Teemaveerandid

Tallinna, Tartu ning Pärnu õpilaste kõrval oli esindatud Toila, Kärdla ja Narva-Jõesuu. Kokku esitas stipendiumitaotluse 43 noort.

Noore õpetlase stipendiumi algataja ja nõukogu liikme Tõnu Peki sõnul on stipendiaatide valikul toetajatele ning riigile oluline, et stipendiaate tuleks võimalikult paljudest Eesti koolidest. 

„Stipendiumi saamine tähendab lisaks ühekordsele 4000-eurosele toetusele ka seda, et saad osaks stipendiumi vilistlaste ja toetajate võrgustikust. Need inimesed aitavad aitavad üksteist selleks, et võõral maal uues keskkonnas hakkama saada,“ selgitab Pekk. "Iga stipendiaat on omamoodi saadik, kes aitab koolikaaslastel tulevikus oma unistuste ülikooli ja eriala leida. Sellepärast ongi oluline, et kandidaadid tuleksid lisaks Tallinna ja Tartu eliitkoolidele ka mujalt,“ lisas ta.

Kandideerijad soovisid õppima minna erinevatesse kõrgkoolidesse. Esindatud olid nii maailma tippülikoolid nagu Harvard, Cambridge, Oxford ja  Massachusettsi Tehnoloogiainstituutkui ka paljud teised kõrgetasemelised ülikoolid Ühendkuningriigis, Hollandis, Ameerika Ühendriikides, Austraalias ning Soomes ja Lätis.

Samuti oli mitmekesine noorte erialavalik. Õppima planeeritakse minna nii füüsikat, keemiat, arvutiteadusi ja inseneriteadusi kui ka kooridirigeerimist, laulu ja animatsiooni.

Esimese vooru edukalt läbinud kandidaatidega toimub vestlus, mille põhjal otsustatakse need noored, kellele makstakse õpingute toetamiseks välja stipendium. Noore õpetlase stipendiumi eesmärk on, et noored rakendavad omandatud tarkusi pärast õpingute lõppu Eesti hüvanguks.

Allikas: SA Archimedese pressiteade

Koos kevadise vastuvõtuga ingliskeelsete õppekavade alusel õppima asumiseks esitati kõikidel õppeastmetel õppimiseks kokku 12 663 avaldust. Sügisel oodatakse Tartu Ülikooli kõikidel õppeastmetel õppima ligikaudu 4000 uut üliõpilast.

Kõrghariduse esimesel astmel õppimiseks esitati 8325 avaldust, magistriõppes edasiõppimiseks 3892 avaldust ja doktoriõppesse astumiseks 446 avaldust. Esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Arstiteaduse õppimiseks esitati 593 avaldust, arvult järgnevad informaatika õppekava (407 avaldust) ja õigusteadus Tartus (348 avaldust). 

Magistriõppesse astumiseks esitati enim avaldusi kolmele IT-õppekavale: eestikeelse õppekava „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ alusel õppimiseks saabus 244 avaldust ning informaatika ingliskeelse õppekava alusel õppimiseks 285 avaldust, lisaks tarkvaratehnika ingliskeelse õppekava alusel õppimiseks 225 avaldust. 

Doktoriõppesse astumiseks esitati enim avaldusi majandusteaduse, arstiteaduse ja informaatika õppimiseks.

Suurim konkurss on koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava sessioonõppesse, kus ühele kohale kandideerib 8,1 soovijat. Järgnevad ettevõttemajanduse ingliskeelne õppekava (7,8 soovijat kohale) ja füsioteraapia õppekava (6,7 soovijat kohale).

Kuna paljudel Tartu Ülikooli esimese astme õppekavadel on kehtestatud vastuvõtulävend (punktisumma, mille ületamine tagab vastuvõtu), on 1384 tudengikandidaati juba praeguseks taganud endale õppekoha. Ülejäänuil tuleb sõltuvalt õppekavast teha sel nädalal sisseastumiseksam või kandideerida riigieksami tulemuste alusel.

Tartu Ülikool avaldab vastuvõetud üliõpilaste esmased nimekirjad 15. juulil ja hiljemalt 17. juulil tuleb vastuvõetuil kinnitada oma õppima tuleku soov. Vabanenud õppekohad täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini.

Allikas: TÜ pressiteade

Festival pöörab tähelepanu teadmistepõhisele lähenemisele ühiskonna jaoks oluliste teemade käsitlemisel, jätkusuutlikule arengule ning ärksale eluhoiakule.

“Arvamusfestivali iga vestlus ja arutelu loob paremat mõistmist sellest, mis täna on eesti inimese jaoks olulised küsimused ning kuidas toime tulla eesootavate muutustega nii isiklikul kui ühiskonna tasandil,” ütles festivali eestvedaja Maiu Lauring. “Tulevik on ebakindel ning omavahelised konfliktid mitte ei aita, vaid raskendavad väljakutsetega hakkamasaamist. Arvamusfestival soovib kokku tuua inimesed eri kogukondadest, luua võimaluse silmast-silma suhtluseks ning rahulikuks ja edasiviivaks aruteluks,” lisas Lauring.

Tänavusel festivalil räägitakse tavalisest rohkem teadlaste rollist avalikus arutelus. Teadlaste päralt on pealava Meie Tulevik, samuti seatakse üles teaduse ja värske teaduse arutelualad. “Teadus põhineb fakti- ja tõenduspõhisel maailmavaatel, millest lähtudes ei ole teadlaste roll ainult oma eriala edendamine, vaid ka laiemalt ühiskonnas ühise kommunikatsiooniruumi loomine. Selleks, et saaksime teha üksmeelseid ja tarku otsuseid tuleviku nimel, tuleb esmalt leida ühine keel tänases päevas,” märkis Rahvusülikool 100 projektijuht Kadri Asmer.

Arvamusfestivali kavva jõudis avaliku ideekorje kaudu 160 arutelu, mis hõlmavad kliima, energeetika, majanduse, hariduse, teaduse, eesti keele ja kultuuri, tervise, tehnoloogia jpm teemasid. Kava leiab siit: https://www.arvamusfestival.ee/kava. 

Lisaks vestlusele pakub festival mitmekülgset kultuuriprogrammi, mida seekord kureerib Paide muusika- ja teatrimaja. Festivalil annavad ühise kontserdi Kaido Kirikmäe, Mari Kalkun ja Robert Jürjendal, üles astub Weekend Guitar Trio ning festivali lõpetab ansambli Lenna kontsert Paide kesklinnas.

Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides. 

Allikas: Arvamusfestivali koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kristi Rahn: ilma tehnoloogiahariduseta võib tulevikus hakkama saamine olla üsna keeruline
• Marleen Pedjasaar: 8 soovitust – kuidas saada arutelust maksimum

"Mis puudutab üldpilti, siis Eestis ei ole üleüldist õpetajate puudust, regiooniti ja õppeaineti on vajadus uute või täiendavate õpetajate järele erinev," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson. Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Innovest saab toetust taotleda õpetajate täiendusõppe mitmekesistamiseks
• Programm „Kogenud kooli“ toob koolidesse juurde matemaatikaõpetajaid

Tegemist on esimese korraga, kui Eesti G7 kohtumisest osa võtab. „Esimest korda G7 kohtumisele kutsutud Eestile on see suureks tunnustuseks ning kinnituseks, et meie haridussüsteem on maailmale eeskujuks,“ sõnas minister Mailis Reps.

Prantsusmaa haridusminister Jean-Michel Blanquer märkis kutses haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, et Eesti innovaatiline haridus on maailmale eeskujuks. Lisaks suurepärastele tulemustele PISA testides hinnatakse kõrgelt Eesti saavutusi hariduse digipöördel, Eesti EL Nõukogu eesistumise ajal ja ühe võrdseima haridussüsteemi loomisel maailmas. Blanquer usub, et G7 riikidel on võimalik õppida Eesti kogemustest ja teadmistest. Koos Eestiga osalesid aruteludel veel kaks hariduse tippriiki – Argentiina ja Singapur.

Lisaks kohtus minister Reps Kanada New Brunswicki ja Quebeci provintsi haridusministritega ning andis üle auhinna õpilaskonkursi võitjatele. Konkursi teema oli „Seitse meedet ebavõrdsuse vastu võitlemiseks hariduses“ ning selles osalesid Prantsusmaa erinevate regioonide ja linnade õpilased.

G7-sse kuuluvad seitse maailma suurima majandusega riiki: Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Aleks Dorohovich.

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendium viib välismaale õppima
• Eesti sai kutse asuda arendama Aasia ja Euroopa haridusinnovatsiooni

Ühtlasi on see eestimaalaste jaoks ülekaalukalt kõige meeldivam kultuuri- ja haridusvaldkonna bränd.

Rahvusülikoolina sajandat aastapäeva tähistava Tartu Ülikooli maine on alates 2009. aastast paranenud 16 protsendipunkti võrra. Uuringus osalenud rohkem kui 1200 inimesest hindab 87% Eesti kõrgkoolidest kõige kõrgemalt just Tartu Ülikooli.

Samuti mainib üheksa inimest kümnest Tartu Ülikooli spontaanselt kõige sagedamini. Alates 2013. aastast, mil uuringus küsiti ülikoolide spontaanse tuntuse küsimust esimest korda, on Tartu Ülikooli tuntus kasvanud 11 protsendipunkti võrra. 

Keskmisest rohkem peavad Tartu Ülikooli mainekaks kõrgharidusega ja kõrgema sissetulekuga elanikud, juhid ja tippspetsialistid. Vastustest ilmneb, et Tartu Ülikooli maine tugevuse tagavad eelkõige kõrgetasemeline haridus ja teadus ning lõpudiplomi suur väärtus tööturul. Lisaks peavad vastajad Tartu Ülikooli usaldusväärseks seepärast, et seal pakutav haridus vastab nende ootustele.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on suur au olla Eestis esimene, kuid see pole põhjus loorberitele puhkama jääda. „Tartu Ülikooli konkurendid on tippülikoolid üle maailma, kellega võistleme nii parimate üliõpilaste kui ka õppejõudude pärast,“ kommenteeris Valk ja lisas, et rahvusvaheline tugevus on ka ainus tee, et olla Eesti parimate gümnaasiumilõpetajate jaoks atraktiivne valik. „Sel aastal pakume esimest korda kõige tublimatele sisseastujatele eriprogrammi „Talendid Tartusse!“. On tähtis, et andekad noored valiksid oma esimeseks ülikooliks just Eesti ülikooli. See aitab neil luua suhted ja annab aluse selleks, et siduda end pikaajaliselt Eestiga ka siis, kui hiljem käiakse õppimas mujal.“

Lisaks uuris Kantar Emor juba teist aastat Eesti elanike arvamust kultuuri- ja haridusvaldkonna brändide kohta. Siingi oli Tartu Ülikool 58 brändi hulgas ülekaalukalt eelistatuim: seda mainis meeldivaima brändina 61% vastajaist. Järgnesid juba suurema vahega Eesti Televisioon ja Eesti Rahvusringhääling.

Kantar Emori korraldatud ülikoolide maineuuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti kõrgkoolide üldine mainepositsioon elanike seas.

Allikas: TÜ pressiteade

21. ja 22. augustil toimub Pärnus konverentsikeskuses Strand eTwinningu suvekool. 

Tänavuse suvekooli fookuses on tehnoloogiatrendid hariduses: millised on tähtsamad haridust mõjutavad uued tehnoloogiad, kuidas neid hariduses kasutada ja mil moel eTwinningu projektidesse kaasata.

Samuti uurime lähemalt, kuidas õpiprojektidesse põimida eTwinningu aasta teemat demokraatlikust osalemisest. Kuuleme, mida uut pakub Erasmus+ ning jagame kogemusi ja häid näiteid viimase aasta projektidest. 

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Suvekooli saab registreerida eTwinningu õpetaja, kes on osalenud projektitöös 2018/2019. õppeaastal.

Foto: Unsplash, Tim Gouw

Samal teemal:

• Toredad päevad ja õuesõpe Valmieras
• Võidu tõi projektipartnerite ja õpilaste tubli koostöö 

Augustis asuvad tööle üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin ning planeerimise ja halduse asekantsler Pärt-Eo Rannap.

Minister Mailis Repsi sõnul on tiheda konkursi läbinud asekantslerid kahtlemata väärtuslik täiendus ministeeriumi meeskonnale. “Kõik kolm on innukad ja terased valdkonna eksperdid, kes toovad ministeeriumisse hindamatuid kogemusi, teadmisi ja uutmoodi mõtlemist. Usun, et saame õlg õla kõrval viia ellu palju põnevaid algatusi haridusvaldkonnas,“ sõnas Reps.

Üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts on kaitsnud doktorikraadi kasvatusteaduste valdkonnas. Ta on töötanud pikka aega Tallinna Ülikoolis õppejõuna ning juhtinud Pedagoogilist Seminari, Kasvatusteaduste ja Haridusteaduste Instituute.

Kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin on varem juhtinud Saue Gümnaasiumi, olnud SA Innove juhatuse liige ning juhtinud Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskust, samuti töötanud Kaitseministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Tal on magistrikraad õigusteaduses Tartu Ülikoolist ning magistrikraad ärijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist.

Planeerimise ja halduse asekantsler Pärt-Eo Rannapil on suur kogemus avalikus sektoris – ta on varem töötanud Välisministeeriumis, Rahandusministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Rannapil on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon haldusjuhtimise erialal Tallinna Pedagoogikaülikoolist.

Kokku on Haridus- ja Teadusministeeriumis alates augustist neli asekantslerit. Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand alustas oma teist ametiaega mullu juunis.

Riigikantselei kuulutas välja avalikud konkursid Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantslerite ametikohtade täitmiseks 23. aprillil. Asekantslerite teenistustähtaeg on 5 aastat.

Allikas: HTMi pressiteade

„Roheline mõtteviis ja tegutsemine aitab turismisektoris ühest küljest hoida kokku raha ja tagada meile ka tulevikus võimaluse siin planeedil elada,“ rääkis projektijuht Ave Paaskivi Kuressaare Ametikoolist. „Selleks, et noori selles suunas mõtlema panna ja näidata, kuidas jutust tegudeni jõuda, saigi mäng loodud.“

Veebilehel greenguest.eu saab koos värskelt hotelli tööle asunud Marcoga kaasa seigelda nii inglise kui ka prantsuse keeles. Lisaks mängule on valminud metoodiline abimaterjal õpetajale ning näidisjuhtumid Eestist ja teistest Euroopa Liidu riikidest.

„Valminud on terve õppematerjalide kogum. Ma näen selle kasutajatena nii Eesti kutseõppeasutusi, kus turisminduse ja hotellinduse erialasid õpetatakse, samuti ettevõtteid oma värskete töötajate koolitamisel,“ lausus Paaskivi. „Projekti käigus testisid mängu ka põhikooliõpilased, kelle tagasiside oli positiivne: see pani neid mõtlema jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu peale ja oli sissevaateks hotellinduse põnevasse maailma.“

Õppematerjal valmis kahe aasta jooksul projekti Green Guest raames. Projekti rahastas ELi haridusprogramm Erasmus+. Eestist osales projektis Kuressaare Ametikool. Teised projektipartnerid olid Prantsusmaalt, Ungarist, Itaaliast ja Poolast. Projektist saab rohkem lugeda veebilehel greenguest.wordpress.com.

Kuvatõmmis õppemängust

Allikas: Kuressaare Ametikooli info

„Digiõpikute ja e-kursuste kasutamine on meie koolides juba tavapäraseks saanud. Paljud õpetajad ja õpilased igatsevad aga uudsemaid tehnoloogilisi rakendusi, mis aitavad omandada tulevikuoskusi uuel ja efektiivsel viisil. Nutikad infotehnoloogilised lahendused aitavad kaasa ka senisest enam ennast juhtiva õppija kujundamisele,“ rõhutab Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. 

 Digiõppevara taotlusvoorust on oodatud toetust taotlema haridusasutused ning avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. Ideelahenduste väljatöötamise plaanides tähtsustatakse ka koostööd Eesti koolide ning ülikoolidega. Projektide valikul eelistatakse õppevara, mis on loodud või kohandatud Eesti koolide vajadustest lähtuvalt ning hõlmab uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Silmas tuleb pidada, et projektide raames loodav õppevara peab vastama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele ning pärast valmimist kättesaadavaks tehtud õppevaraportaali E-koolikott kaudu.

Taotleja võib taotlusvoorus esitada kuni kaks projektitaotlust. Taotlusvooru eelarve on 1 000 000 eurot, toetusest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi osa 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 3000 eurot kuni 30 000 eurot. Toetust antakse kindlasummalise maksena ning projekti muutmine peale heakskiitmist ei ole võimalik. 

Taotlusvoor “Digitaalse õppevara arendamine ja kõigile Eesti haridusasutustele kättesaadavaks tegemine või olemasoleva lahenduse kõigile Eesti haridusasutustele tasuta kättesaadavaks tegemine” on avatud 28. juunist kuni 28. oktoobrini 2019 kl 17.00. Taotlused tuleb Innovesse esitada elektrooniliselt E-toetuse keskkonnas.

Huvilistele toimub taotlusvooru tutvustav infopäev 27. augustil. Täpsem teave ning infopäevale registreerimine Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng
• Rahvusvahelised eksperdid arutavad Tallinnas digitaliseerumise mõju noortele