Teemaveerandid

Negavati projektijuht Anni Raie selgitab, et keskkonna- ja kliimateemad on tänastele noortele väga olulised ning seetõttu soovivad mitmed õpilasfirmad oma ettevõtte ka keskkonnahoidlikumaks muuta. Aga kui seda põhjalikult läbi ei mõtle, võib teadmatuse tõttu asi natuke nihu minna. „Seepärast peamegi vajalikuks noortega neid teemasid arutada, et õpilasfirmad aitaksid reaalselt maailma paremaks muuta,“ selgitab Raie. „Mul on hea meel, et õpilasfirmade programmi vedav Junior Achievement Eesti oli lahkesti nõus meiega koostööd tegema, sest soovime, et keskkonnahoidlikel õpilasfirmadel oleks võimalus oma toote või teenuse arendamist jätkata kandideerides Negavati konkursile,“ lisab ta. 

Koolituspäeval saavad noored ettevõtjad uusi teadmisi rohepesust, sh kuidas seda ära tunda ja oma ettevõttes vältida. Räägitakse ka roheturundusest ning väärtuste juhtimisest. 

Junior Achivement Eesti ja Negavati koostöö jätkub juba 8.-9. veebruaril õpilasfirmade laadal Rocca al Mare Kaubanduskeskuses ja Kristiine Keskuses. Negavatt valib sealt välja ühe keskkonnateemadega haakuva õpilasfirma, kes pääseb otse konkursi 15 parima hulka ning jätkab koos teiste meeskondadega tööd 10 000-eurose peaauhinna nimel. Negavati seitsmes hooaeg alustab juba 2. veebruaril ning ideede esitamise tähtaeg on 23. veebruar. Parimatest parimad selguvad 2. juunil. 

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud 18- kuni 30aastastele noortele mõeldud konkurss, mille eesmärk on suurendada ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad hoida keskkonda. Kuue eelmise hooaja jooksul on Negavatile laekunud kokku enam kui 300 ideed, mille raames on näiteks tuule tiibadesse saanud võtmehoidjaks kokkuvolditavaid poekotte tegev Poko ning kontorite sisekliima süsteemide automatiseerimisega tegelev idufirma SmartVent. Circupi korduvkasutatavate joogitopside kiirpesumasinaid võis kohata möödunud suvel mitmel festivalil ning aasta lõpus valmis keskkonnateadlikkust suurendav lauamäng EcoRace. 

Allikas: Keskkonnainvesteeringute keskuse info 

Turvalise interneti päeva tähistatakse ülemaailmselt pea 160 riigis ning üheskoos tõmmatakse tähelepanu interneti turvalisele ja oskuslikumale kasutamisele. Lastekaitse Liidu, Tallinna Tehnikaülikooli ja HITSA koostöös toimuvates töötubades valmib igal osalejal grupitööna praktiline tunnikava digitaalse ohutuse ja küberkaitse teemade õpetamiseks.

Töötubade teemad ja tegevused

• KüberPähkli uuringu tulemuste tutvustamine (Birgy Lorenz, Tallinna Tehnikaülikool)
• Uute tunnikavade teemade ajurünnak
• Olemasolevate digitaalse ohutuse tugimaterjalidega tutvumine (võimalusel juba kodutööna)
• Uute tunnikavade loomine ja olemasolevate materjalide komplekteerimine vastavalt vanuseastmele ja vajadustele
• Valminud tunnikavade tutvustamine

Kõikidel osalejatel on võimalus anda oma nimi üles e-ohutuse koolitajaks saamiseks, kellele projekti "Targalt internetis" koordinaatorid saavad suunata koolide ja lasteaedade koolitussoove.

Töötubadesse ootame alus-, põhi- ja keskhariduse ning kutsekoolide (arvuti)õpetajaid ja haridustehnolooge, kes digitaalset ohutust oma asutuses õpetavad või selle vastu huvi tunnevad.

TÖÖTUBADE AJAKAVA

Kell 9-12 töötuba lasteaiaõpetajatele 
TalTech Mektory (Raja 15, Tallinn)
Registreerumine 

Kell 9-12 töötuba III kooliastme, gümnaasiumi ja kutsekoolide õpetajatele
HITSA nutiklass (Akadeemia tee 21/4, Tallinn)
Registreerumine 

Kell 13.30-16.30 töötuba I-II kooliastme õpetajatele
TalTech Mektory (Raja 15, Tallinn)
Registreerumine 

Infot targaks toimetamiseks internetis leiab projekti “Targalt internetis” kodulehelt. Muu hulgas on projekti raames koostatud tunnikavad, mida on lihtne kasutada internetiturvalisusest rääkimiseks põhikoolis. “Targalt internetis” projekti viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Sotsiaalkindlustusamet ja HITSA.

Avafoto: Photo by stem.T4L on Unsplash 

Samal teemal:

• Nõuanded, kuidas hoida ära lapse muutumist nutisõltlaseks
• Eesti kooliõpilased asuvad endale internetietiketti looma

Koolitusprogramm on mõeldud üld- ja kutsehariduse, sh rakenduskõrghariduse õpetajatele või alustavatele õpetajatele, kes on valmis võtma majandus- ja ettevõtlusõpetaja rolli ning looma süsteemse ettevõtlusõppe oma koolis. Programmis saavad kokku ja täiendavad üksteist erinevate erialade õpetaja, kes ettevõtlusteemasid oma aine ja projektidega lõimida soovivad. 

Baastase on alustavale ettevõtlusõpetajale ja meistriklass neile, kel töökogemust juba 2 aastat või läbitud baastase. Programm koosneb kuuest ühe-kahepäevasest koolitusest, kokku 10 õppepäeva. Moodulid toimuvad ettevõtluskeskkonnas/ettevõtetes erinevates Eesti paikades ning on seotud huvitavate õppekäikudega. Koolitajateks on Eesti parimad ettevõtlusõppe õppejõud ja õpetajad, eksperdid ja ettevõtjad. Koolitusprogrammi rahastab Euroopa Sotsiaalfond, seetõttu osalemistasu õpetajatele ei ole.

30.-31. jaanuaril 2020 alustab Ettevõtlusõppe koolitusprogrammi baastase. 
11.-12. märtsil alustab Ettevõtlusõpetaja meistriklass.

Täpsem info ja registreerumine  https://ettevõtlusõpe.ee/koolitused/.

20.-21. veebruaril  alustab Ettevõtlusõppe koolitusprogrammi baastaseme venekeelne rühm. Selle koolituse kohad on täis. 

Mida võtavad eriliste väärtustena koolitusprogrammist kaasa osalejad? 

Heli Illipe-Sootak, Audentese Spordigümnaasiumi bioloogiaõpetaja ja Erasmus+ projektijuht:

Elu on täis juhuslikke sündmusi. Ja kui osata neid üksikuid sündmusi omavahel ühendada, ei tundugi kõik enam sugugi juhuslik. Pool aastat enne ettevõtlusprogrammi sattumist, olin kirjutanud Erasmus+ rahvusvahelise õpilasvahetusprojekti ja selle teema oli just ettevõtlikkus ja iduettevõtlus. Õnneks sai see ka rahastuse ja Audentese koolil oli taas üks põnev ülesanne: võõrustada sõpruskoolide õpetajaid, näidata neile meie elu erinevaid tahkusid: kultuuri, loodust, ettevõtluskeskkonda, haridusmaastikku. Ja siis juhtusingi lugema Ettevõtlusõppe baaskoolitusprogrammist. Ma teadsin kohe, et see pikk sõnalohe on just see, mida meie kooli projekti edukaks läbiviimiseks ja õpilaste kaasamiseks vaja läheb.

Öeldakse, et kui tahad minna kiiresti, mine üksi, ja kui tahad minna kaugele, võta sõber kaasa. Ja kuna mul oli kindel kavatsus tuua kooliellu rohkem ettevõtlusvaimu ja valmidust midagi ise ära teha, kutsusin programmi kaasa ka oma hea kolleegi, ühiskonnaõpetuse õpetaja Kadi. Ja nii me seda teed koos käimegi: arutledes, aeg-ajalt vaieldes, siis jälle koos suuri plaane tehes. Täpselt nii, nagu üks hea meeskond toimima peabki. 

Ettevõtlusõppe programm on kohe-kohe läbi saamas ja ma olen näinud ja kuulnud ja kogenud nii palju uut ja põnevat ja rakendust väärivat, et kindlasti julgustan ka teisi koole ja õpetajaid sellest osa saama. 

See programm on universaalne, ent samas ka piisavalt fookuses, et mitte muutuda liiga üldsõnaliseks ja seeläbi kasutuks, ja sobib kõikidele aineõpetajatele ja kõikidele kooliastmetele, nii ainekavasiseseks kui ka –üleseks õppeks.

Programmisisu on väga hästi läbi mõeldud ja professionaalselt läbi viidud, mis teeb selle põnevaks, kaasahaaravaks ja interaktiivseks, ning on samas ka heaks eeskujuks, kuidas peaks mingeid tegevusi läbi viima.

Programm on väga mitmekesine ja annab hea ülevaate ettevõtlusega ja laiemalt ettevõtlikkusega seotud pädevuste arendamisvõimalustest ning meie väikse ja tubli riigi edusammudest, võimalustest ja kitsaskohtadest. Sest ilma suurema pildi ja analüüsita ei olegi võimalik midagi paremaks teha. Mõnikord on vaja ka lihtsalt teada, kas oleme õigel teel.

Programm on praktiline ja see on tegevõpetajate jaoks üks kõige olulisem aspekt: kõike õpitut ja kogetut saab üle võtta koolitundidesse või klassivälisesse tegevusse. Ja seda nii sisu, metoodikate, käsitluste kui ka ruumilahenduste osas. Ja kui palju põnevaid ja asjalikke praktiliste tööde mõtteid siit veel saab!

Programm annab võimaluse kohtuda väga erinevate elualade inimestega, kel on palju jagada ja kellega saab ka edaspidi koostööd teha. See ei ole lihtsalt väärtuste edasiandmise ahel, vaid suhtevõrgustik, mis on toeks uute või ka juba järeleproovitud ja toimivate projektide läbiviimiseks.

Ja mis kõige olulisem: programm on suur samm õpetajate enesearengus. Ja see sära õpetajate silmis jõuab kindlasti ka koolidesse!

Kadi Aavik, Audentese koolide SA ajaloo – ja ühiskonnaõpetuse õpetaja: 

Tundsin, et ettevõtluspädevus tuleb kasuks nii minule kui minu õpilastele.  Need on oskused, mis arendavad loovust, panevad mõtlema kastist välja, annavad elule uue hingamise. Mul on koolitustel käies järjest süvenenud tunne, et staažikad õpetajad võiksid töötada aasta mõne teise ameti peal mõnes ettevõttes ning aastaid ettevõtjana töötanud inimesed vahetada õpetajad samaks perioodiks koolimajas välja. Kasu oleks mõlemale poolele: õpilased kuulavad alati huviga neid õpetajaid, kellel konkreetne kogemus ka mõnes teised eluvaldkonnas, õpetajaamet paneb ettevõtte juhte juhirollile teisiti vaatama. Hingelt õpetajad aga  näevad, et päris elu toimub tegelikult väljaspool koolimaja, nad õpiksid uusi oskusi, mis kohe kindlasti arendavad õpetajakutset. 

Koolitusel osalemise olulise põhjusena tooksin välja isikliku huvi ja ambitsiooni.  Elu on suunanud mind elukestva õppija rolli -  ühiskonnaõpetust olen õpetanud kolm aastat, samas on mul lisaks õpetajakutsele üks varasem kõrgharidus ning teisi töökogemusi. Raske on mõtestada ennast ka praegu (olles küll äsja õpetajakutse kätte saanud) ühte kindlasse ametisse elu lõpuni. Liitusin ettevõtlusõppe programmiga, kuna tahan arendada endas ettevõtlusalaseid oskusi ja hakata tulevikus väike-ettevõtjaks. Ettevõtlust minule koolis ei õpetatud, ka ülikoolis mitte, majandus oli baaskursusena, seegi vaid teoreetilise loenguna. Ettevõtjad tundusid kunagi kui müstilised äriinimesed, oma kindlate tugevate karakteristikutega, mida mina endas ei näinud.  No kuidas selline inimene õpetab noortele elluastujatele majandusteemasid? 

Ettevõtluskursus oli hoopis teise formaadiga kui paljud teised õpetajatele suunatud koolitused. Oleme üks lend -  üle Eesti erineva taustaga õpetajad said kokku ning iga koolitusega on taaskohtumine järjest toredam, koolitused on praktilised ja tihedad, saame palju suhelda erinevate ametite inimestega. Moodustame võrgustiku ja selline koostöö paneb asjad liikuma. See on väärtus omaette ja aitäh Katrin Kivisillale (SA Innove) selle motiveeriva töö eest. 

Sain hakata kohe rakendama koolitustelt saadud kogemusi ja teadmisi õppetöös, teen seda oma ühiskonnaõpetuse tundides 9. ja 12.klassidega. Minu ühiskonnaõpetuse ainekava majandusteemalised tööplaanid muutusid kohe pärast koolitust, sest sain väga palju uusi ideid ja teadmisi nii valdkonna kui õpetamismeetodite kohta. 

Koolitusele tulin koos kolleegi Heli Illipe- Sootakiga, kelle kirjutatud projekt „We Start Up“ sai õppeaasta alguses positiivse vastuse ning mis viib meie kooli õpetajad ning õpilased viite erinevasse välisriiki. Ettevõtlusõppe baaskoolitusprogramm aitas meil seda projekti arendada, andis palju sisendit, kuidas võiks sel talvel alguse saanud projekt olla seotud nii minu ühiskonnaõpetuse tundide ettevõtlusteemadega, projekti tegevustega ning kuidas kõiki tegevusi paremini omavahel lõimida.

Tänu ettevõtlusõppe baaskoolitusele on minu õpilased juba saanud mõelda oma huvidest ja tugevustest välja nende jaoks potentsiaalsed äriideid. Õppinud töötama nende ideedega, tegema koostööd teistega, harjutanud oma idee kaitsmist, koostanud ja esinenud liftikõnedega publiku ees, vestelnud tegutsevate ettevõtjatega ning kevadel saavad nad kogemuse külastada mitut ettevõtet kas töövarjuna, praktikandina või kodanikuühiskonna liikmena vabatahtlikku tööd tehes. Loodan, et tulevastel aastatel saame hakata juhendama ka mini – ja õpilasfirmasid. 

Kõige olulisem on see, et õpilased on hakanud aru saama, mida tähendab ettevõtluspädevus –oluline ei ole hakata kohe ettevõtjaks, väga oluline on aga olla ettevõtlik inimene. Nägin, et suutsin panna neil silmad särama, kuna minu enda silmad alati särasid, kui ettevõtlusõppe koolituselt tööle naasin.  

Loo autor on Liina Pissarev, Ettevõtlusõppe programmi kommunikatsioonijuht 

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejaküsitlus, kus viimase kahe aasta lasteraamatuid hindavad lapsed ise. Selliselt pakub konkurss autoritele vahetult noorte lugejate tagasisidet, andes ülevaate meie laste lugemiseelistustest. Konkursi eesmärk on populariseerida raamatuid ja lugemist ning tunnustada meie lasteraamatute autoreid ja kirjastajaid.

Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone: „Nukitsa konkurss on Eesti lastekirjanduse suursündmus, mille käigus lapsed ise selgitavad välja populaarseima lastekirjaniku ja illustraatori. Traditsioonil on pea 30-aastane ajalugu ning seekord kingime pronksist Nukitsad laste lemmikautoritele juba 15. korda. Konkursi algusaegadel, 1990ndatel, mil ilmus aastas üsna vähe algupäraseid lasteraamatuid, osalesid need kõik konkursil. Tänaseks on aga nimetuste ja autorite arv tublisti kasvanud. Rõõm on tõdeda, et meie lastekirjandus elab parimaid aegu – aastas ilmub mitusada omamaist lasteraamatut, mille seast leiab häid jutu- ja pildiraamatuid väga erinevale vanusele, huvile ja ka lugemisoskusele. Et konkurss oleks lastele siiski hoomatav ja hääletamine jõukohane, tegime keskuses eeltööd ning kitsendasime valiku 100 raamatuni. Kõrvale jäid kordustrükid, väikese levikuga ning vähest lugejate tähelepanu pälvinud raamatud. Samuti jõudis igast sarjast nimekirja vaid üks osa.

Nukitsa konkurss toimub koostöös Eesti raamatukogudega, kus lapsed saavad kohapeal hääletada. Keskuse kodulehel on avatud e-hääletus ja sealt leiab konkursil osalevate raamatute nimekirja ja kaanepildid. Veebihääletus loob suurepärase võimaluse ka väljaspool Eestit elavatel lastel konkursil osaleda.“

Võitjad tehakse teatavaks 4. aprillil lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks laureaatidele kutsutakse peole 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast. Varasemate laureaatide hulka kuuluvad näiteks kirjanikud Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk, Kristiina Kass ning kunstnikud Hillar Mets, Heiki Ernits, Edgar Valter jt.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Otsides ühist keelt
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

Selle toel on Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis koostöös tööandjatega uuendatud IKT õppekavad, et tõuseks õppe kvaliteet ning seeläbi kasvaks tudengite rahulolu ja nominaalajaga lõpetajate arv.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on väga oluline, et ülikoolide poolt antav kõrgharidus vastaks ühiskonna ootustele ja tööturu vajadustele. “Oleme IKT-õppesse märkimisväärselt panustanud – kõikidest IKT õppekavade lõpetajatest 1/3 õppis IT Akadeemia programmi toetatud õppekavadel,“ sõnas ta.

Kokku toetab IT Akadeemia programm aastas enam kui 1500 tudengi õpinguid ja 180 õppejõu tööd. Õppekavade arendamine, tudengitele mitmekesisema õppe pakkumine ning stipendiumid on oluliselt tõstnud nii huvi IKT õpingute vastu kui ka tudengite soovi õpinguid lõpetada. „2019. aastal läbis ligi 83% IKT õppekavadel lõpetajatest oma õpingud nominaalajaga, mis on väga hea tulemus. Tulevikku vaadates peame muidugi mõtlema sellele, et tehnoloogia kiire arengu tõttu on ka mitte-IKT erialadel vaja panustada valdkondlike digioskuste omandamisse,“ lisas Reps.

Agu Leinfeld, AS Datel tarkvaraarenduse ja -tehnoloogia direktor, kes esindab IT Akadeemia juhtkomisjonis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu ettevõtteid, rõhutab positiivsete tulemuste kõrval väga olulisena ka partneritevahelist koostööd. HITSA on IT Akadeemia sõltumatu koordineerijana kogunud hinnanguid ning vahendanud samaaegselt infot nii ülikoolidele, ministeeriumidele kui ka IT-sektorile. Leinfeldi sõnul saavad partnerid sellise info alusel ühiselt eesmärke seada, tulemusi hinnata ning üksteise arvamusega arvestada. „Seda tüüpi fokusseeritud arutelul on IKT hariduse arenemisel äärmiselt suur väärtus,” sõnas Leinfeld.

Lisaks kõrghariduse õppekavade toetamisele on alates 2016. aastast IT Akadeemia programmi kaudu 2,7 miljoni euroga toetatud 13 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. 2018. aastast alates arendatakse IT Akadeemia toel seitset prioriteetset teadussuunda Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ligikaudu 3,3 miljoni euroga aastas. 2020. aastal jätkuvad informaatikaõpetajate järelkasvu toetustegevused ning IT Akadeemia kutsehariduse pilootprogramm, kus uuendatakse kaks IT valdkonna õppekava, toetatakse kolmes pilootkoolis uute õpimetoodikate rakendamist ning luuakse õppematerjale.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja  kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

2005. aastal käima lükatud programmist on kasvanud maailma suurim õpetajate virtuaalne kogukond.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

15. jaanuaril kell 19 kutsume kõiki huvilisi veebiseminarile, kus teeme meeleoluka tagasivaate eTwinningu tegemistele, projektidele ja inimestele, kes on  selle programmiga Eestis seotud olnud. 

Anna veebiseminaril osalemisest teada siin: https://koolitus.edu.ee/training/3479.

Kohtume sünnipäevaseminaril!

Photo by Hybrid on Unsplash

Samal teemal:

• Kui õpilased juhiksid eTwinningut
• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis

Õppepäevad toimuvad: 

17. jaanuaril Tartu Ülikooli peahoones, 09:00–14:30.

24. jaanuaril Tallinna Tehnikakõrgkoolis, 09:00–14:30.

IT õppepäev toob kokku IT-huvilised õpilased ning IT-firma. Eesti juhtiva ja rahvusvahelise tarkvara- ning ärikonsultatsioonide ettevõtte Nortali parimad analüütikud Ulla-Mari Niit ja Kadi Külasalu, testijad Irina Averjanova ja Este-Liin Margens ja arendajad Marko Kaar ja Tanel Käär tutvustavad IT-töö köögipoolt ja annavad ülevaate oma igapäevatööst. Lisaks tutvustab Nortal, milliseid omadusi ja oskusi IT-ettevõtted otsivad. 

Päeva teises pooles saavad kõik osalejad töötubades omal käel järele proovida, kuidas on olla analüütik, arendaja või testija.

Üritus on tasuta. 

Info ja registreerumine: https://www.teaduskool.ut.ee/it-oppepaev.

Pea pooled kohad on juba täitunud, seega tasub kiirustada.

Allikas: TÜ teaduskooli info. Avafoto: Photo by Nathan Dumlao on Unsplash 

Samal teemal:

• Esimesed noore IT-koolitaja stipendiumi saajad on selgunud
• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas

Kirjaoskusühingud koondavad igas riigis, kus need on, lugemise-kirjutamise õpetajaid ja uurijaid, võimaldades mõttevahetust erialade ja ametite üleselt – psühholoogia, pedagoogika, eripedagoogika, andaragoogika, sotsioloogia, infoteadus jpt. Nii on uurijal ülikooli või teadusinstituudi töörühmast võimalik oma tulemusi esitleda otse lasteaia vaibalt tõusnud tegevõpetajale, ja vastupidi, praktikul võimalus selgitada, et uurija n-ö lahendus on tänaseks hetkeks juba aegunud, kuna tegelikkus laste kirjaliku keskkonna ja suhtlusvõimaluste osas muutub rutem kui ette kujutada oskame.

Kes siin praegu sellest konverentsist esimest korda loeb, pole veel millestki ilma jäänud, kuna ärganul on võimalus registreerida – vt 4bscl2020.ee, otsi üles eesti osaleja registreerimise link https://4bscl2020.publicon.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/.

Esinejaid on üle 100 ja kõigist ei jõua rääkida, aga kutsutud külaliste teemadegi nimetamine suunab otsustama – jah, on kasulik. Konverentsi teema on „Ühist keelt otsides“. Ehkki riigid ja rahvad on oma probleemides ja taustas erinevad, otsime lahendusi, mida üksteisega jagada.

Avaõhtu 17. jaanuari peaettekanne on UNESCO kaasava hariduse projektijuhilt: Heikki Lyytinen nimelt uurib ja juhendab arvutimängu võtete abil lugema õpetamist.  

Shlomo Alon Iisraelist ja Greg Brooks Suurbritanniast tutvustavad ühe mitmekeelse haridussüsteemi toimimist, nimelt Malta. Ameerika Ühendriikidest lendab kohale William G. Brozo, et arutleda meiega 21. sajandi kirjaoskuse üle – milliseid pädevusi see sisaldab.

Leedu Seimi kultuurikomisjoni esimees Kestutis Kaminskas keskendub emigratsioonist naasvatele õpilastele: kuidas riigikeele õpe taas kodustuda aitab.

Kuidas näeb lugema õppimist inimene, kellele see tõesti keeruline on olnud – taanlane Jesper Sehested, kes on düslektikust kujunenud mitte üksnes lugejaks vaid ka raamatukirjutajaks. Kogu maailma düslektikuid toetab tema koduleht https://pluslexia.com/.

Mitmekeelsusest ja kirjaoskusest lasteaias kõnelevad nii Islandi uurijad Hanna Ragnarsdottir ja Kriselle Lou Suson  Jonsdottir kui ka meie oma Maria Jürimäe.

Visuaalne keel kui ühendustee – see on Soomes eluneva rahvusvahelise uurija Gunilla Holmi teema.

Et anda ettekujutust eesti haridusprobleemidest, sõnastab Irene Käosaar oma mõtted müstilisest vene koolist.

Ja muidugi, kirss meie tordil – meie tulemused PISA aruandes – miks ja kuidas? Kas oskab Maie Kitsing vastata kõikidele põletavatele küsimustele? Meid need muidugi ei põleta, küll aga teisi; teatud emotsionaalset nihet on selle teema käsitlemisel rahvusvahelistel kohtumistel täiesti märgata.

Kui seninimetatutest mitu on rahvusvahelises elus väga tuntud ja maailmaorganisatsioonide liidrid, siis väga huvitavaid ettekandeid toovad siia ka täiesti tavalised õpetajad ja teised praktikud. On kindlasti selliseid kogemusi, mida võib hommepäev oma töös rakendada.

Nii et siis kohtume, 17. jaanuaril Lauluväljaku klaassaalis ning 18.-19. jaanuaril Tallinna Ülikooli ruumes.

Täiendav teave 4bscl2020.ee, projektijuht Meeli Pandis meeli.pandis@gmail.com ja konverentsi korraldaja Kristin Lillemäe kristin@publicon.ee.

Oleme väga tänulikud, et koolitusest osa võtta saime. Sellest dokumendist leiab hulga kasulikke linke kodulehtedele ja keskkondadesse, millest konverentsil juttu oli. 

• eTwinningu rahvusvaheline seminar "Uued tehnoloogiatrendid hariduses"
• Kuidas tehakse eTwinningut Ühendkunigriigis

Sündmuse peakorraldaja Kaimo Kukk rääkis, et osalema on oodatud igas vanuses huvilised. “Roboteid võib ehitada nii üksinda kui meeskondlikult, huviringis, koolis või pereliikmetega.” Ta julgustas registreerima ka neid, kes varem roboteid ehitanud ei ole. “Peamine on julgus ja pealehakkamine,” kinnitas Kukk.

Võistlusel on kaks kaalukategooriat: kuni 29,9 kg ja 30-55 kg ning masinad võtavad mõõtu spetsiaalsel lahinguareenil. Kukk selgitas, et roboti eesmärk on vastane kahjutuks teha ning selleks võib kasutada väga erinevaid relvi. “Need võivad olla löökriistad, aga ka näiteks ketassaed või lõiketerad,” ütles ta.

Kaimo Kukk rääkis, et sellise mastaabiga robotivõistlus on ainulaadne nii Baltikumis kui Põhjamaades. “Huvi ürituse vastu on järjest kasvanud ja info sündmuse kohta on levinud ka välismaale. 2018. aastal osales Robolahingul esimene Läti tiim ning järgmiseks võistluseks on osalussoovi avaldanud juba mitmed teised lähiümbruse robotifännid,” lisas ta.

Registreerimiseks tuleb täita 19. jaanuariks elektrooniline vorm: www.robolahing.ee/registreerimine.

AHHAA Robolahing toimub 9. mail 2020 Tartu Kammivabrikus.

Allikas: korraldajate info