Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on eTwinningu projekte katsetanud õpetajaid rohkem kui üks: teenindusõppeosakonna õpetajad Maie Jesjutina ja Ruth Leping ning kutseõpetaja Kristel Sepp. Nende kogemus ütleb, et ka väga hea idee puhul võib takistuseks saada õpilaste passiivsus ja ajapuudus; kutseõppes tuleb arvestada ka praktikatega. Samas arendab eTwinningus osalemine keeleoskust, suhtlemisoskust, IT-teadmisi, avardub maailmapilt.

Kuidas ja millal te jõudsite eTwinningu juurde?

Maie Jesjutina: Alustasime eTwinningut koos Ruth Lepinguga, kui olime läbinud eTwinningu koolituse algajatele. Koolitus oli nii huvitav, et kohe tekkis soov tegutseda. Minul oli eelnev projektõppe kogemus olemas – üks veebipõhine projekt Gruusia kutsekooliga, kus meie koolist osalesid hotelligrupi õpilased. Teema oli eesti ja gruusia toitude võrdlemine. Koostöös valmis videofilm.

eTwinningut alusasime samuti hotelligrupiga (Pärnu Kutsehariduskeskuses saab õppida hotelliteenindaja eriala keskhariduse baasil – toim.) ja Tšehhi Hradec Králové kutsekooli õpilastega 2006. aastal. Meie teemaks oli Eesti ja Tšehhi kutsehariduse võrdlemine: „Vocational education system of partner schools and the job opportunities for yong peole“ („Kutsehariduse süsteem partnerkoolis ja noorte töövõimalused“). Projekti käigus võrdlesime oma kooli ja Tšehhi kooli, erialasid ja õppekorraldust. Järgmises projektis võrdlesime noorte vaba aja veetmise viise. Projekti tulem oli eesti-tšehhi-inglise vestmik, kus olid tähtsamad väljendid; diagrammid ja graafikud. Järgmises projektis, kus partneriks oli Střední Škola - Podorlického vzdělávacího centra v Dobrušce, võrdlesime meie koolide praktikabaase. Eelmise aasta mais õnnestus mul ka stažeerida ühes meie partnerkoolis Tšehhis ja reaalselt kohtuda õpetajatega ja õpilastega. See oli tore kogemus.

Kristel Sepp: Jõudsin eTwinningu juurde tänu meie kooli haridustehnoloogile. Varje Tipp püüab alati meid kõigest uuest informeerida ja pakub õpetajatele igakülgset metoodilist abi. Varje soovitusel sattusin eTwinningu algajate koolitusele 2010. aastal. Pärast koolitust oli kohe tahtmine midagi tegema hakata, aga suure töökoormuse tõttu ei jäänud siis aega. Täna tagasi vaadates oleksin tookord saanud mitmed õpiobjektide teemad siduda eTwinninguga.

Taasavastasin eTwinningu eelmisel aastal kevadel Tšehhis Nova Pakas stažeerimas olles. Kui nägin kauneid piparkooke kevadisel ajal nii Praha südalinna kohvikute vaateakendel kui Nova Paka kooli õpilaste tehtuna, tekkis mõte võrrelda meie retsepte ja vahetada piparkookide kaunistamise ideid.

Kristel Sepp õpilastega piparkoogi-projekti praktilist (ja magusamat) poolt tegemas. Detsember 2014. Foto erakogust. 

Ja piparkoogi-projekt saigi teoks?

Kristel Sepp: Selles projektis osalesid Pärnumaa Kutsehariduskeskuse 1. kursuse pagari eriala õpilased – tüdrukud ja ka kursuse ainus noormees. Noorte vanus oli 16 kuni 19 aastat. Tegemist oli suurepäraste õpilastega, kes minu ideest kinni haarasid ja olid nõus osalema, ehkki teavitasin neid oma ideest meie täiesti esimesel kokkusaamisel kujundusõpetuse tunnis. Andsin võimaluse vabatahtlikult projektis osaleda, see ei olnud meie tundide sisuks. Pool gruppi oli koheselt nõus. Partnerkooli kontaktisikuga olin juba kevadel kokku leppinud, nii jäi sügisel ainult vormistamise küsimus.

Enne projekti sõlmimist värskendasin oma teadmisi eTwinningust ja Twinspace´ist, läbisin HITSA veebiseminari Twinspace´ist ja veebipõhise koolituse „eTwinningu projektid koolielus“.

Koostasin projekti kava ning vahetasime partnerkooliga retsepte ja infot piparkookide ajaloost meie maade kultuuris, võrdlesime kaunistamise viise ja pilte tööprotsessist.

Minu jaoks olid kõige toredamad praktilised tunnid. Ma ei ole erialaõpetaja, nii liitusin õpilastega piparkookide küpsetamise ja kaunistamise tunnis, kus õppisime kõik. Meie rollid vahetusid kujundusõpetuse tunnis, kus muidu olin mina õpetaja. Nüüd sai minust õpilane ja õpilastest õpetajad ning me kaunistasime koos piparkooke.

Kui eelnevalt olin projekti tarvis teinud mõned videolõigud ise, siis nüüd kasvas õpilaste initsiatiiv ja oli hea meel, kui üks tüdruk pärast praktilist tundi küsis, kas võiks tehtud fotodest ühe ülevaate koostada. Mida rõõmustavamat võib õpetaja tunda?

Melita Škljari videot saab näha siit:

Kuidas teie arvates eTwinning sobib kutseharidusse, kas ja kuidas aitab see kaasa kutse omandamisele, või pigem üldteadmiste omandamisele? 

Maie Jesjutina: Kutsekoolides ei ole veel eTwinning nii populaarne, sest ka Euroopas ei ole nii palju huvitatuid kutsekoole ja õppijad on väga hõivatud. Tihti praktika ajad ei lange kokku ja seetõttu projekt venib. Probleemid on keelteoskus, vähesed IT-teadmised ja õpilaste passiivsus. Kutsekoolis peaks andma võimaluse ka tundides tegeleda eTwinninguga ja hinnata õpilaste ja õpetajate tööd.

Kõige toredam on olnud koostöö õpilaste ja kolleegidega teistest riikidest, võimalus osaleda rahvusvahelistes töötubades. Meeldiv oli see, et Eestis olid meie projektid kaks korda kümne parema projekti hulgas. Toredad on olnud suvekoolid. Kõige raskem on suunata õpilasi ise tegutsema. Tihti on ka projektipartner passiivne ja e lõpetagi projekti.

Kristel Sepp: Ma olen väga seda meelt, et eTwinning on vaheldus nii õpilasele kui õpetajale ja samas hea võimalus muuta õppimine loovamaks. Ma näen just, et erialaõpetajatel on suur võimalus teha koostööd teiste maadega, näiteks toitlustamise ja pagaritöö vallas erinevate rahvusköökide ja küpsetamise õpetamisel. Võrdlemise kaudu õppida – seda saab teha kõikidel erialadel. Täna on võimalik etwinnida ka Eesti-siseselt, seega võimaluste vähesuse taha ei tohiks asi seisma jääda. Lisaks on uuenenud Twinspace nii kasutajasõbralik.

Projekti puhul lisandub alati ka keeleoskuse arendamine, suhtlemisoskus ja kindlasti saab uusi oskusi ka õpetaja, sest saab kasutada erinevaid keskkondi materjalide koostamiseks. Loomulikult nõuab see lisatööd, kuid hea tunne on vaadata hiljem tulemit. Mina soovin kindlasti eTwinningus edasi tegutseda ja uued mõtted juba idanevad. Soovitan eTwinningut kõigile õpetajatele, kes tahavad muuta huvitavamaks õpilaste koolielu – see peakski olema kõige suurem eesmärk.

eTwinning on Euroopa koolide kogukond, kus õpetajad saavad tasuta ja turvalises internetikeskkonnas koostööprojekte arendada, sidemeid luua ja ideid jagada. 

Samal teemal:

• eTwinningu aastakonverents: muutuv maailm muudab ka haridust
• Must, punane, kuldne ja Deutsch Plus
• eTwinning rikastas õpetajate kogemusi
• eTwinning kui õpetajate koostöövõrgustik