siinsetelt inimestelt. Vaesusel on erinevad palged. Arenguriikide vaesus tähendab sageli joogivee, teede, wc, arstiabi või koolide puudust. Neid lihtsalt ei ole või kui on, siis on need nii kallid, et inimesed ei saa neid endale lubada. 

2. müüt: “Eesti aitab arenguriike rohkem kui kohalikke inimesi.“

USAs läbi viidud küsitlused näitavad, et tavainimeste arvates antakse arenguabi ligi 25% eelarvest, tegelikkuses on see vähem kui 1%. Samamoodi on Eestiga - peamiselt tegeleme enda inimeste hoidmise ja aitamisega, arengukoostöö osa SKTst on 0,15%. Oluline on meeles pidada, et Eesti on aegade jooksul saanud nii arenguabi kui ELi toetusi 32 korda rohkem kui ise abi andnud oleme. Meile anti aastatel 1992-2002 arenguabi ligi 830 miljonit eurot ja ELi toetusi aastatel 2007-2013 pea 4,8 miljardit eurot. Aastatel 1998-2014 andsime ise arenguabi kokku 172,8 miljonit eurot. 

3. müüt: “Mina arenguriikidega kokku ei puutu, mina neid ei mõjuta ja ma ei saa ka midagi teha.”

Me ei mõtle sellele, kuid enamus meie toidust ja kaupades tuleb arengumaadest. Joome hommikul kohvi, mille on kasvatanud Lõuna-Ameerika talunikud. Meie riided on ilmselt õmmeldud Bangladeshis. Kodumasinad tulevad Hiinast, vaibad Indiast, kakao Elevandiluurannikult, nutitelefonide tooraine Kongost, pipar Kambodžast ja roosid Keeniast. Seda loetelu võiks jätkata lõputult. 

Tarbimine on suhe erinevates riikides elavate inimeste vahel. Meie tarbimisest sõltub, kas kaugetes riikides ja sageli keerulistes oludes elavad inimesed saavad mõistlikes tingimustes tööd teha, kas nad saavad piisavalt palka, et enda lapsed kooli panna, arsti juures käia või puhast vett juua. Suured muutused võtavad aega, kuid nad on võimalikud. Näiteks on viimase 15 aastaga suudetud 50% võrra vähendada koolisüsteemist väljas olevate algkooliealiste laste arvu. Lõpuks on aga oluline see, et hädasolijatele abikäsi ulatataks, kas siis kusagil kaugemal või siinsamas Eestis. 

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. 

Samal teemal:

• Mida uut ja kasulikku pakub Mondo maailmahariduskeskus?
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid