Teemaveerandid

Võistlevad järgmiste erialade noored: ehitusviimistleja, plaatija, müürsepp, maastikuehitaja (paarisvõistlus), kokk, restoraniteenindaja, vastuvõtu administraator, IT süsteemi administraator, trükkal, florist, graafiline disainer, keevitaja.

WorldSkills on ülemaailmne kutsemeistrivõistlus, kus võtavad erinevatel erialadel mõõtu parimatest parimad noored meistrid. WorldSkillsi kui organisatsiooni laiem eesmärk suurvõistluste korraldamise kõrval on kutseõppe väärtustamine ja selle kvaliteedi tõstmine üle maailma. Eesti on WorldSkillsi liige 2007. aastast, kokku on organisatsiooniga ühinenud 80 riiki üle maailma. 

Võistlejad lendavad Venemaa suunas Tallinna Lennujaamast esmaspäeval, 19. augustil kell 11.30 ja tulevad tagasi 29. augustil kell 10.30 hommikul. 

Võistluse koduleht

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse sisseastujate arv teeb rõõmu
• Kutsemeistrivõistluste uuenduslik hooaeg on lõpusirgel

„Kiire internetiühendus ning digiajastu ja e-riigi vajadustele ja nõuetele vastav kooli IT-võrk on olulisemaid tehnilisi eeldusi digitaalse õppevara kasutamiseks õppimises ja õpetamises,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Eelmisel kolmel aastal renoveeriti 154 kooli sisevõrgud, järgmise nelja aasta jooksul renoveerime ülejäänud Eesti koolide võrgud. 2022. aasta lõpuks on kõikidel Eesti üldharidus- ja kutsekoolidel nüüdisaegsed võrgulahendused,“ lisas Reps.

Renoveerimine on jagatud kahte etappi: sel ja järgmisel aastal rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli võrgud, aastatel 2021-2022 renoveeritakse kõikide ülejäänud jätkusuutliku taristuga Eesti koolide võrgud. Toetus on jätk juba 2016. aastal alanud koolide IT-taristute kaasajastamisele. 

Uuendamine on kavas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega, kes võtab esimesse etappi kuuluvate koolidega ühendust. Toetust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, William Iven.

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• Soovitused IT-teenuste korraldamiseks üldhariduskoolides

Põhikoolilõpetajate eesti keele teadmisi hinnatakse jätkuvalt eesti keele eksamiga, kuid see ei ole enam seaduse tasandil põhikooli lõpetamise tingimuseks. Samuti hakkavad kõik põhikoolilõpetajad tegema põhiseadust ja ühiskonna toimimise põhialuste teadmist hindavat testi.

„Olen veendunud, et seadusemuudatusega kaasneb positiivne mõju nii õpilaste kui ka õpetajate motivatsioonile. Lõpueksamite asemel pakub riik teisi võimalusi anda sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta,” sõnas minister Mailis Reps. Ta lisas, et eelnõu lubab muuta põhikoolilõpetajate koormuse mõistlikumaks ning vähendada koolilõpetamisega seotud stressi.

Haridus- ja Teadusministeerium ning erinevad huvigrupid leiavad, et on aeg muuta õpitulemuste välishindamise süsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Paljud gümnaasiumid korraldavad oma sisseastumiskatsed enne, kui toimuvad põhikoolieksamid, mistõttu põhikooli lõpueksamitel ei ole otsustavat tähtsust gümnaasiumisse sisseastumisel. Plaani kohaselt saab edaspidi iga kool ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud. Põhikooli lõpetamise eelduseks on jätkuvalt riikliku õppekava läbimine, kuid selle asemel, et kõik peavad sooritama samasuguseid eksameid, saavad koolid ise kehtestada põhikooli lõpetamiseks vajalikud nõuded vastavalt kooli spetsiifikale.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, et paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades kui ka koolidele, et saada tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrreldes. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Õpilaste teadlikkus riigist kasvab ning kodakondsuse saamise võimalused muutuvad paindlikumaks

Muudatuste jõustumisel jaotub testimisega kaasnev koormus ühtlasemalt. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele ning eesti keele teise keelena eksamit, et hinnata põhikoolilõpetajate eesti keele oskust. Samuti viiakse läbi EV põhiseaduse, riigikorra ja ühiskonna toimimise põhialuste ning kodaniku õiguste ja kohustuste tundmist hindav test, kuid jälgitakse, et riiklik testimine ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku.

Selline test toetab põhikooli ülesannet aidata õpilastel kujuneda aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes on valmis otsustama ja vastutama. Kodanikupädevus aitab põhikoolilõpetajatel teha teadlikku valikut, kuna noortel on õigus osaleda kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel alates 16-aastaseks saamisest.

Sealjuures näeb kodakondsuse seaduse muudatus ette, et õpilasel, kellel ei ole Eesti kodakondsust, loetakse eksami ja testi eduka sooritamise puhul Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajalikud nõuded täidetuks. Sellega luuakse õpilastele senisest paindlikumad võimalused täita Eesti kodakondsuse saamise tingimused põhikooliõpingute käigus.

Valitsuses heakskiidu saanud eelnõu edastakse riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Selleaastased riigieksamite tulemused on varasemate aastatega sarnased

Neljapäeval, 15. augustil anti koolijuhtidele üle Noored Kooli 13. lennu osalejad, kes töötavad järgmise kahe aasta jooksul õpetajana ja läbivad samaaegselt intensiivse koolitusprogrammi. 28 osalejat valiti välja 228 kandidaadi seast ning nende seas on endisi keskkonnaametnikke, turundus- ja kommunikatsioonispetsialiste, raamatupidajaid, jalgpallitreenereid ja teiste elualade esindajaid, aga ka erinevate erialade värskeid ülikoolilõpetajaid.

Alustavaid õpetajaid tervitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, kes avaldas lootust, et kaheaastane programm on sissejuhatuseks pikale karjäärile haridusvaldkonnas. "Noored Kooli 12-aastane kogemus on näidanud, et enamus programmi vilistlastest jääb haridusse ja paljudest on saanud valdkonna eestvedajad - silmapaistvad õpetajad, koolijuhid ja uute algatuste loojad. See on vääriline täiendus Eesti suurepärasele õpetajaskonnale ja oluline panus aitamaks kaasa sellele, et meie haridus püsiks maailma tipus ka edaspidi," sõnas Mart Laidmets.

Noored Kooli õpetajad on kolm kuud kestnud ettevalmistuskoolituse jooksul omandanud teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud õppija arengust lähtuvaks õpetamiseks. 13. lennu osaleja Maarja Koovit, kes asub tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana Kuusalu Keskkoolis, märkis, et ettevalmistuskoolituse tulemusena on tema arusaamine õpetamisest oluliselt muutunud. “Olen saanud mõnusalt nüansirohke pildi õpetajatööst ja katsetanud erinevaid meetodeid. Nüüd on selge soov enda teadmisi proovile panna. Olen veendunud, et olen õigel teel,” ütles alustav õpetaja.

Kümme NK värsket osalejat asub sellel aastal tööle klassiõpetajana, veel kuus inimest hakkab õpetama inglise keelt. Kolm inimest hakkavad õpetama matemaatikat, sama palju on Noored Kooli 13. lennus ka loodusainete ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid. Kaks inimest asuvad tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning üks eesti keele kui teise keele õpetajana.

Noored Kooli 13. lennu osalejad hakkavad töötama Tallinna ja Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa, Tartumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa ja Hiiumaa koolides.

Taust:

Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi võimekaid eestvedajaid erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. Noored Kooli on aastate jooksul toonud haridusse üle 200 inimese, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Unsplash, Banter Snaps.

Samal teemal:

• Uuel õppeaastal läheb kooli 2200 õpilast rohkem kui mullu
• Noort õpetajat motiveeriks kooli jääma hooliv kollektiiv ja võimalus abi küsida

Stipendiume noortele üle andnud Eesti Vabariigi peaministri Jüri Ratase sõnul on igal andekal inimesel maailmale palju anda, aga seda enam on ta alati koju tagasi oodatud.

„Meil on väga erakordne riik, mis on alati toetunud väga paljude noorte pealehakkamisele. Seda ettevõtlikkust on aga alati toetanud noorte haridus. Just teadmised ja julgus on teinud meist iseseisva riigi, mis on praeguseks Euroopa digiarengu eestvedaja ning andnud meile maailmas ainulaadse märgi,“ ütles Ratas.

Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Rait Toompere toonitas, et noored õpetlased kannavad endas lootust, aga samas on valinud endale väga raske tee. “Te lähete tundmatusse ja astute kõrgetasemelistesse ülikoolidesse, kus nõutakse kohe väga palju. Samal ajal on see, mis teid ees ootab, suur seiklus,” sõnas Toompere.

“Kui vaadata suurt plaani, siis me peame laskma noortel andekatel eestlastel minna. Mingil hetkel annavad nad Eesti riigile palju tagasi. Nende teadmiste, kogemuste, kontaktide ja ande najal saavutatu toob meile kõigile kasu,” lisas ta.

Noore õpetlase stipendiumiga toetatakse andekaid keskkoolilõpetajaid, kes jätkavad oma haridusteed maailma tippülikoolides USAs, Ühendkuningriigis ja mujalgi. Abiraha eesmärk on aidata noori maailma mainekatesse ülikoolidesse õppima, kuhu neil muidu jääks rahapuuduse tõttu minemata. Noore õpetlase stipendiumit annavad välja Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Archimedes ning suur hulk Eesti ettevõtjaid.

Stipendiumi abil, mida jagatakse tänavu 15. korda, on välismaale õppima asunud 166 noort, kellele lisandub tänavu 20. Neist valdav enamus on siirdunud Suurbritannia mainekatesse ülikoolidesse nagu Oxford, Cambridge või näiteks Imperial College London. 

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Mathis Bogens.

Kirjutusvahendite ostuga saab aidata kasvatada tõendus- ja teaduspõhist KiVa programmi kasutavate koolide arvu. Soome teadlaste välja töötatud KiVa programm on Eesti koolides juba kuus aastat aidanud kiusamist vähendada. 

„Sel sügisel kasutatakse KiVa programmi ligi 90 koolis ja õppekohas üle Eesti. Soovime aga nii uusi koole oma võrgustikku otsides kui ka olemasolevaid järjepidevalt toetades, et programm jõuaks senisest võrdsemalt ka venekeelsete lasteni ning tegevused ulatuksid ka kolmanda kooliastme ehk 7.-9. klassideni. On tänuväärne, et ka Kaubamaja peab kiusuennetust oluliseks ja toetab meid sel teekonnal heategevuskampaaniaga,” ütles SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar.  

Kiusuennetuslike sõnumitega heategevuslikud tooted ning ka Penteli kirjutusvahendid on müügil Tallinna ja Tartu Kaubamaja Lastemaailmas, Tallinnas Viru Keskuse aatriumis, Kaubamaja Galeriis ja Tartu Kaubamaja aatriumis ning Kaubamaja e-poes.

„Kaubamaja leiab, et kõikidel lastel on õigus muretule ja õnnelikule lapsepõlvele. Oskust märgata nii rõõme kui muresid on selle juures võimatu üle hinnata. Väga oluline on, et lapsed ise, lähedased täiskasvanud nii kodus kui koolis oskaksid näha märke, mis viitavad kiusamisele, ning suudaksid pakkuda ka toetust ja abi,“ rääkis Kaubamaja AS turundusdirektor Enel Kolk. „Oleme läbi aastate toetanud erinevaid lastele suunatud heategevuslikke projekte ning meil on väga hea meel, et saame sellesügisese koolikampaaniaga anda oma panuse KiVa programmi arendamisse.”

Kampaania kestab 1. augustist 7. septembrini. 

Heategevuskampaania raames toimub sel neljapäeval, 15. augustil kl 17.00 Viru Keskuse aatriumis arutelu „Kuidas märgata varakult koolikiusamise ohumärke, kuidas ennetada ja vähendada kiusamist koolis ja koolidest väljaspool?“ Vestlusringis osalevad laulja ja kolme lapse ema Luisa Rõivas ning laulja Sissi Nylia Benita, arutelu juhib SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht Triin Toomesaar. 

“Oleme Taaviga koos erinevaid lastele suunatud heategevuslikke projekte aastate jooksul toetanud. KiVa programm on meie pere kõigi liikmete meelest väga vajalik osa koolipäevast ja hindame Kiusamisvaba Kooli meeskonna panust kiusamist koolides vähendada kõrgelt,” rääkis Luisa Rõivas. “Oluline on, et oskaksime märgata ja abi anda ning usun, et KiVa programm on vajalik nii lastele kui kõigile lastevanematele. Usaldus lapse, vanema ja kooli vahel on see, mis toob mured koju ja nii on võimalik ka neile muredele lahendused leida. Proovime kõik koos märgata ja aidata!” 

Allikas ja foto: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade

Samal teemal:

• KiVa kiusuennetusprogrammiga soovib liituda taas üle 20 kooli
• Prisma heategevuskampaania viib kiusamisennetusprogrammi kahte Eesti kooli

Selle aasta kõige populaarsemateks erialadeks osutusid kokk ja abikokk, pagar ja kondiiter, juuksur,  veokorraldaja, noorem tarkvaraarendaja, ärikorraldaja, puhastusteenindaja, keevitaja, multimeedia spetsialist ja laotöötaja. Eriti rõõmustab see, et HITSA IT Akadeemia programmiga koostöös loodud tarkvaraarendaja uus 4-aastane õppekava on päris populaarseks saanud ja avalduste arv on kaks korda suurem kui õppekohti. See eriala on suunatud tublidele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT- erialaseid oskusi ning plaanivad ühtlasi hiljem õpinguid ülikoolis jätkata. 

„Õppidasoovijate usalduse saamiseks ja loomiseks oleme aastate jooksul kõvasti teinud sihipärast tööd ning tänaseks on kooli praegused õpilased ja eriti vilistlased muutunud kooli suurimateks eestkõnelejateks. Aastatega on koolil väljakujunenud tulemuslik koostöö tööandjatega ja saame vabalt öelda, et meie vilistlased on tööturul kõrgelt hinnatud ja nõutud. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse tullakse õppima, sest usutakse meie õppetöö kvaliteeti,” rääkis IVKHK direktor Hannes Mets.

Populaarsete õppekavade kõrval on ka mitmeid erialasid, kus vabadele kohtadele vastuvõtt kestab veel edasi. Huvilistel tasub kooliga kindlasti ühendust võtta kuni augusti lõpuni. 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpitakse eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Valida saab ligi 50 eriala vahel. 

Rohkem informatsiooni siit. 

Allikas ja foto: IVKHK pressiteade

Samal teemal:

• Kutsekoolides käib suvine vastuvõtt

1. klassi läheb sel aastal umbes 14 500 õpilast.

Õpilaste arv koolides, eriti Tallinnas, Tartus ja Harjumaal, on järjest kasvav. Algaval õppeaastal on Eestis 530 üldhariduskooli, millest 57 asuvad Tallinnas.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Unsplash, Tim Arterbury

Samal teemal:

• Lapsed usaldasid teadlastele, kuhu kaob nende koolirõõm
• Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS
• Koolijuhtidel on õpetajaid puudu, ametlikel andmetel on neid aga üle

Selle aasta taotlusvoor on mitmeti erakordne. Õpirändesse läheb rekordarv inimesi ja konkurents on märkimisväärselt kasvanud.

“Huvi osaleda Erasmus+ programmis kui rahvusvahelises teadmiste vahetamise süsteemis näitab tõusutrendi. Paljudes valdkondades on õpirändlus muutunud erialaõppe lahutamatuks osaks,” tõdes SA Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere. “On rõõmustav, et üha enam kasutatakse praktikavõimalusi ja tuuakse väärtuslik kogemus Eestisse tagasi.”

Toompere sõnul võimaldab Erasmus+ paljudel saada oma elu esimene rahvusvaheline kogemus õppimise või praktika alal. “Uued keskkonnad, arusaamad ja teadmised on õpirändlusega kaasnev nähtus,” sõnas ta.

Erasmus+ programm toetab sel aastal 12,5 miljoni euroga 92 haridusasutuse (104 projektiga) vähemalt 4 601 inimese õpirännet, mis on programmi taotlusvoorude rekord. 

Euroopa-siseses õpirändes on kokku osalemas 4 120 inimest ning kõrgkoolide kümme üleilmset õpirändeprojekti toetavad vähemalt 481 inimese lähetust.

Võrreldes eelmise aastaga on konkurents kasvanud, taotletud õpirännetest said toetust 67% (2018. aastal vastavalt 81% ja 89%). Kõige tihedam oli see kõrghariduse üleilmses õpirändes, kus taotletud rännetest said toetuse vaid iga kolmas (31%), järgnesid üldharidus ja täiskasvanuharidus, vastavalt 37% ja 43%.

Projektidest maksimumpunktid ehk 100 punkti 100st said kaks õpirändeprojekti:  Tallinna Pae Gümnaasium projekt „Ingliskeelsete ainete ja inglise keele õpetajate kaasamine kooli keelekümblusprogrammi“ ning Keila Kooli projekt „Teise kultuuritaustaga õpilaste tõhus õpetamine ja kaasamine“.

Taotlusvooru tulemused:  http://haridus.archimedes.ee/tulemused-opirandes .

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendium viib välismaale õppima
• Õpirändes osales 17 500 inimest

"Üleeilse seisuga oli Õpetajate Lehes 120 töökuulutust," kostis Arvamusfestivali teise päeva haridusalalt, kus arutelu "Mina, õpetajaks?" üritas leida vastuseid küsimustele, miks ei tule noored õpetajaks õppima, ja kui tulevadki, siis mis põhjustab sagedase väljalangemise või läbipõlemise.

Pooleteise tunni jooksul kaardistati olulisemad probleemid haridusmaastikul, milleks on vananev õpetajaskond, stabiilse sissetuleva jõu vähesus ja üleüldine õpetajate põud nii maa- kui ka linnakoolides. 

Loe artiklit täismahus ERRi portaalist Novaator. 

Foto: Unsplash, Leonardo Toshiro Okubo

Samal teemal:

• Arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku