Kõige arvukam on aga vaieldamatult juba kümme aastat tegutsenud prantsuse koor, mis kõigil kooli kontsertidel 50-pealisena üles astub.

4.-6. klassi õpilastele mõeldud prantsuse kooris osalemine on täiesti vabatahtlik ja isegi viisi pidamine ei ole koori pääsemiseks määrav. „Laulame rõõmu pärast! Et kõik oleks õnnelikud,“ rääkis prantsuse keele õpetaja ja koori eestvedaja Lilia Miilaste.

„Ma armastan muusikat ja kõigile lastele esinemisvõimaluse andmine teeb mulle endale nii palju rõõmu,“ sõnas ta ja lisas, et õpilastele on tunnis laulmine vahelduseks ja samas mõjub hääldamisele hästi.

Kooriproovid toimuvad vahetundidel, et lastele mitte lisakohustust tekitada. Ka laulude õppimisele lähenetakse loominguliselt. „Näiteks õppisime Champs-Élysées'd, siis jagasin salmid õpilaste vahel ära, et osad õppisid ühe ja teised teise, et liiga palju pinget ei oleks,“ selgitas Miilaste.

Ideed õpitavateks lauludeks jõuavad Miilasteni erinevaid teid pidi. Peale seda, kui ta eelmisel suvel Nizzas koos lastega terrorirünnaku keskmesse sattus, õpetas ta koorile laulu „La paix sur terre“ („Rahu maa peal“). Kui tunnis õpiti Prantsuse revolutsiooni, siis lauldi muusikali „Hüljatud“ laule ja Eurovisiooni ajal prantsuse eurolaule.

Lisaks kooli traditsioonilistele pere-, jõulu- ja aastapäevakontsertidele on koor käinud esinemas ka näiteks vaimse tervise hooldekeskuses ja Prantsuse Instituudi korraldatud frankofooniapäeval.

Loo saatis Koolielule Descartes'i kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Samal teemal:

• Descartes'i Kooli suvepäevad ühendavad keeleõppe ja puhkuse
• Tartu Descartes'i Kool luges kokku Tartu kooliõpetajate sammud

Suvepäevadel osalenud Loviisa Koltšin ütles, et suvepäevad tähendavad puhkamist ja ajaveetmist sõprade ning prantsuse keelega.

Juba viiendat aastat suvepäevi korraldanud õpetaja Lilia Miilaste ütles, et mõte algas soovist pakkuda lastele turvalist ja tuttavat, kuid ometi teistsuguses keskkonnas puhkamise võimalust. „Meie eesmärk on ühendada mõnus olemine ja väike õpe,“ rääkis ta.

Natuke keeletunde

Suvepäevade keeletunnid toimuvad päeva esimeses pooles – kella 10st 13ni. Õpilased on jaotatud kahte rühma, ühte õpetab Miilaste ise, teist Signe Annsoo. „Kahes rühmas tegutsedes on iga õpilase jaoks rohkem aega,“ selgitas Miilaste ja lisas, et eelkõige on rõhk suulisel eneseväljendusel.

„Suvepäevadel kordame õppeaasta jooksul õpitut. Uut materjali me ei võta, sest õpilased peavad ikka puhkama ka,“ ütles Miilaste. 4. klassid tegelesid perekonna ja sellega seonduvate teemadega, 5. klassid lugesid Charles Perrault' muinasjutte „Punamütsike“, „Sinihabe“ ja „Saabastega kass“ ning etendasid neid. 6. klassid koostasid vabalt valitud teemal ajalehe või ajakirja.

Õpilased kinnitasid, et õppimine läheb lõbusalt ja kolmetunnised sessioonid mööduvad ootamatult kiiresti.

Pärastlõunad ja õhtud on suvepäevadel alati olnud erinevate rohkem ja vähem prantslaslike tegevuste päralt: omal kohal olid nii prantsuse köögist pärit roogade valmistamine, ratsutamine, juustude maitsmine, mõisaroosi õmblemine kui ka näiteks Pähnamäe talu, Värska veekeskuse ja Kreutzwaldi muuseumi külastamine. Sel korral vedas isegi nii, et laagri ajal toimus mõisas Prantsusmaa-teemaline barokk-jazz kontsert, kus muusikud esitasid katkendeid Prantsuse helilooja Claude Bollingi kahest süidist flöödile ja klaverile.

Linnakärast eemal

Päevakavas olulisel kohal olid ka hommikujooks koos võimlemisega, lugematud ujumised ja paadisõidud mõisa juures olevas järves, prantsuskeelsete filmide vaatamine, prantsuskeelsete laulude laulmine ja lihtsalt mõnusa aja ning koha nautimine.

Epp Maria Orglaan kiitis võimalust olla looduses ja head õhkkonda. „Siin laagris ei tülitseta kunagi ja kui väike probleem ka tekib, saab see alati hea lahenduse,“ kiitis ka Lisett-Marleen Pihlik. Liina-Lisandra Vatman rääkis, et väga põnev on õhtuti peitust mängides mõisa peidukohti ja pööningut avastada.

Kuigi osalenud õpilased ütlesid, et sooviksid võib-olla tihedamini poodi külastada ja õhtuti kauem üleval olla, siis avaldasid nad siiski lootust, et nad ka järgmistel aastatel suvepäevadele minna saavad, ja arvasid, et suvepäevad võiksid tulevikus kauem kesta. „Need viis päeva tegid mu tuju väga heaks ja need jäävad mulle igaveseks meelde,“ sõnas Jaanika Helmik.

Loo ja fotode autor on Tartu Descartes'i Kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Samal teemal:

• Tartu Descartes'i Kool luges kokku Tartu kooliõpetajate sammud
• Ühtse perena tegutsev Descartes'i kool väärtustab igat õpilast

Loo autor on Tartu Descartes´i Kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. Fotod: erakogu. 

Miilaste leidis Actilangue-nimelise kõrgema keeltekooli mõned aastad tagasi ja on nüüdseks Nizzas veetnud kolm juulikuud. „Kohe kui esimest korda sinna minnes lennukist maha astusin ja seda õhku sisse hingasin, sain aru, et Nizza on nii väga minu koht!“ rääkis Miilaste.

Oktoobris esimest korda Prantsusmaal käinud õpilased on samuti vaimustuses. Margaret Žoržoliani sõnul meeldis Nizza kõigile nii väga, et kuigi elukoht oli koolist ja kesklinnast kaugel, siis kanti korraga kaasas kogu päeva asju, et mitte raisata aega edasi-tagasi sõitmisele. 

Maribel Treiman nimetas Nizzat imeliseks linnaks. „Mind üllatas Nizza elanike lahkus ja viisakus ning selle linna ilu. Vahemeres ujuda oli väga mõnus,” jutustas Treiman ja lisas, et kui alguses valmistas raskusi prantsuse keele mõistmine ja selle kõnelemine, siis nädala lõpus muutus prantsuse keelest arusaamine palju kergemaks. 

Miilaste märkis, et reisi viimasel ekskursioonil Henri Matisse'i muuseumisse oli lastel giidi jutu tõlkimist juba märkimisväärselt vähe vaja. “Prantsuse keel oli nende ümber hommikust õhtuni, peredes elades, poes käies ja tänaval. Lisaks, noored võtavad ruttu külge ka,“ nimetas ta eduka keelekümbluse põhjusteks.

Vastavalt soovidele kohandatud programm

Kui õpetaja ise on keeltekoolis käinud kuu aja kaupa, siis õpilased läbisid ühe nädala pikkuse juuniorprogrammi. Hommikul kella kaheksast kuni keskpäevani toimusid koolis tunnid – kaks tundi grammatikat ja kaks tundi vestlemist. Esimesel koolipäeval tegid õpilased keeletesti, mille alusel nad kahte gruppi jagati.

Samuti kaasas olnud prantsuse keele õpetaja Signe Annsoo rääkis, et töövihikud tekstide ja harjutustega valmistati spetsiaalselt neile vastavalt soovitud vestlusteemadele ja grammatikapunktidele, mis eestlased eelnevalt keeltekooli saatsid.

Enim avaldasid aga nii Annsoole kui õpilastele muljet kohalike õpetajate sharm, pühendumus ja aastatepikkune töökogemus. „Õpilased olid esimeset tunnist alates vaimustuses. Õpetajad suutsid hetkega hajutada laste esialgse kartuse ja vaba ning inspireerivat töökeskkonda luues panid lapsed rõõmuga prantsuse keelt kasutama,“ ütles Annsoo. 

Paar õhtut tundi olid mõeldud kodutöödeks. Nädalane kursus lõppes kokkuvõttega ja õpilased said kursuse lõppedes oma õpitulemustele vastavalt A2 või B1 keeletaseme tunnistuse.

Aktiivne keeleõpe hommikust õhtuni

Keeltekoolis veedetud tunnid ja õhtused kodutööd olid aga vaid osa keeleõppest. Esiteks elasid õpilased kahe- ja kolmekaupa kohalikes peredes, kus said lisaks keelele tuttavaks ka prantslaste kultuuriliste eripäradega. „Õhtust süüakse ikka päris hilja ja algul ei saanud täpselt aru, kuidas ilma dušikardinata pesemas käia,“ meenutas Miilaste naerdes.

Teiseks tutvuti linna ja ümbruskonna kultuuriväärtuste ja ajalooga. „Pärastlõunati toimusid huvitavad ja arendavad ekskursioonid. Kohalik giid-keeleõpetaja tutvustas linna ajalugu, tegime väljasõidu Monacosse, imetlesime Monte Carlo ehitisi ja parke, tutvusime põhjalikult Okeanoloogia muuseumiga, külastasime muuhulgas rooma-aegseid linnavaremeid ja frantsiskaani kloostrit,“ jutustas Annsoo.

Lisaks jäi õpilastele iga päev ka paar-kolm tundi iseseisvaks avastamiseks ja kasvõi rannamõnude nautimiseks. „Puhkus, kultuurikogemus, keelekümblus – kõik koos! Nii on kõige mõnusam,“ rõõmustas Miilaste.

Kaks keskkooliõpilast kasutasid Prantsusmaal viibimist ka oma uurimistöö läbiviimiseks. Kuna teemaks oli meil prantsuse stereotüübid, siis küsitlesid nad nii kohalikke kui ka sisserändajaid.

Oktoobrikuine traditsioon

Annsoo võttis nädala kokku kui väga tiheda, tööka ja tulemusrikka. „Õpilaste vaimustus kajastus koheselt suhtlusmeedias levivate piltide ja kommentaaride näol, kuid usun, et selle väljasõidu mõju annab veel pikalt ja positiivselt tunda,“ kinnitas ta.

Kaasas olnud lapsevanema Maarja Merioja sõnul näitas reis, et noored on tublid ja asjalikud ning saavad iseseisvalt võõras linnas ja keelekeskkonnas hakkama küll. “Lapsed on nüüd kindlasti nii paljude elamuste võrra rikkamad. Kui järgmisel päeval on kaheksa tundi ja seitsmes neist on õppida, aitab helesinine mälestus kaunist Nizzast kindlasti pimeda sügise rõõmsamal meelel üle elada,” ütles Merioja.

Õpetaja Lilia Miilaste avaldas lootust, et Prantsusmaa keeleõppenädal saab tulevikus õpilastele olema traditsiooniliseks oktoobrikuise vaheaja veetmise võimaluseks. „4.-6. klassidele teen suvel laagrit, aga suurematele on ju ka midagi vaja,“ ütles ta ja lisas, et miks mitte korraldada laagrit niivõrd inspireerivas keskkonnas.

24 õpilase seas oli ka Tartu Descartes'i kooli vilistlasi, kes jätkavad kooliteed erinevates Tartu gümnaasiumites. Kaasas olid ka kaks lapsevanemat.

Samal teemal:

• Annelinnas avati koolide ja lasteaedade koostöös helkuraed
• Kooli külastasid suursaadikud

Loo autor on Tartu Descartes'i Kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur. 

Õpilased lisasid kogu õppeaasta jooksul blogisse enesetutvustusi, linna ja kooli tutvustusi, kuid ka vastavalt temaatikale intervjuusid eesti ja prantsuse naistega, nii prominentide kui oma emade-vanaemadega, lemmiklaule põhjendusega, arvamusi Euroopa naistest ja muudki sarnast.
TDK prantsuse keele õpetajad Evelin Rand ja Signe Annsoo kinnitasid, et võistluse võit rõõmustas neid väga. „Meie õpilastele on see ju suur tunnustus ja veel selline tore reis auhinnaks,“ ütlesid nad.

Hea võimalus keelepraktikaks

Annsoo arvas, et konkursivõidu tõi blogi nii sisuline kui ka vormiline atraktiivsus. „Siin on suur roll nii Eesti kui Prantsusmaa õpetajatel. Lisaks, blogisse andis pika intervjuu Prantsuse haridusminister, mis ei ole sugugi väike asi ühe provintsikooli jaoks," selgitas TDK prantsuse keele õpetaja Signe Annsoo.
TDK prantsuse keele õpetaja Evelin Rand lisas, et eestlaste ja prantslaste ühisblogi tegi tähelepanuväärseks blogi õpilas-näolisus ja teemale originaalsemalt lähenemine. „Vaatasime meediakajastust ja intervjueerisime naisi üle kogu maailma, et uurida Euroopa naise kuvandit,“ rääkis ta.

Ranna sõnul on blogivõistluse eesmärk avardada noorte maailmapilti ja pakkuda neile võimalust suhelda teisest rahvusest omaealiste noortega. Annsoo lisas, et blogi pakub mõlemale osapoolele võimaluse keelt praktiseerida: prantslased soovivad rakendada inglise keelt ja tartlastest õpilased kasutavad prantsuse keelt. Annsoo meenutas koostöö algust: „Prantslased tegid ettepaneku üheskoos blogiga alustada ja esimeseks teemaks oli esivanemate mälestused Teisest Maailmasõjast. Haarasime ideest kinni ja hakkasime tööle.“

Blogi toimimise jaoks peavad õpetajad oluliseks seda, et ülesanded oleksid konkreetsed ja kõnetaksid õpilasi. Edaspidiseks on Rand ja Annsoo kõrva taha pannud, et õpilaste motiveerimiseks peaks kohe kooliaasta algul rääkima blogi pidamise eesmärkidest ja hüvangust just õpilastele endile. Lisaks tahaksid nad üle vaadata blogi kujunduse.

Blogivõistluse teemasid määravad küll konkursi korraldajad, aga Evelin Rand leidis, et tore oleks kajastada noorte endi huvisid, tulevikku ja seda, mida arvatakse oma juurtest.

Kordamööda Eestis ja Prantsusmaal

Tartu Descartes'i kooli ja Collège le Bastion'i õpilased kohtuvad kord aastas. 2014. aasta kevadvaheajal sõitis 24 Tartu kooli õpilast Prantsusmaale ja 2015. aastal tulid prantslased nädalaks Tartusse. Kuna koolivaheajad on erinevatel aegadel, said õpilased olla ka teise kooli tundides.

"Kohe alguses leppisime kokku, et kõik blogikirjutajad said endale ka nö korrespondendi - õpilase,
kelle perekonnas elatakse Prantsusmaal või Eestis viibimise ajal. Nii hakkasid lapsed ka blogiväliselt suhtlema ja see on ju isegi parim keelepraktika," rääkis Annsoo. Õpetaja Evelin Rand lisas, et blogi on hea võimalus ühistegevuseks, et suhtlus toimiks aastaringselt.

2016. aasta kevadvaheaja veetsid TDK õpilased Carcassonne'i peredes ja koolis ning prantsuse lapsed tulevad taas siia järgmisel kevadel. Nii Tartus kui Carcassone'is on tutvutud vaatamisväärsuste ja kohaliku eluga ning teise keele- ja kultuuriruumiga. Näiteks on korraldatud fotojahte, viimati õpetasid eestlased prantslastele aga köievedu ja prantslased korraldasid eestlastele ragbitrenni.

Barcelonas reisil olles ühendas noori aga jalgpall – õhtuti jälgiti üheskoos Euroopa meistrivõistlusi ja elati lemmikutele kaasa. „Hea oli prantslasi näha ja nendega koos olla, kuigi rohkem olid eestlased eestlastega ja prantslased prantslastega. Aga õhtustel jalkamängudel polnud vahet, mis rahvusest oled, sest koos oli nii lahe lemmikmaale kaasa elada!“ ütles TDK õpilane Gerda. Ka teised õpilased kinnitasid, et reisil saadi prantslastega lähemalt tuttavaks ja mõnusalt eri keeltes suhelda.

Fotod: TDK. 

Samal teemal:

• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“
• Vahetusõpilane avardab maailmapilti, kui annad talle võimaluse