Ühtse perena tegutsev Descartes'i kool väärtustab igat õpilast


Avaldaja:Madli Leikop11. Mai 2017

Sel kevadel tähistas 35. aastapäeva Tartu Descartes'i kool. Varem ka Descartes'i lütseumi ja 15. keskkooli nimesid kandnud Tartus Annelinnas tiigi ääres asuv koolimaja võib välimuselt küll pisut väsimusemärke näidata, kuid kooli hing on endiselt värske, toetav ja loominguline.

Loo autor on Descartes'i kooli kommunikatsioonijuht Marii Kangur

Kooli vilistlane ja praegune matemaatikaõpetaja Pirgit Palm ütles, et kooli iseloomustab tolerantsus ja hea sisekliima. Pikaaegne geograafiaõpetaja Kaja Haljasmets nimetas õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid üheks suureks pereks. „Tööle tulles tean, et nende inimestega saab arvestada, nende peale saab loota ja samas tahan ka ise alati abiks olla,“ selgitas Palm.

tdk_35_1.jpg

Algklasside õpetaja Kaja Kivisikk ütles, et eriti hea pildi kooli asukohast õpetajate südames näitavad augustikuu õhtud. „Siis istuvad õpetajad koolimajas kaugelt üle tööaja. Õpetajad valmistuvad uueks õppeaastaks. Hiljem mööda koolimaja ringi kõndides paistab igast klassiruumist vastu uue õppeaasta ootus,“ kirjeldas ta.

Vilistlane ja praegune kehalise kasvatuse õpetaja Martin Vändra on ka oma lapsed Descartes'i kooli õppima toonud. „Siinsed inimesed teevad olemise mõnusaks ja turvaliseks,“ selgitas ta.

Õpilased hindavad väikseid klasse

9. klassi õpilane ja õpilasomavalitsuse juht Gerda Pihle ütles, et kooli teevad eriliseks sõbralik õhkkond ja palju erinevaid võimalusi nii tunnisiseseks kui -väliseks tegevuseks – näiteks tõi ta prantsuse keelega seonduvad üritused, spordinädala ja laulukonkursi. „Meie koolis on sõbralikud õpetajad ja pisikesed klassid, mis võimaldavad õpilaste vahel soojemaid suhteid,“ rääkis ta ja lisas, et talle meeldib kooli lihtsus ning see, et ka õpilastele antakse võimalus tegutseda.

tdk_35_2.jpg

7. klassi õpilane ja õpilasomavalitsuse liige Elisabet Ostrovski peab kooli eripäraks pühendumist tervislikele eluviisidele ja õpilaste heaolule. Teda rõõmustab, et õpilased saavad omavahel hästi läbi ja üheskoos võetakse osa ka näiteks prantsuse keele päevast ja esinetakse kooli traditsioonilistel kontsertidel.

Kooli vilistlane ja praegu Tartu Tamme gümnaasiumi 10. klassis õppiv Helis Truu pidas suureks plussiks klasside väiksust, kuid kõige erilisemaks nimetas ta võimalust õppida prantsuse keelt. „Prantsuse keel on väga ilus keel ja olen igati rahul, et olen seda õppinud. Paljud pelgavad selle õpet, ilmselt seetõttu, et see on teistmoodi, aga erinevus just rikastabki,“ sõnas ta.

Truu kiitis ka remonditud keldrikorrust, kus on uhiuued tööõpetuse ruumid, treeningsaal ja isegi bändiruum, ja mõne aasta eest valmis saanud kokandusklassi. „Köök on nii moderne, et seal on lausa lust süüa valmistada,“ ütles ta.

Truu hindab kõrgelt ka kooli traditsioonilisi üritusi, millest lemmikuks nimetas ta kooli sünnipäevapidusid. „Minu jaoks teevad need kontserdid väga eriliseks õpetajad, kes ka ise laulavad ja isegi tantsivad,“ rääkis ta.

Arenemisruumi on tüdrukute sõnul ka: rõivistud vajaksid uuenduskuuri ja paaristundide kasutuselevõtt võiks kergendada koolikotte, ka sooviksid nad, et õpetajatel oleks veelgi rohkem tahtmist ja energiat õpilastega koos avastada ja õppida.

Iga laps on oluline

Palm ütles, et Descartes'i koolis tehakse kõike südamega – rõõmustatakse, kurvastatakse ja töötatakse – ja iga lapse jaoks püütakse leida lahendus, nii on see alati olnud. „Meil on suurepärane tugisüsteem, õpetajad tegelevad peale tunde õpilastega. Sellist asja ei ole, et öeldaks, et sinust ei saa asja,“ kirjeldas ta, “õpetajad töötavad kogu aasta selle nimel, et õpilastel ei tekiks probleeme klassi või põhikooli lõpetamisega.“

Vändra ütles, et põhiline, mis tema õpilastele õpetab, on lihtne mõte: ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Haljasmets lisas, et koolist antakse kaasa universaalseid väärtusi: üksteise mõistmist, arvestamist, austamist, oma pere väärtustamist, aja planeerimist, suhtumist oma kohustustesse ja õigete valikute tegemist. „Minu arust on kooli suurim väärtus see, et me õpime ja õpetame iseseisvalt mõtlema, otsuseid langetama,“ märkis Kivisikk.

tdk_35_3.jpg

35-aastane kool on õpetajate sõnul noores keskeas – pole enam poisikene, et mõtlematult iga uue tuulega tegutsema tormata, samas on pisut keeruline leppida nende muutustega, mida selline iga kaasa toob, ja tahaks mõnikord ikka isepäine olla, vajadusel ka eksida, et ikka paremat otsida ja leida. „Mõnes mõttes on juba kujunenud teatav rahu ja kindel suund, aga samas on kool avatud uuendustele ja väljakutsetele,“ resümeerisid Palm ja Haljasmets.

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet