Kuidas EENet 25 aastat tagasi alguse sai, sellest räägivad Õpetajate Lehe artiklis Anne Märdimäe, Tarmo Ainsaar, Raivo Hirmo ja Urmas Lett, kes kõik on töötanud EENetis juba 20 aastat või enamgi. Oma tööst räägivad nad praegugi pühendunult, rutiini siin ei tunta.

Eesti ühines internetiga 1990. aastate alguses. „Teadlased vajasid oma tööks internetiühendust. Eesti biokeskus ning TA keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) võtsid initsiatiivi ja panid üles kaks satelliiditaldrikut, ühe Tartus tähetorni ja teise Tallinnas KBFI katusele,“ meenutab võrguhaldur Anne Märdimäe. Esimene internetiühendus Eestist välja oli KBFI ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli vahel.

Aga teadlased tahtsid tegelda teadusega, mitte olla võrguoperaatorid. Nii loodigi aastal 1993 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet. Kakskümmend aastat hiljem, aastal 2013 oli EENet Tiigrihüppe SA ja Eesti Infotehnoloogia SA kõrval üks neist kolmest alussambast, millest kokku sündis Hariduse Infotehnoloogia SA ehk HITSA.

„Internetiühendus tuligi algul EENeti kaudu, teisi pakkujaid ei olnud. E-post jõudis kohale hetkega nagu tänapäevalgi, aga mahud olid olematud. Samas keegi ei tahtnudki suuri faile saata,“ meenutab teenuste osakonna insener Raivo Hirmo. „Ka kodulehed olid algul väga lihtsad,“ täiendab osakonna juhataja Tarmo Ainsaar. „Esimesed kodulehed tulid 1995, lihtsad ja ilusad. Mõne üksiku pildiga, mitte nagu tänapäeval, et avad mõne portaali ja alustuseks tuleb 200 megabaiti spämmi ja alles siis hakkab tasakesi tekst ekraanile ilmuma. Toonased veebilehed mahtusid kitsastest internetikanalitest läbi ja ka inimestel oli rohkem kannatust veebilehe avanemist oodata.“

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest!

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• EENetil on külas noored töövarjud