Viis Lõuna-Eesti kooli said distantsõppe ajal abi Digikiirendi programmist


Avaldaja:Madli Leikop28. Juuni 2020

Hummuli Põhikooli, Mikitamäe Kooli, Riidaja Põhikooli, Tsirguliina Kooli ja Värska Gümnaasiumi koolimeeskonnad osalesid veebruari lõpust juuni alguseni Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) koolitusprogrammis Digikiirendi.

Et koolitus ja distantsõppele üleminek praktiliselt kattusid, oli koolidele nii raske kui kerge korraga. Kiireid muutusi nõudvas olukorras tuli koolitusega ikkagi jätkata, mis nõudis õpetajatelt lisaaega. Samas sai just Digikiirendi koolitustest nõu ja abi, mida kohe distantsõppes rakendada.

Digikiirendi tuli õigel ajal

Kui 11. juunil tehti veebiüritusel kokkuvõtteid 2020. aasta Digikiirendi programmist, leidsid tegelikult kõik oslaenud koolid – keda üle Eesti oli kokku 16 –, et Digikiirendi tuli nende ellu täpselt õigel ajal. 
“Sel kevadel Digikiirendi programmis osalenud koolid plaanisid tulla õppusele, kuid sattusid lahingusse,” kirjeldas Digikiirendi programmi juht Kairi Burnaševa. “On hea meel, et koolijuhid nägid seda pigem positiivsena ning kinnitasid, et nende jaoks oli see suureks toeks, et koolimeeskond just distantsõppe ajal digioskusi arendavas programmis osales.”  

Digikiirendis on oluline, et programmis osaleks kooli kogu meeskond. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustas haridustehnoloog, kes aitas näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Lõpptulemusena suurenes õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

Hummuli Põhikool tutvustab mõisaparki QR-koodide abil

Hummuli Põhikooli meeskonnal näiteks valmis koolituse raames Hummuli mõisaparki tutvustav tuur QR-koodide abil. Seda tehes täienesid õpetajate digioskused, tekkis uus õuesõppe võimalus, ja mõisaparki saab tutvustada laiemale ringkonnale. Kokkuvõtet tehes leidis koolimeeskond, et Digikiirendi koolitus juhtus täpselt õigele hetkele: digioskusi oli kiiresti vaja täiustada ja õpitut ka kohe rakendada. “Koolitustel pakutud digilahenduste paljusus võimaldas teha kõigil oma aines sobivaid valikuid, arvestades ka laste võimekusega. Praeguseks oleme väga palju kasutama hakanud Google Drive keskkonda dokumentide, õppematerjalide ning küsitluste loomiseks,” võib lugeda nende kokkuvõttest. 

Mikitamäe Kooli tasakaalukas koolipere

Ka Mikitamäe Kooli meeskond tõi välja, et uus olukord nõudis kiiret kohanemist. Abiks oli koolipere tasakaalukus ja positiivne meel. “Olukord pani õpetajad kiirendatud korras liituma erinevate e-keskkondadega ning paljud avastasid, et need pakuvad tõesti häid võimalusi,” sai kokkuvõttesse kirja. Samas tõi distantsõpe ja Digikiirendis osalemine välja, et parandada tuleb koolipere sisekommunikatsiooni ning alustati kontoritarkvaraprogrammi Office 365 kasutamisega. “Lõime seal suhtlusvõrgustiku, mida hakkame edaspidi rakendama nii õpetajate kui õpilaste peamise suhtluskanalina ning lõimime Office 365 keskkonna erinevatesse õppeainetesse,” selgitas kooli direktor Karin Sonts kokkuvõttes. 

Riidaja Põhikooli meeskond õppis tundma uusi veebikeskkondi

Riidaja Põhikooli meeskonnal valmis Digikiirendi koolituse käigus maastikumäng QR-koodidega: õpilased õpivad mängu käigus kasutama QR koodi, Padletti ja linnumääramise äppi “Eesti linnud” ning füüsiline koormus on ka tagatud. 

“Kui distantsõpe koolimajja jõudis, oli Digikiirendi koolitus juba alanud. Vaatamata koolitusele ja haridustehnoloogi abile oli murekohaks õpetajate omavaheliste kokkulepete vähesus. Selle tingis ettevalmistusperioodi puudumine. Koolituse käigus saime teadmistepagasisse mitmeid uusi digikeskkondi. Paraku jäi nende reaalne kasutamine tagasihoidlikuks, sest ka õpilastele olid keskkonnad tundmatud. Distantsõppest võtame kaasa tõdemuse, et hästi õppivad õpilased said hakkama ja liikusid edukalt edasi. Nõrgemad õpilased jäid õppetöös maha ja vajasid kontaktõpet,” sai kirja Riidaja Põhikooli kokkuvõttesse.

Digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis

Tsirguliina Kooli meeskond pakkus Digikiirendi alguses välja kolm projekti, mida koolituse käigus valmis teha. Tegelikkuses asus kogu koolipere ühte projekti teostama: digipädevuste kujundamine Tsirguliina Koolis ning õppekava arendus uuetest teadmistest ja kogemustest lähtuvalt. Ja see projekt kestab edasi ka pärast Digikiirendi koolituse lõppu. 

“Distantsõpe viis meid hetkega tegelikku digiõppe maailma. Kogu töö ja õppimine tuli teha läbi digitaalsete kanalite ja kõik traditsioonilised meetodid lakkasid töötamast,” meenutas Tsirguliina Kooli meeskond. “Kuidas kasutatakse omandatud digipädevusi regulaarselt igapäevases õppetöös? Milliseid aineid, teemasid võiks tulevikus omandada digitaalses vormis? Võrreldes varasemate õppekava arendustega on viimase kolme kuuga tekkinud digivaldkonnas  uus oluline sisend – distantsõppe kogemus ja selle tulemuslikkuse analüüs. See on esimene tegevus meie projekti elluviimisel.” 

Värska Gümnaasiumis jätkub arendusprojekt ka pärast Digikiirendit

Ka Värska Gümnaasiumi meeskonnal oli mitu arendusprojekti ideed, muuhulgas kooli esimese e-õppepäeva läbiviimine 30. aprillil ja IKT lõimitud ainekava koostamine. Esimesel koolituspäeval, 5. märtsil, otsustati e-õppepäeva ettevalmistamise ja läbiviimise kasuks. “Me ei osanud uneski ette näha, et nädal hiljem antakse start e-õppenädalatele. Distantsõppe esimesed nädalad tõid välja meie kitsaskohad. Me ei teadnud, millised on meie õpilaste digipädevused. Kes aineõpetajatest, mida ja millal teeb oma ainetundides, et toetada õpilaste digipädevusi? Meil puudus koolimeeskonna ühine arusaam õppija digipädevusmudelist. See kõik andis tõuke arendusprojektile „Õppija digipädevuste arendamine Värska Gümnaasiumi I-IV kooliastmes“, mis võimaldab probleeme süsteemselt lahendada,” sai kirja kokkuvõttesse. 

Koolide erinevad digiteekonnad

Kokkuvõttes võib öelda, et iga koolimeeskonna teekond läbi Digikiirendi oli ja on veidi erinev. Koolitustel jagatakse infootsinguga seotud nippe, õpitakse koostama õppematerjale, kasutama koostööks veebivahendeid ja õpetatakse, kuidas seda kõike turvaliselt teha. Õpitut saavad õpetajad kohe ka koolitundides rakendada. Lisaks on programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. Kaugem eesmärk on aga see, et igal programmis osalenud koolil oleks lõpuks keskne plaan, kuidas ja missuguses õppeaines, missugune õpetaja millisied digipädevusi õpilastel arendab.

Koolitus- ja nõustamisprogramm Digikiirendi algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli, 2020. aasta lõpuks on Digikiirendis hoogu juurde saanud ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Foto: Photo by Aleksander Vlad on Unsplash

Samal teemal: 

 

 

Haridus- ja Noorteamet