Põltsamaa ühisgümnaasiumis algasid eksamid juba sügisel


Avaldaja:Madli Leikop29. Aprill 2012

Reede hommikul oli Põltsamaa ühisgümnaasium elevust täis – 56 abituriendile kõlas lõpukell. Esmaspäeval süüvivad nemadki koos tuhandete teiste eksaminandidega eesti keele riigieksamitöösse. Ei oskagi öelda, kes rohkem pabistavad, kas õpilased või õpetajad.

Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson arvas, et õpetajad on uuenenud eesti keele eksami eel (ja ajal) rohkem ärevuses kui noored ise.

„Osalesime eelmisel aastal ka katseeksamil, aga sisuliselt on vaja ju ühel eksamil teha kaks asja: kõigepealt lugema ja loetu põhjal vastused leidma, ja siis lugemiselt häälestama end kirjandi kirjutamisele. Ei ole see gümnaasiumilõpetaja midagi nii pädev, et kõik jõuavad ühelt töölt teisele probleemideta ümber lülituda,“ oli Tiia Mikson murelik. Lohutust pakub küll see, et kirjandi maht on veidi väiksem kui varem, aga ega eksam tervikuna kerge siiski ei ole. „Õpetajad pelgavad – et kui sügisel tuleb jälle see pingerida… Me õpetame nii hästi kui vähegi võimalik on. Oleme piirkonnakool, meie missioon on anda lastele head eeldused oma eluga toimetulekuks. Me ei ole öelnud, et peame kõik muu jätma ja ainult riigieksami-aineid – eesti keelt, matemaatikat või inglise keelt õpetama. Meile on olulised ka teised väärtused: esinemisoskus, ettevõtlikkus, organiseerimisoskus,“ mõtiskles Tiia Mikson mõned päevad enne eksamiperioodi algust.  Ja tõi näite, et reaalklassi lapsed võtavad valikaineid hoopis muusika õppesuunalt, nii et Põltsamaa ühisgümnaasiumist saab laiapõhjalise hariduse. „Me ei ole koolide pingereas esimese 50 hulgas, aga hea uudis oli see, kui öeldi, et Jõgevamaa vilistlastest teenivad kõrgeimat keskmist palka Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetanud. Ju siis oleme andnud hea hariduse – noor saab hakkama, on elus läbi löönud. Ja mis mina ikka ütlen, et ta on korralik maksumaksja, muidu see keskmine ei tuleks ju nii kõrge. Peame silmas ikka lapse arengut ja väärtusi: kui oleme kasvatanud noore inimese, kes tööl käib ja oma tööd hästi teeb, mida siis veel? Kõik ei saa ju ministrid olla…,“ rääkis õppealajuhataja Tiia Mikson.

Aga algavaks pingeliseks eksamiperioodiks olete valmis, kogu kooliperega?

„Loomulikult. Eksamid algavad sisuliselt ju sügisel. Klassijuhataja räägib eksamitest, õpilased kaardistavad paberil oma tulevikuvisiooni, sest nüüd tuleb ikka teada, mis soovid mul on. Ka arenguvestluse käigus räägitakse kõik läbi. Nii et jaanuari alguses, kui tuleb teha lõplik eksamivalik, siis kõik juba teavad, mida nad tahavad.  Mingit segadust või paanikat seoses riigieksamitega meil ei ole. Muidugi, ülejäänud koolielu abiturientide eksamiperiood veidi  häirib, sest teistel jätkuvad ju tunnid. Eesti keele riigieksami tarvis on vaja kolm klassiruumi, igasse eksamiruumi kaks õpetajat. Ega tundide ajast niisama vabu õpetajaid võtta ei ole, korralduslikult nõuab see läbimõtlemist. Või et koolikell tuleb eksamipäeval välja lülitada, teised peavad siis meeles pidama, et täna kell ei helise.“

Mis eksameid abituriendid rohkem valisid?

„Inglise keelt. Üks klassitäis on matemaatikaeksami tegijaid. Aga ühiskonnaõpetust on palju, juba teist-kolmandat aastat on see väga populaarne, aga samas üldse mitte lihtne eksam. Vähe valitakse ajalugu. Pooled Jõgeva maakonna füüsika riigieksami tegijatest ehk siis seitse eksaminandi on meie koolist,“ loetles Tiia Mikson.

Kas olete mõelnud ka juba aastale 2014, mil jääb vaid kolm kohustuslikku riigieksamit ning koolil tuleb ette valmistada komplekseksam?

„Jah, oleme mõelnud. Hakkasime juba eelmisel õppeaastal kümnendas klassis vaatama, kuidas siis seda kolme ainet – matemaatikat, eesti keelt ja võõrkeelt – toetada. Matemaatika on üksjagu kõva pähkel. Kui praegu valivad selle eksami 20 last 60-st, siis kahe aasta pärast on see kohustuslik kõigile. Moodustasime  nii eesti keeles, matemaatikas kui inglise keeles kolm rühma tasemete järgi. Lapsed olid väga rahul. Nüüd julgevad küsida ka nõrgemad õpilased, tugevatega koos pelgavad nad omi väiksemaid teadmisi näidata.

Kõiki kolme rühma õpetataksegi veidi erinevalt. Vaatame, kas saame nii ka jätkata, see nõuab siiski täiendavaid ressursse. Oleme küll ise väga õpetajaid toetanud, kasvõi metoodikakoolitustega.“

Põltsamaa ühisgümnaasiumis on ka juba komplekseksamile mõeldud. Viimastel aastatel on lapsed koolieksamina teinud gümnaasiumi lõpus praktilise töö. Nimelt kursuse „Kodukultuur“ raames õpetatakse nii tüdrukutele kui poistele praktilist toiduvalmistamist, pere eelarve planeerimist, koristusnippe, etiketti, kombeid. Õppekäigud on lapsi viinud nii Radissoni hotelli kui sushi-restorani. Ja kui koolis toimub vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuud, siis õhtune  pannkoogikohvik ongi õpilaste eksamitöö alates kalkulatsioonist ja lõpetades lauakaunistuste, toidu serveerimise ja koristustöödega. „Majandus-sotsiaalsuunal võiks see tulevikuski eksami üheks osaks jääda,“ oli Tiia Mikson kindel.

Tulevikust rääkides – täna õpib Põltsamaa ühisgümnaasiumis 700 last, 12 aastat tagasi oli see arv 1200. Kui selle valguses koolivõrgu korrastamisele ehk reformile mõelda…

„Tahaks loota, et meie kooli korrastamine ei puuduta. Aga kui on välja öeldud, et gümnaasiumiosas peab olema 252 last, siis seda me ei saavuta. Tervel Eestimaal on umbes 10 kooli, kes saaksid selle arvu täis. Aga miks peaks Tallinna ja Tartu vahel Põltsamaal, kus on olemas kõik vajalik hea hariduse andmiseks, gümnaasium kaduma? Kui siin ongi gümnaasiumis 150 või 130 last, no mis siis? Jõgeva jääb meist 28 km kaugusele, seal ei tule ka kahest koolist kokku pannes 252 õpilast. Ja olgem ausad, siit lapsed Jõgevale ei lähe, siis nad lähevad juba kas Tartusse või Tallinnasse,“ on Tiia Mikson mõtlik. Ja toob lõpetuseks välja veel ühe oma kooli positiivse poole: siia tullakse täiskasvanuna tagasi. „Oma vilistlasi on väga palju tagasi tulnud kooli õpetajaks, kolmandik õpetajate arvust kindlasti. Algklasside õpetajad on praktiliselt kõik meie oma vilistlased. See näitab kindlasti kooli tugevust,“ oli Tiia Mikson veendunud.

004.JPG

Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson.

001.JPG

Lõpukell! Abituriendid jooksevad traditsiooniliselt käsikäes läbi linna.

006.JPG

Kaunilt renoveeritud koolihoone.

Fotod: Madli Leikop

Loe lisaks: Täna algavad 2012. aasta riigieksamid

Haridus- ja Noorteamet