Riigieksamitulemuste esitlemisel tuleb alati välja tuua ka eksami sooritajate arv, teatab Innove oma pressiteates. Eksami tegijate arv ja seeläbi ka tase on aastate lõikes muutuv ning sõltub õpilaste eelistustest. Iga-aastase riigieksamitööde tulemuste analüüsi põhjal tehakse ettepanekuid riigieksamitööde koostamiseks, riikliku õppekava ning õppekirjanduse täiendamiseks ja parandamiseks ning õpetajate täienduskoolituseks.

2013. aasta riigieksamite statistika ainete lõikes on leitav SA Innove koduleheküljelt.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnissoni sõnul on Innove avalikustatud statistika näol tegemist tundliku infoga, mille tõlgendamiselt tuleb kindlasti arvestada sisulist tausta. „Vastasel juhul võime teha liiga õpetajale, kes on tegelikult teinud head tööd ning anda valesid sõnumeid lapsevanemale,“ selgitas Tõnisson. „Riigieksam ei mõõda üheselt õpetamise kvaliteeti ega ei näita ainekava omandamise protsenti,“ ütles Tõnisson ja lisas, et paraku tehakse riigieksamite tulemuste põhjal ka järeldusi töö kohta põhikoolis, mida kindlasti teha ei tohiks.

Mitut eksamit tehti viimast korda
Sellel aastal sooritas riigieksameid 11 315 inimest. Kõige rohkem tehti eesti keele riigieksamit, mis on eesti koolide õpilastele kohustuslik (7931 eksaminandi). Sellel järgnesid inglise keele (6562 eksaminandi) ja ühiskonnaõpetuse (5688 eksaminandi) riigieksamid. Kõige vähem tehti prantsuse keele, saksa keele ja vene keele (võõrkeelena) riigieksameid.

Järgmisel aastal lõpetajatele rakenduvad uued gümnaasiumi lõpetamise tingimused, kus kõikidele on kohustuslik sooritada eesti keele, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid, mistõttu sel aastal 10. ja 11. klasside õpilased enam riigieksameid ei teinud. Seetõttu vähenes tänavu järsult geograafia ja keemia eksamite sooritajate arv, sest varem tegid paljud noored neid enne 12. klassi. Keemia riigieksami tegijate arv langes 1736 õpilase pealt 625le ning geograafia 5095 pealt 1142le.

Poisid ja tüdrukud said eksamitel keskmiselt peaaegu samalaadseid punkte, vahe oli keskmiselt ainult 1,3 punkti tüdrukute kasuks. Suurim erinevus oli eesti keeles, kus tüdrukute eelis oli 6,1 ja matemaatikaeksamil 5,8 punkti.

Tulevad rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamid
Järgmisel õppeaastal tuleb gümnaasiumi lõpetajal sooritada kohustusliku riigieksamina võõrkeele eksam. Õpilane saab valida inglise, saksa, prantsuse keele või vene keele eksami vahel. Prantsuse, saksa ja vene keeles sooritavad õpilased SA Innove kaudu riigieksamina rahvusvaheliselt tunnustatud eksamid. Senises vormis riigieksamiks jääb SA Innove ettevalmistamisel inglise keele eksam. Samuti on järgmisest kevadest võimalik esitada võõrkeele eksami asemel tunnistus rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamisest vähemalt B1-tasemel.

Lisaks riigieksamitele tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada koolieksam – eksami koostab, viib läbi ja seda hindab kool. Õpilane peab gümnaasiumi jooksul sooritama uurimustöö, mille tingimused on kehtestatud kooli õppekavas.
Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Valitsus võrdsustas rahvusvahelised keeleeksamid riigieksamitega
• Eksami ettevalmistamisel on oluline meeskonnatöö
• Lõpueksamitest Saksimaa (Sachsen) näitel
• Põltsamaa ühisgümnaasiumis algasid eksamid juba sügisel