Eesti delegatsiooni juht, Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets põhjendas seda järgmiselt: „Säästva arengu peamine eesmärk hariduses on tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Oleme teinud suuri samme selle eesmärgi täitmise nimel. Võib öelda, et Eesti haridus on hea kvaliteediga, ning õpilastele on tagatud võrdsed võimalused. Uuringud näitavad, et teise astme hariduses ehk põhikoolis on Eesti õpilaste näitajad Euroopas ühed parimad ning needki arenevad pidevalt. Kõigil haridustasemetel peame oluliseks seda, et pakutav haridus oleks kooskõlas tööturu vajadustega.“

Tegevuskava eesmärkide elluviimise ülevaatest selgub, et Eestis on haridus kättesaadav ning tasuta, olenemata inimeste soost, usust või sotsiaalmajanduslikust taustast. Oluline on õppija vajaduste ja võimaluste arvestamine.

Koolieelses eas on oluline tagada kõigile lastele hoid ja kvaliteetne alusharidus. Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatakse 3000 uue lapsehoiukoha loomist aastaks 2020. Eesmärk on siduda alusharidus ja lapsehoid ühtselt reguleeritud süsteemiks, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani.

Põhi- ja keskhariduse astmetel on proovikiviks ressursside kasutuse efektiivsus ja koolivõrgu kohanemine demograafiliste muudatustega. Koolivõrk tuleb viia kooskõlla toimunud muudatustega nagu kooliealiste laste arvu vähenemine umbes 40% võrra viimase 16 aasta jooksul, samuti linnastumine. Ühtlase õppekvaliteedi tagamiseks viiakse ellu koolivõrgu reform, mille eesmärk on riigigümnaasiumide käivitamine igas maakonnas. Õpetajakutse atraktiivsuse suurendamiseks tõstetakse õpetajate keskmist töötasu.

Kõrghariduses on eesmärk saavutada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus. Kõrgharidusele ligipääsu parandamiseks on loodud võimalus tasuta kõrghariduse omandamiseks kõigile täiskoormusega eesti keeles õppivatele õppuritele, samuti toimib vajaduspõhise õppetoetuse süsteem.

Elukestva õppe võimaluste pakkumiseks viiakse ellu täiskasvanuhariduse programmi, mille eesmärk on parandada keskhariduseta, erialase väljaõppeta ning vananenud oskustega inimeste võimalusi osaleda tööturu arenguvajadusi arvestavas elukestvas õppes.

Eesmärkide elluviimisel osalevad ka mitmed ühendused, nagu MTÜ Kiusamisvaba Kool kiusamisvaba programmi korraldamisega, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ettevõtete ja koolide koostöö arendamisega, MTÜ Eesti Haridusfoorum hariduse sõlmküsimuste analüüsimise ja ühiskondlike kokkulepete põhimõtete edendamisega. 

Taust:

ÜRO tippkohtumisel 2015. a võeti vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Deklaratsiooni peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonnaga. 

Tegevuskava 2030 määrab kindlaks 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, millest üks puudutab ka haridust: tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Hariduse eesmärgi monitoorimist koordineerib UNESCO. 

Sellest tulenevalt on valitsus seadnud tegevusprogrammis eesmärgiks alushariduse korralduse ajakohastamise, gümnaasiumivõrgu korrastamise ning kutsehariduse korralduse ja õppekavade reformi elluviimise. Samuti on vajalik jätkata elukestva õppe võimaluste pakkumise ja laiendamisega. 

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?
• Maris Lauri: meie ülesanne on kindlustada, et iga soovija saaks võimaluse digioskusi arendada