Muudatused võimaldavad sõltumata kooli tüübist ja omandivormist pakkuda kõigile haridusliku erivajadusega õpilastele sobivat tuge.

„Kõikidel õpilastel võib õpingute vältel tekkida vajadus saada täiendavat tuge õpetajalt või tugispetsialistilt – see peab olema kohe kättesaadav. Senine diagnoosipõhine süsteem ning eriklasside jaotus ei ole võimaldanud paindlikku ja kaasavat õppekorraldust,“ ütles minister Mailis Reps.  Ministri sõnul on eesmärk läheneda tulevikus igale õpilasele individuaalselt, lähtudes tema toe vajadusest, iseloomust ja mahust.

Õppe korraldamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest ja mahust

Esmase toe vajadust hindab ja seda osutab kool. Kui sellest ei piisa ja õpilane vajab tõhustatud või erituge, kaasatakse kooliväliseid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiu spetsialiste.

Samuti on plaan eriklasside ja -rühmade moodustamiseks luua paindlikumad võimalused. Fookuses on toe vajadus, iseloom ja maht, mitte õpilaste täituvuse piirmääraga eriklassi liik.

Õppe rahastamisel lähtutakse õpilase toe vajadusest.  Kohalikele omavalitsustele ja eraüldhariduskoolide pidajatele kavandatakse suuremat tuge vajavatele õpilastele senisest mahukamat – enam kui 20 miljonit – haridus- ja tegevuskulude toetust. See hõlmab ka toetust tugiteenustele.

Eelnõu loomisesse on kaasatud kõik peamised huvigrupid ning spetsialistide liidud. Aprillist juunini toimunud eelnõu aruteludel osalesid Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühendus, Eesti Koolipsühholoogide Ühendus, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Lastekaitse Liit, SA Innove, Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Tallinna Haridusamet, Rahandusministeerium.

Lisainfo ministeeriumi veebilehel. 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme

Eripedagoogika osakonna juhataja ja logopeedia lektori Marika Padriku sõnul napib vene emakeelega inimestega töötavaid logopeede, kelle ettevalmistus vastaks Eestis kehtivale logopeedide kutsestandardile. „Logopeedia on keelespetsiifiline eriala, vajalik on kliendi emakeele perfektne valdamine ning ka teraapias tuleb arvestada keele eripärasid. Samas peab hästi tundma ka Eesti kultuurikonteksti, sealhulgas hariduskontseptsiooni ja seadusandlust. Lõppeva kursuse käigus püüti seda kõike lõimida,“ märkis Padrik.
 
Kolmandiku  kursuse ulatuses  omandasid õppijad uusi teadmisi Peterburi õppejõudude juhendamisel, kes õpetasid vene keele spetsiifikaga seotud teemasid. Ülejäänud kursus toimus Eesti logopeedia õppejõudude ja praktikute abiga. Lisaks teoreetilisele poolele said kursuslased vaatluspraktikal  ülevaate logopeedilise abi parimast praktikast Eesti haridus- ja meditsiinisüsteemis.
 
Kursus alustas 4. novembril 2015 ja enamik kursusel õppijaid olid pärit Ida-Virumaalt, Harjumaalt ja Tallinnast. Nende senine ettevalmistus oli eripedagoogiline, hariduse on nad saanud valdavalt Venemaa kõrgkoolides. Kursuse õppekeelteks olid nii vene kui ka eesti keel. Erialase eesti keele oskuse paranemist pidasid oluliseks kõik osavõtjad. Kursuslaste Irina Štšeglova ja Jelena Popova sõnul oli kahes keeles õppimine raske. Ei teatud, mis keeles mõelda, kas tõlkida jutt ümber vene keelde või jätta nii, nagu see on eesti keeles. Kursusele tulemise põhjuseks oli aga soov ennast arendada ja õppida midagi uut. “Kõik areneb ja edeneb, ka logopeedia,” ütles Popova, kellel on nüüd kursuse lõputunnistuse omanikuna kindel plaan taotleda logopeedi kutset nagu Štšeglovalgi.
 
Kursus toimus Eesti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi rahastusel, projekti eestvedaja oli TÜ eripedagoogika osakond.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• SA Innove aitab koolidel ja lasteaedadel üle Eesti leida tugispetsialiste
• Eripedagoogid logopeedidele appi