Junior Achievement Eesti eestvõtmisel tänavu juba 23. korda toimuv töövarjupäev on ametlikult neljapäeval, 21. novembril, kuid tegelikult toimuvad varjutamised terve järgmise nädala vältel. „Kõike ühele päevale kokku kuhjata pole lihtsalt mõistlik, sest siis peaks päev sobima ikka päris paljudele osapooltele korraga. Eelmisel aastal toimus näiteks töövarjutamisi kokku ligi 3000 korral,“ selgitas JA Eesti direktor Kersti Loor. 

„Sellel aastal on aga eriline uuendus see, et koostöös programmiga „Tagasi kooli“ on nüüd avatud eraldi keskkond aadressil registreeru.tagasikooli.ee, kus on üleval nimekiri kõikidest seni välja pakutud ametikohtadest, kuhu varjuks saab minna. See tähendab, et nüüd on eriti lihtne endale broneerida aeg ja koht, kuhu varjuks minna. Samuti leiab samalt lehelt viite, mille kaudu saavad kõik ettevõtted või muud huvilised ennast varjude otsijana kirja panna,“ märkis Loor. 

Hetkel on keskkonnas valikuna kirjas ligi 300 varjutatavat ametikoha, kuid neid on veel lisandumas. „Nagu tavaliselt ulatuvad ametid ja valdkonnad täiesti seinast seina ja uue keskkonna puhul on eriti hea see, et see annab parema ülevaate ja võimaluse just suurematest linnadest väljaspool olevatele noortele, sest saab ka piirkondade kaupa eelistusi valida,“ selgitas Loor lisades, et uued ettevõtted ja spetsialistid on alati väga oodatud noortele oma ametit tutvustama. 

„Mida suuremat spektrit saame noortele näidata, seda parem. Praegugi ulatuvad nimekirjas olevad ametid näiteks joogaõpetajast vanglaametnikuni. Kes tahab aga aimu saada Eesti edukaimate ja tuntuimate tippjuhtide, poliitikute ja avaliku elu tegelaste tööpäevast, siis selleks saab soovi avaldada veel selle neljapäeva õhtuni Töövarjupäeva Kroon programmi raames, mida viib läbi JA Alumni ehk JA Eesti vilistlaste organisatsioon.“

Töövarjupäeva Kroon raames otsib teiste hulgas endale varju näiteks peaminister Jüri Ratas, prantsuse suursaadik Eestis Eric Lamouroux, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Testilo asutaja Kristel Kruustük, vandeadvokaat Allar Jõks, toitumisnõustaja Erik Orgu ning ka sisuloojad Merilin Taimre ja Henri Karpov. 

Kersti Loor selgitas, et töövarjupäev annab õpilastele võimaluse kogeda, milline näeb välja tema unistuste töökoht. „Mõnikord selgub ka, et tegelikult polegi amet üldse selline nagu ette kujutati. Noorele inimesele võib see olla tõeline reaalsuskontroll,” sõnas Loor.  

Töövarjupäev: https://registreeru.tagasikooli.ee/opilane/tule/

Töövarjupäeva Kroon: http://www.jaalumni.ee/kroon#kroon-19

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Menukas töövarjupäev viib 323 koolinoort tööelu uudistama

Kui 2017. aastal võttis töövarjupäevast osa üle 200 õpilase, siis sel aastal pakutakse töövarjutamise võimalust 323 õpilasele. Kandideeriti 93 koolist ja tänavu jõudis info lausa väljapoole Harjumaad, kus noored avaldasid soovi võimaluse ilmnemisel Tallinna varjutama tulla. „Nii noorte kui ka töövarjutamise võimalust pakkuvate ametiesindajate suur ja aina kasvav huvi on märk sellest, et ka põhikoolile suunatud töövarjupäev on vajalik ettevõtmine,“ sõnab Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marja-Liisa Vaiksalu.

Kuigi töövarjutamiseks oli valikus lausa 262 erinevat ametipositsiooni, siis kerkisid ikkagi esile ametid, kuhu oli väga suur konkurents. Nii-öelda populaarseimate ametite edetabelit troonis erakorralise kirurgia üldkirurgi koht, mille oli oma esimese valikuna märkinud 45 noort. Järgnesid lennujuhi, politseiametniku, grimeerija, fotograafi ja psühholoogi ametid. „Kahtlemata on tegu väga põnevate erialadega, aga ühest küljest võib nende populaarsus olla tingitud ka sellest, et neid ameteid on palju nähtud meediast, filmidest, kirjandusest. Näiteks lennujuhi amet aeti segamini piloodiga, mis on noortele tuttav ja tuntud,“ selgitab Vaiksalu.

Üldjoones jagub töövarjupäeva eestvedavatel karjäärispetsialistidel noorte kohta vaid häid sõnu – motivatsioonikirjad on pikemad ja põhjalikumad kui eelmisel aastal, noored oskavad oma valikuid põhjendada ja kirja ka korrektselt vormistada. Paraku on aga ikkagi noori, kes viimasel hetkel põhjuseta ära ütlevad ja niimoodi mõne oma eakaaslase, kes esimesena valituks ei osutunud, kogemusest ilma jätavad. „Eks noored olegi eas, kus vastutuse võtmist on võimalik ja vajalik veel õppida,“ sõnab Vaiksalu.

Mitmel järjestikusel aastal töövarjusid võõrustanud Rukkilille lasteaia õppejuht Astrid Hallikas sõnab, et nende muljed on erakordselt head ja päevast on saadud vaid eduelamusi. "Noored tundsid tõesti huvi, mida õpetajad oma töökohal teevad ja küsimused ning tagasiside lehed õpetajatel olid samuti väga sisukad," räägib Hallikas. Ta soovitab noortel olla veelgi julgemad küsima küsimusi ning vajadusel ka tunnistama, kui varjutatav amet pole siiski sinu jaoks. „Kaotada pole siin võimalik, ainult võita!“ võtab ta selgi aastal Rukkilille lasteaia töövarjud vastu optimistliku ja julgustavana.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Noored kibelesid enim töövarjudeks loomaarstile ja reporterile

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marja-Liisa Vaiksalu tõdeb, et kuna eri vanuses noored näitasid üles huvi töövarjutamise vastu ja gümnaasiumiõpilaste sooviavaldusi laekus juba enne, otsustati kolmeks päevaks avada täiendav kandideerimine kõigile kuni 19aastastele Tallinna ja Harjumaa noortele. „Kuigi kolmveerand kohtadest on juba varju leidnud, siis olles saanud positiivset tagasisidet, et inimestele läheb töövarjupäeva ettevõtmine korda, soovisime laiendada töövarjutamise võimalusest osa saavate noorte hulka. Valikus on endiselt palju põnevaid ameteid, aga selleks, et hajutada töövarjude omavahelist konkurentsi ja ka noorte huvi, ei leia nimekirjast enam neid ameteid, millele oli juba 7.-9. kl õpilaste seas suur tung ja arvukalt kandidaate,“ selgitab Vaiksalu ja julgustab noori vaatama ka nende ametite poole, mille nimetus esialgu ehk võõrana võib kõlada.

Täiendav kandideerimine algas 1. oktoobril ja on avatud Innove kodulehel 3. oktoobrini 23:59. Kandideerimisel on vajalik kirjutada motivatsioonikiri ja täita ankeet, kus võimalik märkida kaks ametikoha eelistust. Töövarjupäeva ürituse all Facebookis jagavad karjäärinõustajad ka näpunäiteid edukaks kandideerimiseks, tutvustavad erinevaid ameteid ning tööandjaid, kes töövarju võtavad jpm.

Rajaleidja töövarjupäev „Hüppa üle oma varju!“ toimub 24. oktoobril Tallinnas ja Harjumaal. Töövarjutamise eesmärk on anda koolinoortele võimalus näha ja kogeda reaalset töömaailma ning kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Viis viga, mida praktka käigus vältida

Rajaleidja keskuse töövarjupäev „Hüppa üle oma varju“ toimub 24. oktoobril ning selle eesmärk on anda põhikoolinoortele võimalus näha ja kogeda reaalset töömaailma ning kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. Kuna põhikooli lõpuklassis tuleb noortel langetada esimesed olulisemad karjäärivalikud ja teha edasiõppimise otsused, siis töövarjupäev aitabki õpilastel paremini aru saada, kas huvipakkuv eriala vastab ootustele.

Kui mullu oli noortel valida enam kui 160 ameti seast, siis tänu tööandjate ja ametiesindajate suurele huvile on sel aastal pakkumises kokku 262 ametipositsiooni. Kokku on töövarjukohti ligi 530 noorele. „Sel aastal on tõesti osalemas rohkem ettevõtteid ja erinevaid ametipositsioone kui eelmisel. Ühiskonnas on palju ameteid, mida esiotsa ei teata ja paraku ka ei valita, sest need on vähetuntud. Töövarjupäev võimaldabki tööandjatel neid erialasid tutvustada, noortel aga nendega tutvuda ning oma silmaringi ja valikuvõimalusi laiendada,“ räägib Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marja-Liisa Vaiksalu. 

Töövarjuks kandideerimine on avatud 30. septembrini ja selleks on vajalik kirjutada motivatsioonikiri ja täita ankeet, kus saab märkida kaks ametikoha eelistust. Töövarjupäeva ürituse all Facebookis jagavad karjäärinõustajad ka näpunäiteid edukaks kandideerimiseks, tutvustavad erinevaid ameteid ning tööandjaid, kes töövarju võtavad jpm.

Vaiksalu selgitab, et ainuüksi kandideerimisprotsess annab väga hea võimaluse arendamaks nn ülekantavaid oskusi, mida läheb ka tööelus enim vaja, nt suhtlemis-, eneseväljendus- ja läbirääkimisoskus, ajaplaneerimine, kokkulepete sõlmimine ning neist kinnipidamine jpm. „Seepärast soovitan kõigil 7.– 9. klassi noortel võimalusest kinni haarata, tegutseda ja kandideerida. Ainult nii õpid sa iseend kõige paremini tundma ja edasised otsused saavad olema lihtsamad. Ole julge ja tee esimene samm kellegi töövarjuna!“ julgustab ta noori tegutsema.

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti 100. juubeliks valmis kogumik „100 nõuannet oma raja leidmisel“
• Intellektikal suunavad võimalusi märkama viie Rajaleidja keskuse nõustajad

Üle-eestiliselt peetava töövarjupäeva raames on ka tänavu ligi sajale Tartumaa 11.-12. klassi noorele organiseerinud varjutamisvõimalused Tartumaa Rajaleidja keskus. Noorte jaoks oli valikus üle 90 erineva ameti kõigilt elualadelt – mitmekülgsest nimekirjast võis leida jäätisemeistri, möödunud aastate populaarseima valiku psühholoogi, bioinformaatiku, apteekri, lennujuhi, ajakirjaniku, tarkvara analüütiku, fotograafi, vanglatöötaja jpt.

„Enim soovijaid oli loomaarsti ja telereporteri töövarjuks, aga populaarsed olid ka juristi ning Kaitsevägede Ühendatud Õppeasutuses  sõja- ja katastroofimeditsiini spetsialisti varjutamise võimalus,“ loetleb Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Heidi-Maarja Melts sel aastal menukamateks osutunud ameteid. „Kuna paratamatult on kohtade arv piiratud, siis huvilistele pakuti ka alternatiive minna näiteks Eesti Maaülikooli veterinaariatudengite varjuks või tutvuda sedapuhku mõne teise ametiga,“ räägib Melts ning kinnitab, et noortel on igakülgsed võimalused neid huvitavate ametitega tutvumiseks.

Aastast aastasse on noortelt kogutud tagasisidet ning paljud neist on leidnud, et töövarjupäev ei peaks olema vaid gümnaasiuminoorte võimalus, vaid kõikidele klassidele lausa kohustuslik. „On nii noori, kes töövarjutamise käigus saavad kinnitust, et see ongi see õige eriala, millega oma tulevik soovitakse siduda, kui ka noori, kes pärast töövarjutamist mõistavad, et seni unistusena tundunud elukutse ei pruugigi talle meeldida või sobida,“ selgitab Heidi-Maarja Melts noorte erinevaid kogemusi. Siis aga ongi sobiv aeg ja võimalus otsust muuta, oma sihte ja suundumusi täpsustada ning uusi teid ja maid enda jaoks kaardistada – just seepärast peavad ka noored töövarjupäeva vajalikuks.

Rohkem infot töövarjupäeva kohta leiab ürituse Facebooki lehelt või SA Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Esimest korda toimuvast põhikoolinoorte töövarjupäevast võtab osa üle 200 õpilase
• Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist viis nõuannet

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist ja üks algatuse eestvedajaid Marja-Liisa Vaiksalu sõnab, et keskuses oldi üksmeelel - ka noorematele tuleb luua võimalus kiigata päris töömaailma, et nad näeks reaalseid inimesi erinevates ametites, erinevas töökeskkonnas ja -korralduses. „Esimesed tõsisemad valikud haridusteel seisavadki noortel ees juba 9. klassi lõpul ja on oluline, et neil oleks selleks hetkeks parem ülevaade oma valikuvõimalustest ning rohkem enesekindlust ja huvi neid valikuid langetada,“ ütleb Vaiksalu. Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse korraldatav töövarjupäev on esimene just põhikoolinoorele organiseeritud üritus.

Töövarjuks kandideeris kokku 345 noort 160 ametile. Kõige suuremaks rebimiseks läks operatsiooniõe varju koha nimel, kuhu laekus 18 sooviavaldust ühele kohale. Lisaks tunti suurt huvi teiste meditsiini valdkonna (ämmaemand, patoloog jt) ja mehhaanika, robootika, looverialade, rahanduse jm vastu, aga esile tõusid ka lasteaia- ja kehalise kasvatuse õpetaja amet. Asutustest said enim tähelepanu LHV pank, lennukihooldusega tegelev Magnetic MRO, Ida-Tallinna keskhaigla, lasteaiad ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse vanema positsioon.

Henri (15) ja Õnne (15), kes lähevad töövarjudeks Magnetic MRO inseneriosakonna juhile ja Põhja-Tallinna linnaosavanemale, leiavad, et nende ealistel on töövarjuks pigem keeruline saada ja võimalusi võiks alati rohkem olla. „Põhikooli õpilased on liiga noored, et kohe tööle asuda ja seepärast ei näe tööandjad neis potentsiaalset töötajat,“ selgitab sel õppeaastal põhikooli lõpetav Henri. Mõlemad töövarjud leiavad aga, et varjutamise kogemus on oluline, sest peale üleüldise silmaringi laienemise võib sellest edaspidi abi olla kasvõi valikainete valimisel gümnaasiumis või kutsekoolis.

Magnetic MRO, kus on möödunud aastatel töövarjudeks käinud vaid gümnasistid, otsustas sedapuhku ka põhikooli noortele reaalse töökeskkonna kogemust pakkuda. "Tänapäeva noored on märksa asjalikumad ja nutikamad kui tihti arvatakse, nende maailmavaade on huvitav ja omapärane ning erineb põlvkonniti suuresti,“ räägib Eesti aasta ettevõtte turundusjuht Tiina Shein. Ta selgitab, et kuigi 14-16aastased noored otse tööturule ei suundu, tehakse alateadlikult oma valikuid juba antud eas ning ettevõtete võimuses on neile sel etapil näidata reaalset töömaailma. „Maailma, mis jääb veel nende tavaelust kaugemale, kuid kuhu neil tuleb peagi sukelduda.“

Põhja-Eesti Rajaleidja keskus kuulub SA Innove Rajaleidja võrgustikku, mis pakub tasuta karjääri- ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele noortele ning on partneriks lastevanematele ja haridustöötajatele.

Allikas: Põhja-Eesti Rajaleidja info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinnas ja Harjumaal toimub esmakordselt põhikooli noortele mõeldud töövarjupäev
• Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist viis nõuannet
• Eestis toimiv tugiteenuste süsteem meelitas siia praktikale Saksamaa tulevased karjäärispetsialistid

"Töövarjupäeva eesmärk on anda aimdus, kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. Tihti aga arvatakse, et 7.-9. klassi noortel on oma vanuses selle kogemuse saamiseks veel liialt vara,“ tõdeb Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Marja-Liisa Vaiksalu, lisades, et nii see siiski pole. „Põhikooli lõpuklassid on just paras aeg töö- ja ametimaailmaga tutvuma hakkamiseks, ka seetõttu, et esimesed valikud seisavadki noortel ees juba 9. klassi lõpul. Soovime noori julgustada avastama ka neid ameteid, millest nad enne pole kuulnud või mida kaalunud,“ ütleb ta. 

Kandideerida saab enam kui 160 Tallinnas ja Harjumaal töötava ametiesindaja töövarjuks ning esindatud on kõik eluvaldkonnad: olgu selleks siis ämmaemand, päästekomando pealik, nahameister, pakirobotite insener, rongijuht, linnaosa vanem, siseministeeriumi uimasti poliitika nõunik või sotsiaalmeediaspetsialist, kelle näol on ühtlasi tegu ka tuntud noore blogijaga. Need on vaid käputäis ametiesindajatest, kes soovivad noorte arengusse panustada neile töömaailma tutvustades.

Kandideerida on võimalik 1. oktoobrini ja selleks on vaja täita registreerimisvorm Innove kodulehel. Lisainfo ürituse kohta, näpunäited edukaks kandideerimiseks ning erinevate ametite tutvustused ilmuvad töövarjupäeva ürituse alla Facebookis. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Karjäärinõustaja annab koolilõpetajale enne ülikooli astumist viis nõuannet
• Eestis toimiv tugiteenuste süsteem meelitas siia praktikale Saksamaa tulevased karjäärispetsialistid

Ühtekokku pakkusid end varjutavateks välja seitsme erineva eriala esindajad: sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog, karjäärinõustaja, eripedagoog, Rajaleidja keskuse juht ning õppenõustamisteenuste keskuse peaspetsialist.

Rajaleidja keskuste töövarjupäeval osalemise peamiseks eesmärgiks on pakkuda sissevaadet tugispetsialistide maailma ning tõsta noorte teadlikkust spetsialistide vajalikkusest tänapäevases ühiskonnas.

Nimelt on nõudlus logopeedide, eripedagoogide jt õppenõustamisspetsialistide järele ühiskonnas hüppeliselt tõusnud seoses kaasava hariduse rakendamisega. Eesti Hariduse Infosüsteemi kohaselt oli 2015/2016. õppeaastal spetsialistiga kaetud koole eripedagoogide puhul 27 protsenti, logopeedide puhul 30 protsenti, sotsiaalpedagoogide puhul 48 protsenti ja koolipsühholoogide puhul 37 protsenti.

Huvi erialade omandamise ja haridus- ning sotsiaalsfääris töötamise vastu ei jõua kiiresti kasvanud nõudlusele paraku järele. „Erialade õppimine ja edasine töö on väga huvitavad, aga noored ei tea, et niisugused õppekavad üldse olemas on või milles tulevane amet täpsemalt seisneb,“ selgitab Tartu Ülikooli logopeedia osakonna juhataja Marika Padrik.

Kuigi töövarjupäev võimaldab õpilasel saada koolist vaba päev ja veeta aega silmapaistvate persoonidega, ei ole Tartumaa Rajaleidja keskuse juhi Piret Tatuntsi sõnul tegu pelgalt toreda vaheldusega koolipäevale. „Töövarjupäev on ennekõike reaalne võimalus tutvuda potentsiaalse ja huvipakkuva ametiga ning kasutada saadud kogemust oma edasiste otsuste ja plaanide jaoks,“ selgitab Tatunts.

Töövarjupäev on JA Eesti programm, milles osaleb igal aastal umbes 3000 gümnasisti ja sama palju ettevõtjaid, spetsialiste. Päeva on korraldatud alates 1998. aastast.  

Rajaleidja võrgustik pakub karjääri ja õppenõustamisteenuseid kuni 26aastastele lastele ja noortele ning toetab hariduse tugiteenuste metoodikaga õpetajaid, lapsevanemaid ja haridusametnikke. Rajaleidja keskused asuvad igas Eesti maakonnas ja nende tööd koordineerib sihtasutus Innove.

Rohkem infot leiab Rajaleidja Facebooki leheküljelt või kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• „Hea sõna päeval“ arutati, kuidas Eesti õpilaste norutundest lahti saada
• Rajaleidja keskustes üle Eesti saab varjutada erinäolisi ametikohti