Teemaveerandid

Kuigi riigi tagatud õppelaenu väljamakseid alustab LHV alles 15. septembrist (esmakursuslastele 1. oktoobrist), saab laenuhuviline laenutaotluse juba kohe esitada. Tänavune maksimaalne laenusumma õppeaasta kohta on 2500 eurot ning 1250 eurot juhul kui õppuri nominaalne õppeaeg jääb alla üheksa kuu. Laenuvõtja õpingud võivad kulgeda nii Eestis kui ka välismaal. 

Õppelaenu saab taotleda lepingutasuta ning laenu intress on 5% aastas. Laenu ennetähtaegset tagastamist või graafiku muudatuste tegemist pakub LHV Pank klientidele tasuta.

„Õppelaen on mõeldud eelkõige tudengeile, kes pühenduvad pigem õpingutele ja soovivad laenu abiga katta õpingute ajal tekkivaid kulutusi,“ tutvustas LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel. „Õppelaenu põhiosa tagasimaksed saab jätta õpingutejärgsesse aega, kui loodetavasti selleks ajaks kõrgelt haritud spetsialist meelepärase tööd on leidnud,“ lisas Vatsel.

Õppelaenu põhiosa tagasimaksmine algab hiljemalt 12 kuud pärast õpingute lõppu. Tagasimaksegraafik koostatakse perioodiks, mis on võrdne kahekordse nominaalse õppeajaga. Tähele tuleks panna, et kuni õppelaenu põhiosa tagasimaksete alguseni tuleb siiski tasuda iga aasta 1. novembril laenujäägilt arvutatud intressimakse.

Õppelaenu taotlusprotsess on lihtne. Laenu tagatiseks sobib kahe isiku käendus või Eestis asuv kinnisvara. Käendaja valikul tuleks tähele panna, et isik peab olema vähemalt 18-aastane ja tema viimase kolme kuu netosissetulek peab olema suurem kui miinimumpalk. 

Lisainfo: https://www.lhv.ee/et/oppelaen 

AllikasL LHV Panga info

Ükspuha, mis uus kooliaasta toomas on, digitarkused ja oskused selles maailmas käituda on olulisemad kui kunagi varem. 
 
Möödunud kooliaastal tegeles Eesti kooliõpilastele digitarkuste jagamisega Samsungi haridusprogramm Digitaalne IQ, mis selgitas välja, et kuigi noored veedavad digimaailmas tohutult aega, siis teadmised küberturvalisusest ja korrektsest käitumisest on osades valdkondades tagasihoidlikud. Näiteks selgus programmi korraldatud uuringust, et kolmveerand noortest võtab sotsiaalmeedias sõbraks kontvõõraid ning 71 protsenti ei logi enda sotsiaalmeedia kontodelt kunagi välja. 
  
„Viisime möödunud õppeaastal läbi loenguid koolides, lõime õppevideod ja korraldasime ka üle-eestilise võistluse, kus õpilased said ise luua õpetlikke materjale küberturvalisuse, küberkiusu ja üldise netis käitumise ehk netiketi kohta,“ lausus Digitaalne IQ programmi juht Egle Tamelyte. „Me loodame väga, et õpilased, õpetajad ja õpilased said sellest kõigest kasu. Kuna aga praegune olukord maailmas on digiohutuse veelgi olulisemaks muutnud, siis oleme jõudnud otsusele, et jätkame oma noortele suunatud õppeprogrammiga ka sellel õppeaastal.“
 
Koostöös Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektroy’ga on Digitaalne IQ juurde loomas uusi õppevideoid ning materjale, mis avaldatakse programmi kodulehel digitaalneiq.ee ning sotiaalmeedias. Samuti on peagi kavas avalikustada uus võistlus noortele, mille eesmärk on kaasata võimalikult suur hulk koolinoori reaalselt mõtlema oma käitumisele ja harjumustele küberruumis viibides. 
  
Juba valminud õppevideoid küberkiusamisest, -ohutusest, ebasobivast sisust, netisõltuvusest ning õpilaste enda esitatud võistlustöid saab näha programmi YouTube’ist.   

Foto: Digitaalne IQ koolitus Viimsi Gümnaasiumis 2019. aasta sügisel

Samal teemal:

• Tasuta digiõpikud on kättesaadavad ka algaval õppeaastal
• Viis Lõuna-Eesti kooli said distantsõppe ajal abi Digikiirendi programmist

Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas, et raamatukogude hariduslik roll on maailmas kõikjal kasvamas. „Me näeme haridusprogramme, koolide, õpetajate ja õpilaste toetamist ühe oma põhifunktsioonina. Arvestades, et rahvusraamatukogu praeguseks amortiseerunud hoone läheb plaanide kohaselt järgmisel aastal rekonstrueerimisele, siis peame asenduspindadel olles pöörama koostööle koolidega veelgi suuremat tähelepanu,” sõnas Andresoo.  

„Pärast rekonstrueerimist suureneb nii rahvusraamatukogu haridustegevuste kui ka selleks planeeritud ruumide maht. Näeme ennast koostööd tegemas kõikide Eesti koolidega, sealhulgas Tallinna kesklinna uute riigigümnaasiumidega,” lisas ta. 

Rahvusraamatukogu uus haridushooaeg algab 20 erineva haridusprogrammiga, mis on mõeldud lasteaialastest gümnaasiuminoorteni. Tasuta teematunnid hõlmavad suurt osa ainevaldkondadest. Need on ehitatud üles mänguliselt, loovalt, üld- ja infopädevusi arendavalt ning õppekava toetavalt.  

Lisaks teematundidele pakub rahvusraamatukogu põhikooli- ja gümnaasiuminoortele loov- ning uurimistööde tasuta kaasjuhendamist. Kaasjuhendajaks on uurimistöö valdkonna infospetsialist, kes aitab noorel leida asjakohast infot mahukatest andmebaasidest ning -kogudest. 

Eelmisel aastal osales rahvusraamatukogu haridustegevustes enam kui 7000 inimest, mis on pea kaks ja pool korda rohkem kui aastal 2018. 

Oktoobrikuisel koolivaheajal, 22. oktoobril korraldab rahvusraamatukogu hariduskeskus õpetajatele infopäeva „MÄNGIDA! UURIDA! ÕPPIDA! koos rahvusraamatukoguga”. Praktiline ja mänguline infopäev võimaldab osaleda haridusprogrammides ning tutvuda maja ja teenustega.

Alates septembrist on rahvusraamatukogu avatud tööpäevadel kella 10–20, laupäeviti kella 12–19.  

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

„Võtan Tallinna Tehnikaülikooli rektori ameti vastu suures ootusärevuses. Ülikoolil, nagu ühiskonnalgi, seisavad ees keerulised ajad, kuid tulevik pakub ka suuri võimalusi, mida peame suutma targalt ära kasutada. Tehnikaülikool jätkab oma missiooni täitmist inseneri- ja majandushariduse andjana Eestis, samas soovime luua enam innovatsiooni ning olla ettevõtlik ülikool nii tudengite kui kogu ühiskonna jaoks,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli vastne rektor Tiit Land. 

Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul on Tallinna Tehnikaülikool Eesti jaoks eriliselt tähtis kool: „Siin saavad oma oskused kõik need inimesed, kelle vastutada on meie tehiskeskkonna toimimine kõige laiemas mõttes: et majad seisaks püsti, sillad kestaks kaua, IT-süsteemid töötaks efektiivsel ja energiasäästlikul moel ning Eesti saaks kliimaneutraalseks tarbijale harjumuspärast tarnekindlust kaotamata ja nõnda edasi.“

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps soovis rektorile rohkelt kordaminekuid uues ametis. „Riik eeldab ülikoolidelt üha enam kiiret reageerimist muutustele ja innovatsiooni eestvedamist,“ ütles Reps. „Ootused on kõrged: tuleb teha tihedamat koostööd ettevõtetega, soodustada töötajate liikumist ülikooli ning era- ja avaliku sektori vahel, arendada rakendusteadusi. Tallinna Tehnikaülikoolil on ees palju huvitavat ja vajalikku. Loodan, et koos tööandjate ja erialaliitudega saab peatselt teoks ka inseneriakadeemia loomine.“

  Tiit Land oli aastast 2011 Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor.

Oma valimisplatvormis on Tiit Land öelnud, et kavatseb Tallinna Tehnikaülikooli rektorina lähtuda ülikooli arengukavas 2020 seatud missioonist ning visioonist. Tema eesmärgiks on järgmise viie aasta jooksul tõsta ülikooli akadeemilist kvaliteeti, kasvatada teadus- ja arendustöö kvaliteeti ning mahtusid, algatada ülikooli rahvusvahelistumise ning jätkusuutliku arengu põhimõtete tegevuskava koostamise. 

Tiit Landi valis rektoriks 18. mail Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu. 

1918. aastal asutatud Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) on ainus tehnikaülikool Eestis, mis pakub bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpet inseneri, IT, loodusteaduste, äri ja merenduse alal. Värskelt uuenenud ja tööturu vajadusi sihtivad õppeprogrammid teevad TalTechi lõpetajatest oodatud eksperdid tööturul.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool viib õppetöö e-kanalitesse ja kaugõppesse

Armas koolirahvas! Head õpetajad, õpilased ja lapsevanemad!

Ka kõige pikem teekond algab ühestainsast sammust. Soovin südamest õnne ja rõõmu neile, kes sammuvad tänavu kooliteed esimest korda! Soovin järjekindlust ja püsivust kõigile, kel koolitee jalge all juba teist, seitsmendat, kaheteistkümnendat või 27. aastat!

On tuntud tõsiasi, et heast stardist võib sõltuda palju – ja see kehtib mitte üksnes spordis, vaid ka teistes eluvaldkondades. Mida rõõmsam ja kindlam on algus, seda suurema tõenäosusega jõutakse soovitud-oodatud tulemusteni. 

Ehkki stardile keskendumine on oluline, meenutab haridustee rohkem maratonirada. Sel rajal on oluline vaadata tervikpilti, jagada oma jõuvarusid ja ajastada puhkehetki. Me oleme ju arukamad ja mõistlikumad kui legendaarne kreeklaste käskjalg, kes viis Marathoni lahingu järel võiduteate 42 kilomeetri kaugusele Ateenasse – ja pigistas joostes endast välja viimsegi jõuvaru. 

Asju saab ja tuleb teha läbimõeldult. Siis võib põhjusega loota, et teekond kujuneb mõnusaks ja nauditavaks. Soovin uue kooliaasta alguses, et iga Eestimaa kool oleks sel teekonnal õpilaste jaoks toetav, sõbralik ja kodune. 

Vaid koolirahvas saab kaks korda aastas head uut aastat soovida. Teeme seda täna meiegi. Oleme üheskoos rõõmsad, et kooliaasta algab võimalikult tavapäraselt. Muidugi ei ole oht kuhugi kadunud. Koroonaviiruse leviku tingimustes on ennetusabinõud jätkuvalt üliolulised. Kui eriliseks kujunevad pärast tänavust erilist kevadet sügis ja talv, sõltub väga palju meist endist.

Oleme hoolivad ja püsime terved! Soovin kõigile tarkuse- ja teguderohket kooliaastat!

Vaata tervitust ka videona siit.

Algusfoto: Photo by Stephanie Krist on Unsplash

Kevadel väljakuulutatud loomekonkursi eesmärgiks oli pöörata enam tähelepanu kõrvaklappide kasutamisega seotud ohtudele.  Soov oli 13- kuni 19aastaseid noori kaasata otsima lahendusi, kuidas sellist käitumist eelkõige oma eakaaslaste seas muuta ja ennetada.

„Maanteeameti osana tegeleb ka muuseum liiklusohutuse teemaga,“  selgitas muuseumi programmijuht Kerle Kadak. „Mullu küsitleti Eesti autojuhte, kellest kolmveerand kinnitasid, et sõiduteed ületavad ja kõrvaklappe kandvad jalakäijad ning ratturid on ohuks liikluses. Enamasti kannavadki klappe just noored ja soovisime leida n-ö noortepärast võtit, mis aitaks kaasa selle mure vähendamisele,“ lisas ta.

Konkursile laekunud tööd vastasid kõik etteantud teemale, olid igaüks omamoodi lähenemisega, sisukad ja väga eriilmelised. Töödest oli näha, et noored on selle teema endast põhjalikult läbi lasknud ning selle tulemusena valminud looming hoiatas ja pani mõtlema liikluskäitumise üle tänaval. Esitatud tööde seas oli nii plakateid, videoklippe, nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, räpilugusid kui ka üks õpetlik e-koomiksiraamat. Neid hindasid  Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti ennetustööosakonna esindajad.

Auhinnad jaotusid järgmiselt:

Esikoha said Markus Gregori Kullamaa ja Rudolf Toikka laulu ja videoklipi „Klapp ühest kõrvast“ eest (https://www.youtube.com/watch?v=-4c5MA3xvx8)

Teise koha pälvisid Robin Romeo Roost artistinimega RO.RO, Gertrud Roos ja Kerten Palumets  haarava räpiloo „Klapid peast“ eest (https://www.youtube.com/watch?v=RYd09F-77kY) ning kolmas koht läks Väike-Maarja Gümnaasiumi 6. klassile hea koostöövideo ja leidliku ohuanduriga kõrvaklappide idee eest (https://www.youtube.com/watch?v=4VyssS5hItM).

Žürii otsustas välja anda ka eripreemia, mis läks kõige noorematele osalejatele, Gustav ja Emili Pirkile linnadžunglis kõrvaklappidega liiklemise eest hoiatava videoklipi eest.

Allikas: Eesti Maantemuuseumi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Maanteemuuseumis räägitakse vanemast ja uuemast teede- ja liiklusajaloost 

Ettevõte on seadnud eesmärgiks tuua vastav kogemus ja teadmised aastaks 2025 kokku 28 riigi miljoni nooreni.

Coca-Cola Hellenic Bottling Company Eesti kommunikatsioonijuhi Grete Transtoki sõnul on programmis osalejate arv olnud stabiilne ning suur huvi on ka ettevõtlusõppega tegelevate õpetajate seas. „Ka sel aastal on lisaks õpilastele suunatud sündmustele oluliseks osaks ka üle Eesti õpetajatele suunatud ettevõtlus- ja ettevõtlikkuskoolitus, mille käigus vahendame praktilisi materjale ja kogemusi. Näeme, et ka praktikud võiksid anda oma osa noorte hariduse ja teadmiste mitmekesistamiseks ning me ei peaks lootma vaid riigi poolt tehtud ettevalmistusega,“ märkis Transtok.

Ühtlasi on ettevõte investeerinud programmi läbiviimisse ja arendamisse kolme aasta jooksul 73 000 eurot. 2018. aastal pälvis programm Ameerika Tööstus- ja Kaubanduskojalt Eestis aasta vastutustundliku projekti auhinna.

Programm toimub ka 2020.aastal ning see saab 8. oktoobril virtuaalse avalöögi, kuhu kaasatakse Poola, Eesti, Läti ja Leedu noored. Täpsem info avaürituse kohta avaldatakse lähiajal.

Youth Empowered õppesari toimub Eestis alates 2017. aastast. Tänaseks 28 riigis toimiva programmi läbiviimist toetab Coca-Cola HBC, mille partnerorganisatsiooniks Eestis on Junior Achievement (JA Eesti). Projekti eesmärgiks on anda noortele nii elulisi kui ärialaseid praktilisi oskusi ja teadmisi võimalikult edukaks sisenemiseks tööturule kas töötaja või tööandjana.

Coca-Cola HBC Poola ja Baltikumi äriüksus avaldas 2019. aasta vastutustundliku ettevõtluse aruande, kus on ära toodud ettevõtte suuremad projektid antud valdkonnas ning põhitegevuses tehtud edusammud vastutustundliku ettevõtluse vallas möödunud majandusaasta jooksul.

Rohkem infot leiate aadressilt https://baltics.raportcsr-cchellenic.pl/.

eTwinning on võimalus koolidele teha virtuaalselt rahvusvahelist koostööd läbi erinevate projektide. 
Lisaks õppimisele esitleti suvekoolis seekord ka kogu talveperioodi kestnud projekti “Knitting Around the Baltic Sea” tulemust - kootud salli. Tegemist oli Soome-Eesti-Läti-Leedu eTwinningu koostööga, millest võtsid seekord õpilaste asemel osa ainult õpetajad. 

Idee said õpetajad külastades 2019. a mentorkoolituse raames Soomes Espoos Mankkaa kooli, kus õpetajate toas oli kõigil võimalus võimalus ühiselt kududa. 

Salli kudumist Soome lipuvärvides alustasid Sodankylä õpetajad polaarjoone tagant oktoobris 2019. Sall rändas järjest lõuna poole, liikudes Ylitornio ja Raahe kooli. Jõulude ajal jõudis sall postiga Eestisse Surju Põhikooli ning siit rändas see Peetri Lasteaed-Algkooli, Tabasalu Ühisgümnaasiumisse, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli ja Vastseliina Gümnaasiumisse. Kõik soovijad said salli sisse oma mustri ja triibu kududa ning kohati oli õpetajaid vaja lausa tagasi hoida, et sall liiga pikk ei tuleks. 

Distantsõppest hoolimata jõudis sall Ainaži kooli õpetajateni ning Läti ja Leedu õpetajad jätkasid vapralt salli kudumist uhkete mustritega oma lipuvärvides. 

Osalenud õpetajad tõdesid, et ühiskudumine oli värskendav vaheldus igapäevatöö rutiinile. See pakkus vahetundides rõõmu ja elevust ning osaleda said kõik käsitööoskuste tasemest hoolimata. Uuriti huvitavaid mustreid ning võrreldi erinevaid kudumisstiile. Põnev oli postipakki oodata ning hea tunne on omada sõpru naaberriikides ning teha nendega koostööd. 

eTwinning oli hea võimalus ka eriolukorras jätkata varem alustatud virtuaalset koostööd erinevate riikide koolidega.

Ave Kartau, Surju Põhikooli õpetaja

Foto autor: Argo Tornik

Samal teemal:

• Kandideeri eTwinningu mentoriks!

Individuaalne eelvoor kestvusega 90 minutit toimub nii eesti kui vene keeles 1. oktoobrist 8. novembrini. Lõppvooru oodatakse igast koolist kahte 3liikmelist meeskonda (tüdrukute ja poiste oma), lubatud on saata kokku kuni kolm meeskonda. Võistluse korraldaja Birgy Lorenz toob välja, et niimoodi saab koolist osaleda enam esindusmeeskondi kui eelmistel aastatel, kus oli võimalkk ühte saali tuua ainult üks meeskond kooli kohta. Lõppvoor kestab neli tundi ja viiakse läbi online´is ning keegi ei pea oma tervisega riskima või mõtlema, kas ta julgeb osaleda. 

Info ja registreerumine www.kyberpahkel.ee.

KüberPähkli KüberPuuringut toetavad Kaitseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Hedman Partners ja projekt Targalt Internetis ning Euroopa Liit. KüberPuuringu viib läi Taltech. Küsimusi võistlusele loovad vabatahtlikud TalTechist, Tartu Ülikoolist, Kehtna Kutsehariduskeskusest ja mujalt. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• KüberPähkli uuringust selgus vajadus arendada laste sotsiaalseid oskuseid

Õppimine koolivälistes õppekeskkondades on tänases muutuvas maailmas järjest olulisem. „Meie jaoks on oluline, et teadushariduse kvaliteet läheks järjest paremaks õppimisel väljaspool klassiruumi, mille korraldamisel tuleb arvestada mitmete eripäradega. Loodame, et trükisoojad raamatud on abiks õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel,“ ütles teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna koordinaator Katrin Saart.

Raamatus „Kogemusõpe avatud õppekeskkonnas“ (toimetanud Inge Timoštšuk, Tallinna Ülikool) keskendutakse õppimise iseloomulikele tunnustele ja õppimise juhtimise võtetele avatud õppekeskkondades nagu muuseumid, raamatukogud, teadushariduskeskused ning ka huvikoolid ja -ringid, kus inforikkas keskkonnas vahendatakse uusi teadmisi ning kogemusi eri vanuses õppijaile. Väärt nõu ja abi leiavad ka lapsevanemad ja üldhariduskoolide õpetajad, kes soovivad rohkem teada mis toimub muudes õppekeskkondades ja kuidas enda tegevust nendes kohtades korraldatavaga parimal moel siduda. Lugemise hõlbustamiseks on kõigi peatükkide alguses lühikokkuvõte  juhtmõttest. Suurema praktilise hoiakuga peatükkides on toodud teemakohaseid elulisi näiteid. Lisaks on neis peatükkides harjutused, mis on enamasti sõnastatud mõtlemisülesandena ning  vastus peitub vahetult eelnenud tekstis ja vastava peatüki juhtmõttes.

Gaia hariduse käsiraamat „Tervikliku eluviisi alused“ (toimetanud Mihkel Kangur ja Liisa Puusepp, Tallinna Ülikool) annab ülevaate sellest, kuidas õpilasi kõnetada ja õpetada pea-käsi-süda viise kasutades, et iseenda, kogukonna ja maailma jätkusuutlikku arengusse panustada. Eesti kogenud koolitajad seletavad lahti Gaia hariduse nelja aspekti sisu ja näitavad, kuidas neid saab käsitleda huvihariduse kontekstis ning ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisel. Raamat on peamiselt mõeldud inspiratsiooniallikaks ja toetavaks abimaterjaliks huvihariduse spetsialistidele, aga ka tavakooli õpetajatele, kes soovivad oma tunde sisukamateks ja tõhusamateks muuta. Kogumik pole üks-ühele kasutatav „kokaraamat“, vaid pigem Gaia hariduse printsiipide tutvustus, nende olulisuse ja seoste selgitusega. Oma õppeprogrammid peab iga õpetaja koostama ise ning raamat on raamistik, millele oma tegevuste kavandamisel toetuda.

Raamatute väljaandmist toetas Euroopa Regionaalarengufondi programm TeaMe+.

Raamatud leiab Eesti Teadusagentuuri veebist.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

Samal teemal:

• Teaduse populariseerijad võtavad fookusesse koolivälised õppekeskkonnad ja teaduskommunikatsiooni