Teemaveerandid

Arendusnädalavahetuse koostööpartner on ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

19.–21. oktoobril toimub uhiuues Tallinna Euroopa Kooli hoones arendusnädalavahetus Garage48 Edutech, mille eesmärk on välja töötada uudseid ja praktilisi tehnoloogiapõhiseid rakendusi haridusvaldkonnas. Sündmus on mõeldud põhi-, kesk- ja ülikooli õpilastele ning hariduse entusiastidele igas vanuses. Garage48 formaadile tavapäraselt on oodatud ja kaasatud ka programmeerijad, disainerid, visionäärid, turundajad ja teised valdkonna eksperdid. 

Osalejatel on suurepärane võimalus saada kogemus, mis sarnaneb päriselus start-upi ülesehitamisele - nädalavahetuse jooksul arendatakse oma ideest välja esimene toimiv prototüüp. Kohal on mentorid, kes aitavad tiimidel fookuses püsida ja annavad nõu disaini, tehnoloogia ja projektijuhtimise teemadel. Seekord on kaasatud ka lauajuhid, kellest igaüks tegeleb terve nädalavahetuse jooksul ühe meeskonnaga. 

Ligi kahekümne mentori seas astuvad üles näiteks Startup Estonia juhataja Marika Truu, haridusfoorumi N8 eestevdaja Märt Aru, Robotexi eestvedaja Sander Gansen, TÜ haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja ja ka hulgaliselt spetsialiste väljastpoolt Eestit. 

„Eesti haridussüsteem on küll edumeelne, kuid täiesti uute ideede kinnipüüdmise ja rakendamisega peame veel tööd tegema. Garage48 Edutech annab palli õpilastele - võimaluse muuta oma koolikeskkond just selliseks, millest unistatakse!" kommenteeris Sihtasutus Innove juhatuse liige Birgit Lao.

Garage48 Edutech häkaton algab 19. oktoobril kell 18:00 Tallinna Euroopa Koolis (Tehnika 18). Reede õhtul saavad kõik esitleda oma ideid, pärast mida toimub tiimide moodustamine. Kogu laupäeva töötavad tiimid prototüübi kallal. Pühapäeva esimeses pooles harjutatakse esitluseks ja õhtul toimub avalik lõpusündmus, kus parimaid tiime premeeritakse. Kogu sündmust juhivad moderaatorid Kai Isand ja Joao Rei ning tiime nõustavad valdkonna professionaalidest mentorid.

Kõikidele osalejatele pakume kolm korda päevas sooja sööki, puuviljad ja maiustused on kättesadavad kogu sündmuse vältel ning parimatele tiimidele on auhinnad partneritelt Lingvist, Robotex, Haridus-ja Teadusministeerium jt.

Registreerimine on avatud 1.oktoobrini: https://garage48.typeform.com/to/zlDQAr 

Täiendavat informatsiooni leiad: http://garage48.ee/events/garage48-edutech või https://www.facebook.com/events/861813434206395/ 

Osale ka eelüritusel: https://www.facebook.com/events/245618396140007/

Garage48 on organisatsioon, mis korraldab arendusnädalavahetusi ehk häkatone, kus osalejad saavad oma äriideid katsetada ja ellu viia. Osalejad peavad oma idee 48 tunni jooksul müügikõlbulikuks realiseerima, valmistades mentorite ning ekspertide nõul ja toel arvutiprogrammi, veebiteenuse, mobiilirakenduse või mis tahes prototüübi.

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool paneb ettevõtjad koos teadlaste ja üliõpilastega innovatsiooni õppima
• Garage48 arendusnädalavahetusel koguneb Tartusse pea 150 osalejat kogu Baltikumist

Taotleja saab ise valida soovitud koolituse-kursuse, selle toimumisaja jne. Stipendiumiandjate hulgas on tuntud Eesti idufirmade tipud nagu Testlio looja Kristel Kruustük, Taxify loojad Markus ja Martin Villig, Veriffi asutaja Kaarel Kotkas, United Angels'i investorid Gerry Kodres ja Riivo Anton.

Kandideerimisel ei ole vanusepiiranguid. Lisainfo stipendiumile kandideerimiseks avaneb siit.

Stipendiumi eesmärk on tuua rohkem inimesi startup-maailma. Kui kellelgi on suur tahe midagi õppida ja kuhugi jõuda, ei tohiks asjad raha taha jääda. RocketFuel'i stipendium annab stardihoo inimestele, keda kõnetab startup-maailm ja IT, ning võidetud 1000 eurot võib minna nii uute oskuste õppimisele (nt online koolitused) kui ka vajalike materjalide (nt õpikud) või riistvara soetamisele (nt Arduino). 

Loe ka asjakohast artiklit Äripäevast!

Allikas ja fotod: Startup Estonia info. Fotol annab president Kersti Kaljulaid 14. septembril Ukrainas esimestele võitjatele stipendiumi üle. 

Samal teemal:

• Haridusstipendium annab õpetajatele vaba semestri enesetäiendamiseks
• Reet ja Tiit Villig toetavad stipendiumiga TÜ arvutiteaduse naisüliõpilasi

"Õpetajate palgatõus ja järelkasv on meie prioriteet," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad ligikaudu 9 protsenti, omavalitsused saavad lisaraha selleks, et ka lasteaiaõpetajate palgad saaksid edaspidi tõusta samas tempos.“

2019. aastal tõuseb õpetajate palga alammäär riigi toel vähemalt 1250 euroni, mis tõstab arvestusliku keskmise palga prognoosi 1500 euroni.

Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks suunab valitsus omavalitsustele tuleval aastal 15 miljonit eurot. See aitab omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel. Toetust makstakse omavalitsustele, kus 2019. aasta 1. jaanuarist on lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90 protsenti ja magistrikraadiga lasteaiaõpetaja oma vähemalt 100 protsentio kooliõpetaja omast. Kokku panustab riik üldhariduskoolide õpetajate palkadesse üle 300 miljoni euro, millele lisandub omavalitsuste osa.

Teaduse rahastus kasvab 2019. aasta eelarves 18,9 miljonit eurot. "Eriti hea meel on selle üle, et kasvab teaduse baasrahastus ehk 12 miljonit suuname otse teadusasutuste tegevuskuludeks," kommenteeris Reps. "See vähendab sõltuvust projektipõhisest rahastamisest."

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarves on teaduse ja kõrghariduse rahastus kokku on 2019. aastal 364,1 miljonit eurot. Teadus- ja arendusprogrammi rahastus on kokku u 170 miljonit eurot.

 Üks viimaste aastate prioriteete on hariduse digipööre. Digitehnoloogia otstarbekamaks rakendamiseks, digioskuste parandamiseks ning digitaristu uuendamiseks õppimisel ja õpetamisel eraldatakse 2019. aastal vähemalt 13 miljonit eurot. Järgmisel aastal saavad uuenduslikud ja digitaalsed õppematerjalid sisse veel suurema hoo. Jõulisemalt käivituvad koolide koostöölaborid uuendusliku õppe läbiviimiseks (multimeedialaborid, teadus- ja taastuvenergialaborid ning digiõppematerjalide sisukama ning mõtestatuma kasutuselevõtu toetamine). Käivitub ka uuenduslike õppevaralahenduste väljatöötamine, mille avatud taotlusvoorus saavad osaleda ka haridusvaldkonna idufirmad.

Riigigümnaasiumide õppehoonete ehitamist toetatakse 2019. aastal 11,4 miljoni euroga. Järgmisel aastal alustab Kohtla-Järve riigigümnaasium, mis on oluline investeering Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna parandamiseks ja kaasava hariduse rakendamiseks on 2019 plaanitud 4 miljonit eurot. Kokku on koolivõrgu korrastamiseks kavandatud 2014-2020 perioodil 239 miljonit eurot.

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2019. aasta eelarve koos omavalitsustele antud toetusega on veidi üle miljardi euro. Võrreldes mulluse eelarvega on kasv u 6 protsenti.

Taustainfo

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. 

Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu. 
Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Kursus koosneb kord kuus toimuvatest kahepäevastest seminaridest ning vältab koos pideva mentorlusega meeskondadele kevadsemestri lõpuni. Kokkuvõtteid ideedest ja nende rakendamisest ettevõtetes tehakse 17. mail toimuval Tartu Ülikooli demopäeval.

„Innovatsioon ei ole tavaline tellija-tarnija suhe, see saab tekkida üksnes heas teineteisemõistmises. Sel põhjusel tahame ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased terveks aastaks innovatsiooni nimel koos tööle panna,“ kommenteeris kursuse sündi Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reim.

Kursus saab teoks koostöös Tartu Ülikooli vilistlase ja ettevõtja Priit Salumaaga, kes on häkatonisarja Garage48 ja tootearendusettevõtte Mooncascade kaasasutaja. „Me oleme Tartu Ülikooliga teinud mitmeid koostööprojekte. Tihti on tekkinud tunne, et akadeemia ja ettevõtjad ei saa üksteisest päris hästi aru. Samuti pole mõlemal poolel päris head ettekujutust, kuidas uusi asju maailma tuua,“ kirjeldas Salumaa kursuse eesmärki. „Tahame seda mängu muuta ja öelda, et kui me oleme ühes paadis, siis peame sõitma samas suunas ja me kõik peame oskama kasutada aere.“

„GameChangersi“ kursusel keskendutakse meeskondade ühiste eesmärkide seadmisele ja innovatsiooniprojektide elluviimise oskustele. Lahenduste loomisele eelneb põhjalik arutelu ettevõtete tulevikuplaanide üle.

Kursusel osalevate ettevõtete arengusoovid ulatuvad seinast seina. Näiteks Eesti Energia soovib otsida robotkaevandamise võimalusi, teater Vanemuine tahab leida suurele ja traditsioonilisele teatrile praeguses kultuuriruumis uusi lahendusi ning Tartu Ülikooli Kliinikumil on huvi suurendada inimlikku mõõdet arstiabi pakkumisel. Veel osalevad kursusel Swedbank, ABB Drives&Renewables, Politsei- ja Piirivalveamet, Meravita, Mooncascade, Tele2 ja SEB.

Esimese kokkusaamise avakõneleja on psühholoog ja vabavõitleja Jorgen Matsi, kes inspireerib meeskondi saama esmalt aru enda väärtustest ning seejärel sõnastama muutuste elluviimiseks õigeid eesmärke.

Kursust juhivad Priit Salumaa ja SIA Lattelecom BPO tegevjuht Krists Avots, kes on koos korraldanud ka Garage48 häkatone. 

Esimene seminar toimub Eesti Rahva Muuseumi konverentsisaalis sel neljapäeval ja reedel. Neljapäev algab kell 9 Jorgen Matsi ettekandega. Seejärel antakse osalejatele ülevaade majanduse ja ühiskonna tulevikutrendidest (algusega kell 13) ja valmistatakse ettevõtjad ette reedeks, mil nad peavad esitlema arendamist vajavaid ideid ning värbama meeskonda üliõpilasi ja teadlasi. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

„Eesti õpetajad on tugevad spetsialistid ja kogu ühiskond hindab neid väga. Haridusstipendium annab õpetajatele võimaluse end täiendada ning ühtlasi anda oma panus kogu haridussüsteemi arendamisse,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Õpetajad ja tugispetsialistid saavad vaba semestrit kasutada näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või hariduspoliitika kujundamiseks.

Stipendiumi määramisel võetakse eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks on sel aastal kinnitatud õpikäsitus ja selle muutumine, kaasava hariduse rakendamine ning tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele. Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi.

Lisainfo ja taotlusvorm: https://www.hm.ee/et/uudised/konkursid-ja-preemiad  

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Reet ja Tiit Villig toetavad stipendiumiga TÜ arvutiteaduse naisüliõpilasi
• Noore õpetlase stipendium anti tänavu 20 noorele

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk tervitas sümpoosionil osalejaid Euroopa keeltepäeva puhul ja märkis, et mitmekeelsus on väärtuslik ja Eestis väärtustatud. „See annab meie inimestele eelise tööturul nii Eestis kui ka välismaal, kuid veelgi olulisem – avab uksed teistesse kultuuridesse ning seob meid maailmaga laiemalt,“ sõnas Kasesalk.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner andis parimate keeleõppeprojektide tegijatele üle Euroopa Komisjoni ja ministeeriumi tunnuskirjad. „Tänavused võiduprojektid esindavad nii mitteformaalset keeleõpet kui ka õppekavaga tihedamalt seostatud tegevusi,“ ütles Kärtner. „Rõhutatud on eelkõige seda, et keeleõpe toetab ühest küljest isiksuse arengut, teisalt muudab õppurid konkurentsivõimelisemaks hilisemas tööelus,“ ütles Kärtner.    

MTÜ Lahemaa Looduskool pälvis tunnuskirja multikultuursete perede 10-16-aastastele noortele suunatud lõiminguprojekti eest. Projekti käigus arendati noorte looduse ja pärandkultuurilist sõnavara, suhtlemisoskust ja eneseväljendusoskust. Kogemusõppele põhinenud projektis osales kokku ligi 200 noort 20 koolist ning ja nelja kooli õpetajad.  

Tartu Kutsehariduskeskus viis ellu õpilaste konkurentsivõimet tõstvaid keeleõppetegevusi. Selleks pakuti täiendavat inglise, soome ja saksa keele õpet turismivaldkonna õpilastele. Keeleõppetegevused sisaldasid mentorõpet, keelelaagreid keelekeskkonnas ja muid aktiivõppemeetodid.

Kadrioru Saksa Gümnaasium sai tunnuskirja saksakeelsete majandusõppe projektide eest. 2014. aastast õpetatakse koolis majandust saksa keeles. Välja on töötatud õppesuund, kus lõimitakse keele ja majanduse õpet ning arendatakse õpilastes ettevõtlikkust. Majandusõppe lõpetajad oskavad kõrgel tasemel saksa keelt ning oskavad seda ära kasutada ettevõtluse ning rahvusvahelise suhtluse vallas.

Taustainfo

Euroopa keeleõppe tunnuskiri toetab ja tunnustab uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate metoodikate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist. 

Valitav keeleõppealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvusvaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima erinevaid keeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi. Keeleõppe tunnuskirja võib pälvida ka festival, õpiring, keelteklubi, keelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms. 
Euroopa keeleõppe tunnuskirjale saab kandidaate esitada uuesti 2019. aastal kevadel. 

Allikas ja fotod: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Euroopa keeltepäev 26. septembril

Euroopa keeltepäeva puhul räägitakse mitmekeelsusest  ja rõhutatakse keelte olulisust. Programm viiakse läbi nii eesti kui ka saksa keeles.

Samas annab Haridus- ja Teadusministeerium üle tänavused Euroopa keeleõppe tunnuskirjad edukatele keeleõppeprojektidele.

Pikaajalise saksa keele õpetamise traditsiooniga koolina lähenetakse ürituse teises pooles mitmekeelsusele saksa keele kaudu. Koos partnerkoolidega üle Eesti, kus esimeseks võõrkeeleks saksa keel, jagatakse kogemusi, mida on võimalik saavutada tänu heale saksa keele oskusele ning kuidas saksa keele järel omandatakse edukalt kõiki teisi võõrkeeli.

Loe lähemalt Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kodulehelt!

Kutsume Sind osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

Keda ootame? 

Osalema on oodatud kõik õppejõud, õpetajad, õpetajaks õppijad ja teised õppeasutustes (sh lasteaiad, üldharidusekoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid, huvikoolid jne) tegutsejad, kes soovivad olla haridusuuenduste eestvedajaks.

Miks osaleda?

Sest see on inspireeriv! 
•Saad oma ala parimatelt uusi teadmisi nüüdisaegsest õpikäsitusest.
•Sul on võimalus olla ise haridusuuenduse loojaks ning loodut teistega jagada.
•Uuenduse loomisel on Sulle toeks mentor.
•Programmi lõpuks on Sul asjatundjate kontaktvõrgustik järgmiste ideede arendamiseks.

Tulemus?

Saad ellu viia Sulle südamelähedase idee, mis aitab nüüdisaegselt õppida. Programmi edukalt läbides saad hakata eksperdina õpitut jagama ning võid kandideerida HITSA stipendiumile.

Arenguprogrammis osalemine on tasuta.
 
Avalduste esitamise tähtaeg 14. oktoober 2018. Vaata täpsemalt siit! 

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid, startup-kogukonna esindajaid ning valdkonnaeksperte nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Canva

Samal teemal:

• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot
• Tulge digiteri tegema!
• Algab ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"

25. septembril teevad tasemetööd valimisse kuuluvad seitsmendate klasside õpilased ning 2. oktoobril valimisse kuuluvad neljandate klasside õpilased. 

Loodusvaldkonna tasemetöödes keskendutakse eelkõige loodusteaduslikele üldpädevustele. Õpilastel tuleb uurimis- ja otsusetegemisülesannete abil igapäevaelulisi loodusteaduslikke probleeme lahendada. Teadmiste kõrval hinnatakse ka õpilaste analüüsi-, kavandamis- ja tõlgendamisoskusi. Tagasisidelehed õpilase ja grupi tasandil annavad õpetajale ja õpilasele soovitusi õppetegevuse edasiseks kavandamiseks. 

Riiklikult analüüsitakse valimisse kuuluvate õpilaste tasemetööde tulemusi üldistatult, üleriigilisel tasemel. Valimisse mitte kuuluvad koolid võivad tasemetööd läbi viia vabatahtlikult ning nende õpilaste tulemusi hindavad koolid ise. 4. klassi tasemetöö valimisse kuulub 2023 õpilast 149 koolist, 7. klassi valimisse 1893 õpilast 141 koolist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ütles, et tegu on uue lähenemisega õpilaste õpitulemuste hindamises. “Üldpädevusi õpetatakse aineüleselt ning uuendatud tasemetööde formaat lubab paremini jälgida nii õpilaste arengut aineõppes kui ka igapäevases elus vajalike oskuste omandamist,” ütles Hollo.

Innove testide keskuse loodusvaldkonna peaspetsialist Elle Reisenbuki sõnul ei pea õpilased tasemetööks eraldi valmistuma. Tasemetöö on õppimist toetav hindamisvahend, testi sooritamise eest ei panda hindeid ega koostata koolidest pingeridasid. „Muretseda ei ole ka vaja selle pärast, et suvega on õpitu unustatud. Tasemetöö läbiviimise eesmärk on koguda tagasisidet teadmistest ja oskustest, mida õpilane on aastate jooksul sügavalt omandanud,“ selgitab Reisenbuk. Tema sõnul ausa tagasiside saamiseks on oluline, et tasemetöö toimuks julgustavas õhkkonnas. “Kui õpilane ei tunne suurt survet, siis saab ta kindlasti endast parima anda,” lisas peaspetsialist.

Kogu tasemetöö läbiviimisele kulub umbes 60 minutit, selle viiakse läbi elektroonilises keskkonnas EIS. Testi sooritamiseks on õpilastel aega 45 minutit, lisaks taustaküsimustik, mille täitmiseks on 5 minutit. Riiklikku valimisse kuuluvaid tasemetöid kontrollitakse kas elektrooniliselt või avatud vastustega küsimusi, mida ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, hindavad õpetajad Innoves. Nendes koolides, kus tehakse riiklikku tasemetööd valimiväliselt, hindavad õpilaste avatud vastustega küsimusi oma kooli õpetajad Innove suuniste kohaselt. 

Riiklike tasemetööde läbiviimise eesmärk on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale, kooli kogukonnale kui ka riigile ausat, objektiivset ja võrreldavat tagasisidet õpilase pädevuste kohta. Loodusvaldkonna tasemetöid viib läbi SA Innove koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning tasemetööd on välja arendatud Tartu Ülikooli professori Margus Pedaste töögrupi teadlaste poolt. Käesolevad tasemetööd on esimesed uuenduslikud testid, mis on valminud Digipöörde programmis ESF meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara loomine ninga kasutuselevõtt“ raames.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Selle aasta riigieksamite tulemused on kokkuvõttes paremad kui eelmisel aastal

VAATA JUTUTÄRINGUTE KASUTAMIST ÕPPETÖÖS HITSA DIGITERADE FB-LEHELT! 

Digiterad baseeruvad mikroõppel. Digiteri jagatakse kaks-kolm korda nädalas. Laikimine, jagamine ja kommentaarid on digiterade FB-grupis oodatud. Tagasiside aitab digiteri paremaks muuta.

Loe lähemalt "Digiterade" projekti kohta Koolielust! 

Samal teemal:

• Tulge digiteri tegema!
• Algas koolitus- ja nõustamisprogramm DigiKiirendi