Teemaveerandid

Kõigi suuremate kirjastuste õppematerjale koondaval Opiq.ee platvormilt näiteks leiab tasuta kasutamiseks üle 260 erineva digiõppe-komplekti. Keskkonnale pääsevad ligi ka välismaal õppivad koolilapsed. Opiqu materjalid on leitavad ka digitaalset õppevara koondavast E-koolikoti keskkonnast.

Ka uuel õppeaastal on Opiqu ja Foxcademy õppematerjalid põhikoolide tasuta! 

Foto: Photo by Paul Hanaoka on Unsplash

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• Ilmunud on uus digitaalne ettevõtlusõpik
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Koroonaviirusest tingitud olukorras on paljud koolid teinud õppimise metoodikasse muudatusi – mõnel pool on tunnid pikemad, samuti peab terve klass jääma viiruse leidmise korral perioodilisele koduõppele. Samsungi haridusprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte jagab lapsevanematele nõuandeid, kuidas uues olukorras rutiinid paika sättida nii, et laste õppimistulemused võimalilkult head oleksid.
 
Kevadel oli koolist koju jäämine paljude laste jaoks justkui vaheaeg ning õppimise korraldamine alles loksus paika nii õpetajat, laste kui ka lapsevanemate jaoks. Siis algas suvevaheaeg ning nii pole õpilased juba pool aastat tavapärast koolirutiini nautida saanud. Et järgmisel õppeaastal kohustuslikust õppematerjalist kõik vajalik omandada, soovitab Tamelyte kodus sisse seada kindad rutiinid.
  
Piisav uneaeg 

“Hommikune tõusmine regulaarsel ajal on kõige alus, olgu siis kooliminek füüsiliselt või virtuaalselt. Samuti võiks juba praegu sisse viia kindla magamaminekuaja, mis on sarnane koolipäevadele – järelejäänud nädalaga harjub laps sellega ära ning kooliaeg ei tule ootamatult peale,” ütles Tamelyte. “Kui laps peab jääma koduõppele, siis on tähtis säilitada koolile sarnased rutiinid ka kodus – virtuaalsed õppetunnid, lõunavahetund, puhkeaeg ja treeningud või huvialaringid peaksid olema igas päevas kindlalt paigas.”
 
Uute rutiinide hulka kuuluvad kindlasti käte pesemine ja desinfitseerimine ning sotsiaalse distantsi hoidmine. Kuigi just nooremates klassides käivatele lastele on ilmselt päris keeruline seletada, miks koolikoridoris ühes suures külakuhjas müramine pole just kõige parem mõte, tuleks igal lapsevanemal seda siiski teha ning vajadusel leiutada üheskoos lastega uued mängud.
  
Piiratud ekraanikasutus

Võrdväärselt oluline on piirata õhtust nutiaega, et lapse aju saaks enne magamaminekut end unelainele sättida. Rahulik ja küllaldane uni on vaimse võimekuse tagamiseks väga oluline, seega tasub vähemalt tund enne magama jäämist kinni panna kõikvõimalikult helendavad ekraanid, nagu mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja telerid. Ekraanidest kiirgav sinine valgus pärsib magama jäämiseks vajaliku melatoniini teket kehas, samuti on vaadatav sisu sageli aju stimuleeriv.
  
“Enne magamajäämist võiks laps meelelahutuseks lugeda, kuulata muusikat või audioraamatuid. Vana hea nipp on õhtuti ka kergemad õppetükid üle lugeda, et aju saaks teadmisi öösel kinnistada. Kindlasti ei peaks aga tegemist olema aju koormava raske tegevusega, vaid pigem kordamisega,” selgitas Tamelyte. “Kui aga õhtuti on ikkagi vaja koolitükke või muid tegevusi telefonist kontrollida, tuleks kindlasti sisse lülitada sinise valguse filter.”
 
Toetusvõrgustiku olemasolu

Kui laps läheb hommikul kooli ja vanemad tööle, siis tihti nähakse üksteist alles õhtul. Selleks, et laps õppetükkide või mõne üle jõu käiva probleemiga üksi ei jääks, tuleks üle vaadata omavahelised suhtlusvõrgustikud.
  
“Kas lapsel on võimalik pärast tunde näiteks õpetajaga virtuaalselt rääkida? Kas ta klassikaaslased on suhtlusvõrgustikes olemas, et neilt vajadusel õppimisel abi küsida? Samuti on hea, kui lapsel on koduõppel viibides mõne tugiisiku kontakt, kes saab neid vajadusel aidata lõunasöögi soojendamisel või mõne muu probleemiga – olgu selleks kas vanaema, naabrinaine või mõni muu hea tuttav.”
 
Samuti on edukaks õppetsükliks oluline seegi, et laps saab vabalt ja hirmudeta rääkida kõigest, mida uus olukord kaasa toob. Lapsevanemal on oluline roll nii lapse ära kuulamisel kui ka enesekindluse sisendamisel. Kui lapsel jäävad kodus olemise ajal siiski õppetükid tegemata või ta jääb tundidest mingil põhjusel eemale, on oluline, et sellest räägitaks kohe, et asjadega kiirelt taas ree peale saada. Samuti on oluline, et laps jagaks seda, mida ta päeval koolimajas kogeb, vanema ülesanne on peegeldada ning koos lapsega situatsioone analüüsida.

Loo autor on Samsungi digiharidusprogrammi juht Egle Tamelyte 

Olgu kontaktõpe või distantsõpe, meie, eestlased oskame hariduses luua ägedaid algatusi ja korraldada ettevõtlikke üritusi. 

1. Tunned, et Sinu koolis on midagi eriti ägedat ja ettevõtlikku ning tahaks seda jagada teistega? 
2. Tahad teada, mida loovat ja arendavat teised koolid teevad õppe- ja huvitegevuses? 
3. Soovid näha laste silmis sära ning tegutsemises entusiasmi?

Kui vastasid vähemalt ühele ülaltoodud küsimustest “Jah”, siis see on suurepärane! 
Sinu jaoks on loodud Facebookis grupp “Ettevõtlik tund igasse kooli!”.

Liitusid juba? Ikka vajutasid “Liitu” nuppu? 

Rohkem infot grupi kohta saad küsida Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaatorilt Mart Kimmelilt: mart@raama.ee.

Allikas: Rääma Põhikooli info

Samal teemal:

• “Ettevõtlik tund igasse kooli!” ehk Leia meid Facebookist!
• Ettevõtlusõppest on kujunenud Kristjan Jaan Petersoni Gümnaasiumi õppurite lemmikaine

Rocca al Mare Kool on KiVa teadus- ja tõenduspõhist kiusuennetusprogrammi rakendanud juba 4 aastat ja teinud seda järjepidevalt kõrgel tasemel.

“Rocca al Mare Kool on tiitlit püüdnud igal aastal, mil seda välja oleme andnud, ning pürginud igal korral tubli tulemusega esikolmikusse. See on kooliperel kasvatanud tahet olla kiusuennetuses süsteemsed ja aktiivsed, eeskujuks ning inspiratsiooniks paljudele,” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Aasta kiusuennetaja kooli tiitli taga on Rocca al Mare Kooli KiVa-tiimi suur tegutsemisind, koolijuhi järjepidev toetus ning koolikogukonna igapäevane pingutus. Paljud uued ja vanad KiVa-koolid tunnevad huvi, mida ja kuidas selles koolis tehakse - ning sellele tegutsemisele annavad head tagasisidet ka õpilased läbi igakevadise küsitluse.”

“Meil on väga hea meel, et meie tööd on märgatud ja tunnustatud. Oleme oma põhitegevuse suunanud üha rohkem ennetustegevusele ja teeme seda süsteemselt ning järjepidevalt. Meie tugevus on hästi toimiv tiim ja KiVa ennetustunde andvad õpetajad,” ütles Rocca al Mare Kooli KiVa-tiimi juht Cattre Hein.

Kooli KiVa-tiimi kuulunud ning 2015.-2020. aastatel Rocca al Mare kooli direktor olnud Heiti Pakk lisas: “Peale eduka kiusuennetuse ja juhtumite lahendamise on KiVa-kooliks olemine meie kooli jaoks oluline olnud just selle tõttu, et oleme oma üldiselt loova ja paindliku organisatsiooni kultuuri sees saanud rakendada tõendus- ja teaduspõhiseid meetodeid ja tegevusjuhiseid. Väärtuslik kogemus on olla ühtselt tegutseva võrgustiku liige, alati ei pea ju oma jalgratast ise leiutama. Eriti kui see nii hästi sõidab.”

Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada kooliperede pühendumist ennetamis- ja sekkumistegevustele ehk teisisõnu soovib sihtasutus täiendavalt tunnustada koole, kes kasutavad maksimaalselt ära uuringutega kontrollitud programmi ja süsteemi, pingutades selle nimel, et kiusamist jääks aina vähemaks.

Aasta kiusuennetaja kooliks saab kandideerida iga vähemalt kaks aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks õppeaasta lõppedes ise soovi avaldab. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võetakse arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli poolt pakutavatel täienduskoolitustel. Boonuspunkte annavad ka kõik koolipoolsed lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

Peale Rocca al Mare Kooli tõsteti esimest korda virtuaalselt peetud suvekoolis esile ka Valga Põhikooli, kes algaval, 2020/2021. õppeaastal järjepidevalt, süsteemselt ja tugeva tiimitööga juba oma kaheksandale KiVa-aastale vastu läheb, ning Lasnamäe Gümnaasiumi, kes on olnud üks esimestest venekeelsetest KiVa-võrgustiku koolidest, julgedes teed ja eeskuju näidata ka järgmistele.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Rocca al Mare Kooli KiVa-meeskonda aitas tunnustada laevafirma Tallink auhinnareisiga Helsinkisse. Samuti rõõmustasid esikolmiku hulka jõudnud koolide KiVa-tiime auhinnad Click & Grow’i, Coffee People’ilt, Äripäeva kirjastuselt, kirjastuselt Varrak ning Telia Eesti AS-ilt. SA Kiusamisvaba Kool tänab ka oma esimest ja võib-olla, aga mitte tingimata viimast virtuaalset suvekooli edukalt läbi viimast ettevõtteid Miltton New Nordics, Royal Experience ja Eventech.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Saates "Õpime koos" on külas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar
• Aasta kiusuenneteja kooli tiitli pälvis Kalmetu Põhikool

Noored Kooli 14. lennu osalejad töötavad järgmise kahe aasta jooksul õpetajana ja läbivad samal ajal intensiivse koolitusprogrammi. 38 osalejat valiti välja 344 kandidaadi seast ning nende seas on endisi teadlasi, arste, sisearhitekte, finantsjuhte, kommunikatsiooni- ja turundusspetsialiste ja teiste valdkondade esindajaid, aga ka värskeid ülikoolilõpetajaid erinevatelt erialadelt - biomeditsiinist riigiteadusteni. Ettevalmistuskoolituse käigus on nad omandanud õpetaja ja eestvedajana alustamiseks vajalikud baasoskused ja -hoiakud.

Programmis osalejaid tervitas Noored Kooli nõukogu esimees, Swedbank Eesti juhatuse liige Tarmo Ulla, kes märkis, et programmi osalejate arvu suurenemine toob kaasa suurema mõju Eesti haridussüsteemile. “Aastal 2007 alustas Noored Kooli programmi esimeses lennus 11 inimest. Tänavu liitus Noored Kooliga pea neli korda rohkem võimekaid ja motiveeritud hariduse eestvedajaid, kes seisavad iga õpilase eest programmi partnerkoolides, aga hiljem ka laiemalt Eesti hariduses,” lausus Tarmo Ulla.

Alustavatele õpetajatele edastas oma tervitused ka Noored Kooli nõukogu liige, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Ta tõi esile, et programmil on märkimisväärne roll Eesti noorte edasiõppimise määra paranemisel. “Noored Kooli seadis endale juba mitu aastat tagasi eesmärgiks, et võimalikult paljud Eesti noored omandaksid keskhariduse. Usun, et ka teie annate endast kõik, et meie noored ei jätaks kooliteed pooleli, ja panustate koos kogu kooliperega sellesse, et neil oleks parimad tulevikuvõimalused,“ sõnas Kristi Vinter-Nemvalts.

Enamik 14. lennu osalejaid juba teavad, kus ja mis aineid nad järgmise kahe aasta vältel õpetavad. Tänase seisuga asub kaheksa Noored Kooli uut osalejat tööle loodusainete õpetajana, kuus inimest hakkab õpetama eesti keelt ja kirjandust, viis inimest matemaatikat, sama palju asub tööle algklasside õpetajana ja neli asub tööle inglise keele õpetajana. Kolm Noored Kooli osalejat asub õpetama ajalugu ja ühiskonnaõpetust, üks eesti keelt teise keelena ja veel üks vene keelt võõrkeelena.

Noored Kooli 14. lennu osalejad hakkavad töötama Tallinna ja Harjumaa, Ida-Virumaa, Raplamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Saaremaa koolides.

Allikas ja foto: Noored Kooli programmi info

Samal teemal:

• Sajad Narva lapsed õpivad Noored Kooli linnalaagris eesti keelt 

Digipöörasus on saanud koolielu osaks ning haridusasutustel tuleb säilitada ja arendada distantsõppe võimekust kogu õppeaasta vältel, et nakkusohu kasvades olla valmis muutma õppetöö vormi.

2020/2021. õppeaasta olulisemad teemad, sh ministeeriumi soovitused seoses kooliaasta alustamisega koroonaviiruse leviku tingimustes 

Haridus- ja teadusminister tänas õpilasi, õpetajaid, noorsootöötajaid ja lapsevanemaid erilisel kevadel hästi hakkama saamise eest. „Kui eriline sügis järgneb ebatavalisele kevadele, sõltub paljuski meist kõigist,“ ütles minister Mailis Reps. „Igal juhul väldime haridusasutuste täielikku distantsõppele viimist ning kui tekib vajadus töö ümber korraldada, teeme seda eelkõige hoone, asutuse või piirkonna kaupa.“

Iga haridusasutus koos pidajaga mõtleb läbi, kuidas riske maandada, lähtudes põhimõttest, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele. Kriitilise tähtsusega on kontaktide vähendamine koolis. Üritusi on soovitatav korraldada hajutatult ja väiksemates rühmades, rahvusvahelised üritused ja välisreisid aga edasi lükata.

Minister märkis, et kevadel sai Eesti distantsõppega hästi hakkama tänu targalt laotud vundamendile – digivahendite kättesaadavusele, digipädevustele, taristule, õppevarale. Digitaalse õppevara tähtsus üha kasvab, praegu on tasuta kättesaadavad rohkem kui 200 põhikooli digiõpikut. Valminud on uued digiõpikud lihtsustatud õppekava järgi õppivatele õpilastele. Lisaks jätkub eesti keele õppe digilahenduste arendamine ning e-kursusi kasutab üha rohkem inimesi.

Kevadine viiruselaine kinnitas, kui oluline on teadlaste kaasamine kriisi paremaks mõistmiseks ja selle mõju leevendamiseks. Riik on suunanud koroonakriisiga seotud teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 10 miljonit eurot. Muuhulgas on Tallinna Ülikoolilt tellitud analüüs Eesti koolide, õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate toimetulekust distantsõppega eriolukorra ajal. Valminud on koroonaäpp www.hoia.me.

Kutsehariduses algab mikrokraadide väljatöötamine. Eesmärk on koostada lühikesed, konkreetsetele oskustele keskenduvad õpimoodulid, mille lõpetamisel saab õppija tunnistuse ja võimaluse asuda tööle. Oskusi on võimalik arvestada edasi õppimisel ja pikemate tasemeõppe õppekavade läbimisel. Alustatakse valdkondades, kus probleem tööjõuga on kõige suurem: metallitööstus ja ehitus.

Muud olulised teemad

Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks pool miljardit eurot. Ministeeriumi haldusalas on valmimas neli valdkondlikku arengukava aastateks 2021-2035. Arengukavades seatud sihtide saavutamiseks kavandatakse struktuurifondide vahendeid kuni poole miljardi ulatuses.

Õpetajaameti populaarsus kasvab. Tänavu esitati õpetajakoolituse erialale Tartu ja Tallinna Ülikoolis kokku rekordilised 3879 avaldust ehk üle 500 avalduse rohkem kui aasta tagasi. Eesti hariduses põhineb õpetajaameti professionaalsus ja õpetamise kõrge kvaliteet vastutusel ja autonoomial. Õpetajatel on suur otsustusvabadus ametialaste valikute üle, sh õppematerjalid ja hindamispõhimõtted.

Riik toetab keeletehnoloogia arenguhüpet. Keeletehnoloogia võimalused aitavad viia kiiresti mitmekeelset infot kõigi Eesti inimesteni. COVID-19 kriis kinnitas vajadust selle järele. Masintõlketarkvara valmib järgmise aasta lõpuks ja aitab tõlkida kiiresti veebilehti, eri liiki dokumente ja mahukaid tekstihulki. Masintõlge arendatakse võimalikult mitmekeelseks: eesti-inglise-eesti, eesti-vene-eesti, eesti-saksa-eesti. Masintõlketarkvarale lisatakse ka kõnetehnoloogia, mis võimaldab automaatselt suulist kõnet üles kirjutada ja tõlkida. Keeletehnoloogia abil saavad üha enam inimesega suhtlevad nutiseadmed eestikeelse toe.
 Lisaks parandatakse eesti keeles edastatud info kättesaadavust Eesti 90 tuhandele vaegkuuljale ja 1500 kurdile. Järgmise aasta sügiseks valmib automaatne eestikeelsete subtiitrite lisamise võimalus eri telekanalite otse- ja salvestatud saadetele. 

Paneme rõhku eesti keele õppele põhikoolis. Eesti keele õppe tõhustamise projekt laieneb lasteaiast algklassidesse. Tegemist on juba kaks aastat Tallinna ja Ida-Virumaa lasteaedades edukalt toiminud ettevõtmise edasiarendusega. See on toonud vene õppekeelega rühmadesse kümneid eestikeelseid lisaõpetajaid. Nüüd on eesmärk viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus kolmanda klassi lõpuks A2 tasemele ja tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng.

Põhikooli lõpetajad saavad võimalus sooritada soovi korral eesti keele kui teise keele B1-taseme lõpueksami asemel ka kõrgemal ehk B2-tasemel eksamit. Uus võimalus toetab õpilaste keeleõppe motivatsiooni ning aitab vältida eksamite dubleerimist.

Uus rekord: elukestvas õppes osaleb 20,2% 25-64-aastastest. Väga populaarsed on tasuta kursused, mis on mõeldud eeskätt töötavatele täiskasvanutele, kel pole erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad ajakohastamist. Sügissemestril on ligi 2000 täiskasvanul võimalik osaleda esmakordselt kõrgkoolides tasuta kursustel. Lisaks saab ligi 5000 täiskasvanut osaleda kutsekoolide ja rakenduskõrgkoolide tasuta kursustel. Aasta lõpuni võib kuni 50 000 inimest pääseda tasuta rahvusvahelistele veebipõhistele kursustele.

Uuendused ministeeriumi haldusalas. 1. augustil alustas nelja asutuse ühendamisel loodud Haridus- ja Noorteamet. Asutuste ühendamine aitab kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotuse selgemaks ja vähendada dubleerimist. 1. augustist tegutseb Keeleinspektsiooni asemel Keeleamet.

Koolielu arvudes

Eestis on 614 lasteaeda, sh 131 koolieelset lasteasutust, mis tegutsevad koos üldhariduskooliga. Ligi 94% 4-aastastest kuni kooliealistest lastest osaleb alushariduses. 

Eesti 530 üldhariduskooli statsionaarses õppes on ligi 155 000 õpilast (prognoos), neist 14 200 lähevad 1. klassi (prognoos). 

Kutseõppes õpib ligi 24 000 õpilast. Kutsehariduse tasemeõppes saab õppida 32 kutseõppeasutuses ja viies rakenduskõrgkoolis.   

Kooliaasta eel on Eestis 15 843 üldhariduskoolide õpetajat, 1963 kutseõppeasutuste õpetajat ja 7887 koolieelse lasteasutuse õpetajat. 

2019/2020. õppeaastal oli üliõpilasi kokku 45 178, neist 5528 välistudengid. Kõrgharidust saab omandada kokku 18 õppeasutuses, sh 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigi- ja 4 erarakenduskõrgkooli. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Nick Morrison on Unsplash

President Kersti Kaljulaid pööras oma kõnes tähelepanu kliimapöördele. Ta avaldas lootust, et ehk on stipendiaatide seas ka neid, kes tulevikus hakkavad tegelema muutuste maandamisega ja leiavad nutikaid lahendusi, mille peale veel ei ole isegi mõelda osatud. Lisaks haridustee jätkamise ja maailma muutmise olulisusele tuletas president meelde, et noored leiaksid palju sõpru ning räägiksid neile meie imelisest Eestist. Tema sõnul on ka oluline, et noored teaksid, et neid kõiki oodatakse tagasi, isegi siis, kui see võtab kauem aega, kui kõrghariduse omandamine. 

Haridus- ja noorteameti haridusprogrammide ja toetuste büroo juhataja Evelin Einla-Polluks rõhutas, et stipendium ei ole vaid rahaline toetus ja kuulumine noore õpetlase stipendiumi võrgustikku, aga see on ka märk usaldusest ja noortesse uskumisest. „Noore õpetlase stipendium väärtustabki just teie värsket pilku, edasipüüdlikkust ja entusiasmi – tahet maailma paremaks muuta. Usun, et seda on kõigis tänastes stipendiaatides küllaga. Seega, palun võtke seda stipendiumit kui usalduse märki. Minge maailma, aga tulge ikka targema ja kogenenuma tagasi, et Eesti elu veel paremaks muuta,“ sõnas Einla-Polluks.

Noore õpetlase stipendiumi algataja ja toetaja Tõnu Pekk tõi välja, et tal on väga hea meel, et aasta-aastalt on välja antavate stipendiumide arv kasvanud ning ta loodab, et nii jääb see ka edaspidi. „Ma soovin, et tulevikus võiks igal inimesel, kes on leidnud oma unistuste ülikooli välismaal, olla võimalus soovitud erialal õpinguid jätkata tunnustatud ülikoolides ning kellelgi ei jääks unistus teostamata rahapuuduse tõttu,“ rääkis Tõnu Pekk.

Tänavu esitas stipendiumile taotluse 55 noort ning 4000-eurone toetus anti 22 edukale keskkoolilõpetajale. Esmakordselt said kaks stipendiaati toetuse vaid stipendiumiprogrammile tehtud annetustest. Stipendiaatide nimekiri on leitav SA Archimedes kodulehelt. Tänavused noored õpetlased siirduvad õppima peamiselt Suurbritannia ülikoolidesse, samas minnakse ka Itaalia, Prantsusmaa ja Hollandi tunnustatud ülikoolidesse. Erialavalik ulatub kosmonautikast ja aeronautikast, loodusteadustest, kriminalistikast, biokeemiast džäss- ja klassikalise muusikani.

Noore õpetlase stipendiumiga toetatakse andekaid keskkoolilõpetajaid, kes jätkavad oma haridusteed maailma tippülikoolides. Noore õpetlase stipendiumit annavad välja haridus- ja teadusministeerium, sihtasutus Archimedes, haridus- ja noorteamet ning suur hulk Eesti ettevõtjaid. Stipendium antakse noortele teadmises, et omandatud teadmisi ja oskusi rakendatakse õpingute lõpetamise järgselt Eesti hüvanguks.

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Infopäev toimub Sillamäel aadressil Tallinna mnt 13.

Üritus on mõeldud nimelt õpetajatele, kuna just õpetaja on usaldusväärne teabeallikas õpilaste jaoks. Seetõttu on ülimalt tähtis, et õpetajad saaksid värsket ja asjakohast teavet algallikatest, looksid vajalikud kontaktid ja seejärel inspireeriksid õpilasi.

Igas Ida-Viru piirkonna koolis õpivad andekad ja loovad lapsed. Paljud neist käivad huviringides, kus valmistavad ilusaid ja kasulikke asju. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpivad igal aastal erinevatel erialadel umbes 2500 õpilast. Kuid enamik isegi ei üritanud oma tooteid ega teenuseid turustada. Selle peamised põhjused on teabe puudumine, hirmud ja ebakindlus. Samal ajal on Eestis nii palju võimalusi turvaliseks ettevõtluse alustamiseks.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse projektijuhi Olga Sjukkalova sõnul võimaldab õpilasfirma tegevuses osalemine noortel läbida kogu ettevõtte elutsükli vaid ühe aasta jooksul ja katsetada igale ettevõtjale vajalikke nn pehmeid oskusi: suhtlemisoskus, loovus, pühendumus, vastupidavus, visadus, vastutus.

Õpilasfirma arendamise üheks takistuseks on rahastamise puudumine. MTÜ Hooandja projektide konsultant Jelena Zhovnikova räägib sellest, kuidas saab rahastada oma ideed Hooandja portaali kaudu. Tehnopoli, Objekti ja Prototroni esindajad räägivad nende organisatsioonide pakutavatest teabe- ja rahatoest. Iga infopäeval osaleja avastab enda jaoks palju uut ja saab usaldusväärseks tugiisikuks algajatele ettevõtjatele.

Osalemistaotluse saab saata aadressile olga.sjukkalova@ivkhk.ee. Taotlusi võetakse vastu kuni 25. augustini.

Allikas: IVKHK pressiteade

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus korraldab suvelaada
• Tartus tähistati kutsehariduse rahvusvahelistumise päeva

Virtuaalne ISIC (International Student Identity Card) on rahvusvaheline üliõpilaspilet LHV mobiiliäpis, millega saad tõendada enda tudengistaatust ning kasutada tuhandeid soodustusi mugavalt mobiiliga nii Eestis kui ka välismaal. 

LHV Noortepanga projektijuhi Liis Lepiku sõnul on virtuaalse ISIC üliõpilaspileti lisandumine LHV mobiiliäppi väga praktiline ja oodatud täiendus. „Tahame käia noortega ühte sammu, võtta kuulda nende ideid ja soove ning pakkuda innovaatilisi lahendusi, mis on päriselt kasulikud. Näeme, et noored on uuendusmeelsed ja eelistavad aina enam oma igapäevaseid toimetusi, sealhulgas pangatehinguid, mobiilis teha. Lisandunud võimalus tellida rahvusvaheline ISIC üliõpilaspilet LHV mobiiliäpis on kindlasti teretulnud mugavuslahendus,“ lausus Lepik.

ISIC brändi ametlik esindaja Eestis on Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), kes on väljastanud ISIC kaarte 1993. aastast ning virtuaalset ISIC-ut 2016. aastast. EÜL juhi Eleri Pilliroo sõnul on neil hea meel, et ka LHV virtuaalse ISIC üliõpilaspileti tellimise võimaluse oma mobiiliäppi on lisanud. „Sellest sügisest avame esmakordselt võimaluse tellida ISIC-ut virtuaalselt, vajamata plastikkaarti kõrvale. ISIC on maailma populaarseim üliõpilaskaart ja on ainult tervitatav, kui selle tellimine ja omamine tehakse veelgi lihtsamaks. Meile teadaolevalt on LHV isegi maailma esimene pank, kes sellist võimalust pakub,“ lausus ta. 

Virtuaalse ISIC üliõpilaspileti saavad LHV mobiiliäpis tellida kõik LHV kliendid, kes on vähemalt 16-aastased ning õpivad mõnel kõrghariduslikul õppekaval Eestis või välismaal. Kaardi tellimine on väga lihtne ja võtab aega maksimaalselt mõne minuti. Selleks tuleb avada LHV mobiiliäpis kaartide vaade, vajutada uue kaardi lisamist tähistaval plussmärgil ning valida sealt „ISIC virtuaalkaart“. Järgmiseks tuleb lisada oma kooli nimi ja foto endast ning tutvuda virtuaalse ISIC üliõpilaspileti lepingutingimustega. Peale andmete kinnitamist kuvataksegi valminud virtuaalset ISIC üliõpilaspiletit LHV mobiiliäpi kaartide hulgas. 

ISIC üliõpilaspiletiga saab soodsamalt reisida ja ostelda Eestis ning veel ligi 130 riigis. Rahvusvahelise üliõpilaspileti eesmärk on tõendada kaardiomaniku õppuristaatust kõikjal maailmas. See tähendab, et ka reisides on üliõpilasel samad õigused külastatava riigi õpilastega ning õigus kasutada kõiki kaardiga kaasnevaid soodustusi. 

Loe lähemalt 

Allikas: LHV pressiteade

Samal teemal:

• Eesti Üliõpilaskondade Liit on maailma edukaim ISIC kaardi väljastaja

eTwinningu mentor on kogenud eTwinningu õpetaja (vähemalt kaks aasta eTwinningus olnud ning ka vähemalt ühe kvaliteedimärgi oma projektide eest saanud), kes inspireerib, nõustab ja aitab teisi õpetajaid eTwinningu teemadel. Mentoril peaks olema valmisolek lühikoolituste ning multiprojektide läbiviimiseks järgmisel õppeaastal ning vajadust mööda teavitustegevustes osalemiseks.

Rohkem infot ning kandideerimine kuni 24. augustini siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSeIqzhWOEU7WgnzLkZXyUbSXV0HF1l8pr4A17u7VSEl9Fwdbg/viewform

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Parimad eTwinningu projektid taas teada, esikoht läks Narva lasteaiale Põngerjas
• Inspiratsiooni ja praktilisi ideid eTwinningu multiprojektidest II