Teemaveerandid

Innove uuringute ja arenduskeskuse juht Aimi Püüa tänab Tartu koole initsiatiivi eest „Ühiselt saame teha digiteemades sammu edasi ning sel aastal on esmakordselt võimalus koolidel kasutada innovatiivset sisseastumise e-testi,“ tõdeb Püüa ja julgustab ka teiste piirkondade gümnaasiume pakutavat võimalust kasutama.

E-sisseastumistest koosneb matemaatika ja eesti keele ülesannetest ning toimub eksamite Infosüsteemis (EIS).  E-testi on võimalik läbi viia nii distantsõppe vormis, st kodus kui ka klassiruumis. Testi ülesanded on koostanud Tartu õpetajad. Innove digitaliseerib ülesanded ning aitab testi läbi viia, tagades seeläbi testi ühetaolisuse ja kättesaadavuse.  

Koolidel tuleb oma huvist e-sisseastumistesti kasutada teada anda e-posti aadressile: sisseastumine@innove.ee hiljemalt 30. aprilliks. Innove esindaja võtab e-testi kasutada soovivate koolide juhtidega ühendust ning arutatakse läbi ja lepitakse kokku korralduslikud küsimused. 

Allikas: SA Innove pressiteade

Möödunud nädalal peetud häkatoniga otsiti nutikaid lahendusi, leevendamaks koroonaviiruse puhangu mõjusid erinevates eluvaldkondades. "Nägime, et noored muretsevad ennekõike noorte, aga ka täiskasvanute vaimse ja füüsilise tervise pärast. Ei olnudki nii palju probleemide lahendamisele, kuivõrd ennetamisele suunatud lahendused. Olen uhke meie noorte oskuste ja tehtu kõrge taseme üle - nad said kombineerida oma head inglise keelt, esinemisoskust, meeskonnatööd, IT oskusi ning muidugi loovust," sõnas Kristel Rillo Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonnast. 

NELI PARIMAT IDEED

Esikoha ning 1000 eurot auhinnaraha pälvis meeskond “Kastisüsteem”, kelle lahendus keskendus liigutatava töökeskkonna loomisele. Munakujuline ja liigutatav töökeskkond lahendab probleemi, kus kodukontoris ja koduõppel on kohati raske keskenduda ja tööle või õppimisele pühenduda.

Teise koha ning samuti 1000 eurot auhinnaraha sai meeskond “SportFlex”, kelle loodav äpp võimaldab sõpradega virtuaalselt koos sporti teha ja suhelda. Ka ajal, kus sõpradega ei ole võimalik füüsiliselt kokku saada, on võimalik äpis üksteise sportlikel tegemistel silma peal hoida ja väljakutseid esitada.  
Kolmandat ja neljandat kohta jagas ja 500 eurot auhinnaraha sai meeskond “Pole üksi”, kes soovib omavahel läbi telefoni kokku tuua vanemaid inimesi, kes soovivad suhelda omaealistega ja leida uusi sõpru.  

Kolmandat ja neljandat kohta jagas ja 500 eurot auhinnaraha sai meeskond “Cowin-19”, mis arendab äppi, kus noored saavad olukorras, kus pole võimalik füüsiliselt kohtuda, üksteisele väljakutseid esitada ja meelt lahutada. 

Ürituse auhinnafondi 3000 eurot panid kokku Swedbank ning Haridus- ja Teadusministeerium, lisaks olid eriauhinnad HITSA, Prototroni, Edukoha ja Latitude59 poolt. Üritusel hoidsid noorte indu üleval nende endi lemmikud - Kristel Aaslaid, Sandra Raju, Lauri Sokk, Jojo Hua ning Põhja-Korea (bändist 5miinust).  

Hack the Crisis: Youth noorte häkatoni korraldusse panustasid Prototron, Haridus- ja Teadusministeerium, HITSA, Startup Estonia, Swedbank, Noored Kooli, Tagasi Kooli, Edukoht, Tech Heroes Club ja Narva Loomeinkubaator OBJEKT. 

Samal teemal:

• TTÜ küberkonverentsi otseülekanne ja KüberNaaskli häkaton
• Häkaton "Hands on Hack 2017" 

Konkursikomisjoni esimees, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel tõi esile, et selle aasta konkursil oli silmapaistvaid töid palju väga mitmes valdkonnas ja seda on näha ka preemiate jaotumisest. “Praegu, ülemaailmses senikogematus kriisiolukorras selgus üsna kiiresti, et maailmas ei ole vaja mitte lihtsalt arvajaid, vaid professionaalseid ja hea väljaõppega eksperte, sealhulgas teadlasi, kes oskavad küsida õigeid küsimusi ja neile usaldusväärsel viisil vastuseid otsida. Teadust on maailmas seisvate küsimuste lahendamiseks vaja järjest enam. Seepärast loodan, et uurimistööde kirjutajate huvi teaduse vastu jätkub ka tulevikus ja nad asuvad sarnaselt praeguste uurijatega neile paljudele meie ees seisvatele küsimustele vastama,” ütles Runnel.  

Välja antakse 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Parimate seast valiti välja ka kolm Eesti esindajat sel sügisel Hispaanias toimuval Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil. 

Tänavu juba 19. korda toimunud konkursil osales selle ajaloos rekordiline arv uurimistöid – 195 tööd 218 õpilaselt. 

Varasematel aastatel on õpilaste teadustööde konkursi lõppvoor toimunud aprilli keskel õpilaste teadusfestivalil, kus 100 parimat on esitlenud  oma töid stendiettekannetena.  Kuna 14. ja 15. aprilliks kavandatud õpilaste teadusfestivali eriolukorra tõttu ei toimu, jäävad sel aastal ära nii stendiesitlused kui ka pidulik autasustamine. Pille Runnel tõdes, et kuna tööde autoritega ei olnud seekord võimalik silmast silma kohtuda, oli hindamistöö keerukam. “Õpilaste teadustööde konkursi puhul on ainulaadne see, et tekkinud lisaküsimustele saab vastuse teadusfestivali otse töö autoritelt endile. Näiteks, miks püstitati uurimisküsimus ühel või teisel viisil, miks kasutati ühte või teist uurimismeetodit, kas ja kuidas uurimisteemaga saaks edasi liikuda ja nii edasi,” selgitas ta tavapärast protsessi. 

Kuna festivali toimumise aeg on valitud kooskõlas konkursside ajakavade ja koolide õppetöö korraldusega, ei oleks üritus selle edasilükkamisel oma eesmärki täitnud. 

Konkursi eesmärk on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis uurima probleeme, mille lahendamine oleks oluline ka teistele.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

Hipp Saar (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Eesti lemmikloomanimed koolipärimuse 2018. aasta kogumisvõistluse andmete põhjal“ eest. Juhendaja Karin Soodla. 

Anna Pauliina Rumm (Tallinna Reaalkool) töö „Eakate inimeste tsütomegaloviiruse-vastane immuunvastus ja selle seos põletikuliste haigustega“ eest. Juhendajad Pärt Peterson ja Kersti Veskimets. 

II preemia (800 eurot)

Paul Erik Olli (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Metall-õhk patarei“ eest. Juhendaja Eha Paabo. 

Liisa-Maria Komissarov (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „A. H. Tammsaare pentaloogia „Tõde ja õigus“ ning V. Mobergi tetraloogia ‾Väljarändajad“ võrdlev analüüs“ eest. Juhendaja Kristiina Punga. 

III preemia (600 eurot)

Ingrid Alla (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö ”Inimesed ajaloo keerdkäikudes: Andres Luige (1864–1938) suguvõsa lugu” eest. Juhendajad Marju Kõivupuu ja Kristiina Punga. 

Johanna Juhkami (Rocca al Mare Kool) töö ”Mikroplastiku mõju vetikale Raphidocelis subcapitata” eest. Juhendajad Kristel Mäekask ja Elise Joonas. 

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

Anni Hipp Visla (Risti Põhikool) töö „Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys Flesus) näitel“ eest. Juhendajad Tuul Sepp ja Pille Pirk. Juhendaja 

Kristin Poopuu (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kobras (Castor fiber): bioloogia, levik, tema kasulikkus ning kahjulikkus looduses ja inimese elus ning kopra arvukuse muutustest Saare maakonnas“ eest. Juhendajad Inge Vahter ja Cathrin Benita Poopuu. 

II preemia (550 eurot)

Merit  Matt (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kliimakatastroof: selle olemus ja teadlikkus Saaremaa Ühisgümnaasiumi 8.-9. klasside õpilaste hulgas“ eest. Juhendaja Inge Vahter. 

Linda    Lees  (Tallinna Nõmme Põhikool) töö „Jutustuse "Rukkipõldudega risti kirjutamine“ eest." Juhendaja Kadri Suigusaar. 

III preemia (350 eurot)

Lisete Vahu ja Liisa Viljaste (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Saaremaa Ühisgümnaasiumi 7.-9. klassi tüdrukute teadlikkus emakakaelavähist ja seda ennetavatest meetmetest“ eest. Juhendaja Inge Vahter. 

Mihkel Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) töö „Kasvatame suurvetikaid ja teeme Läänemere puhtamaks“ eest. Juhendajad Jonne Kotta ja Anne Reinkort. 

Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil:

Anna Pauliina Rumm, Paul Erik Olli ja Johanna Juhkami.

Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest auhinnati esimese preemia pälvinud tööde juhendajaid (725 eurot):

Karin Soodla (Hugo Treffneri Gümnaasum) Hipp Saare töö juhendamise eest. 

Pärt Peterson (Tartu Ülikool) ja Kersti Veskimets (Tallinna Reaalkool) Anna Pauliina Rummi töö juhendamise eest.

Tuul Sepp (Tartu Ülikool) ja Pille Pirk (Risti Põhikool) Anni Hipp Visla töö juhendamise eest.

Inge Vahter ja Cathrin Benita Poopuu (Saaremaa Ühisgümnaasium) Kristin Poopuu töö juhendamise eest.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Photo by Alex Kondratiev on Unsplash

Õppetööd saab teha nii nagu ise soovid: ainult oma kooli õpetajate ja õpilastega, mõne teise Eesti kooli-lasteaiaga, aga ka Euroopa koolidega, kes on eTwinningu platvormile registreerunud. Praegu on väga paljud Euroopa koolid sarnases olukorras nagu Eestis, niisiis pakub see suurepärast võimalust oma kogemusi jagada, üksteiselt õppida.

Seminaril heidame pilgu õpetajate käsutuses olevatele eTwinningu tasuta veebivahendite kasutamisele - keskkond materjalide jagamiseks ja täiendamiseks, videokonverentsi tööriist, live chati ja foorumi võimalused jne. Samuti toome lihtsaid ja toredaid näiteid võimalikest projektitegevustest ning anname nõu ka välismaiseks kogemuste ja tegevuste vahetuseks kolleegidega Euroopa koolidest, kes praegu meie koolidega sarnases seisus.

Veebiseminar salvestatakse ja seda saab järele vaadata HITSA videokanalis.

Lisainfo ja registreerumine

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kuula taskuhäälingut eTwinningust!
• Selgunud on tänavused eTwinningu kooli märgi saajad

Innove hariduse tugiteenuste agentuuri juhi Nele Labi sõnul tekib küsimusi lapse arengu, käitumise, õpetamise ja kasvatamise kohta igas peres: „Tänapäeval, kui elu on kiire ja individualistlik, erinevat infot palju ning teadmised muutuvad kiirelt, näevad meie spetsialistid oma töös üha enam, et inimesed vajavad rohkem tuge ja õpetust lapsevanema rolli täitmisel. Praeguses distantsõppe olukorras on see veel eriti vajalik iga pere ja lapsevanema jaoks.“ 

Innove Rajaleidja peamiseks ülesandeks on anda vanematele ja haridussüsteemile nõu, kuidas toimida, kui laps on sattunud haridusteel raskustesse. Paralleelselt tegeleb Rajaleidja  teavitustööga, luues lapsevanematele mõeldud juhendmaterjale, nõuandeartikleid ja korraldades lapsevanemate kooli. Mida teadlikumad on vanemad laste arengu etappidest ning lapsesõbralikest, toimivatest kasvatusmeetoditest, seda vähem tekib hiljem ka käitumis-, suhtlemis- ja õpiraskuseid. 

Lapsevanemate harimine on hea võimalus toetada targa ja terve tulevikuühiskonna arengut. Seepärast osaleb Innove Rajaleidja eeskujuliikumises Valge Õhupall sõnumiga „Aga mina olen teadlik vanem“. Eeskujuliikumise eesmärk on koondada kokku erinevate organisatsioonide tegevused, mis on suunatud tervema ja turvalisema tulevikku kujundamisele.

Lapsevanematele mõeldud info koondamiseks oleme loonud Rajaleidja veebi lehekülje "Aga mina olen teadlik vanem": rajaleidja.innove.ee/aga-mina-olen-teadlik-vanem/

Lehele on kogutud Innove Rajaleidja poolt lapsevanemate jaoks loodud infomaterjalid, nõuandeartiklid, videod ja lapsevanemate kooli sündmused. Lehekülg täieneb uute materjalidega pidevalt.

Allikas: SA Innove info

Lisaks oli lisatud võistlusgrupina “ülikool/muu huviline”.

Kokku osales nutiviktoriinil 2020. aasta kevadel ligemale 5500 võistlejat!

Võitjad on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS
1. koht: mängijanimi Rosinasilm1 (Võru Kesklinna Kool)
2. koht: mängijanimi Hehe! (Tartu Kivilinna Kool)
3. koht: mängijanimi werty (Saue Gümnaasium)

4. - 6. KLASS
1. koht: mängijanimi ._**_**_. (Kuressaare Vanalinna Kool)
2. koht: mängijanimi E** (Aakre Algkool)
3. koht: mängijanimi Vikerkaar (Räpina Ühisgümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. koht: mängijanimi DevKev (Jakob Westholmi Gümnaasium)
2. koht: mängijanimi E** H** (Peetri Lasteaed-Põhikool)
3. koht: mängijanimi Ornitoloog (Valga Põhikool)

10. - 12. KLASS
1. koht: mängijanimi Akutrell (Viljandi Gümnaasium)
2. koht: mängijanimi AND27 (Vinni-Pajusti Gümnaasium)
3. koht: mängijanimi Prussakas (Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium)

ÜLIKOOL/MUU HUVILINE
1. koht: mängijanimi Leya Andalan
2. koht: mängijanimi Elf
3. koht: mängijanimi Myrgimarta

Võitjatega (koolid/üksikisikud) võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab soovi korral) Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 
Auhindadega on sel korral nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay. 

Avafoto: Photo by Caspar Camille Rubin on Unsplash

Kohtume sügisel 2020!
Rääma Nutiajud

Samal teemal:

• Vasta ja võida! Algas üleriigiline nutiviktoriin "Nutt tuleb peale"

Žürii kohtus meeskondadega virtuaalselt, kuulas nende esitlusi ja esitas küsimusi. Konkursi parimad selguvad 2. juunil. 

„Praegune eriolukord on võimaldanud Negavati meeskondadel kodus olles oma ideedesse põhjalikult süveneda ning koos ekspertidega videosilla vahendusel neid arendada,“ sõnab Negavati žürii esimees ja KIKi juhataja Andrus Treier. „Konkursi seitsmenda hooaja tase on tõepoolest kõrge, kõik 16 finaalikoha eest võidelnud ideed olid väga sisukad ning otsustamine polnud sugugi kerge. Finalistide valikul lähtusime eelkõige idee teostatavusest ja meeskonna võimekusest, kuid ka ressursisäästust, sotsiaalsest mõjususest ja innovatsioonist,“ selgitab otsustamise tagamaid Treier. 

Negavati finalistid on:

•Akukirurg - elektriautode akude remonditeenus, mis vahetab välja vananenud detailid ning pikendab akude eluiga.
•Baik - akupanka laadiv komplekt jalgratturitele. Dünamo muudab väntamisest tuleva mehaanilise energia elektrienergiaks ning pingemuundur tagab ühtlase voolu sisenemise akupanka.
•Clevering - korteriühistutele mõeldud pakendikonteinerid, mille kasutamiseks tuleb enda isik tuvastada. Lisaks töötatakse välja konteineritele ultrahelisensor, mis mõõdab prügikasti täituvust.
•CompAct - interaktiivne tööriist ettevõtetele, mille abil hoitakse kokku ressurssidelt nagu vesi, elekter, kontoritarbed jms. Antud lahendus aitab töötajatel igapäevaste väikeste mänguliste ülesannete abil oma harjumusi muuta. 
•EIMU - kohalikust toorainest valmistatud taimne piim, mis on valmistatud erinevatest eestimaistest viljadest, näiteks hirss, kaer, rukis, kanepiseemned, linaseemned.
•Kemihaka - stiilsed ja minimalistlikud selja-, õla- ning käekotid, mis on valminud käsitööna taaskasutatud materjalidest ja puidust. 
•Lithium up - liitiumakude taaskasutusse suunamine. Aku elemente analüüsitakse eraldi ja nii saab need taas kasutusele võtta mõnel muul otstarbel. 
•Münt - hambapesutabletid, et vähendada hambapastatuubide äraviskamist. 
•Poomood - sõnnikust valmistatud tualettpaber ja teised pabertooted.
• TastEST - külmkuivatatud valmistoidud, mis sisaldavad juur- ja köögivilju ning on säilitusainete vabad. 

Žüriisse kuuluvad KIKi juhataja Andrus Treier, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas, Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kestliku arengu nõunik Madis Tilga ja teadliku elustiili propageerija ning veebipoe Slow asutaja Helen Puistaja.

Žüriiliige Ragmar Saksing Tehnopolist soovitab finaali pääsenud meeskondadel minna oma ideedega veelgi konkreetsemaks ning finaalis esitada ülevaatlik plaan, kuidas Negavati võiduraha kasutatakse. „Alati tuleb kasuks prototüübi valmimine ning idee katsetamine ja pärastine analüüs sihtgrupi peal. Hea meelega tahaksime kuulda mõne partneri nime, kes on ideest huvitatud ja valmis panustama selle valmimisse,“ selgitab žürii ootusi Saksing.

Kümnel finalistil tuleb nüüd järgnevate kuude jooksul oma ideedega edasi töötada ning 2. juunil toimuvas superfinaalis samale žüriile tõestada, et nemad on väärt 10 000-eurost peaauhinda või teisele ja kolmandale kohale mõeldud 5000 ja 3000 eurot. Meeskondi toetab sellel teel virtuaalselt läbiviidav koolitusprogramm, mille käigus saadakse uusi teadmisi finantsteemadel, projektikirjutamises ja turunduses. Samuti saavad kõik finalistid 1000 euro suuruse testraha, et oma ideid finaaliks arendada ja katsetada.  

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on suurendada ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Negavati konkursile laekus seitsmendal hooajal 18-30-aastastelt noortelt 61 keskkonnasäästlikku ideed. Aastate jooksul on konkursile saabunud kokku 366 ideed. Konkursi partnerid on Eesti Pandipakend, Rimi Eesti Foods, Uuskasutuskeskus, Lindström Eesti, Graanul Invest, Cleantech for EST, Ülemiste City ning konkursid Protoron ja Ajujaht.

Allikas: korraldajate info

TransferWise’i analüütik Anna-Helena Saarso kummutab esimeses tunnis müüdi, et tehnoloogiasektoris töötamiseks peab oskama programmeerida või olema matageenius ning jagab soovitusi, kuidas koolis õpitut tehnoloogiamaailmas rakendada. Tunni teises pooles räägib Anna-Helena, kes on muuseas olnud ka reaalainete õpetaja, kuidas panna andmed enda heaks visuaalselt tööle ja seda oskust koolis ära kasutada.

Tundi saad vaadata siin!

Üritus Facebookis siin.

Järgmistel nädalatel räägivad TransferWise’i tehnoloogiatundides uutel huvitavatel teemadel TransferWise’i arendusjuht Alvar Lumberg ning tootejuht Lars Trunin. Kõik tunnid on järelevaadatavad siin. 

Kuula kogu klassiga!

Kutsume üles koole TransferWise’i tehnoloogiatunde arvutiõpetuse või mõne reaalaine tunnina praeguses õppekorralduses arvesse võtma. Koolitunni idee:

• Õpilased vaatavad TransferWise’i videotundi otsepildis või järele.
• Õpilased saadavad õpetajale või jagavad grupivestluses kõige põnevamat tunnist teada saadud fakti.
• Õpetaja paneb kokku kõige populaarsemate faktide pingerea, mida klass saab koos arutada.

Noored! Võtke oma õpetajatega ühendust ja pakkuge välja idee TransferWise’i tehnoloogiatunde mõne koolitunnina arvesse võtta. 

Kutsume ka sind, hea TransferWise’i sõber, üles tehnoloogiatundide infot oma kanalites jagama ning loomulikult ka ise tundidest osa saama. 

Allikas: TransferWise’i info

Samal teemal:

• Koolid ja lasteaiad saavad ligi 300 000 eurot toetust tehnoloogiaharidusele
• Digivõtmes õpilugu arendab õpilaste digioskuseid igas õppeaines

Veel tuli meeskonnamängus analüüsida oma ökoloogilist jalajälge ning kohalikku ettevõtluskeskkonda ja lõpuks luua ka täiesti uus temaatiline lauamäng. 

Creatloni võistlus koosneb kokku kolmest etapist, millega alustatakse juba oktoobris. Esmalt tuleb 7.-9. klassi noortel ennast proovile panna individuaalselt e-viktoriinil, millest võttis sellel sügisel osa rekordiliselt ligi 2500 koolinoort kokku 113 koolist üle Eesti. E-viktoriinile järgnesid meeskonnatööna lahendatavad ülesanded.  

„Meeskonnatööd olid seekord rohkelt loovust ja nupukust nõudvad ning pakkusid hindamisel nii meile kui ka meid abistanud Statistikaameti spetsialistidele pikaks ajaks mõttetööd ja rõõmu,“ märkis Creatloni korraldava Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor. 

Meeskonnatööde voorus tuli noortel hinnata oma ökoloogilist jalajälge ning teha selle põhjal õpetlik video, kirjutada reaalne kiri mõnele eeskujuks olevale ettevõtjale ning viimaks hinnata ettevõtluskeskkonda kohalikus maakonnas. 

„Väga tore on näha, et paljud õpilased analüüsisid põhjalikult enda jalajälge ja andsid ka loodud videotes nutikaid näiteid oma eakaaslastele, kuidas oma jalajälge vähendada. Selgelt on keskkonnakaitse teema noortele südamelähedane,“ lausus Loor. „Igati mõnus lugemine oli aga ettevõtjatele kirjutatud kirjade ülesanne. Valitud eeskujude hulka kuulusid nii Eesti kui ka maailma suured nimed ning kohalikud silmapaistvad tegijad.“  

Loor selgitas, et kõrgemad hinded said noored, kes olid ettevõtja ja tema ettevõtete kohta teinud põhjaliku uurimistöö ning küsisid asjatundlikke küsimusi. „Näiteks ülimalt asjatundlik oli Cleveroni juhile Arno Kütile kirjutatud kiri, mis sai Kütilt ka väga toreda vastuse,“ märkis Loor.

Creatloni majandusolümpiaadi viimases etapis oli noortele ette nähtud loovülesanne, mille käigus tuli teha rahatarkuse või ettevõtlusteemaline laua- või tegevusmäng oma eakaaslastele. „Noored lõid mitmeid väga ägedaid lauamänge, mis katsetamise käigus ka proovijatele meeldisid. Me väga loodame, et vähemalt mõned neist jõuaksid ka päris toodeteni,“ lausus JA Eesti direktor.

Lõppkokkuvõttes saavutas juba oktoobris alanud võistluse esikoha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi võistkond „RHB“, teisele koha Antsla Gümnaasiumist võistkond „Rahvas“ ning kolmandale kohale platseerus Tallinna Reaalkooli võistkond „Viimasel minutil“. Traditsiooniliselt on võitjameeskonnale tasuta õppekohad EBS gümnaasiumi ettevõtlusklassis ja esikolmikule kingikotid EBS Gümnaasiumilt. 

Võistluse koondtulemused:  

http://ja.ee/sundmused/creatlon/2396-tulemused.html

Majandusolümpiaadi korraldab Junior Achievement Eesti ja EBS juba aastast 1999 eesmärgiga suurendada õpilaste huvi majanduse vastu ja tõsta nende ainealaseid teadmisi.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Taaskasutuse teemalisel õpilaskonkursil on rekordarv osalejaid
• HITSA kuulutab välja konkursi koolide tunnustamiseks

Osa õpetajaid ja koole on tingimusi seetõttu leevendanud, teised pidanud struktuuri juurde looma, kolmandad kaotavad lootust. Olukord on käest libisenud neil kodudel ja koolidel, kus pole teadlikult sisse viidud mõningaid jõulisi muudatusi. 

Artiklis on vaatluse all kaks teemat. Esmalt saab nõu anda kodudes süsteemsuse loomiseks ja alalhoidmiseks. Teiseks arutleme, kuidas õpetajate töö võiks olla organiseeritud, et säästa kodusid ja õpetajaid.

Kuidas kodus korda luua? 

Kuhu kaob aeg ja kust tuleb tolm? Retooriline küsimus, kuid esimesele osale saab vastuse anda ajahaldustarkvara, näiteks keskkond nimega Toggl. Tarkvara võimaldab panna aja jooksma ning märkida ära tegevus, mida teete. Kui seda teha kohusetundlikult, siis saate aru, kui palju olete midagi teinud ja kui hästi asja juures püsinud. Juba paari päevaga või nädalaga peaks tekkima selgus, kas veedate liiga palju aega Youtube´is ja Facebookis lõbutsedes või ongi matemaatika õppimine kulutanud kogu päeva. Selle alusel saate hakata korrektuure tegema, et kodus toimetamine oleks eesmärgipärasem ja efektiivsem.

Pange oma päev paika arvestades ootamatuseid ja puhkuseid. Planeerima peab ka pere ühise ja üksi olemise aja ning õuesolekud, et säiliks terve füüsis ja mõistus. Kodus on väga lihtne lasta kõigel minna ja unustada end tegema asju, mis on nauditavamad kui kohustused. Kellele ei meeldi päevaplaani tegemine, siis aitab ka ülesannete tabel, kuhu märgitud post-it märkmetel, mis on ootel, tegemisel või tehtud. Selleks saab kasutada kalendrit, Google Taski või lihtsalt paberit. Mõni projektijuhilikum tegelane armastab samasse kohta kirja panna ka tähtajad, millal asi peaks tehtud saama. Kes peab seda loetelu paberil, saab näiteks ka tehtud asja jämeda jutiga maha tõmmata.

Tegevused võib seada märgete abil ka prioriteetsuse järjekorda. Tehes ära kriitilised ja ajamahukad asjad, saate te endale aega juurde ning päeva lõpuks võib selguda, et mõni mittekriitiline asi on juba iseenesest ära lahenenud. Igasse päeva tuleks jätta 10 protsenti aega puhvriks ehk ootamatusteks, millega tuleb ka tegeleda - on see lisaülesanne kedagi aidata või ka valitsuse pressikonverentsi vaatamine. Kui aga ootamatuseid ei ilmnenud, siis on tegemist  maast leitud ajaga mõneks meeldivamaks tegevuseks - tööst puhkamiseks!

Mõistlik on ka mõned suured asjad jagada väiksemateks osadeks. Näiteks referaadi kirjutamise saab jagada info otsimiseks, erinevate töö osade kirjutamiseks, vormistamiseks. Kui iga päev teha ära natuke, siis on nädalaga palju saavutatud. Kui aga istuda terve esmaspäeva hirmunult sõna “referaat - 10lk” ees, siis õhtuks võib endiselt töö tegemata ja tuju kehv olla. Kõik suured asjad koosnevad osadest - ainult nii ei aja suur tükk suud lõhki. 

Kuidas kool oma õpetajaid ja õpilasi toetab?

Tänaseks on tunniplaanis sõrmega järje ajamine ja ootus, et õpilased istuvad õpetajaga kõik tunnid läbi, ilmselgelt liiva jooksnud. Kerkivad üles probleemid - kui õpetajal on aega teha oma ainetund on-line´is, siis see ei tähenda, et tema õpilastel on selleks oma peres võimalus. Kui üks kool surub oma õpilased õppima päeval, siis kas teised lapsed peres, kes on teisest koolist, peavad seda siis tegema õhtul? Kuidas saab sellises olukorras hakkama lapsevanem, kellel on ka oma töö vaja ära teha just päevasel ajal?

Distantsõppe tegevused ei peaks toimuma tunniplaani, vaid nädalaplaani alusel! Kuid tunniplaan ja tundide sissekanded peaksid siiski säilima, et ülesanded ja tagasiside esitatakse tuttaval moel, kasutades seejuures kollektiivis ühiselt kokku lepitud tagasisidestamise ja kodutööde esitamise vahendeid. Koolidel on praeguses olukorras vaja õppetööd võimalikult vähe killustada, mis tähendab nädala eri päevadel asetsevate ainetundide ühte liitmist. Kui varem oli nii teisipäeval kui ka neljapäeval tund keemiat ja tund ajalugu, siis nüüd on tark teha ka tunniplaani teisipäeval ajaloo paaristund ja neljapäeval keemia paaristund. Õpetajad, kes õpetavad ühele klassile mitut õppeainet, on seda lahendust juba ise rakendanud, võttes ühel päeval põhjalikuma vaatluse alla ühe õppeaine korraga ja teisel päeval teise. 

Mida aga teha, kui õpetaja soovib teha videokoosoleku ajal, mil minu päevaplaani on märgitud lõunapaus või plaanitud kohtumine teise õpetajaga? Õpetajatel peaks olema võimalus ja kohustus planeerida vajalikke videokoosolekuid sarnaselt sülearvutite broneeringutega Stuudiumis või muus asutusesiseses kalendris - õpetaja broneerib endale kooli kalendrisse aja, mil ta näiteks korra nädalas klassiga videosillal viibib ning kolleegid teavad sellega arvestada ja ei planeeri sama klassiga samale päevale liiga palju on-line tegevusi.

Kodudes on lastes piisavalt ahastust, kuna tuttav toetus ja õppevorm on kadunud. Lapsevanemad, kelle jaoks on lapse kooli saatmine suuresti päevahoiu teenuse eest ning ka need, kellel varasem panus lapse õppimise toetamisel olnud nõrk, kogevad hetkel vastutuse täit raskust. Läheb vaja palju paindlikkust, üksteise mõistmist ja oma ego ja soovide allasurumist, et me ei läheks totaalselt ja digitaalselt riidu. Eriolukord ei kesta igavesti, aga täna proovile pandud suhted võivad halveneda pikemaks ajaks kuni katkemiseni. Või olla vastupidi õpetlikud ning aidata oma tegemistesse uut süsteemsust luua. Püüame jääda terveks nii viirustest kui ka distantsõppest!

Birgy Lorenz
TalTech, küberkaitse teadlane

Jonas Nahkor
Väätsa Põhikooli õpetaja

 Avafoto: Photo by Marvin Meyer on Unsplash