Teemaveerandid

Esmapilgul lihtsas arvutimängus nimega AutoThinking tegutsevad labürindis juustu jahtiv hiir ja hiirt jahtiv kass. Mängija peab andma hiirele liikumiseks käsklusi ja saab hiljem järele uurida, kui head need olid. Mängu kaks esimest taset on veebis kõigile vabalt kättesaadavad ning nende läbimisel saab harjutada käikude planeerimist ja tegemist. Alates kolmandast keerukustasemest hakkab aga mäng ise kohanduma ja reageerima mängija käikudele tema oskuste järgi. Sel viisil arendab mäng algoritmilist mõtlemist – oskust probleeme algosadeks jagada ja nende lahendamiseks üheselt mõistetavaid käsklusi sõnastada. Mängu kohanemisvõime aitab iga õppijal areneda täpselt endale parajas tempos.

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professori Margus Pedaste sõnul on õpianalüütika, hariduslik andmekaeve ja masinõpe ning nende põhjal iseõppiva ja -kohaneva õpivara arendamine põnev ja paljutõotav uurimissuund. „Üleriigilises haridusstrateegias on võetud suund personaalsete paindlike õpiteede poole ja tehnoloogia annab selleks võimalused. Haridusteaduste instituudis on välja kujunenud tugev rahvusvahelise taustaga töörühm. Kassi ja hiire mängu taga on lahendused ja mudelid, mida saab kasutada aineõppes, kuid ka algoritmiline mõtlemine ise on väga oluline tulevikuoskus,“ märkis Pedaste.

AutoThinking on praegu prototüübietapis ja seda katsetatakse edasiarendamiseks Prantsusmaal, Šveitsis, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Mehhikos ja mitmes teises riigis. Mängu arendab Tartu Ülikoolis uurimis- ja arendusmeeskond eesotsas õpianalüütika vanemteaduri Danial Hooshyariga. Tartu Ülikool on esitanud mängule ka rahvusvahelise patenditaotluse.

Mängu saab proovida AutoThinkingu veebilehel, kust saab selle kohta ka rohkem lugeda. 

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Mida tehti?

Mitmevõistlusele omaselt võisteldi kolmel erineval võistlusalal, mis kõik vajasid ajugümnastikat.

Esimesel võistlusalal tuli mängida koos kaasvõistlejaga kabet, see toimus 5-minutiliste voorudena ning voore oli kokku 6. Alavõidu saavutas 9.b klassi õpilane, kellele võrdselt II kohal järgnesid 5.b klassi õpilane, 8.a klassi õpilane ja 9.a klassi õpilane.

Teisel võistlusalal tuli silmaringe teha ehk olid küsimused silmaringist, see toimus tiimides ning küsimusi oli kokku 12. Alavõitu jagasid võrdselt 11 õige vastusega 7. klassi võistkond ja 9. klassi võistkond.

Kolmandal võistlusalal tuli pimesi võtta tähti, millest moodustada eestikeelsed sõnad. Tunda oli juba aju väsimust, sest kõik võistlusalad toimusid ilma vahepealse pausita. Samas, ülekaalukalt suutis sõnu moodustada seesama 9.b klassi õpilane, kes võttis alavõidu kabes. Talle järgnes 8.b klassi õpilane ning võrdselt III kohta jagasid 6.a klassi õpilane ja 9.b klassi õpilane.

Kuidas läks?

Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtlike noorte 3-võistluse võitis veenvalt 9.b klassi neiu, kes sai alavõidu nii kabes kui ka eestikeelsete sõnade moodustamises. Teisele kohale tuli 8.b klassi noormees, kes näitas kõrget võistlustaset nii silmaringi küsimustes kui ka eestikeelsete sõnade moodustamises. Kolmandale kohale tuli 9.b klassi neiu, kes teisele kohale jäi alla vaid 1 punktiga.

Pärnu Rääma Põhikool julgustab ka teisi kooli vahvaid ajugümnastika mitmevõistlusi pidama, sest tegemist on põneva üritusega, mis arendab noorte loogilist mõtlemist, silmaringi kui ka loovust.

Teksti ja meemi saatis Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Lauamängud on populaarsed ka nutiajastul
• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" sügistulemused 

Multiprojektid alustasid möödunud aasta oktoobris. Liitujaid on seni juba toredalt palju, aga küll ei tee küllale liiga ja tuletame meelde, et veel jõuate! 

MIS ON MULTIPROJEKT?

eTwinningu multiprojekt on sisult ja vormilt lihtne õpiprojekt, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Projektid aitavad arendada meeskonnatöö oskust, loovust ja probleemide lahendamise oskust, lisaks leiab õpetaja ideid uuteks töövahenditeks. Multiprojektiga liitumiseks tuleb õpetajal end eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Liituda saab iga alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja. Oodatud on ka õpetajaid, kel puudub eTwinningu kogemus. Multiprojektid leiate eTwinning Live keskkonnast ja need on järgmised: 

Alus- ja algharidusele suunatud multiprojekt 2019/20 “Tvinnime sõpradeks”. Koordinaatorid: Leila Lehtmets, Terje Mägi, Ene Kruzman.

Humanitaarainetele suunatud multiprojekt 2019/20 “Tvinnime keeletunnid põnevamaks”. Koordinaatorid: Margit Laidvee, Ere Tumm.

Tehnoloogiateemaline multiprojekt 2019/20 “Tehn-twin projektiportsud koolitundidesse”. Koordinaatorid: Aimi Jõesalu, Petri Asperk.

Keeleõppele suunatud multiprojekt 2019/20 “Mina-sina-meie/я-ты-мы”. Koordinaatorid: Signe Reidla, Ingrid Maadvere.

KAHEST MULTIPROJEKTIST LÄHEMALT

Vastseliina Gümnaasiumi klassiõpetaja Terje Mägi:

Sel õppeaastal alustasime koos Leila Lehtmetsa ja Ene Kruzmaniga multiprojekti „Tvinnime sõpradeks“. Projekti käigus saame uute eTwinnijatega tuttavaks, tutvustame oma kooli/lasteaeda, samuti kodukohta.

Iga kuu alguses avaldame uue põneva ülesande eTwinningu projektilehel: lapsed saavad filmida, joonistada, pildistada; nad õpivad kasutama uusi tehnoloogilisi vahendeid, arendavad sotsiaalseid, meeskonnatöö- ja digioskusi. Detsembrikuu ülesanne oli laulda oma rühmaga jõululaul, see filmida ja lisada eTwinningu interaktiivsele tahvlile. Valmis ühine jõululaulude online tahvel.

Jaanuarikuu ülesande eesmärk on anda lapsele küsimustiku täitmise esimene kogemus. Rühma/klassi ankeedi täidavad rühmad ühiselt, et laps mõistaks, mis on küsitlus ja kuidas küsimustele vastatakse. Küsitlusega saame teada põnevaid andmeid: kas meie projektis osalevad lapsed elavad maal või linnas, mis on laste lemmikõppeaine või seda, millise nimega lapsi meie multiprojektist kõige rohkem osa võtab. Küsitluse tulemused avaldame aprillis ning lapsed saavad andmeid ise analüüsida (nt kas küsitluses osales rohkem poisse või tüdrukuid jm).

Hetkel on projektiga liitunud 36 õpetajat üe Eesti. Multiprojekti eesmärk on pakkuda õppeaasta jooksul lastele põnevaid, õpetuslikke ja loovust arendavaid ülesandeid ning näidata, mida tehakse teistes õppeasutustes. Tahame kaasata eTwinningusse uusi õpetajaid, mis on meil ka hästi õnnestunud. 

Projektiga saavad ühineda kõik õpetajad, kellel on soovi tuua õppetöösse põnevust, meeskonnatööd ja uusi tehnoloogilisi vahendeid ning õppida üksteiselt midagi uut. Partnerid oleme leidnud oma kolleegide hulgast üle Eesti. On neid, kes on varem osalenud eTwinningu projektis, aga üle pooltele on see esimene eTwinningu projekt. 

Projektiga saab liituda kuni 30. aprillini. Selleks ajaks kõik ülesanded täitnud projektipartnerite vahel valib žürii võitja, kes saab ka auhinna.

Eelmisel aastal juhendasin kolme eTwinningu multiprojekti: „Aknast välja“ (https://live.etwinning.net/projects/project/194432), „Tantsivad kooliasjad“ (https://live.etwinning.net/projects/project/194434), „Loodus koolimajas“ (https://live.etwinning.net/projects/project/184525). 

Valmisid suurepärased kollaažid sellest, mis jääb koolimaja aknast väljapoole. Kooliasjad pandi tantsima multifilmina ja need olid tõelised meistriteosed! Kolmandas projektis pildistasime koolimajas olevaid taimi, uurisime nende nimed välja ning koostasime fotokollaažid. Õpilasetele väga meeldisid kõik projektid, kuna õpptunnid muutusid palju põnevamaks. 

Luunja Keskkooli võõrkeeleõpetaja Margit Laidvee: 

Sel õppeaastal olen seotud multiprojektiga ,,Tvinnime keeletunnid põnevamaks!". Oktoobrist aprillini kestev projekt annab õpilastele ja õpetajatele võimaluse muuta oma võõrkeeletunnid põnevamaks. Samuti on see hea võimalus rakendada võõrkeeletundides muutuva õpikäsituse põhimõtteid. Multiprojektiga saab ühineda endale sobival ajal ja osa võib võtta ka ainult ühe kuu ülesandest. 

Projektiga on liitunud 22 õpetajat, kes peamiselt õpetavad võõrkeeli. Tore on näha, et järjest tekib juurde õpetajaid, kes täidavad oma õpilastega ülesandeid igakuiselt. Projekti ,,Tvinnime keeletunnid põnevamaks!" olen tutvustanud ka võõrkeeleõpetajate liidu sügiskonverentsil. 

Sel aastal on multiprojektide ülesehitus teistsugune kui mullu: projektid on valdkondade kaupa ning kõnetavad rohkem kitsamaid valdkondi. Mulle endale väga meeldib, et ei ole kohustust osaleda kõikides tegevustes ning õpetaja saab vabalt valida liitumisaja või sobivad ülesanded. Multiprojektis ja üldse projektides osalemine meeldib õpilastele väga, sest see toob igapäevaellu vaheldust ning saab õppida keelt ja arendada digipädevusi erinevate programmide kaudu. Kui esmaspäeval 7.tunniks on minu 7. klassi õpilased juba väsinud, siis projektülesanded löövad alati neil silmad särama. 

Olen kohanud paljusid õpetajaid, kes tahaks küll osaleda rahvusvahelistes projektides, kuid peavad oma arvutikasutus- või keeleoskust mittepiisavaks. Multiprojektid on hea võimalus projektitööga alustamiseks, sest ülesanded on lihtsad ja jõukohased ka algajatele. 

eTwinningu projekte saab väga edukalt integreerida õppetöösse. Rahvusvaheline projektitöö pakub õpilastele suurt huvi ja motiveerib neid. Suhtlemine eakaaslastega võimaldab panna proovile oma arvutikasutus- ja võõrkeeleoskuse ning annab hea meeskonnatööoskuse. 

eTwinning on platvorm ja koostöövõrgustik Euroopa õpetajatele, sellega saavad liituda kõik Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad. Programm pakub uudseid ideid ja võimalust jagada õpetamiskogemusi kolleegidega Eestist ja välismaalt ning turvalist platvormi, et õpetajad koos oma õpilastega saaksid läbi viia õpiprojekte teiste koolide ja klassidega.

Photo by Hannah Rodrigo on Unsplash

Samal teemal:

• 15 aastat positiivset eTwinningu programmi
• Uus digitaalne kompetents ja inspireerivad ideed rahvusvaheliselt koolituselt Viinist

Programmi eesmärk on tõsta andmeside edastamise kiirus tasemele 1 Gbit/sek kõigi Eesti koolide kohtvõrkudes.

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi teise etapi raames investeeritakse perioodil 2019–2022 nii üld- kui ka kutsehariduskoolide kohtvõrkude kaasajastamisesse üle 8 miljoni euro. Investeeringute teostamist koordineerib HITSA, kes kuulutas 2019. aasta lõpus välja kohtvõrgu seadmete tarnimise, paigaldamise ja seadistamise hanke. Seadmete hanke tulemused peaksid selguma märtsis ja esimesed uued seadmed paigaldatakse enne märtsi lõppu. 

Paralleelselt seadmete hankega on HITSA alustanud kaabeldustööde hanget, millega soovime leida kuni 10 kaabeldustööde teostajat. Kaabelduse hanke tulemused selguvad märtsis, mille järel hakkame esitama tellimusi konkreetsetes koolides tööde teostamiseks. 

Pärast kaabelduse kaasajastamist paigaldatakse uued Wi-Fi tugijaamad koos kommutaatorite ja tulemüüridega. Paralleelselt kaabelduse ja seadmete paigaldamisega on planeeritud kohtvõrkude turvalist haldamist käsitlevad koolitused ja HITSA tellimusel viiakse läbi koolide internetiühenduste uuring.

Loe edasi HITSA kodulehelt. 

Uues haridusstrateegias 2035. aastaks kavandatud õppe personaliseerimine on tekitanud õpetajate hulgas diskussiooni ja kartust, sest niigi suur koormus ja pingeline töö ei jäta individuaalsete õpiradade rakendamiseks võimalust. 

Teadlased on välja arvutanud, et omandamata jäänud keskharidus või kutseharidus läheb Eestile maksma 1.4% SKT-st. Möödunud aastal tähendas see Eestile 364 miljonit kaotatud eurot aastas. Suurim osa sellest kahjust tuleneb sellest, et kesk- või põhihariduseta inimesed teenivad vähem ja maksavad vähem makse. Ühiskonnale on aga kasulikum, kui inimesed leiaksid kutsumuse hariduse omandamiseks ja enese realiseerimiseks. Hariduspoliitika kujundamise üheks eesmärgiks peab olema see, et inimesed oleksid õnnelikumad ja ühiskondlik kaotus seeläbi väiksem.

Lapsed õpivad erineval viisil ja erineva tempoga. Neil on erinevad huvid ja tugevused. Ent millegipärast valitseb ikka veel vana õpetamisdoktriin, mis jagab õpilased gruppidesse sünniaasta järgi ning tunniplaani alusel saavad kõik võrdselt aega kokkulepitud õpitulemuste saavutamiseks. Klassid on suured, õpetajaid vähe, töökoormus on suur ning personaalseks lähenemiseks ei jää sageli aega. Ühiskonna ja lapsevanemate ootused samal ajal on kõrged. Kooli- või tööstressi kogevad mõlemad, nii õpilased kui ka õpetajad.

Iga noor ei leia oma võimetele ja huvidele vastavaid edasiõppimisvõimalusi. Koolitee poolelijätmise põhjused võivad olla erinevad, kuid õppe sisu ja metoodika varieerimise abil saaks vähendada paljude õpilaste koolistressi, aidates leida üles konkreetse õppija tugevused ja arenguvõimalused. Motivatsiooni hoidmiseks on vaja kogeda eduelamust ning rõõmu uute teadmiste ja oskuste omandamisest.

Individuaalne õpirada tähendab, et iga laps saab omandada teadmisi ja oskusi niikaua, kuni need on täielikult omandatud, riskimata, et kordamine või aeglasem õpitempo neid häbimärgistaks. Õpirada koostatakse vastavalt õppija tasemele, huvidele ja eesmärkidele. Eesmärke seatakse ja arengut mõõdetakse eelkõige konkreetse õpilase taset silmas pidades, mitte teistega võrreldes. Teadmiste omandamist kinnistatakse praktiliste probleemide lahendamisel, koostöös elulisi projekte ellu viies. 

Õpetajatele annab individuaalne õpirada ülevaate iga õpilase tugevustest ja nõrkustest, aga ka sellest, milline on tema õpistiil ja mis teda motiveerib. Õpilased, kes vajavad õpetajatelt täiendavat tuge, saaksid seda individuaalselt või väikestes rühmades ja kohe, kui selleks vajadus tekib, mitte pärast ebaõnnestunud kontrolltööd või eksamit.

Kirjeldatud personaalse õpikeskkonna praktikas loomine tundub keeruline, sest individuaalse õpitee rakendamine nõuab nii õpetajalt kui õppijalt väga suurt motivatsiooni, vastutust ja pühendumist. Seda on võimalik saavutada IKT lahenduste abil – tehnoloogia on abiks nii individuaalse õpiraja koostamisel, iseseisva õppimise oskuse arendamisel, aga ka andmepõhisel individuaalsel tagasisidestamisel. Tänapäeva tehnoloogia on võimeline analüüsima, millised õpimeetodid ja -tempo õpilasele kõige paremini sobivad, mis teemad teda rohkem huvitavad, leidma õpilase tugevused ja hindama, kus õpilane personaalsel õpirajal ja õppekava täitmisel parasjagu viibib. Vaja on õpianalüütika platvormi, mis analüüsiks kasutaja (õpilase) omandatud teadmisi, valikuid ja annaks soovitusi edasisteks valikuteks. Tehnoloogia abil saab väärtuslikku infot lisaks õpilasele ka õpetaja, kel on seetõttu lihtsam personaalset tagasisidet anda ja märgata nii õpilase tugevusi kui ka kohti, kus oleks vaja lisatuge.

On see kõik Eesti tänast kooli seisu arvestades ulme? Jah ja ei. Meil on päris palju koole, kes rikastavad õppetööd tehnoloogia abil ja on juba kogenud personaalse õppe mõju nii õpilaste kui õpetajate motivatsioonile ja rahulolule. Meil on ka vähemalt üks kool, kus on juba mõnda aega katsetatud iseseisva õppe võimalusi – väike Roostiku kool Tallinnas. Iseseisvalt õppida aitab seal nii tehnoloogia kui ka koostöö erinevas vanuses õpilaste vahel. Personaliseeritud õpe koos toega tehnoloogia rakendamisel peaks aga jõudma laiema hulga koolideni. Koolid peavad saama keskenduda oma põhiprotsessile – õpetamisele – ning suutma samal ajal välja valida just nende vajadustele sobiva tehnoloogia, seda testida ja juurutada.

Personaliseeritud õppe tähendus Eesti koolisüsteemis vajab veel sügavamat arutelu, aga ka näiteid ja kogemuste jagamist, sest õpetaja õpib kõige paremini teiselt õpetajalt. Selliste uute ideede teostamiseks tuleb pakkuda keskset tuge – igalt haridusuuenduse poole püüdlevalt koolilt ei saa oodata vajalikku võimekust, sest ületada tuleb barjäär innovatsiooniga kaasneva määramatuse ning valitud lahenduste kasutuskindluse vahel. Vajalikku tuge saab pakkuda organisatsioon, mille tegutsemisloogikas on ühendatud võrgustikupõhine ekspertsus, suur autonoomia paindlike ja kiirete lahenduste väljapakkumiseks ning juhtimistasanditel ka side erinevate huvirühmadega (koolid, ettevõtlus, avalik haldus), et rohujuure tasandilt kerkivad probleemid oleksid arvestatud programmi määravates strateegilistes otsustusprotsessides.

Eesti hariduselu juhtimisel on Tiigrihüppe algusaegadest peale oskuslikult ühendatud hariduspoliitiliste sihtide saavutamine riikliku eestvedamise ning koolide autonoomsust arvestava, kooli tasandilt  lähtuvate, algatustega. Koolide võrgustike elujõulisus, ekspertide ning eri sektorite omavaheline koostöö on veelgi tähtsam täna kui haridustehnoloogia valdkonna on toimumas revolutsioon. Nendes arengutes orienteerumine, parimate lahenduste ülevõtmine või koosloomes ellukutsumine on möödapääsmatu kui soovime jätkata oma hariduse edulugu. Tänane tehnoloogia suudab pakkuda lahendusi koolielu praktiliste probleemide ületamiseks. Loome üheskoos võimalused, et iga Eesti kool saaks olla innovatiivne omal viisil, just tema õpilaste ja kogukonna vajadusi arvestades.

Heli Aru-Chabilani arvamusartikkel ilmus esmakordselt Postimehes 11.11.2019.

Avafoto: Brooke Cagle, Unsplash

Samal teemal:

• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas
• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse

eTwinningu projektijuht Laura Vetik sõnas lühikeses sissejuhatuses, et eTwinning on Euroopa, ilmselt ka maailma suurim virtuaalne õpetajate kogukond. 2005. aastal käima lükatud programm toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. Kes olid Eestis esimesed tvinnijad, missugused olid esimesed projektid, milline oli tehnoloogia ja koolitused? 

eTwinningu kauaaegne projektijuht Elo Allemann meenutas koos esimese projektijuhi Kristi Semidoriga päris algust, aastat 2005, mil Brüsselis toimus esimene eTwinningu konverents. „Digirahvas oleme kogu aeg olnud. Mäletan, kuidas oli vaja näidata suurelt lavalt, et eTwinningu uus portaal on avatud, et sealt on saab igaüks oma emakeeles infot,“ meenutas Kristi Semidor. „Tegelikkuses oli portaal üsna ingliskeelne, aga me tõlkisime enne algust kiirelt mõned menüüpunktid eesti keelde. Siis sai näidata, et isegi väike Eesti on esindatud...“ 

Laine Aluoja, Meeri Sild ja Varje Tipp olid need õpetajad, kes esimestena 15 aastat tagasi eTwinninguga liitusid ja seda teistele tutvustama hakkasid. Nende mõte oli, et just tegevõpetajad peavad eTwinningust teistele õpetajatele rääkima ning see idee võeti mujalgi Euroopas kasutusele. „eTwinning on projekt, mis on algusest peale kuni siiani olnud ainult positiivne,“ sõnas Kristi Semidor. Oli selge, et Eesti õpetajate ja õpilaste viimine rahvusvahelisse kogukonda on väga oluline ja eTwinning oli selleks parim võimalus. 

Missugune on eTwinningu õpetaja? Uudishimulik, seiklushimuline, väga õppimisvõimeline. Tvinnijate seas on palju võõrkeele õpetajaid, aga ka teiste ainete õpetajatest on mõne aja pärast saanud head keeleoskajad (eTwinningu põhiline töökeel on inglise keel). „Ta hoolib oma õpilastest ja kolleegidest, tahab neile pakkuda uut kogemust. On järjekindel, ettevõtlik,“ täiendas Elo Allemann loetelu ja lisas, et eTwinning on kirju nagu elu ise ise. 

Populaarsed eTwinningu suvekoolid on nagu professionaalide kogunemine. eTwinningu õpetajad õpivad ise ja on nõus õpetama oma kolleege. Kindlasti tuleb mainida eTwinningu mentorite ja ekspertide rolli, tänu kelle teadmistele on Eesti eTwinningu kontekstis olnud väga edukas. 

eTwinningu ekspert Mari Tõnisson tutvustas veebiseminaril eTwinningu portaali ja töökeskkonna arengulugu. eTwinningu portaal on kõigile, eTwinningLive programmis osalejatele ja projektidele ning eTwinningSpace annab konkreetsele projektile töölaua. Aastal 2006 oli eTwinningus 20 000 kooli, praegu üle 200 000. 

eTwinningu eksperdid Laine Aluoja ja Varje Tipp andsid ülevaate eTwinningu koolitusest ja õpetaja professionaalsest arengust eTwinningus, Meeri Sild rääkis projektivõistlused 2005 kuni 2019. Esimesel kahel aastal tunnustati kõiki õpetajaid, kes projekti lõid. 2007 algas projektiideede konkurss. 2008 algas see konkurss, mida tänagi teame. Igal aastal tunnustatakse kümmet parimat eTwinningu projekti. Kui alguses olid eTwinningu projektid hästi loominguga seotud – palju kunsti, videot, laulu –, siis nüüd on õppeaineid lõimivad projektid ja üha rohkem reaalainetega seotud projekte. Loomingulisust on muidugi endiselt palju, selleta ei saakski. 

Veebiseminari lõpetuseks rääkis Ingrid Maadvere innovatsioonist eTwinning ja tõdes, et eTwinningu projektid  on alati uue tehnoloogia kasutamise poolest olnud esirinnas. Edu eTwinningule järgmisteks aastateks!

Vaata ka 15. jaanuaril toimunud veebiseminari!

Avafoto: Photo by Jason Dent on Unsplash

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvaheline seminar "Uued tehnoloogiatrendid hariduses"
• Selgunud on Euroopa kvaliteedimärgi 2019 saanud eTwinningu projektid

„Vlogide, kommentaaride ja muu vaatamine pole loomulikult koheselt negatiivne, kuid lapsevanemad peaksid kindlasti üritama hoida avameelset suhtlust lastega selles osas, mida nende noored vaatavad ja keda jälgivad,“ selgitas programmi "Õpilaste digitaalne IQ" juht Egle Tamelyte. „Noorte digiharidus on üha parem, kuid siiski ei suuda noored alati adekvaatselt mõista ja tõlgendada sisu, millega nad kokku puutuvad. Laste lemmikjuutuuberid on aga ka tihti ise noored, kes alles oma teed leidmas ja mõistmas, et nende sõnadel ja tegudel võivad olla suured tagajärjed.“ 
  
Tamelyte lisas, et programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames korraldatud küsitlusest ja koolides toimunud vestlusringidest koorus samuti välja, et kuna noored on digimaailmas olnud sees n-ö algusest peale, siis kohati on nende arusaamad kübermaailmast teistsugused. „See kehtib ka näiteks küberkiusamise ja autoriõiguste kohta – tihti ei saada arugi, et mingi tegevus võiks olla kiusamine või et kõik internetis olev pole vabaks kasutamiseks,“ märkis Tamelyte. 
  
Tartu Ülikooli tudengi Marget Miili sellel kevadel valminud lõputööst selgus näiteks, et üle pooletuhandest küsitletud 9-13aastasest noorest kõigest neli ütles, et ei vaata YouTube’i videoid üldse. „Tuli välja, et paljud noored ei pane tähelegi, et nad oma lemmik mikrokuulsuseid järgi teevad. Seega näiteks ei pruugita ka tajuda, kas jälgitav juutuuber räägib mingist teemast või tootest ärilisel eesmärgil või mitte. Samuti ei saa lapsed veel väga aru, millal on tegemist sarkasmiga ja millal mitte,“ selgitas Miil. 
  
Tartu Ülikooli uurimistööst selgus ka, et Eesti noored hakkavad juba 11-aastaselt jälgima juutuubereid, kes edastavad kohati rassistlikku ja seksistlikku sisu. Miil lisas, et näiteks intervjuudes sai ta ka vastuseks: “vihakommentaar on siis, kui lause lõpus on hüüumärk ja kui ei ole, siis on tegu naljaga”.
  
Digiharidusprogrammi "Digitaalne IQ" patroon juutuuber Victoria Villig soovitus noortele on kriitiliselt mõelda, miks keegi YouTube’is teatud asju ütleb või teeb. „Mõnele on see oluline karjäär ja tal on lihtsalt raha vaja. Eriti, kui on tegemist näiteks alles alustava juutuuberiga. Samas, kui see on keegi, keda oled juba pikalt jälginud ja tunned seda inimest, siis oled tuttav tema stiili ja arvamustega, mis võivad tema hinnangud sulle hoopis usaldusväärsemaks teha,“ lausus Villig. 
  
Koolitusprogrammi "Õpilaste digitaalne IQ" eesmärk on õpetada koolinoortele läbi veebiloengute ja vestlusringide oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. Kuna digisuhtluse osas puudub siiani korrektne käitumisetikett, siis on programmi üheks osaks ka 9.-12. klasside koolinoortele suunatud võistlus Netikett, millega kutsuti noori ise looma käitumisetiketti internetis. Võistluse tulemused ja Eesti noorte netikett valmib jaanuari lõpuks.

Täpsemat informatsiooni leiab kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.  

Programmi Facebook: 
www.facebook.com/NetikettEE 
 
 *EU Kids Online raport Eesti kohta

Allikas: programmi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• 11. veebruaril tähistame turvalise interneti päeva
• Nõuanded, kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist rahastatakse igal aastal kõrgkoolide IKT-õppe uuenduslikke tegevusi, mis omavad suurt mõju õppe kvaliteedile ja üliõpilaste digipädevuse arengule.

IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots sõnas arendusprojektide taotlusvooru kommenteerides: “Kui programmi algusaastail alustasime üksikutel õppekavadel IKT-pädevusi tõstvate tegvuste toetamisest, siis nüüd liigume järjest enam laiapõhjalisuse poole. IKT valdkonna teadmisi on vaja igal elualal ja nii eelistati sel korral projekte, mille tegevused on suunatud e-õppe arengule IKT-välistel õppekavadel ning hõlmavad mitmeid erinevaid õppekavu.“

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan toob esile, et toetuste andmisel vaadati ka koostööd kõrgkooliväliste partneritega: „IT Akadeemia programmis oleme aastate vältel näinud, kui suur väärtus on partnerite koostööl tulemuste saavutamisel. Mida interdistsiplinaarsemaks valdkonnad muutuvad, seda olulisem on partnerite kaasamine nii ettevõtetest kui ka teistest kõrgkoolidest.“

Toetust soovisid kaheksa kõrgkooli kokku 20 projekti jaoks, ekspertkogu otsusel saavad rahastuse nelja kõrgkooli kuus projekti.

Tartu Ülikoolis hakatakse ellu viima kahte tegevust: meditsiiniteaduste valdkonnas kujundatakse ja juurutatakse õppetöö digipädevuse raamistik ning luuakse matemaatika ja füüsikaga seotud ainete digitaalset õppevara.

Kahte projekti toetati ka Tallinna Ülikoolis. Esimene neist tõstab õpetajakoolituse eriala üliõpilaste digioskusi, et nad kasutaksid õppetöö läbiviimisel robootika, sensorite, virtuaal- ja liitreaalsuse ning elektroonikaga seonduvaid võimalusi. Teise projekti raames luuakse digitaalsete õpimängude õppekava üliõpilastele uusi mängualaseid uurimismeetodeid käsitlev õpimäng.

Tallinna Tehnikakõrgkoolis arendatakse virtuaalne simuleeritud tootmiskeskkond tööstusrobotite katsetamiseks.

Eesti Kunstiakadeemia töötab välja 3D-printimissüsteemiga kihtlisandustehnoloogiad ning neid toetavad e-õppe materjalid.  

Taotluste hindamisel osales 11 eksperti ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Projektid tuleb ellu viia käesoleva aasta lõpuks. 

2016. aastast on IT Akadeemia programmist 2,7 miljoni euroga toetatud 13 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT-õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT-teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. Uus taotlusvoor kuulutatakse välja 2020. aasta I kvartalis.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja  kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Foto: Photo by Franck V. on Unsplash

Samal teemal:

• IT Akadeemia on saavutanud silmapaistvaid tulemusi IKT erialade edendamisel
• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni

Tallinna Tehnikaülikooli avatud õpe on alternatiiv täiskohaga õppimisele ja annab ideaalse võimaluse täiendõppe kaudu investeerida oma tulevikku. 

TalTechi prorektor Mati Lukas ütles, et möödunud aastal oli tehnikaülikoolis kokku pea 2200 täiendõppurit. „Üha enam on kasvanud tööandjate huvi oma töötajate täiendkoolitamise vastu, mis näitab avatud õppevormi vajadust. Suur osa nendest tööandjatest on ehituse ja tööstuse sektorist,“ ütles Lukas. 

TalTechi avatud ülikoolis saab end täiendada inseneri, infotehnoloogia, majanduse, loodusteaduste ning merenduse valdkondades ja seda nii bakalaureuse kui magistri tasemel. „Avatud ülikoolis õpitakse koos põhiõppe tudengitega, mis on pikema elu- ja töökogemusega õppuri jaoks põnev väljakutse – erinevate kogemuste ja vanusega õppurid täiendavad ka teineteise teadmisi,“ rääkis Lukas. Ta ütles, et heade õpitulemustega saab kandideerida põhiõppe üliõpilaseks. Seda on teinud paljud avatud ülikoolis alustanud õppurid, kes on tänu sellele saavutanud edu ka karjääris. 

„Eestlased on harjunud õppima ja tunneme selle järele vajadust. Elukestev õpe on muutunud elustiiliks, mis tagab parema ja huvitavama elu,“ ütles Lukas. 

Avatud õpe sobib kõigile, kes soovivad õppida endale meelepärases tempos ja mahus: võib läbida kogu bakalaureuse- või magistriõppekava; võib otsida koolitusi ja kursuseid ükshaaval; võib koostada endale individuaalse õpingukava, valides huvipakkuvaid aineid ühest või mitmest erinevast õppekavast; õpihimulisi ootavad ka keelekursused ja lisaerialad.

Õpe on tasuline, kuid heade õpitulemuste korral on võimalik kandideerida tasuta üliõpilaskohale.

Esimest korda avatud ülikooli astujad saavad avaldusi esitada ainult kohapeal (U06 õppehoone, ruum 310), Ehitajate tee 5, Tallinn. Varasemalt avatud ülikoolis õppinud saavad oma avalduse saata aadressile avatudope@taltech.ee. Vastuvõtt avatud õppesse kestab 27. jaanuarini, mil algab ka õppetöö esimene nädal.

Vaata lähemalt: www.taltech.ee/avatud-ope 

Allikas: Tallinna tehnikaülikooli pressiteade

Lahtiste uste päeval on Tartu Ülikooli õppehoonetes avatud üle 20 töötoa ülikooli eri valdkondadest. Üliõpilased ja õppejõud tutvustavad kaasavate arutelude, praktiliste harjutuste ja teaduslike katsete käigus erialasid ning õppekeskkonda. Päeva jooksul toimub kolm 45-minutilist töötubade sessiooni. Töötoad algavad kell 12.30, 13.30 ja 14.30 ning igal õpilasel on võimalik osaleda kuni kolmes töötoas.

Lahtiste uste päeva peakorraldaja, Tartu Ülikooli teaduskooli õpilastegevuse peaspetsialisti Terje Kapi sõnul on ürituse eesmärk suunata noori varakult oma tulevikule mõtlema. „9. klassi õpilastel tuleb üsna varsti otsustada, millisesse gümnaasiumisse astuda ja millisel suunal õpinguid jätkata. Lahtiste uste päeval võivad nad uudistada, mida põnevat saab Tartu Ülikoolis õppida. Töötubades osalemine annab võimaluse leida arvukate erialade seast endale huvipakkuv ning sellega varakult tutvust teha. See omakorda aitab 9. klassi noortel langetada olulisi tulevikku puudutavaid otsuseid,“ märkis Kapp.

Tänavusel lahtiste uste päeval on osalejatel võimalus kohtuda tõeliste talentidega ja avastada talent ka endas. Lisaks saavad huvilised treenida oma aju, panna interaktiivses õigusemõistmise töötoas proovile oma argumenteerimisoskus ning kontrollida takistusrajal geoloogia- ja keskkonnateemalisi teadmisi. Loomulikult ei puudu kavast põnevuse ja tarkusega täidetud videolavastus, mille käigus saab säravast näitlejast teejuht ülikooli tundmaõppimisel. Vene noortele mõeldes on valikus mitu venekeelset loengut ja töötuba.

Töötubadesse tasub end varakult kirja panna, sest kohtade arv on piiratud. Registreerimine Tartu Ülikooli veebilehel kestab 28. jaanuarini või kuni kohti jätkub.

Lahtiste uste päev 2019. Andres Tennuse foto

9. klasside lahtiste uste päev toimub tänavu juba seitsmendat korda. Igal aastal toob üritus jaanuari alguses Tartusse sadu noori kõikjalt Eestist.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli teaduskool kutsub õpilasi infotehnoloogia õppepäevale
• Tartu kõrgkoolid tutvustavad Kultuurikatlas tudengilinna õppimisvõimalusi
•