Teemaveerandid

 “Iga riik on loodud selleks, et püsida igavesti - eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine üle aegade on Eesti riigi alusmõte. Sada aastat pärast riigi sündi on õige aeg seada sihte tulevasteks aastasadadeks. Sellepärast ongi mõttekas vaadata ettepoole, tulevikku - nii hästi kui oskame, st parima akadeemilise ja intellektuaalse võimekusega, mis meil on,” ütles EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho.

Festivali eestvedaja Maiu Lauringu sõnul on paratamatu, et tulevik toob kaasa üha rohkem muutusi ning et inimesele on loomuomane olla nende suhtes ettevaatlik. “Seitsmendal Arvamusfestivalil küsime, millist tulevikku ise loome tänaste valikute, tegude ja sõnadega? Kaasates parimat teadmist ja arvestades inimliku ettevaatusega, arutame koos, millist tulevikku soovime ning teeme ühisloomes algust sellise tuleviku kujundamiseks,” ütles Lauring.

Rahvusülikooli 100. sünnipäeva aastal on tuleviku mõtestamisel eriline tähelepanu Tartu Ülikoolil ja teadlaste rollil avalikus diskussioonis. “Rahvusülikool 100” projektijuhi Kadri Asmeri sõnul on oluline mõista, et sada aastat eestikeelset kõrgharidust on kingitus kogu Eesti riigile ja see ei ole ainult ühe ülikooli uhkus. “Rahvusülikooli ülesanne on olla ka ühiskondliku arengu eestvedaja ja probleemidele lahenduste pakkuja, seistes seejuures eestikeelse kultuuri ja teaduse eest,” ütles Asmer.

Tuleviku täpsemaks orientiiriks on seatud aasta 2035, mis on ka Eesti riigi uue pikaajalise strateegia koostamise aluseks. Arvamusfestivali ideekorjesse on oodatud arutelud, mis aitavad lahti seletada mõnd keerulist teemat, luua paremat mõistmist eriarvamusel osapoolte vahel, tutvustada uut teadmist, pakkuda nutikaid lahendusi või küsida küsimusi, millele vastust veel pole. Nagu ikka on oodatud arutelud kõigilt, nii üksikisikutelt kui asutustelt, ettevõtetelt, vabaühendustelt ja võrgustikelt.

Arutelude ideekorje on avatud 31. jaanuarini. Ideekorjesse saabunud arutelusid hindab Arvamusfestivali 10-liikmeline eestvedajate meeskond. Iga arutelu hinnatakse neljas kategoorias (põhjendus, eesmärk, aruteluvorm, osalejate mitmekesisus) ning tulemuste pinnalt moodustub arutelude edetabel. Seejärel jaotatakse temaatiliselt sobivad ideed arutelualadele. Arutelualade ettevalmistus algab koostöös arutelude korraldajatega märtsis, et juuni alguses festivali kava avalikustada.

Oma idee saab teele panna Arvamusfestivali kodulehel asuva vormi kaudu. Küsimuste korral palume kirjutada aadressil info@arvamusfestival.ee ning festivali korraldajad annavad suunavat nõu. Arvamusfestival toimub 9. ja 10. augustil Paides.

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Arvamusfestivalil osales aruteludes 10 000 inimest
• Arvamusfestivali kultuuriprogramm rikastab Paide kultuurielu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et täienduskoolitustel osalemine peab arenevas ühiskonnas saama loomulikuks elu osaks. „Nii Eesti majandus kui ka tehnoloogia arenevadkiiresti ning see seab meie inimeste kvalifikatsioonile pidevalt uusi nõudmisi. Enese täiendamiseks peavad olema tagatud kvaliteetsed ja paindlikud õppimisvõimalused.“

2017. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud 952 asutust. Neist 904 täitsid seadusest tulenevaid majandustegevusega kaasnevaid kohustusi ning on jätkuvalt registris. Ministeerium soovitab alati kontrollida, kas täienduskoolitusasutus on EHIS-es, sest ainult neile asutustele laienevad mitmed eelised nagu õppepuhkuse ja tulumaksutagastuse pakkumise võimalus.

Kogutud statistika täiskasvanukoolitust alustanud õppijate, väljaantud tunnistuste ja erineva mahuga kursuste kohta on eelkõige toeks koolituse tellijatele, rahastajatele ja kõikidele õppimishimulistele täiskasvanutele. Näitajate iga-aastane esitamine võimaldab hinnata koolituse läbiviija kogemust antud valdkonnas.

Täienduskoolituse valdkonnas tegutsesid enamasti erakoolitusfirmad, osalejaid oli aga enim ülikoolide pakutavatel kursustel, mis moodustas kõigist õppijatest 21,6 protsenti. Õppijate arvu poolest edastas jõudsalt teisi asutusi Tartu Ülikool, kus täiendõppes osales 34 914 inimest. Tallinna Tehnikaülikooli kursustel osales 15 478 inimest, järgnes Tallinna Ülikooli 12 500 õppijaga. Kuigi jätkuvalt on kõige levinumad lühemad, kuni kaheksa tundi kestvad koolitused, siis üha rohkem suureneb ka pikemaajaliste koolituskursuste trend, mida pakuvad eelkõige kõrgkoolid ja kutseõppeasutused.

Kõige populaarsemad on isikuarengu, keele- ja juhtimiskoolitused.

2017. aastal pakuti kõige rohkem koolitusi isikuarengu õppekavarühmas, kus õpetatakse ühiskonnas ja tööelus vajaminevaid oskusi nagu enesekehtestamine, suhtlemis- ja käitumisoskuste ning vaimsete võimete arendamine, argumenteerimine ja esinemine, tööotsimine jne. Sellistel koolitustel osales kokku 24 263 inimest ja korraldati kokku 3702 kursust.

Populaarseteks osutusid ka keeleõppe koolitused, mida toetas ka Eesti Töötukassa uus meede töötavatele inimestele. Võõrkeele ja eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistavatel kursustel osales kokku 23 527 inimest. Kokku korraldati 5233 kursust, millest 871 olid eesti keele tasemeeksamiteks ettevalmistavad koolitused.

Teadmisi juhtimisest omandas 23 216 õppijat. Juhtimise ja halduse õppekavarühm hõlmab nii tööjõu, logistilist, büroo- kui ka personalijuhtimist, lisaks ka ettevõtluse algkursuseid ja haldusteemasid. Just neid teadmisi vajavad töötajad karjääri edendamiseks. Kursuseid oli kokku 2136.

Kasutatud info täienduskoolitusasutuste ja nende tegevusnäitajate kohta seisuga 03.10.2018 on kõigile avalik ning leitav Eesti Hariduse Infosüsteemi veebilehelt www.ehis.ee.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Videokokkuvõtte tehtist leiate Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse FB-lehelt: https://www.facebook.com/hitsa.ee/videos/397005387727410/ 

Samal teemal:
 

• HITSA veebiseminar: eTwinningu uuenenud projektitöö keskkond
• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast

Stipendium annab õpetajatele vaba semestri,  mida nad saavad kasutada näiteks koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või hariduspoliitika kujundamiseks. Kuueks kuuks mõeldud stipendiumi said tänavu kolm õpetajat: Merit Karise, Kristel Lempu ja Merike Saar.

„Stipendium on mõeldud selleks, et kogenud õpetajad saaksid panustada kogu meie haridussüsteemi arendamisse ning tänavused saajad seda oma algatustega kindlasti teevad. Soovin neile edu ning indu oma heade mõtete teostamisel!“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Tänavused stipendiumisaajad plaanivad seda kasutada eelkõige uuenduslike või juba loodud materjalide väljatöötamiseks või edasiarendamiseks.

„Olen juba ammu mõtisklenud selle üle, et kõikidel haridustöötajatel peaks olema võimalus aeg-ajalt vabale semestrile,“ ütles Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog Kristel Lempu. „Just siis kas enesetäienduseks, teadustööks,  õppekirjanduse väljaandmiseks või millekski muuks. See aitaks läbipõlemist vältida, samas rikastaks Eesti haridusmaastikku. Mina plaanin eelnevat arvestades teha seda, mida ma oskan ja armastan: raamatuid kirjutada, peamiselt lugemise õppematerjale. Seni tegin seda töö, pere ja muude hobide kõrvalt. Nüüd saan Eesti lastele, sealhulgas ka erivajadustega lastele, jõukohaste ja õpetlike raamatute väljaandmisele pühenduda. Tänan selle võimaluse eest!“

Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise kinnitas, et haridusstipendiumile kandideerima innustas teda aasta-paar küpsenud mõte, et tuleks aeg maha võtta ja õpilastega tehtud loovprojektid üle vaadata. „Selleks plaaningi stipendiumi kasutada: lugeda uurimistöid ja teooriaid, panna kirja oma meetodid ja ülesanded ehk kokkuvõttes kirjutada ise õpik või ülesannetekogu, mida olen otsinud, aga seni pole leidnud. Ülesannetekogu eesmärk on pakkuda õpetajatele ja õpilastele viise, kuidas olla loov väga lihtsate vahenditega, märgata ja kasutada õppimiseks võimalusi, mis asuvad keeles, kultuuris, kodukohas.“

Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar kinnitas, et stipendium aitab tal edasi arendada juba loodud veebipõhist tööriista, mida õpetajad saavad ise, ilma välise abita, oma tunni jälgimiseks kasutada. „Oma doktoritöös uurin õpetaja vajadusi ning võimalusi tehnoloogia abil tõendusmaterjali kogumiseks klassiruumist, mis aitaks õpetamist veelgi paremini mõtestada. Stipendium kulukski just õpetaja enesevaatluse tööriista edasiarendamisele ja katsetamisele koolides, et võimalikult paljud õpetajad saaksid kogemuse, mis aitaks neil saada terviklikuma pildi oma õpetamisvõtetest (ja selle mõjust õppimisele). Loodame oma arendustega aidata kaasa tõenduspõhisuse juurdumisele õpetaja igapäevaelus, nagu see on tavaks saanud teistes valdkondades,“ ütles Saar.

Järgmine stipendiumivoor kuulutatakse välja järgmise aasta septembris. Kokku antakse välja kuni viis stipendiumi suurusega kuni 11 000 eurot.

Stipendiumi määramisel võeti eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks olid sel aastal õpikäsitus ja selle muutumine, kaasava hariduse rakendamine ning tervis, rõhuasetusega vaimsele tervisele. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Nick Morrison

Samal teemal:

• Noore uurija stipendium toetab innukaid noori teadustöö tegijaid
• Haridusstipendium annab õpetajatele vaba semestri enesetäiendamiseks

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse pühadetervituse leiab siit. Nutikat silma!

Projekti peamine eesmärk oli tõsta Ida-Virumaa lasteaiaõpetajate enesekindlust eesti keeles suhtlemisel.

Meie lasteaiast osales kaks õpetajat ja kaks abiõpetajat, lisaks oli projektis veel 11 lasteaeda Ida-Virumaalt.

Eesti keele oskus oli projektis osalejatel väga erinev. Meie juhendajad tegid kõik endast oleneva, et me ei pelgaks eesti keeles rääkida ja tunneksime end suheldes mugavalt.

Õppepäevad ja harjutused olid lõbusad, aktiivsed ja mitmekesised. Palju tehti keele- ja muusikamänge õues, pandi kokku minilavastusi, tehti koos süüa ja degusteeriti valmistatut.

Tahaksime jagada muljeid teisest kahepäevasest kohtumisest, mis toimus oktoobis Nelijärve puhkekeskuses.

Esimesel päeval jagati osalejad kahte gruppi. Igaüks võis külastada kahte meistriklassi, mis kumbki kestis poolteist tundi.

Esimeses meistriklassis kuulasime eesti keeles erinevaid jutukesi ja siis panime kuuldu paberile: tuli kas joonistada või teha origami. Meie jaoks oli see uus lähenemine, mida oma töös polnud varem kasutanud.

Teises meistriklassis laulsime laule eesti keeles, mängisime laulumänge, tantsisime ja mängisime ringmänge. Keeleoskuse arendamiseks lugesime vanasõnu ja lasteluuletusi.

Päeva teises pooles meisterdasime nukke. Meisterdamise tegi eriliseks see, et me ei kasutanud niiti ega nõela. Meile anti kangas, millest püüdsime vormida nukke, linde ja jäneseid.

Siis jagati osalejad gruppideks ja iga grupp valmistas järgmiseks päevaks ette väikese teatrietenduse. Meie grupis olid kõik Vaivara lasteaia töötajad, kokku neli inimest. Valisime lavastamiseks lihtsa jutu „Kuidas loomad endale sabad said“. Selle jutu olime lastega lavastanud eelmisel aastal teatripäevaks.

Stsenaariumi kirjutasime eesti keeles, käepärastest materjalidest valmistasime dekoratsioonid ja kostüümid. Ka muusika iga tegelaskuju ilmumise juurde mõtlesime kiiresti ise.

Järgmisel päeval esitas iga grupp oma väikese näidendi. Kõik variandid olid suurepärased, liigutavad ja lõbusad. Kohe oli näha, et „näitlejad“ olid oma ala professionaalid!

Meie muinasjutt tuli välja särav, ja see lõppes toreda ringmänguga „Püüa saba“.

Meie juhendajad olid rahul, et kõik projektis osalejad rääkisid omavahel eesti keeles. Paljud küll vigadega ja žeste ning miimikat appi võttes, aga ikkagi rääkisid! Ja see oligi projekti peamine eesmärk. Projekt lõppes novembris. Täname juhendajaid Jelena Seppa, Piret Kukke ja Külli Mõtslat, tänu neile õnnestus projekt 100%! Meie lasteaia meeskond otsustas korraldajaid tänada purgitäie küpsistega, mille lapsed ja õpetajad olid koos kokandustunnis küpsetanud.

Projekt „Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri“ on lõppenud. Kõik osalejad said diplomi ja koos söödi lõpüritusel torti. Aitäh ja rohkem selliseid projekte!

Loo ja fotode autorid on Vaivara Lasteaia õpetajad Aleksandra Gorodnitševa, Nadežda Išanjazova, Olga Tšuvilskaja, Ingrit Sedakova

Samal teemal:

• Keelesilla loomine läbi pärimuskultuuri

Valikvastustega küsimused panevad proovile vastaja teadmised Jaan Tõnissoni osast Eesti riigi ajaloos. Küsimused sobivad vastamiseks kõigile huvilistele. Tänavu tähistati Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva. 

Koodi Jaani dekodeerimine - Jaan Tõnisson on ikka ajast ees

Samal teemal:

• Internetikasutust tuleb lastele õpetada
• Eesti õpetajate lemmiktöövahendid 2017

Näitena võib tuua Rääma Hackathoni ning Pärnumaa noorte inspiratsioonipäeva.

Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev on traditsiooniline üritus, mis annab õpilastele (ja noortele huvilistele) suurepärased võimalused oma ettevõtlikkuse arendamiseks. 

Koostöös SA Pärnumaa Arenduskeskusega ja Rajaleidjaga aitasid 2018. aastal üritust korraldada Pärnu Rääma Põhikooli 5. kuni 9. klassi noored. Nende jaoks oli tegemist suure väljakutsega. Maakondlikul tasandil oli inspiratsioonipäev suurüritus, kuhu registreerus üle 500 osavõtja. Üritus toimus Pärnu hotellis Strand, mis on hea koht ägeda inspireeriva noorteürituse läbiviimiseks.

Meie kooli õpilased andsid soovitusi, mis teemasid võiks käsitleda töötubades, lisaks sellele oldi abiks seal, kus vähegi vajalik - tegemist oli suurepärase vabatahtliku tööga. Väikese preemiana said vabatahtlikud ise ka töötubades osaleda. 

Kõikidele haridusasutustele soovitus nr 4: alusta ettevõtlikke üritusi oma koolis/kogukonnas ning seejärel võta ette suurem väljakutse (maakond) ning aita oma maakonna noortel lennukad ideed ellu viia!

Loo autor on Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Koostööpäevad "Ettevõtlike noorte 3-võistlus ja õpetajate õpiüritus" kui näide koosõppimisest
• Nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" tulemused

„Koos omavalitsuste panusega jõuab õpetajate keskmine palk järgmise aasta prognoosi kohaselt 1500 euroni. Õpetajad peavad tundma, et neid väärtustatakse ning kindel töötasu kasv on osa sellest. Õpetajate palgatõus on kogu valitsuse jaoks prioriteet,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Õpetaja töötasu alammäär suureneb võrreldes 2018. aasta 1. jaanuariga 100 eurot, praegu on õpetaja töötasu alammäär 1150 eurot kuus.

Õpetajate töötasu alammäär lepitakse kokku läbirääkimistel, millest võtavad osa õpetajate ühendused ja kohalike omavalitsuste liitude esindajad.

Eestis on 533 üldhariduskooli ja 2018. aasta novembri seisuga on üldhariduskoolide õpetajate ametikohti 12 868.

Allikas: HTMi pressiteade

Võistlus toimus juba viiendat korda.

Minecrafti võistluse eesmärk on populariseerida programmeerimist ja arendada teisigi osalejatele olulisi 21. sajandi oskuseid. Laste poolt armastatud arvutimängu keskkond pakub selleks suurepärast võimalust, sest virtuaalsesse keskkonda ehitamine treenib osalejate ruumilist mõtlemist, ajaplaneerimise ja meeskonnatöö oskusi jpm. Võistluse teema seoti sel aastal Euroopa Kultuuripärandi aastaga, et noortel oleks võimalik ka paremini tuttavaks saada oma kodukoha ja -riigi ajaloo, rahvatraditsioonide ning tähtpäevadega. Võistlus toimus kõigis kolmes Balti riigis ning osalejad said tutvuda ka oma naaberriikides olulise kultuuripärandiga.

Võistlusel valis kohalik žürii, kuhu kuulusid esindajad Euroopa Kultuuripärandi aasta meeskonnast, Microsoft Eestist ja Vaata Maailma SA-st, välja parimad tööd kolmes vanusekategoorias. Hindamisel pöörati tähelepanu teemakohasusele, tehnilisele teostusele ja loomingulisusele. 

7-11aastaste seas osutus parimaks võistkonnaks Team54, kes ehitas detailse ja äratuntava Kuremäe kloostri. Järgmise vanusegrupi (12-14aastased) parim töö oli meeskonnalt Team55. Nende töö võimaldas jalutada mööda vanalinna tänavaid, külastada Taevaskoda ja uurida rehielamu sisemust. Vanima vanusegrupi (15-18aastased) võitis eelmisel aastal Baltikumi üldvõidu pälvinud meeskond Öökullid, kelle ehitatud Estonia teater pälvis selgi korral kõrgeima skoori ka Läti ja Leedu žüriidelt ning valiti Balti riikide parimaks tööks. Sel aastal püstitasid noored virtuaalkeskkonda muljetavaldavalt detailitäpse Estonia teatri. Ehitise muutis põnevaks Redstone programmeerimiskeele abil loodud valguslahendused, mida oli võimalik kontrollida suure saali valguspuldist. Samuti oli võimalik teatris vaadata lühikest etendust. Lisaks anti välja auhind parimale videole, mille pälvis meeskond Mooshroom stew, kes ehitas Muhu maalinna. 

“Loovus, koostööoskus, aja- ja tegevuste planeerimise oskus, probleemilahendusoskus, suhtlemisoskus... need on vaid esimesed pähe tulevad oskused, mis Minecrafti võistlusel osalejate tegevust kõrvalt jälgides täheldada võis. Kui lisada siia kultuuripädevus ja ka väga erinevate õppeainete teemad, näiteks keemilised elemendid ja nende kooslused, elektri juhtimine ja palju muudki, siis oli selle nädala jooksul võistlusel osalejatel õppimist või õpitu kasutamist väga palju,” kommenteeris võistlust Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Kristel Rillo, kelle lapsed ka ise võistlusest osa võtsid. “Programmeerimist nähakse tihti kui väga keerulist tegevust, kuid Minecrafti mängides kirjutavad lapsed oma tegevuse lihtsustamiseks koodi ilma, et seda programmeerimiseks oskavad lugeda. Loodan, et Vaata Maailma SA ja algatust eest vedavad ettevõtted pakuvad sellist elamust lastele ka edaspidi,” lisas Rillo.

Microsoft Eesti juht Mart Mäe kommenteeris, et tal on hea meel näha suurt huvi Minecrafti vastu: “Olen väga tänulik algatust vedavatele inimestele selle olulise töö eest. Minecraft on üks nendest mängudest, mida vanemad tahaksid, et nende lapsed mängiksid. Kui olin ise väike, siis ehitasin Legodest autosid ja lennukeid, just selliseid nagu mina tahtsin. Minecraft aitab sisuliselt lastel samuti ehitada endale sobiv maailm, kuid seda virtuaalses keskkonnas. Usun, et see mäng arendab lapsi täna sama palju, kui mind arendas kunagi Legodega mängimine.“

Minecrafti ehitusvõistlus toimub üle maailma toredaks traditsiooniks saanud IT-hariduse nädala KoodiTund (Hour of Code) raames. Selle nädala jooksul viisid vabatahtlikud juhendajad ja õpetajad läbi KoodiTunde üle kogu Eesti. Kokku osales KoodiTundides üle 50 kooli ja asutuse. KoodiTunde viiakse läbi spetsiaalse tunnikava abil, mis toetub õppemängudele www.code.org veebilehelt. Ettevalmistatud tunnikava võimaldab ka varem õpetamisega mitte kokku puutunud vabatahtlikel juhendajatel hõlpsasti KoodiTunde läbi viia. Lastele põnevates õppemängudes kasutatakse visuaalset programmeerimist, kus koodiridu asendavad graafilised plokid. 

Suure programmeerimise huviga paistsid teiste hulgas silma Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Võru Kreutzwaldi Kool. Mõlemas koolis said KoodiTunnis osaleda üle 300 õpilase. 

Eestisse toovad Minecrafti võistluse ja KoodiTunni Vaata Maailma SA, Microsoft Eesti, Tagasi Kooli, ITL ja MTÜ Robootika. 

Vaata videot parimast Baltikumi ehitisest.

Allikas: Vaata Maailma SA pressiteade

Samal teemal:

• Minecrafti ehitusvõistluse peavõit tuli Eestisse