Teemaveerandid

Veebruarikuu kingitus on Marge Pärnitsa lasteraamat "Nässu ja lumekruubid", mille kõikidelt lehekülgedelt vaatavad vastu mänguasjamuuseumi kogudesse kuuluvad esemed. 

Fotograaf Siim Vahuri ja mänguasjamuuseumi arendusjuhi Marge Pärnitsa kokku pandud fotolavastustes tegutsevad karud, jänesed ja koerad on igapäevaselt enamasti hoidlates peidus. "Tahtsime näidata pigem neid esemeid, mida sageli pildistamiseks piisavalt atraktiivseks ei peeta: lihtsaid plastmassist kalu, vana natuke kulunud kastekannu või veidrat trikood kandvat kummikoera," selgitab Marge Pärnits. "Meid paelus mõte, et tegelikult võib iga laps raamatu eeskujul kodus võtta oma mängukassi või mängutraktori ja teha uhke pildi. Kõik muuseumi kogusse kuuluv pole ju ainult väga vana või erakordselt haruldane." 

Raamatus on kümme väikest lugu, mille peategelasteks on muuseumis elavad mängukarud Nässu ja Lillekäpp. Karud peavad aru, milline amet võiks ühele mängukarule kõige paremini sobida ning muuhulgas loevad natuke ka luuletusi. Raamat lõpuks saab selgeks, milline amet neile kõige rohkem mokkamööda on ning kas lumekruubiputru jagub märtsikuuni. 

Lasteraamatut "Nässu ja lumekruubid" esitletakse Tartus 22. veebruaril ja Tallinnas 14. märtsil. Raamatu väljaandjaks on Tartu mänguasjamuuseum ning raamat on hoogu saanud ühisrahastuskeskkonna Hooandja kaudu. 

Allikas ja foto: Tartu mänguasjamuuseum

Samal teemal:

• Lihtne raamat algajale lugejale – “Dino”
• Aasta Rosina auhinna pälvis Anti Saare ja Urmas Viigi raamat „Mina, Milda ja meister Michel“

Saatejuhid Karin Tõevere ja Signe Varendi küsivad esinejatelt kooli eripära ja waldorfpedagoogika kohta, sekka muid kuumi haridsuteemasid ka.

"Õpime koos" on haridusteemaline taskuhääling, kus hariduselu praktikud ja visionäärid jagavad kuulajatele oma teadmisi, kogemusi ja ideid eesmärgiga pakkuda lihtsat ja mugavat võimalust õppimiseks ja inspireerumiseks.​

"Õpime koos"
Instagram https://www.instagram.com/opimekoos
Facebook https://www.facebook.com/opimekoos
SoundCloud https://goo.gl/dAogAx
YouTube https://goo.gl/gCbfcT  

Samal teemal:

• Taskuhäälingu "Õpime koos" uus saade tutvustab Tartu erakoole
• Kuulame koos, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud IB-õpe

Kohtumissarja eesmärk on valdkonna asjatundjate kaasamisel pakkuda noortele positiivseid eeskujusid. Kohtumistel on noortel võimalus kaasa rääkida ja arutleda teemadel, mis puudutavad edasiõppimist ja karjäärivalikuid. Vahetus suhtluses oma ala asjatundjatega saavad noored neilt informatsiooni õppimisvõimaluste, erialade, elukutsete ja töökohtade kohta. Samuti saavad nad aimu, millised raskused võivad valikuid langetades ette tulla või milliseid kriteeriume tuleb teatud erialadele tööle ja õppima asudes täita.

Sarjas toimub kokku kaheksa kohtumist, neist neli Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). 

Teisipäeval, 12. veebruaril kell 15.30 kohtub noortega eAgronomi kliendisuhete juht Ella Käi-Edo. 

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 12 kohtub noortega illustraator ja graafiline disainer Mai Triin Puström. 

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18 kohtub lugejatega psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild. 

Kolmapäeval, 8. mail kell 12 kohtub noortega TLÜ teadur ja bändi Herald kitarrist Egert Vandel. 

Kohtumised jätkuvad 2019. aasta sügisel haruraamatukogudes.

Lisainfo ja kohtumisele registreerimine e-posti aadressil noorte@tln.lib.ee  ja telefonil 683 0914.

Osavõtt on tasuta. Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. 

Allikas: Tallinna Keskraamatukogu info. Foto: Unsplash, rawpixl

Samal teemal:

• Tallinna Keskraamatukogu kingib igale sel sügisel Tallinnas esimesse klassi läinud lapsele raamatu
• Tallinna Keskraamatukogus algab kirjutamise klubi kolmas hooaeg

Enamik Eesti lastest tunneb end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, nii laste kui ka lapsevanemate digioskused on nende endi hinnangul head – nii võiks väga kokkuvõtlikult öelda. Aga kui uuringutulemustesse süüvida, siis kõik nii helge ei paista. Siinkohal lähemalt uuringu kahest peatükist: laste internetikasutus ja -tegevused ning digitaalne kirjaoskus. 

9-17-aastastest lastest 97% kasutab internetti iga päev vähemalt ühest seadmest. Aastal 2010 kasutas internetti iga päev või peaaegu iga päev 82% Eesti lastest. Nad on usinad sotsiaalmeedia või mõne mängukeskkonna kasutajad: 90%-l küsitletud 13-17aastastest lastest on mõnes keskkonnas konto (2010 oli see arv 71%). 

Enim kasutavad lapsed internetti mobiil- või nutitelefonis, kusjuures tüdrukud sagedamini kui poisid. Rohkem kasutatakse ka laua- või sülearvutit. Tahvelarvutit kasutatakse internetis käimiseks tagasihoidlikumalt. Silma torkab poiste aktiivsem interneti kasutamine mängukonsoolis. 

9-12aastastest lastest 44% kasutab enda sõnul mobiil- või nutitelefoni mitu korda päevas või isegi kogu aeg, 13-17aastatse puhul on see protsent koguni 74. Ka laua- ja sülearvutis on interneti kasutamine sagedam just vanemate laste puhul. Eesti ja vene laste puhul märkimisväärseid erinevusi interneti kasutamise sageduses eri seadmetes ei ole. 

Suur osa küsitluses osalenud lastest (41%) veedab koolipäeval internetis umbes 2-3 tundi, poisid veidi rohkem kui tüdrukud. Internetis veedetud aeg tavalisel koolipäeval on pikem vanemate laste seas: 15-17aastastel 28%-l umbes 4-5 tundi. Venekeelsetest peredest pärit lapsed veedavad koolipäeval internetis veidi rohkem aega kui eestikeelsetest peredest pärit lapsed. Vabadel päevadel veedavad lapsed internetis rohkem aega kui koolipäevadel, poisid omakorda rohkem kui tüdrukud. 

Kõige populaarsemad tegevused internetis on meelelahutusega seotud: videote vaatamine (80%), muusika kuulamine (69%), online-mängude mängimine (41%). Internetti kasutatakse ka iga päev pereliikmete ja sõpradega suhtlemiseks, 59% käib iga päev sotsiaalmeedias. Aastal 2010 kasutas 85% küsitletud Eesti lastest internetti eelkõige koolitöö tegemiseks, nüüd on meelelahutus palju olulisemaks muutunud. Iga päev tegelevad 13-17aastased enim sõnumite saatmise ja saamisega (72%) ja äppide kasutamisega (71%) nutitelefonis. 

Internetist on saanud laste jaoks oluline osa õppeprotsessist – nii koolis kui ka kodus kasutavad lapsed internetti millegi kordamiseks või harjutamiseks ja kirjatööde tegemiseks, aga ka koolikaaslastega suhtlemiseks või näiteks info saamiseks kooli veebilehelt. 

Digitaalne kirjaoskus mängib laste turvalises internetikasutuses olulist rolli. Mida parem on digitaalne kirjaoskus, seda suuremat kasu nad internetist saavad. Laste digitaalne kirjaoskus on nende endi hinnangul üldjoontes hea. Enamik 11-17aastaseid lapsi oskab eemaldada inimeste kontakte nimekirjast (93%), salvestada pilte (91%) ja installida äppe (90%). Nad teavad, millist infot tasub internetis jagada ja millist mitte ning oskavad muuta oma privaatsusseadeid (83%). Vähem teatakse autoriõiguste ja selle kohta, kuidas kindlaks teha, kas veebileht on turvaline. Kõige vähem oskavad 13-17aastased sisu luua (näiteks veebilehte luua) või kasutada mõnd programmeerimiskeelt. 

Noored tunnevad end internetis enesekindlalt. Suurim murekoht on libauudiste ja tegelike uudiste eristamisoskus. 37% noortest vajas endi sõnul sellekohast nõu. 

Digitaalset kirjaoskust edendatakse nii koolides kui ka koolitustel. Üle poole uuringus osalenud noortest on vähemalt mõnel korral või sagedamini saanud infot küberturvalisuse, teiste aitamise, internetis isikliku teabe jagamise ja võõrastega suhtlemise kohta. 

Vaata esiletoodu ja lisaks internetiriskide ning lapsevanemate praktikate kohta lähemalt uuringust „Lapsed internetis 2018“ (kerida veebilehe lõppu). 

Kasutatud allikas: Sukk, M., Soo, K. (2018). EU Kids Online´i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V. Kurvits, R., Siibak, A. (toim). Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. 

Samal teemal:

• Eesti lapsed tunnevad end internetis enesekindlalt
• NutiKaitse 2017 projektirühm esitles laiaulatuslikku nutiturvalisuse uuringut

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Eesti keele riigieksamile registreerus sel aastal 6970 ja eesti keele teise keelena plaanib teha 2427 õpilast. Matemaatika riigieksami puhul pidi õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Matemaatika kitsa kursuse eksami valis 4014 ja laia kursuse eksami 4697 eksamisooritajat. Lisaks sooritab 23 õpilast Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksami.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel kolm valikuvõimalust. Õpilane võib sooritada Innove koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1- või B2-keeleoskustase. Võõrkeele eksamiks sai valida ka Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami, mille sooritamisel saab õpilane rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskuse tunnistuse. Eksamina läheb arvesse ka varem tehtud rahvusvaheline keeleeksam vähemalt B1-tasemel. 

Käesoleval aastal otsustas inglise keele eksami kasuks 6839 õpilast, saksa keele erinevaid eksameid valis kokku 170, vene keele võõrkeelena 252 ja prantsuse keele eksami sooritab 176 eksaminandi.

Selle aasta riigieksamid algavad 22. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 24. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu. 

Lisainfo riigieksamite kohta: www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid 

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Eksamite infosüsteemi EIS lisanduvad kvaliteetsed e-ülesannete kogud
• 2018. a riigieksamitele on registreerunud 10501 õpilast

Kooli asutava direktori Eero Rauna sõnul on kooli nimevalik järgmine väga oluline samm kooli asutamiseks. „Täna on loodava ühendkooli töönimeks Kaunite Kunstide Kool. Konkursiga loodame leida sellise nime, mis paremini kannaks kolme ühineva kooli olemust, väärtusi ja traditsioone,“ sõnas Raun.

Ühendkool luuakse tänaste Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil. Ühendkooli nimetus saab olema eelkõige tulevase kooli kaubamärk, mis on lihtne, meeldejääv ja üheselt mõistetav erinevates keeltes. Kaubamärk peaks sobima kokku ühendkooli ambitsiooniga olla kõrge õppekvaliteediga ja rahvusvahelise haardega kool, kus saab õpetust valdav osa Eesti professionaalsetest muusikutest ja tantsijatest.

Nimevariante saab esitada kuni 1. märtsini siin. 

Konkursile laekunud töid hindab laiapõhjaline 18-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli töötajate ja õpilaste esindajad ning nende koolide erinevate partnerorganisatsioonide esindajad ja valdkonnaspetsialistid. Žürii töö tulemused esitatakse ühendkooli loomise eest vastutavale juhtkomisjonile ning kooli nime kinnitab haridus- ja teadusminister. Nimekonkursil osalejatele on auhindu välja pannud Rahvusooper Estonia, Tallinn Music Week ja teised.

Ühendkooli õppehoone ehitatakse Tallinnas aadressile Pärnu maantee 59. Hoone arhitekt on austerlane Thomas Pucher. Uues hoones on planeeritud maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused kõikidele koolides täna õpetavatele erialadele. Uue koolihoone ehitus algab hiljemalt 2020. aasta alguses ning õppetööd alustatakse täismahus 1. septembril 2022.

Allikas: HTMi pressiteade

Sel teemal arutles Tallinna Ülikooli filosoofiaprofessor Tõnu Viik ühe minuti loengus ERRi portaalis Novaator. 

Masinad täidavad aina sagedamini funktsioone, mida me varem oleme seostanud inimestevahelise läbikäimisega. Me näeme seda pileti- ja passikontrollis, poekassas, virtuaalses pangakontoris ja mujal.

Peagi tuleb harjuda ka robotiseeritud kulleriteenuse ja autojuhtimisega. Aga juba praegu saame öelda, et robotid on tulnud masinaliinide tootvalt töölt inimeste hulka nendega suhtlema.

Loe artiklit täismahus portaalis Novaator!

Foto: Erhan Astam, Unsplash

Samal teemal:

• Värkvõrk on koolides kohal
• Pärnu Toimetulekukooli õpilastele meeldivad BeeBotid

See annetussumma aitab sihtasutusel katta vähemalt kahe Eesti kooli KiVa kiusamisennetusprogrammiga liitumise kulud.

Kiusamisvaba Kooli SA juhatuse liige ja uuringukoordinaator Kristiina Treial on toetuse üle siiralt rõõmus. “Lootsime kampaaniaga koguda summa, mis võimaldaks meil KiVa-ga liita ühe Eesti kooli ehk oleksime pidanud koostööd õnnestunuks juba ca 2000 euro suuruse annetussumma kokku saamise korral,” rääkis ta. “Et aga see osutus oodatust lausa kaks korda suuremaks, on tohutult rõõmus üllatus!”

Treiali sõnul maksab ühe kooli liitumine ligi 2000 eurot, mis katab nii ettevalmistavate koolituste, õpilasküsitluse kui materjalide kulud. „Prisma annetuse abil saame need kulutused katta vähemalt kahel Eesti koolil.“

Heategevuskampaania raames müüdi Prisma kauplustes Soome tuntuima tekstiilitootja Vallila erikollektsiooni, mis loodi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval puhul ja mida kaunistasid Tallinna vanalinna motiivid. Lisaks loodi koostöös kohalike väiketootjatega samade motiividega pakend meekomplektile, käsitööseebile, kamajahule ja šokolaadile. Prisma töötajad said välja valida organisatsiooni, kelle toetuseks raha annetatakse ning valik langes SA Kiusamisvaba Kooli kasuks.

„Perede heaoluga seotud teemad on Prisma jaoks tähtsad ning Kiusamisvaba Kooli toetamine on seda erilisem, et kõik Prisma töötajad said kaasa rääkida ja välja valida organisatsiooni, keda toetada. Kiusamise vähendamine Eesti koolides on paljude meie töötajate jaoks südamelähedane teema ning meil on siiralt hea meel, et saame kiusamisennetusprogrammi viia vähemalt kahte uude kooli,“ sõnas Prisma kommunikatsioonijuht Piret Lankots. „Täname omalt poolt nii Vallilat kui Eesti väiketootjaid, kes erikollektsiooni loomisesse oma panuse andsid ning ka kõiki Prisma kliente, kes neid tooteid ostsid ja seeläbi kiusamisennetusprogrammi panustasid.“

Just praegu otsibki SA Kiusamisvaba Kool kooliperesid, kes oleksid huvitatud KiVa programmi toel senisest süsteemsemalt oma koolides kiusamist ennetama ja vähendama. Kui hetkel rakendab programmi Eestis kokku 70 kooli ja õppekohta, siis kuni 15. veebruarini oodatakse liituma koole, kes soovivad programmiga alustada juba 2019 sügisest. loodetakse KiVa-koolidega liita veel kuni 25 kooli, sh kuni 10 venekeelset kooli üle Eesti. Liitumiseks saab oma huvist märku anda veebiaadressil www.kiusamisvaba.ee/liitu.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole koolikiusamise vastaste meetmete kasutamisele võtmisel ning tegeletakse teadlikkuse tõstmisega koolikiusamise ning kiusamise vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade

Võimalus kõik koos koolitusel osaleda on väikese kooli suur pluss, nagu on seda ka väikesed klassid. Aga kooli tulevik?

„Tahame jätkata keskkoolina,“ kinnitab Meelis Välis. Valdade ühinemislepingus on kolm aastat keskkoolina jätkamist kindlaks määratud. „Praegu on gümnaasiumiklassid 10 õpilasega. Õpetada on mugav, lihtsalt meil ei ole järjekorda ukse taga, et saaksime õpilasi valida ja pärast öelda, et vaat kui head riigieksamite tulemused. Kes tahab, teeb kõrge tulemuse, kes ei taha, teeb madalama. Tingimused õppimiseks on küll head. Õpetaja jõuab alati sinuni oma õpetustega, ka siis, kui oled natuke maha jäänud.“

Klassiõpetaja Riina Leidsalu kinnitab samuti väikeses klassis õpetamise eeliseid, eriti, kui maakooli õpetajale omaselt tuleb päeva jooksul ühelt ainelt teisele ümber lülituda. Riina Leidsalu on klassiõpetaja seitsme õpilasega 4. klassis, aga annab tunde ka kooli kõige suuremas, 15 õpilasega 8. klassis. „Erialalt olengi klassiõpetaja, aegade jooksul ja olude sunnil on juurde tulnud arvutiõpetus, II ja III kooliastme eesti keel ja kirjandus, 6. klassis loodusõpetus, 2. klassi robootikatunnid, gümnaasiumis uurimistöö aluste kursus,“ ütleb ta ise. 

„Õpetajale on kindlustatud koormus ja kui ta on pädev neid tunde andma, siis nii ongi. Meil kõik klassiõpetajad annavad ka II kooliastmes tunde, et gümnaasiumiosas õpetajate koormus liiga suureks ei läheks,“ ütleb seepeale koolijuht. 

Muide, Riina Leidsalu on Kullamaa Keskkooliga seotud 1977. aastast alates, kui ta siin 2. klassi õppima asus. Pärast keskkooli lõppu oli õpetajaid vaja, nii ta 1987. aastal samasse tööle jäigi. Vahepeal õpingud Tartus Õpetajate Seminaris, ja 1991. aastast juba täieõigusliku õpetajana Kullamaa Keskkoolis. „Ma ühes riigis (ENSVs) lõpetasin oma erialase ettevalmistuse ja teises riigis (EVs) hakkasin tööle. Aeg oli keeruline, siin oli kindlustunne suurem, ehkki Tartu meeldis ja meeldib mulle väga,“ sõnas ta ise oma kodupaiga-truuduse kohta. Meelis Välis on Kullamaal koolijuht olnud üle 15 aasta, ta alustas siin 2003. 

Riina Leidsalu ja Meelis Välis

Kas mäletate, millal ja kuidas hakkasid digivahendid Kullamaa kooli õppetöösse vaikselt jõudma? „Ega päris ilma ei ole kool kunagi olnud, aga spetsiaalset ettevalmistust digivahendite kasutamiseks õppetöös paljudel õpetajatel ei olnud. Suurima tõuke arenguks andis see, kui projektorid said kõikidesse klassidesse ja saime uued sülearvutid,“ ütles Meelis Välis. 

Riina Leidalu sõnas, et tema võttis oma tundides digi- ja nutivahendid kasutusele täitsa vabatahtlikult ja juba üsna ammu. „Mulle sobib digi hästi, see aitab mul tööd kergemaks teha. 1991. aastal hakkas üks entusiastist õpetaja koos vanemate poistega looma arvutiklassi. Siis vaikselt hakati koolitusi tegema,“ meenutas ta ja oli nõus, et digielementidega ainetunni ettevalmistus võib algul palju aega võtta, aga edaspidi on ju kõik vajalik olemas, ainult otsi välja ja kasuta. „Püüan võimalikult palju leida uusi asju ja neid kohe katsetada. Vaieldamatu lemmik on Learning Apps, seal saan kaasata ka õpilased õppevara ette valmistama.“

Õpetajad "DigiKiirendi" koolituse kodutööd arutamas

Möödunud kevadel võttis kooliga ühendust Lääne-Nigula valla haridusnõunik Kaie Talving ning pakkus võimalust osaleda HITSA nõustamis- ja koolitusprogrammis „DigiKiirendi“. Pakkumine tekitas huvi ja õpetajatega sai läbi räägitud, seda enam, et Digipeeglis ehk kooli digiküpsuse enesehindamise mudelis küsimustikku täites saadi tagasihoidlik tulemus. „Kui õpetaja käib üksinda koolitusel, siis tal on raske õpitut kõigile edasi anda. Kui koolitaja on siin ja kõik saavad koos õppida, on hoopis teine asi. Ühistegevus loob ühistunde. "DigiKiirendi" koolitustel oli seda hästi näha. Kui kodutöid pidi tegema, siis aidati üksteist. Või kui koolitaja ei jõudnud kohe abivajaja juurde, siis kolleeg tõusis, läks ja aitas," ütles Välis. Eks oli ka koolituses kahtlejaid, igaüks ei ole ju arvutiga sinasõber. Aga kõik tulid toime ja koolitajate ning nõustamist pakkunud haridustehnoloogi Airi Aaviku aadressil ei oldud kiidusõnadega kitsid. 

2. ja 4. klassi õpilased käisid I õppeperioodi viimasel päeval, digikoolipäeval maastikumängul, kus kasutasid Actionbound keskkonda

Kinnitust sai ka, et kolleegilt kolleegile õpetamise vorm on tulemuslik. „Nii põnevaid asju on internetist leida, miks ma neid ainult endale hoian,“  põhjendas Riina Leidsalu, miks ta aeg-ajalt kolleege koolitab. „Kui veebipõhiseid töövahendeid pidevalt ei kasuta, siis ununeb. Ütlen arvutitundides ka õpilastele, et tehke märkmeid. Mul on mõne töövahendi puhul samm-sammult kirja pandud, kuhu tuleb vajutada või kuhu kastikesi lohistada, hea on meelde tuletada.“

Direktor Meelis Välis jäi väga rahule juhtkonnale pakutud digikoolitusega. „Õppejuht, huvijuht ja mina, see ongi kogu juhtkond,“ sõnas ta muigamisi. „Aga juhtkonna koolitusel osalesin mina, õpetajad Riina Leidsalu ja Heli Mäe. Ise tunnen, et selle koolitusega sain ma iseendale nii palju aega juurde ja sain vastutust hajutada.“ 

Õpetaja Heli Mäe

Nende projekt nägi ette koolisisese info viimise Google Drive´i. Senine praktika oli, et reede hommikul kogus direktor järgmise nädala ürituste-sündmuste-nõupidamiste-koolituste info õpetajatelt kokku või otsis seda ise, vormistas dokumendi ja siis vaadati see juhtkonna nõupidamisel üle. Esmaspäeval saatis direktor dokumendi õpetajatele meililisti ja lapsevanematele omakorda selle info, mis neid puudutas. „Nüüd teen Google Drive´i info põhja valmis ja panen kirja asjad, mis mina tean. Iga õpetaja lisab sinna ise oma info. Ei jää enam midagi välja, ja ka arutelud ei ole enam nii pikad. Me kõik koos teeme seda, vastutus info korrektsuse eest on kõigil. Väike muudatus, aga oli vaja, et keegi näitaks selle võimalikkust,“ tõi Meelis Välis näite koolitusel õpitust.

Kas Kullamaa Koolis on õpilastele nutiseadmete kasutamise reeglid? „Vahetunnis ei ole keelanud meil nutitelefonis olla. Ei ütleks, et kõik seinaääred on nutiseadmetega lapsi täis. Väiksemad võivad vahetunnis koridoris joosta ja mängida, ka valju häält teha, kui vaja. Nad tahavad liikuda ja ennast välja elada. Kui „nutisport“ väga hakkab võimust võtma, eks siis tuleb reeglid kehtestada, praegu ei ole vaja läinud,“ ütleb koolijuht. 

„On hea, kui neil on oma nutiseade olemas. Paljugi mis võib kooli tehnikaga juhtuda. Kui olen öelnud, et ole hea, kasuta täna oma nutiseadet, ei ole mitte kunagi kohanud vastuseisu. Mõni isegi küsib, et kas võin oma seadmega töötada,“ kinnitas Leidsalu. 

HITSA alustas 2018 augustis uut programmi DigiKiirendi, mis kestis detsembri alguseni. See on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osales kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Kool ja Hagudi Põhikool. Koolitused lähtusid konkreetse kooli vajadustest, suunasid koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetasid koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Uued koolimeeskonnad alustavad õige pea, 18 kooli Pärnu-, Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaalt. 2019. aasta teiseks pooleks valitakse koolid ja kutsutakse programmi märtsis-aprillis 2019.

Fotod: kooli arhiiv ja HITSA. Avafoto on tehtud pilootprogrammi lõpuüritusel 4. detsembril 2018 Järveküla Koolis.

Samal teemal:

• Risti Põhikool sai „DigiKiirendist“ hoogu juurde
• "DigiKiirendi" aitab luua ühtset arusaama digivahendite kasutamisest õppetöös
• Muusikaõpetaja Pilvi Pärnapuu tunnis on nii laulu, pillimängu kui QR-koode

Eesti õpilaste seas osutus parimaks noortõlkijaks Liisa-Maria Komissarov Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Liisa-Maria õpib 11. klassis ning võistlusteksti tõlkis ta inglise keelest eesti keelde. Lisaks võõrkeeltele huvitub Liisa-Maria ajaloost ning armastab lugeda ja teatris käia. Ta on õppinud ka rootsi, vene, prantsuse ja ladina keelt. Žüriile avaldas muljet Liisa-Maria sorav sõnakasutus ja hea emakeeleoskus, samuti oskus teksti sisu koos emotsioonidega edasi anda. „Tõlkimiseks ette antud tekst oli väga huvitav ja nüansirikas ning olen tänulik sellise võimaluse eest ennast proovile panna,“ ütles värske võitja.

Kõik 28 gümnaasiumiõpilast – iga liikmesriigi võitja – kutsutakse kevadel Brüsselisse, kus neile antakse kätte auhind ja korraldatakse kohtumine Euroopa Komisjoni kutseliste tõlkijatega.

Juba kaheteistkümnendat korda toimunud tõlkevõistlust iseloomustab jätkuvalt suur toetus ja pühendunud osalejaskond. Sel korral tõlkis 3252 õpilast kogu EList tekste Euroopa kultuuripärandi teemal. Õpilased esitasid kokku 154 keelepaari vahelisi tõlkeid. Eestist osales tõlkevõistlusel 30 õpilast. Valdavalt tõlgiti inglise keelest, kuid esitati ka prantsuse, saksa, rootsi ja soome keelest tõlgitud töid. Lisaks Hugo Treffneri Gümnaasiumile võtsid eelmise aasta novembris toimunud võistlusest osa Hiiumaa Gümnaasiumi, Jüri Gümnaasiumi, Pärnu Koidula Gümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased.

Eelarve, personali ja tõlkimise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Günther H. Oettinger kommenteeris konkursi tulemusi järgmiselt: „Noored on andekad ja nende keeleoskus muljetavaldav. Keelte õppimine on tänapäeva ühiskonnas ülioluline. Keeleoskus avab rohkem töövõimalusi ning aitab inimestel paremini mõista teisi kultuure ja teiste seisukohti. Soovin, et kõik võitjad ja osalejad jätkaksid keeltega tegelemist ja jagaksid oma keeltearmastust ka teistega.“

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on tõlkevõistlust „Juvenes Translatores“ (ladina keeles „noored tõlkijad“) korraldanud alates 2007. aastast. Selle eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub kõikides osalema valitud koolides kogu ELis ühel ajal. Tõlketöid hindavad Euroopa Komisjoni tõlkijad.

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiteade