Teemaveerandid

• eTwinningus osalevad õpetajad saavad ise oma oskusi hinnata
• eTwinningu kontaktseminar Maltal innustas projektitööd tegema

Minister Mailis Repsi sõnul on nii ministeerium kui ka huvigrupid ühel nõul, et on aeg muuta õppetulemuste hindamissüsteemi ning põhikoolieksamitest loobuda. Juba õppeaasta alguses väljapakutud idee sai ühiskonnas tugeva toetuse. “Väga paljud õpilased teavad juba enne põhikoolieksamile minekut, kuhu nad edasi õppima lähevad. Põhikoolieksamid dubleerivad gümnaasiumisse astumise katseid ning tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse,” ütles Reps. “Oleme valmis pakkuma uue lahenduse, mis lisaks tarbetu koormuse vähendamisele annab ka sisukamat tagasisidet põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste kohta."

Plaani kohaselt edaspidi otsustab selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud, kool ise. “See on õige ja õiglane lähenemine, kuna õpilase küpsust ja valmidust edaspidiseks haridusteeks oskab kõige paremini hinnata just kool, kus õpilane on üheksa aastat õppinud,” sõnas Reps ning lisas, et koolides jätkatakse õpetamisega riikliku õppekava järgi, kuid kõikidele samasuguse eksami sooritamise asemel saavad koolid ise sätestada, mis on põhikooli lõpetamistingimused. “See võib olla näiteks uurimistöö või projekt, millega hinnatakse mitte ainult õpilase teadmisi ühes konkreetses aines, vaid ka teisi eluks vajaminevaid oskusi ja pädevusi”.

Muudatuste jõustamisel muutub riiklik testimissüsteem paindlikumaks ning testimisega kaasnev koormuse jaotus ühtlasemaks. Põhikooli lõpuklassis hakatakse edaspidi korraldama kõigile õpilastele eesti keele testi, kuid jälgitakse, et see ei langeks gümnaasiumisse astumise katsetega ajaliselt kokku. “Riigikeele oskamine on eduka toimetuleku peamine eeldus ning kahtlemata on oluline mõõta põhihariduse omandanud noore eesti keele oskuse taset nii emakeele kui ka teise keelena,” ütles minister Reps.

Põhikooli jooksul korraldatakse edaspidi regulaarselt teste lisaks eesti keelele ka matemaatikas ja loodusainetes, samuti sotsiaalainetes ja võõrkeeltes. Selline teave on oluline nii riigile, kes saab paremini jälgida hariduse kvaliteeti erinevates Eesti nurkades, kui ka koolidele, kes saab tagasisidet oma õpilaste taseme kohta riigi keskmisega võrdluses. Selline lähenemine lubab samuti paremini jälgida õpilaste arengut terve põhihariduse omandamise käigus.

Pärast kooskõlastusringide läbimist esitatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele. Valitsuses heakskiidu saamise järel edastatakse eelnõu riigikogusse. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja riigikogu koosseisu häälteenamust.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aprillis mõõdetakse õpilaste digipädevust
• Heli Aru-Chabilan. Õppimine koolis aastal 2035

Informaatika ei ole meie koolides kohustuslik aine, aga digiteenuste tarbijatest tulevaste digiteenuste loojate kasvatamise on paljud koolid ja huviringid oma südameasjaks võtnud. 2018. aastal valmis informaatika ainekava ja õpik 1. ja 2. kooliastmele, aga puudu on ligi 300 informaatikaõpetajat. Digipaja toetab kõige praktilisemal moel informaatikaõpetajaks õppimist Tallinna Ülikoolis. 

Õppelabori avamisel oli laudadele pandud hulk roboteid, andureid, 3D-printereid ja ka seninägemata digividinaid, mis tulede vilkudes või vaikse surinaga uudishimulikke katsetajaid ootasid. TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere sõnas, et välja on pandud murdosa sellest, mis kappides on. “See õppelabor on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse tarvis, et tudengid saaksid kogeda praktilist projektõpet asjade interneti ja robootika valdkonnas,” sõnas ta. 

Digipaja loomist ja seadmetega varustamist toetas HITSA IT Akadeemia programm, aga ka ülikool ise investeeris üksjagu. “Teadustööga asjade interneti vallas tegeleb Tallinna Tehnikaülikool, siin keskendume mitte tehnoloogiate arendamisele, vaid nutikate kasutajate kasvatamisele. See on eelkõige informaatikaõpetajate õppebaas, aga mõeldud ka teiste ainete õpetajatele,” ütles Laanpere. Ta kinnitas ka, et Tartu Ülikooliga, kus samuti magistriõppes informaatikaõpetajaid õpetatakse, tehakse koostööd ja hoitakse vastastikku plaanidega kursis. 

Informaatikaõpetaja magistriõppekava kinnitas TLÜ senat sel kevadel. Informaatikaõpetaja erialale astumiseks ootab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut kandidaatide avaldusi alates 20. juunist infosüsteemis SAIS.  

Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid teemasid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

Lisaks informaatikutele ja ringijuhendajatele oodatakse õppima ka teiste tehnoloogiliste, inseneri- või reaalteaduslike erialade bakalaureuseõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise ning koolitamise vastu. Mart Laanpere sõnas, et iga kool ei suuda informaatikaõpetajale tagada täiskoormust, ja sellele on õppekava koostades mõeldud. “Pool õppekavast on informaatikaõpetajaks ettevalmistamine, siis on tradistioonilised pedagoogilised ained, ja lisaks võib õppija omandada kas haridustehnoloogi oskused või mõne teise aine õpetamise õiguse, näiteks matemaatikaõpetaja põhikoolis,” kirjeldas Laanpere õppekava paindlikkust. Kel tekkis huvi, saab täpsemat infot siit: https://www.tlu.ee/informaatika%C3%B5petaja.

Kui Digipaja avamise ametlik osa läbi sai, võisid julgemad katsetada robomatemaatikat Janika Leoste juhendamisel või siis mõnd robootikakomplekti päris omapäi. Ja ühte asja tuleb veel mainida – labori nimi on tõesti Digipaja, ehkki nii mõnigi tahaks parandada Digipada. Lõuna-Eestis öeldakse sepapada, Põhja-Eestis sepapaja. Seega siis Digipaja.

Autori fotod

Samal teemal:

• Mikk Oad tuli uuesti ülikooli
• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optiline magistraalvõrk on alustaristu kõikidele teadus- ja arendusasutustele, mis vajavad piiriülest koostööd, kiiret andmeedastust ja suurte andmemahtude ülekandmist.

Optilise magistraalvõrgu moodustab 1200 kilomeetrit optikakaablit Eestis ja 120 kilomeetrit Tallinna ning Espoo vahel. Suuremad võrgusõlmed asuvad Tallinnas ja Tartus, väiksemad teistes maakondades.

„Tallinna ja Tartu vahel on tänu sellele projektile võrguühenduse kiirus 100 Gbit/s. See tähendab, et teadusandmed liiguvad nüüd kümme korda kiiremini kui enne,“ rääkis HITSA taristu juht Kristina Lillemets.

Tallinna ja Tartu võrgusõlme kaudu on Eesti teaduse ja  hariduse andmeside optiline magistraalvõrk ühendatud üleeuroopalisse teadus- ja arendusasutuste võrku GÉANT ning Põhjamaade riiklike akadeemiliste andmesidevõrkude assotsiatsiooni NORDUnet. GÉANT ühendab üle 50 miljoni kasutaja rohkem kui 10 000 teadusasutuses üle Euroopa. GÉANTil on otseühendus ka teiste maailmajagude akadeemiliste võrkudega kokku enam kui sajast riigist.

„Tänu võrgule saavad toimida ülikoolidevahelised koostööprojektid. Näiteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pidas viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogia LoLa (low latency) abil kontserdi, kus ooperilaulja oli Minskis ja klaverimängija Eestis,“ tõdes HITSA taristu juht.

Tavalisest internetiühendusest oluliselt võimsama andmesideteenuseta ei ole võimalik paljudes loodus- ja täppisteaduste valdkondades kõrghariduskoostööd teha. Magistraalvõrk teeb Eesti teadlastele kättesaadavaks orbiidile saadetavate Maa jälgimise satelliitide andmevood, selle abil osaletakse Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERN) eksperimentides jpm.

Magistraalvõrgu kaasajastamise projektijuhi Urmas Leti sõnul on Eesti suurim võrgutarbimine seotud maailmakuulsa uurimiskeskusega CERN.

„Suure osa andmevoost moodustab KBFI [Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituudi] ja CERNi andmevahetus ja see kasvab stabiilselt. Me peame käima ajast ees, et hoida ühenduses varu. Kui nõudlus peaks kiirelt kasvama, siis meil ei ole võimalik kiiresti kasutajate vajadustele reageerida. Sellepärast me peamegi oma võrku pidevalt kaasajastama ja kiirendama,“ ütles Urmas Lett.

Urmas Lett ja Kristina Lillemets. Foto: Mattias Jõesaar

Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamise projekti rahastas SA Archimedes 546 250 euroga Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel. Projekt valmib lõplikult 1. juunil 2019.

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Unsplash, Ahmad Dirini.

Samal teemal:

• EENeti argipäev ehk Pontu, lumememm ja katkematu andmeside

eTwinningu projekte teevad mitte ainult vanema rühma pedagoogid, vaid ka sõimerühma pedagoogid. Selle aja jooksul on meie kahte projekti tunnustatud Eesti eTwinningu kvaliteedimärgiga ja Euroopa kvaliteedimärgiga, samuti tunnustati projektides osalenud lapsi.

Projekt "Small scientist discovering Earth" ("Väike teadlane uurib Maad")  saavutas 2017/2018. õppeaasta projektide konkursil III koha. Projektis osalenud lapsed said samuti autasud!

Meie eTwinningu teekonna alguses töötas pedagoogide meeskond. Töö oli sedavõrd huvitav ja tulemusrikas, et nüüd oskavad meie pedagoogid iseseisvalt projekte juhtida ja töötavad iseseisvalt oma TwinSpace`is projektide kallal. Mõnedel meie lasteaiarühmadel on eTwinningu projektipartnerid teistest riikidest – samuti eakaaslastest lasterühmad.

Suurt tähelepanu pööratakse e-turvalisuse õpetamisele. 5. veebruaril 2019, turvalise interneti päeval toimus viktoriin, mis aitab lastel õigesti internetti kasutada, ja pärast seda toimus joonistustvõistlus teemal „Minu sõber internet“.

Projektidega paralleelselt töötame pedagoogide ja lapsevanematega, et hoida neid kursis, mida teevad lasped eTwinningu projektides. Meie õpetajad täiendavad pidevalt oma ametialaseid teadmisi kasutades õppimisvõimalusi, mida pakutakse eTwinningu portaalis. Tänu tööle eTwinningus õppisid meie pedagoogid kasutama paljusid IKT-vahendeid ja kasutavad neid edukalt oma projektitöös ja ka lastega tundide läbiviimisel. Projektide raames toimub tore koostöö välismaiste õpetajatega. Mõttekaaslaste ja sõprade maailm on laienenud üle kogu Euroopa. Tulemusliku töö eest eTwinningus sai meie organisatsioon eTwinningu kooli mägi. eTwinning on saanud meie lasteaia töös lahutamatuks osaks. Ja see on suurepärane!

Õpetaja Natalja Varkki eTwinningu projektid on saanud Euroopa kvaliteedimärgid: "Around Europe in 40 days", "Small scientists discovering the Earth". Ka õpetaja Veera Osise eTwinningu projekt on saanud Euroopa kvaliteedimärgi: "Listen to the silence of the forest". Lasteaia direktor Jekaterina Golubtsova rõõmustab koos kolleegidega.

Lapsed mängivad e-puslet (juhendavadaktiivsed eTwinnigu õpetajad Svetlana Astahhova ja Larissa Anufrijeva)

Artikli ja fotod saatis Koolielule õpetaja ja projektijuht Natalja Varkki.

Samal teemal:

• eTwinningu projektorienteerumise tulemused
• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

Datelist saab TalTechi tudengisatelliitide kuldsponsor.

Algselt oli TalTechi tudengitel kavas saata kosmosesse üks kosmosesatelliit, kuid hiljuti tekkis soodne võimalus saata orbiidile kaks. Nüüd saadavadki tudengid kosmosesse satelliidid nimedega Koit ja Hämarik. Satelliidi Koit lennutab kosmosesse Soyuz rakett juba sel suvel. Teine satelliit – Hämarik – on valmimas ning see saadetakse kosmosesse sel sügisel Vega raketiga.

Datel toetab TalTechi Mektory kosmosekeskust arvutus- ja esitlustehnikaga ning mõlemat satelliiti tarkvaraga.

Dateli tarkvaraarendus- ja tehnoloogiadirektori Agu Leinfeldi sõnul on ettevõte kosmose valdkonnas järjepidevalt oma haaret laiendamas. “Meie mõned aastad tagasi alanud partnerlus Euroopa Kosmoseagentuuriga oli selle esimeseks kinnituseks ning rahvusvahelisele turule suunatud teenused on tänaseks juba reaalsus. Usun, et Dateli ja TalTechi teadmistepõhine koostöö aitab luua praktilisi rakendusi, mis inimeste elu lihtsamaks ja turvalisemaks teevad. Kuigi kosmos võib tunduda midagi kauget ja kättesaamatut, toob arendustegevus maailmaruumis innovatsiooni täiesti maapealsetesse teemadesse. Olgu selleks siis takjaribaga asjade kinnitamine, tuubist toitumine või kosmosest infrastruktuuride seisukorra hindamine," sõnas Agu Leinfeld.

TalTechi tudengisatelliitide Koit ja Hämarik missiooniks kosmoses on peamiselt Maa seire liitvärvi- ja lähi-infrapuna kaameraga. TalTechi kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon selgitas: “Põhimõtteliselt saame teha kosmosest detailseid värvipilte Maast ja nende piltide abil maakera kaardistada. Ka saame jälgida detailsemalt mingis piirkonnas toimuvaid muutusi, näiteks geoloogilisi protsesse või ilmastikunähtusi. Lähi-infrapuna ja värvikaamerad annavad võimaluse jälgida taimestikku ehk seda, kui heas eluvormis on taimed mingis piirkonnas – kas nad kasvavad jõudsalt või on kuivanud.”

Kõige tähtsamaks ja innovaatilisemaks katseks on niivõrd väikesel satelliidil kõrgsagedusliku andmeside kasutamine. Satelliidil on väike x-riba raadiosaatja ning sellele on Maal kuulajaks seatud suur 5-meetrise diameetriga kõrgsageduslik paraboolantenn, mille ehitus veel käib ja tõenäoliselt saab selle tööle sel suvel. Teiseks oluliseks testiks on tõrkekindla arvuti-arhitektuuri katsetamine, mis peaks kosmoses radiatsioonist tulenevatest arvutusvigadest hoolimata suutma edasi töötada. Lisaks on satelliidil seadmed optilise side ja andmeside turvalisuse katsetusteks.

Satelliit hakkab sidet pidama sel suvel valmiva maajaamaga.

Satelliit Koit asub juba Saksamaal ettevõttes EXOLAUNCH GmbH ning on integreeritud orbitaalkonteinerisse kosmoseraketi Soyuz tarvis, mis stardib Vostochny kosmodroomilt Venemaal 5. juulil 2019 kell 7.50 Eesti aja järgi.

Satelliidi Hämarik start Kourou kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas on kavas 5. septembril 2019 kell 4.45 Eesti aja järgi. Hämariku viib orbiidile kanderakett Vega, mille tarvis sõlmiti möödunud aastal leping Itaalia ettevõttega SAB Launch Services Srl.

Datel on üks Eesti vanimaid IT-ettevõtteid, mis on tegutsenud juba aastast 1990. Satelliitide Koit ja Hämarik ehitusega alustati Tallinna Tehnikaülikoolis aastal 2014. Samuti osalesid Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ka Eesti esimese satelliidi Estcube-1 projektis.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Varasemalt on Eesti noored aednikud võistelnud vabariiklikul kutsemeistrivõitlustel „Noor aednik“. Kuna Euroopas pole ühtegi rahvusvahelist ainult aednikele suunatud võistlus, tekkis korraldajatel mõte eestlastele konkurentsi pakkuma kutsuda aianduslikku õpet pakkuvate Euroopa kutsekoolide õpilased.

„Räpinas on ka varem toimunud rahvusvaheline nooraednike võistlus, neid toimub Euroopas praegugi, kuid lisaks aiandusele on need seotud maastikuehituse ja floristi erialade võistlusülesannetega. HortOlympics võistlus on mõeldud vaid aednikele. Mul on hea meel, et rahvusvaheline huvi on suur ja nii mõnigi riik tuleb siia, et kogemusi saada ja õppida meie korraldusest – mitmed külalised on oma koduriigis riiklike võistluste korraldajad,“ kommenteeris võistluse korraldaja Liisi Kont.

Eesti parima noore aedniku selgitavad välja Räpina Aianduskooli ja Luua Metsanduskooli õppurid. HortOlympics rahvusvahelistel võistlustel osalevad võistlejad lisaks Eestile 14 riigist: Austria, Holland, Itaalia, Läti, Luxemburg, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Inglismaa, Taani, Tšehhi, Ungari.

Toimub meeskondlik võistlus kutseõppeasutuste õpilastele, kus ühest koolist on oodatud osalema kuni kaks kaheliikmelist võistkonda. Võistlusalasid on kahe päeva jooksul 20. Võistlusülesannete hulka kuulub taimede tundmine, istutamine, viljade kaalu määramine, kastmissüsteemi ehitus, väetamine ja palju muud. Võistlusi hindavad aiandusmaastiku suurimad spetsialistid.

Võistlust toetavad Maaeluministeerium ja Innove, auhindu panevad välja Seedri Puukool OÜ, Aran PM OÜ, Reginett OÜ, Click & Grow, TAMI Automatics, Matogard OÜ, Green Top OÜ, aianduskeskus Gardest, AS Värska Vesi, Sagro AS, Kanepi Aiand, Seston Seemned OÜ ja Tamme talu. 

Aedniku kutsemeistrivõistlus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele, kes õpivad kutseõppeasutustes aianduse valdkonna erialadel. Võistluse eesmärk on võimaldada kutseõppeasutuste õpilastel näidata oma kutseoskusi, tutvustada kutsehariduse võimalusi ja välja selgitada parim noor aednik.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade

OSKA uuringujuhi Terje Kaelepi sõnul saab IT-baasõpet pakkuda kutsevaliku aastal ning juba transpordi, logistika või mootorsõidukitega seotud erialad valinud õppuritele leida sobivaid valikaineid. „Kutsekoolide hinnangul  on mootorsõidukitehniku kutsestandardi uuendamisel vaja kirjeldada tulevikuks vajalikud erialased IT-oskused," loetles Kaelep võimalikke lahendusi.

Transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringu ettepanekute ellu viimise arutelus osalenud eksperdid tõdesid, et tähelepanu tuleb pöörata koolide ja ettevõtete koostööle laborite jm sisseseade kasutamiseks, et õppurid saaksid proovida kõige uuemaid programme. Paljud ettevõtted ei taha lubada praktikante uute seadmetega töötama, kuigi see on õppurite jaoks oluline vajalike oskuste omandamiseks.

Lisaks rõhutasid eksperdid, et enam tuleb õpetada kutseharidusega  ostu- ja laospetsialiste ning mootorsõidukitehnikuid, kes oskaks remontida ja hooldada  suuremaid ja keerukamaid sõidukeid. Ostu- ja hankespetsialistide koolitamiseks avas Tallinna Majanduskool eelmisel aastal  uue õppekava.

OSKA transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringus tehti ettepanekuid õppe vastavusse viimiseks tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadusega. Enamik uuringu ettepanekutest on kas juba ellu viidud või plaanitakse ellu viia aasta (55%) või kahe (25%) jooksul.

Uuringu koostamises osalenud eksperdid said ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelust selgunud kitsaskohtade lahendamiseks pakuti välja võimlaikke tegevusi.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on transpordi, logistika ning mootorsõidukite remondi ja hoolduse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2027 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: SA Kutsekoda pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Riik pakub tasuta tööalaseid koolitusi 11 000 inimesele
• OSKA uuring: Eesti hariduse väljakutse on õpetajate järelkasvu kindlustamine

Pärnu lasteaias Trall lõpetas eesti-vene õppekeelega kahesuunalise keelekümbluse rühma 17 tublit last. Tartu lasteaias Mõmmik saadetakse täna kooliteele 10 kahesuunalise keelekümbluse rühma last. 

Kahesuunaline keelekümblus toimub rühmas, kus on võrdselt eesti ja vene kodukeelega lapsi. Pool päeva toimub ühe õpetajaga õppe- ja kasvatustegevused eesti keeles ja teine pool päevast teise õpetajaga vene keeles. Ühe õpetaja jagatud teadmised saavad ka teise õpetajaga teises keeles korratud, kuid erinevate tegevuste abil. Mängides suhtleb laps endale sobivas keeles. Iga päev kindlaks määratud ajal tegelevad mõlemad õpetajad lastega korraga. Nii saavad lapsed harjutada mõlemas keeles rääkimist ja ühelt keelelt teisele ümberlülitumist. 

Innove keelekümblusprogrammi   kahesuunalise keelekümbluse pilootprojekt on olnud väga edukas ja kujunenud iseseisvaks, metoodiliselt toetatud haridusmudeliks. Esimese nelja pilootlasteaia lastest on kujunenud õppekava järgides ja keelekümbluse metoodikat rakendades kakskeelsed lapsed, kes on saanud osa õppe- ja kasvatustegevustest nende oma emakeeles ning olnud edukad ka teise keele õppimisel.

Varane mitmekeelsus kogub maailmas populaarsust. Pakkumaks sarnaseid võimalusi ka eesti kodukeelega lastele, alustasid Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Innove keelekümbluskeskus 2013. aastal kahesuunalise keelekümbluse programmi ettevalmistamist. Alates 2015. aastast töötavad kahesuunalise keelekümblusmudeli järgi rühmad Tartu, Pärnu, Tapa ja Tallinna neljas lasteaias. Alates 2019. aasta sügisest alustavad uued kahesuunalise keelekümbluse rühmad Sindi lasteaias ja Pärnu Liblika lasteaias.

Allikas: SA Innove pressiteade

„Ameerika Ühendriigid on üks meie kasvavatest turgudest. Eelmisel aastal õppis Eestis 92 USA kraadiõppe tudengit, sellel aastal aga on arv kasvanud enam kui veerandi võrra. Põhja-Ameerika suurimal võrgustikkohtumisel NAFSA osaleme igal aastal ning tutvustame Eesti ülikoole leidmaks koostööpartnereid üle maailma,” kommenteeris välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm. 

Ta märkis, et Eestis õpib selle õppeaasta seisuga bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes kokku 117 Ameerika tudengit. Ameeriklaste seas on kõige populaarsemad poliitikateaduste, ärinduse ja halduse ning juhtimisvaldkonna õppekavad. 

"Lisaks on igal aastal kümneid ameeriklasi, kes tulevad õppima vahetustudengina või ka Eesti ülikoolide poolt korraldatavasse suveülikoolidesse," lisas Loonurm.

Selle aasta NAFSA foorum toimub USA pealinnas Washingtonis ning Eesti ülikoolidest lähevad koostööpartneritega kohtuma Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindajad. 

NAFSA toimub 29. maist kuni 31. maini ning sündmusest võtab osa rohkem kui 10 000 hariduseksperti, õppejõdu ning spetsialisti.

 Ameerika tudengeid on kõigis seitsmes Eesti ülikoolis ja ühes kõrgkoolis – neid võõrustavad Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Maaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia ning lisaks ka Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar.

Study in Estonia on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study in Estonia tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Allikas: SA Archimedese pressiteade