Teemaveerandid

Uuringut viis läbi Telia Company ja selle partnerid Eestis olid HITSA ja Lastekaitse Liit.   

Uuringutulemustest selgub, et võrreldes teiste riikidega tundsid Eesti õpilased distantsõppel olles ennast rohkem rahulolevana – õppekorralduses toimunud muutustega ei olnud rahul üks õpilane kümnest. Samuti oli meie õpilastel võrreldes Balti- ja Skandinaaviamaadega kõige parem ligipääs õppimiseks internetile ja vajaminevatele seadmetele. 97% õpilastest kinnitas, et neil olid vajalikud vahendid distantsõppeks olemas, teiste riikidega võrreldes oli meie koolinoorte osakaal kõige väiksem nende seas (14%), kellel aitas e-õppeks vajaminevat süle- või tahvelarvutit tagada kool.

Uuringutulemuste ühe positiivse aspektina tundsid Eesti koolinoored ennast e-õppe ajal turvalisemalt (80% vastanutest), samuti olid pooled vastanutest varasema ajaga võrreldes rohkem produktiivsemad, õnnelikumad ja rahulikumad.

Distantsõpet iseloomustab õpilaste hinnangul iseseisva töö osakaalu kasv ning klassikaaslaste vahelise koostöö vähenemine. 57% õpilaste hinnangul suurenes e-õppe perioodil individuaalse töö osakaal ning klassikaaslaste omavahelise koostöö vähenemist märkis 59% uuringule vastanud koolinoortest. Üle poolte õpilastest leidis, et distantsõppe ajal kulus neil õppimise jaoks varasemaga võrreldes rohkem aega, kolmandiku hinnangul pidid nad uues olukorras õppimisele vähem aega leidma.

ÕPPIMISELE AITASID KAASA NII SOTSIAALMEEDIA KUI ÕPPEVIDEOD

Õppekorralduse muutustest tulenevalt puutusid õpilased kokku teistsuguste õppevormide ning kommunikatsiooniplatvormidega – 77% õpilastest kasutas õppimiseks erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid ning üle 70% erinevaid õppevideoid. Online-teste ning ainepõhiseid programme kasutas 53% õpilastest. Samuti kinnitas ligi pool vastanud õpilastest, et e-õppe ajal olid lahendatavad ülesanded raskemad ning kolmandik vastanutest tundis e-õppega kaasnevat tüdimust.

Koduseinte vahel õppimise ajal märkisid õpilased oma vanemate poolse abi olulisust – 40% õpilastest tõi välja, et võrreldes varasema ajaga said nad õpetajatelt vähem abi küsida tundide välisel ajal.

Distantsõppe ajal kasvas ka 83% vastanud õpilastel ekraani taga veedetud aeg, samuti veedeti rohkem aega perekonnaga. Ligi pooled õpilastest märkisid, et nad said e-õppe perioodil rohkem magada, kolmandiku vastanute hinnangul muutus kodus õppides ka nende toitumine mitmekesisemaks ning tervislikumaks. Samas vähenes ligi poolte (47%) õpilaste hinnangul olulisel määral nende füüsiline aktiivsus, leides rohkem aega puhkamiseks (75% vastanutest).

“Eesti eristus koos Soomega teistest parema interneti kättesaadavusega, mis oli võrdelises seoses rahuloluga. Mida kättesaadavamad olid internet ja seadmed, seda kõrgem oli rahulolu e-õppega. Kriisi alguses nägime, et interneti olemasolust kodus võib saada suurim probleem Eesti õpilaste jaoks, mistõttu pidasime väga oluliseks toetada tasuta interneti ja seadmetega puudust kannatavaid peresid. Kiusamise vähenemine on kindlasti positiivne üllatus, aga siinkohal on oluline vaadata vastustesse detailsemalt sisse, kus näeme, et kiusamine on muutunud vähem avalikuks ja liikunud sotsiaalmeedia kinnistesse gruppidesse ja otsesõnumitesse. Õpetajate ja vanemate jaoks muudab see kindlasti laste toetamise keerulisemaks, aga seda rohkem on põhjust täiskasvanutel lastelt igapäevaselt küsida, kuidas neil internetis läheb,” lausus Telia erakliendiüksuse direktor kohusetäitja Kristjan Viilmann.

OLULINE ROLL OLI E-ÕPPE JUURES KODUL JA VANEMATEL

“Hea meel on, et Eesti noorte rahulolu e-õppega on kõrge. Enamusel uuringus osalenud noortest on olnud distantsõppeks vajalikud seadmed ja internetiühendus olemas. Järjepidevad riiklikud investeeringuid digitaristusse on olnud tark otsus ning hea internetiühendus peab olema kättesaadav ka edaspidi ja seda ka maapiirkondades,” lausus HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. 

“Eriolukorrast tingitud distantsõpe pani nii lapsed kui ka vanemad uude olukorda, millega nad pidid kiiresti kohanema. Oluliselt suurenes perekonnaga koos veedetud aeg. Rõõmustav on, et lapsed ja noored tundsid, et vanemate poolne toetus suurenes võrreldes varasemaga. Nii Eesti lapsed kui ka lapsed teistest riikidest hindasid enim seda, et neil oli võimalus vanemalt kas abi või nõu küsida siis, kui nad seda vajasid, aga samas oli neil ka ootus, et vanem ise küsiks, kas neil on abi vaja,” ütles Malle Hallimäe, Lastekaitse liidu projekti Targalt internetis koordinaator. “Tulemused näitasid, et head suhted perekonnas muutusid veelgi olulisemaks olukorras, kus õpetajate toetus ei olnud alati käepärast ning sõpradega suhtlemine oli piiratud. Head suhted perekonnas mõjuvad positiivselt laste vaimsele heaolule ning toetavad edukat toimetulekut õppetööga.“

Uuringutulemuste kokkuvõttega (inglise keeles) saa tutvuda siin:

Telia CAP Digital Learning Report_2020 June

Viiendat korda toimunud Laste Nõuandev Paneel (CAP) on Telia Company algatus koostöös lastekaitseorganisatsioonide ja koolidega seitsmes Skandinaavia ja Balti riigis. Uuringu partneriteks Eestis olid Lastekaitse Liit ja Hariduse ja Infotehnoloogia SA (HITSA). Laste Nõuandva Paneeli eesmärk on mõista, kuidas lapsed näevad digitaalset maailma. Telia Laste Nõuandva Paneeli uuring viidi läbi maikuus 7 riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras. Kokku osales uuringus 7017 kooliõpilast.

Foto: Photo by Dai KE on Unsplash

Samal teemal:

• HITSA tutvustab rahvusvahelisel konverentsil Eesti e-õppe kogemust

• Kriisiaja e-ettevõtlusõppe soovitused - head nipid igale kooliastmele!

Kvaliteedimärke antakse e-kursustele alates 2008. aastast. Seekord esitati 42 taotlust e-kursusele kvaliteedimärgi saamiseks, esitajaid oli nii üldharidus- kui kõrgkoolidest. Eriolukorra tõttu toimus esmakordselt kogu hindamisprotsess veebipõhiselt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 34 kursust.

Tallinna Ülikooli prorektor Priit Reiska sõnas tervituskõnes, et Eesti e-Ülikoolis (Eesti kõrgkoolide konsortsium, mille tööd juhib HITSA), teevad kõrgkoolid head sisulist koostööd. Kvaliteedimärk e-kursustele on üks näide sellest. „Ilma e-õppeta oleks meie elu vaesem ja haridus jääks suures osas andmata. E-kursuseid, mida luuakse, ka tagasisidestatakse. Tunnustusüritus on selles kontekstis väga oluline,“ sõnas Reiska. 

Siinkohal kolme kvaliteedimärgi pälvinud e-kursuse lühitutvustused. 

Eesti Maaülikooli kursus „Infootsingud ja andmebaaside kasutamine“, autorid Karin Naruskov, Raili Zuba, Karmen Kalk. Õppijate tagasiside: väga vajalik kursus, sobib ideaalselt e-õppeks. 

Kursus on mõeldud Maaülikooli tudengitele, see on 100% veebipõhine, vabaainena toimub sügisel ja kevadel, kursusel on 7 moodulit ning see toimub Moodle´is. 

Ühe eripärana tõi Karin Naruskov tutvustuses välja, et ekraanil on kohe sisenedes üleval näha  e-kursusel edenemise riba. See on kasulik nii tudengile kui õppejõule, sest näitab, millised tööd on juba tehtud, millised tegemata. 

Kursuse õpijuhises on näidatud kursuse eesmärk, õpiväljundid, vajalikud eelteadmised ja teemad, mis tuleb kursuse jooksul läbida. Välja on toodud iseseisvad tööd ja tähtajad, millal mis moodul toimub. Kursuse õppematerjalid on H5P vahend (keskkond, kus saab luua õppematerjale), raamat ja tund. Tunnis on tekst kombineeritud videoga. Ülesanded on esitatud materjali sees (automaatne tagasiside), testid eraldi (automaatne tagasiside). Raamatu puhul tuleb teksti lugeda raamatust, ülesande täitmiseks on allalaetavad töölehed. Veel ühe eripärana tõi Karin Naruskov selle kususe puhul välja tagasiside videod. Nimelt kõike kirja panna, kust ja kuidas mingit infot otsida, läheks pikaks, videos näidatakse ülesande lahendamise käik infootsingul. 

Kadrin Meremäe Eesti Maaülikoolist tutvustas oma e-kursust „Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses“.

Tegu on Maaülikooli avatud ülikooli esimene täiendõppe e-kursus, mis valmis sügisel 2018 ja on HITSA Moodle´i keskkonnas. Praeguseks on kursuse läbinud ligi 100 õppijat. 

See täiendusõppe e-kursus ilu- ja isikuteenuse spetsialistidele hügieenialaste teadmiste omandamiseks. Hindajad tõid välja, et kursusel on õppija jaoks selge struktuur ja õppemetoodika on detailideni läbi mõeldud. Õppijate motivatsiooni aitab hoida paras tempokus ja huvitavad õppematerajalid. 

Suurimaks väljakutseks e-kursuse loomisel pidas Kadrin Meremäe laia sihtrühma. „Täiskasvanud õppijad, kes ei saa olla 24/7 arvuti taga, kellel võib puududa kogemus e-kursusel õppimisest. Pidasin oluliseks, et teaduspõhine informatsioon oleks antud edasi õppijasõbralikul moel; kursus peab olema tehniliselt kasutajasõbralik; et oleks põhjalik õpijuhis ja kursuse sõnastik; paindlik ajakava,“ iseloomustas Meremäe kvaliteedimärgi saanud e-kursust.

E-kursusel „Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses“ on  hea värvilahendus, ühtne stiil. Kursusel on kolm moodulit: esmalt mooduli lühikirjeldus, siis lühike õpijuhis, siis õppematerjal, küsimuste-vastuste foorum ja võimalus osaleda koostööringis. 

E-kursuse õppematerjalid on interaktiivsed. Tekstid on paraja pikkusega, oluline info on esile tõstetud. Selgitavad videod, joonised, toetavad animatsioonid aitavad õppijat. Kadrin Meremäe tõi esile ka  positiivse õhkkonna loominse kursusel, toimiva ja efektiivse tagasiside olemasolu ja selle et õppijad saavad anda tagasisidet õpetajale. „Et e-kursus oleks efektiivne, peab e-keskkond olema õppija- ja kasutajasõbralik. E-kursusel toimub õppijate toetamine õppeprotsessis.“

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi MOOC „Ravimitest maakeeli“ pälvis samuti kvaliteedimärgi. Kususe autorid on Janne Sepp, Ain Raal, Karin Kogermann, Kersti Teder ja Daisy Volmer.

Hindajad tõid esile, et tegu on lihtsa struktuuriga ja huvitava tehnilise lahendusega täiendusõppe kursusega, mis annab hea ülevaate ravimite ajaloost, nende koostisest ja manustamise põhimõtetest. 

Kursuse eesmärk on jagada laiemalt tõenduspõhist infot ravimite kohta; suurendada ühiskonna teadlikkust ravimitest ja farmaatsia erialast, et inimesed oskaksid ja julgeksid ravimite kohta apteekritelt nõu küsida. MOOC tundus koostajatele parima tehnilise lahendusena. 

„Ravimitest maakeeli“ on kuuenädalane kursus, kus igas moodulis on kõigepealt teema tutvustus, teemat sissejuhatav videoklipp, siis illustreeritud tekstimaterjal, enesetest ja kontrolltest. 

Janne Sepp märkis, et 2. märtsist 12. aprillini toimus planeeritud MOOC, muutusi ei olnud vaja teha, ainult foorumis lisandusid SARS-COV2 ravimite väljatöötamise küsimused. „Enamik kursuse läbinutest soovitab seda ka teistele. Ravimite kasutamine tundub elementaarne, kuid tegelikult on nii palju, mida me peaksime teadma,“ sõnas Sepp. 

Kõik kvaliteedimärgi saanud e-kursused leiab siit: https://www.hitsa.ee/uudised-1/e-kursuse-kvaliteedimargi-saajad-on-selgunud 

Tunnustusseminar on järelevaadatav: 

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis kursus Läänemeremaade ajaloost

Kui Teie kool on teinud tulemuslikku koostööd ettevõtetega või kui Teie ettevõte on teinud koostööd koolidega, siis see üleskutse on just Teile!

Kogumikku oodatakse võimalikult eriilmelisi kirjeldusi ettevõtete ja koolide koostöövõimalustest. Näiteks:

• Huviringi juhendamine
• Panustamine õppekava arendusse
• Regulaarselt külalislektorina esinemine
• Projektipõhine õpe
• Teemapäeva või -nädala läbiviimine
• Uurimistööde teemad ettevõtetelt
• Valikaine loomine
• Õpilaste ja õpetajate tunnustamine
• Õppeülesannete loomine
• Ettevõtte tegelike juhtumite lahendamine õppeainete ülesannetena
• Ettevõtte toote- või teenusedisain, muudatus- ja arendusettepanekud, prototüüpide loomine
• Kliendiküsitluste, uuringute läbiviimine, nt reklaami-, turundus- vm strateegiate koostamine, analüüs
• Ettevõtete audiovisuaalsed lahendused
• Ettevõtte kodulehe, sotsiaalmeedia konto kujundamine õpiülesandena
• Ettevõtjapoolne mentorlus individuaalsete või grupi äriideede väljatöötamisel ja elluviimisel

Loe lähemalt koostöövõrgustiku "Ettevõtluse edendamiseks" uudiskirjast!

Foto: Photo by Annie Spratt on Unsplash

Samal teemal:

• Kevadine ettevõtlusõppe uudiskiri keskendub pädevustele
• Ilmunud on uus digitaalne ettevõtlusõpik

Žüriiliikme ja KIKi juhataja Andrus Treieri sõnul olid kõik üheksa finalisti väga tugevad. „Tiimide areng terve hooaja jooksul oli silmaga nähtav, mida tõestas superfinaali esitluste kvaliteet. Tähistame KIKiga 20. juubeliaastat ning mul on hea meel, et just sellel aastal saime särtsu anda nii paljudele noortele ja nende sisukatele ideedele, millest loodetavasti peatselt juba rohkem kuuleme,“ sõnab Treier. „Valiku tegemisel oli tähtis kindla probleemi lahendamine, meeskonna võimekus ja loomulikult jätkusuutlikkus,“ lisab ta.  

10 000-eurose peaauhinna sai meeskond EIMU, kes toodab kohalikust toorainest taimset piima, mis on valmistatud näiteks kaerast või kanepiseemnetest. Žüriiliige ja veebipoe Slow asutaja Helen Puistaja selgitab, et EIMU potentsiaal jõuda suurema sihtgrupini, kui ainult veganid, on väga suur. „Kõik me saame keskkonna ja oma tervise heaks teha väikeseid samme, olgu selleks siis näiteks maitseelamusi pakkuva taimse piima tarbimine,“ lisab Puistaja. „Võitja valimisel sai otsustavaks ka see, et meeskond tuli Negavati konkursile ainult ideega ning mõne kuu jooksul on nad teinud märgatava arenguhüppe. Neil on olemas arvestatavad koostööpartnerid ning täna saime maitsta juba konkreetset toodangut.“  

Teise koha ja 5000 eurot idee elluviimiseks sai liitiumakude taaskasutusse suunamise testseade Lithium up. „Nemad suudavad oma tehnoloogilise lähenemisega anda väärtuse kasutatud akudele ning seeläbi tekitada ringmajanduse mudeli,“ selgitab valikut žüriiliige ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõunik Madis Tilga.

3000 eurot idee elluviimiseks sai kolmandale kohale tulnud korteriühistutele mõeldud pakendikonteinerite kasutamise tuvastussüsteemi ja konteinerite täituvuse sensorit arendav Clevering. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas selgitab, et meeskond lahendab riiklikult olulist probleemi ning pakub välja lahenduse, kuidas rohkem inimesi viia selleni, et nad prügi sorteeriksid.“

Konkursi Prototron eriauhinna sai Lithium up, konkursi Ajujaht auhind läks Mündile, Ülemiste City andis oma tunnustuse CompActile ning Clevering sai Teaduspark Tehnopoli ja KIKi töötajate lemmiku auhinna. Lisaks eelnimetatud žüriiliikmetele kuulus žüriisse veel Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing. 

Negavati virtuaalset superfinaali saab järelvaadata siit. Kõikide meeskondade täpsemad tutvustused leiab siit.  

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi ellu kutsutud 18-30-aastastele noortele mõeldud roheideede konkurss, et innustada noori maailma paremaks muutma. Sellel hooajal saabus konkursile 61 ideed. Negavati VII hooaja toetaja on Eesti Pandipakend. Konkursi partneriteks on Rimi Eesti, Uuskasutuskeskus, Lindström Eesti, Graanul Invest, Ülemiste City, Tehnopol ning konkursid Prototron ja Ajujaht.

Allikas: KIKi pressiteade

Samal teemal:

• Selgusid Negavati konkursi 10 finalisti

Piirangute leevendused puudutavad üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. Samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamist.

Piirangud ei rakendu ülikoolide ja teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse korraldamisel.

1. juuni – 30. juuni:

Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 100 inimese.
Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 100 osalejaga.

Alates 1. juulist:

Lubatud on tegevus siseruumides, kui ruumi täituvus ei ületa 50%, kuid koos ei tohi viibida üle 500 inimese.
Välitingimustes võib viia läbi tegevusi kuni 1000 osalejaga.

Endiselt tuleb järgida 2+2 nõuet, välja arvatud juhul, kui seda ei ole tegevuse iseloomu tõttu võimalik mõistlikult tagada.

Noortelaagrite korralduses uuendusi ei ole. Noortelaagrid ja -malevad on lubatud alates 12. juunist. Nende korraldamisel tuleb lähtuda sellest, et ühe grupi suurus võib olla maksimaalselt 20 inimest ning ühes vahetuses võib osaleda kuni 300 inimest. Gruppide tegutsemine tuleb korraldada hajutatult, sealhulgas majutumine ja toitlustamine. Desinfitseerida tuleb üldkasutatavaid vahendeid ja tuulutada ruume ning tagada töötajatele ja osalejatele kätepesu ja desinfitseerimise võimalused.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv.

Aasta e-kursus „History of the Baltic Sea Region“ annab ülevaate Läänemere regiooni ajaloolisest kujunemisest ning selle rahvaste arengutest viikingiajast Euroopa Liidu laienemiseni 2004. Hindamismeeskonna hinnangul on kursusel parimal viisil kombineeritud auditoorne ja e-õpe, kasutatud on interaktiivseid õppematerjale ja loodud arvamusvabadust soosiv õppekeskkond. 

Foto: Marko Ojakivi

„Minu jaoks on tegemist suurepärase tunnustusega. Veebipõhise kursuse väljatöötamine on ajamahukas protsess. Kindlasti jätkan arendustöödega ning sügissemestril saavad tudengid jätkata teadmiste omandamist minuga seotud õppekavadel kui ka ainetes nii auditoorselt kui ka distantsilt,“ ütles kursuse autor, Läänemere maade poliitika lektor PhD Heiko Pääbo.

Koos tiitliga Aasta e-kursus 2020 kaasneb ka 2000 euro suurune stipendium kursuse autorile.

Kokku esitati Aasta e-kursuse nominentideks kuus kursust. Kõik need on süsteemsed ja sisukad, meeldiva kujunduse ning lihtsalt järgitava struktuuriga. Eraldi väärib esiletõstmist, et autorid on andnud kursustele lisaväärtust, kasutades läbimõeldud metoodikat õpilaste kaasamiseks, loonud süsteemi individuaalseks ja õppijakeskseks tagasisidestamiseks või kasutanud edukalt e-õppekeskkonna pakutavaid võimalusi. Kõik nomineeritud kursused on huviga jälgitavad ka neile, kel puuduvad valdkonna eriteadmised.

E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRK 2020
Kvaliteedimärke antakse e-kursustele alates 2008. aastast. Seekord esitati 42 taotlust nii üldharidus- kui ka kõrgkoolide õpetajate ja õppejõudude poolt e-kursusele kvaliteedimärgi saamiseks. Eriolukorra tõttu toimus esmakordselt kogu hindamisprotsess veebipõhiselt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 34 kursust. Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab HITSA kodulehelt

AASTA E-KURSUS 2020 NOMINENDID

Lisaks tiitliga pärjatud kursusele “History of the Baltic Sea Region” olid nominendid veel:

Teadusandmete haldus ja publitseerimine. Tiiu Tarkpea, Urmas Kõljalg, Allan Zirk, Veljo Runnel / Tartu Ülikool

How to Identify and Support Older Victims of Abuse. Anastasiia Turusinova, Hector C. Pagan, Pille Tsopp-Pagan, Sirkka Perttu, Mari Puniste, Mari Tikerpuu / Tartu Ülikool

Ravimitest maakeeli (MOOC). Janne Sepp, Ain Raal, Karin Kogermann, Kersti Teder, Daisy Volmer / Tartu Ülikool

Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses. Kadrin Meremäe / Eesti Maaülikool

Suuõõne anatoomia ja füsioloogia. Riina Runnel / Tartu Ülikool  

Tiitlit Aasta e-kursus ja e-kursuse kvaliteedimärke annab välja Hariduse Infotehnoloogia SA.

Samal teemal:

• Auhinnatud e-kursus „Õiguse alused mittejuristile“ algab taas

Esmaspäeval, 1. juunil toimub eesti keele teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 1860 eksamitegijat. Riigieksamite sooritamine ei ole sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja riigieksamite tegemine on vabatahtlik. Eksaminandid teevad matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00. Täpsem info eksami sisu kohta avaldatakse Innove kodulehel hiljemalt kl 16.

Esmaspäeval, 1. juunil toimub eesti keele teise keelena riigieksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 1.-3. juunini. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10.00 ja lõpeb ligikaudu 14.30.

Riigieksamite periood jätkub 5. juunil toimuva matemaatika eksamiga. Inglise keele riigieksamit sel kevadel ei korraldata. Rahvusvahelise inglise keele eksami Cambridge C1 Advanced eksamisessioon on 12.-22. juunini ning saksa keele Goethe-Zertifikat B1- ja B2-taseme eksamid toimuvad 8.- 11. juunil. Prantsuse ja vene keele rahvusvahelised eksamid on planeeritud augusti algusesse. 
 
Riigieksameid teeb tänavu kokku 9861 õpilast, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 544 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 965 kutseõppeasutuste õpilased. 

Riigieksamite tulemused on teada hiljemalt 30. juunil ning avaldatakse infosüsteemis EIS ja riigiportaalis www.eesti.ee. Õpilastele väljastatakse elektroonilised riigieksamitunnistused hiljemalt 1. juulil.

Riigieksamid korraldatakse kehtivaid tervisekaitsenõudeid ja piiranguid silmas pidades.

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Photo by Scott Graham on Unsplash

Samal teemal:

• 2020. a riigieksamitele on registreerunud 10862 õpilast

Samsungi kooliõpilastele mõeldud digiõppeprogrammi Digitaalne IQ juht Egle Tamelyte selgitas, et õpilastelt nende kogemuste kohta uurides selgus kõige olulisema soovitusena mitte lükata päeva kohustusi edasi ja pigem tegeleda nendega kohe. „Distantsõppe alguses tundus paljudele, et distantsilt õppides on ka kohustusi vähem, aga päris kiiresti sai siiski õpilastele selgeks, et tegelikult on koormus sama suur ja mõnes mõttes isegi suurem, sest iseseisvat tööd on tunduvalt rohkem,“ selgitas Tamelyte.

Seega tõid õpilased välja, et kindlasti on kõige olulisem võtta distantsõppe päeva nagu tavalist koolipäeva, kus tuleb tundide raames on ülesanded kohe ka ära teha. „Õpilased said ise aru, et nihverdamine ei vii kaugele, kuna tegemata töö ei kao kuhugi ära ning netis on selle kohta ju ka märge olemas ja on lihtsalt tõestatav milline ülesanne kuna kätte anti,“ märkis Tamelyte. Suurema õppekoormuse juures võib aga tegemata tööde hulk hakata vägagi kiiresti kuhjuma.

Noorte poolt kerkis esile ka huvitav väljend „küberhäbi“. Ehk situatsioon, kus kõik su kaaslased näevad õppesüsteemist selgelt, et sina üksinda oled jätnud mingi töö tegemata, kui kõik teised said sellega hakkama. „See ei tähenda isegi seda, et kedagi oleks tegemata ülesannete pärast hakatud kiusama, aga õpilased tundsid ise seda „küberhäbi“, kui nägid näiteks, et tööde nimekirjas on ainult sinu nime tagant puudu tehtud tööd tähistav linnukene,“ lausus Tamelyte lisades, et see on kindlasti ka teema, mida Õpilaste Digitaalne IQ programm võiks küberkiusamise kõrval tulevikus põhjalikumalt uurida.

Tehnilisemate soovitustena tõid õpilased välja, et e-tundide ajal on võimalusel hea kasutada kõrval ka mingit teist ekraani, millelt oleks võimalik eraldi materjale uurida või infot otsida. Lisaekraan võimaldab piltlikult öeldes korraga hoida lahti mitut erinevat õpikut või muud informatiivset materjali. Vajadusel isegi eraldi konverentskõne klassikaaslaste või pinginaabriga, et jooksvalt teema üle arutleda. Nii nagu ka tavalises koolitunnis.

 Paljud õpilased ja klassid lõid ka enda grupi- või klassiülesed regulaarsed konverentskõned või vestlusgrupid. „Koolitundide ja vahetundide ajal toimuv suhtlus õpilaste vahel on siiski väga oluliseks osaks kooliõppe juures ja e-õppe ajal said noored sellest ka ise aru ning loodi eraldi grupivestlused, et siis saaks jooksvalt kõike olulist kaaslastega arutada,“ märkis Tamelyte.

Vahetunde soovitasid õpilased kasutada just selleks, milleks need ka koolis olles on mõeldud – omavahel suhtlemiseks, söömiseks ja niisama väikese puhkepausi võtmiseks. Küll aga tuleks jälgida, et paus ei veniks liiga pikaks ning pärast puhkehetke naaseksid kõik oma töö juurde.

Kuigi põhjalikud uuringud distantsõppe mõjude kohta ootavad alles ees, siis näiteks Viimsi gümnaasium, kus toimus ka Digitaalse IQ üks vestlusringe, viis läbi esialgse uuringu enda õpilaste seas. Vastanutest 53% leidis, et distantsõppe tunnid on pigem produktiivsed, sest kodus on vabam õppida, energiat on rohkem ja stressi vähem. Üle poole vastanutest oli õpikeskkondadega rahul või leiavad, et vähemalt enamikus tundides kasutatakse sobilikke keskkondi. 65% õpilastest nentis, et saavad tagasisidet õpetajatelt piisavalt nii hindeliste tööde kui ka jooksva suulise ja kirjaliku tagasiside kaudu. 

Loo saatis Koolielule Samsungi kooliõpilastele mõeldud digiõppeprogrammi Digitaalne IQ esindaja. Foto: Photo by ian dooley on Unsplash

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt
• Netikett ootab võistlustöid

Noppeid võõrkeele õpetamiseks: https://twinspace.etwinning.net/94146/home
Autorid: Margit Laidvee, Ere Tumm

1.   Õpilased tutvustavad oma klassi/rühma lühidalt ühes õpitavas võõrkeeles luues endale sobivas keskkonnas postri, nt http://padlet.com, http://canva.com, http://postermywall.com. Oma klassi/rühma tutvustades leida ühisosa, mis ühendab klassi/rühma liikmeid omavahel.

2.   Kõige ilusama sõna oma õpitavas võõrkeeles! Selleks tuleb teil kõigepealt oma rühmas/klassis viia läbi demokraatlik hääletus, et selguks see üks ja ainus kõige ilusam sõna! Hääletuse protseduuri lepite õpilastega ise kokku. Sõna valimisel saab kasutada mõnda hääletuskeskkonda (answergarden, tricider.com, mentimeter.com, jne)

Kui sõna on välja valitud, siis tuleb seda kujundada! Paberile kirjutatud või arvutis kirjutatud sõna - see on liiga lihtne viis! Olge loomingulised ja kujutage seda sõna võttes appi nii loomingulisuse kui fantaasia!
Nüüd tuleb sõna jäädvustada fotole koos tüüpilise elemendi või tunnusega, mis assotsieerub endale selle keelega/seda keelt kõneleva riigi/riikidega.  Sõna peab fotol olema loetav.

3.  Võõrkeelse koomiksi tegemine vaheaja kohta!
Koomiksis peab olema vähemalt 4 pilti, koomiksis tuleb kasutada võõrkeeles sõnu sõnu: suvi, üllatus, päike, puhkus. Koomiksi tegemise keskkonna võib ise vabalt valida (nt goanimate.com, pixton.com jne). Tore keskkond on ka MakeBeliefsComix.  

4.  Kuldvillak oma kooli ja kodukoha kohta, mida teised projektis osalejad saaksid mängida.
-     Traditsioonilise Kuldvillaku tegemiseks kasutatakse tavaliselt keskkonda  https://jeopardylabs.com/
-     Sarnane keskkond: http://equizshow.com/
-      Teistsuguste võimalustega keskkond: www.baamboozle.com
Õpetused keskkondade kohta:
-          eQuizShow
-          jeopardylabs
-          baamboozle
 
Noppeid lasteaia ja algklasside multiprojektist: https://twinspace.etwinning.net/94054/home
Autorid: Leila Lehtmets, Terje Mägi, Ene Kruzman

1.   Tutvusta oma lasteaeda/ koolimaja/ kodukohta - kas joonistate, teete piltidest kollaaži või hoopis filmite, koostate online-esitlus jne. Mõned programmid, mida võib selleks katsetada:
-          https://www.thinglink.com/
-          https://www.powtoon.com/home/
-          https://www.kizoa.com/home
-          https://www.befunky.com/create/collage/
 
2.     Andke lapsele küsimustiku täitmise esimene kogemus, et laps mõistaks, mis on küsitlus ja kuidas küsimustele vastatakse. Näide küsimustikust.

Küsitlustega saame teada põnevaid andmeid: kas lapsed elavad maal või linnas, mis on laste lemmikõppeaine vm. Küsitluse vastustes olevaid andmeid saavad lapsed koos õpetajaga analüüsida (nt kas küsitluses osales rohkem poisse või tüdrukuid).

Õpetaja saab jagada lastele enne ankeedi täitmist teadmisi, mis on küsitlus ja kuidas ning milleks kogutud andmeid kasutada saab. See on ühtlasi hea võimalus käsitleda internetiturvalisuse küsimusi (millised linke avada, milliseid andmeid avalikustada ja mida kindlasti mitte jne).
Mõned võimalused:
-          Google Forms
-          https://www.surveymonkey.com/
-          https://www.eformular.com/
-          https://www.jotform.com/
 
3.   Tee ilusaid kevadfotosid ja koostaanimatsioon programmis www.pixiz.com (https://en.pixiz.com/template/3-dimensions-animated-cube-6-pictures-4064)

4.   Kuna hetkel oleme kõik oma kodudes, siis proovime saata õpetajale ja/või klassikaaslastele häältervitusi! Seekord peavad lapsed ise ülesande täitma ning selle õpetajale saatma. Juhend häälsõnumi salvestamiseks:
-          Ava https://vocaroo.com/
-          Mõtle oma tervitus valmis! Tutvusta, kes sa oled ja mida sa soovid kõigile oma sõpradele just praegu! Kui oled valmis mõelnud, vajuta punast nuppu ja hakka rääkima.
-          Kui oled lõpetanud, vajuta uuesti punasele nupule. Nüüd vajuta "save and share".
-          Kopeeri link ja saada see õpetajale.

Suur tänu suurepärastele eTwinningu mentoritele, kes on need ideed kokku pannud ning välja otsinud ka hulgaliselt kasulikke töövahendeid ülesannete teostamiseks.
 
eTwinningu multiprojektidega jätkame juba 2020. aasta sügisel! Rohkem infot eTwinningu kohta: http://www.hitsa.ee/etwinning.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Inspiratsiooni ja praktilisi ideid eTwinningu multiprojektidest