Alu Kooli klassiõpetaja Marika Raudauk hakkas õpetajakutsele mõtlema keskkooli lõpus. Tänaseks on tal seljataga üle kolmekümne aasta õpetajatööd, Alu Koolis töötab ta 1982. aastast alates.
Alu kool avati 1982. aastal lastevanemate soovil. Õpetaja Raudauk alustas toona I klassiga, kus oli 24 õpilast. Ühtlasi oli ta lühikest aega ka kooli juhataja, 3-klassilisse algkooli tuli klasside lisandudes uusi õpetajaid leida. 1984 liideti kool lasteaiaga ja Marika Raudauk jätkas õpetajana. Õppinud on ta Tartu Pedagoogilises Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, erialalt algklasside õpetaja.
„Alus olen elanud ja töötanud tõesti pikka aega. Ka osa minu kolleege on staažikad õpetajad. Üks põhjus, miks nii pikalt just selles majas töötanud olen, ongi kolleegides. Me oleme muutunud ühtseks pereks, mõistame ja abistame üksteist. Tunneme kõiki lapsi ja nende vanemaid, ei ole anonüümsust,“ selgitab Marika Raudauk pika tööstaaži põhjuseid. Positiivne on ka 10-15 õpilasega väikesed klassid ja uus ning hubane koolimaja.
Alu Kool osaleb DigiKiirendis
Alu Kool on üks kuuest koolist, kes osaleb HITSA DigiKiirendi pilootprogrammis. DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud HITSA koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. „Me oleme tänapäeval palju seotud arvutitega, seega ma mõtlesin, et saab midagi uut teada, mida saab ka õpilastega kasutada,“ sõnab Marika oma mõtete kohta, millega koolitust augustikuus alustas.
Tahvelarvutid aitavad
Alu Koolis on õppetööks kasutada 20 tahvelarvutit ja õpetajad töötavad uute sülearvutitega. Igal õpetajal on oma päev, mil ta saab tahvelarvuteid rohkem kasutada. Igas klassis on projektor. Noor õpetaja, haridustehnoloog Gerda aitab alati, kui nõu või abi vaja. Igal klassil on kord nädalas tunniplaanis robootikatund.
Missuguseks digi- ja nutivahendite kasutajaks te ennast ise hindate, just õppetöös?
Digivahendeid ei kasuta ma pidevalt ehk kõige rohkem olen kasutanud projektorit. Arvutamiseks oleme lahendanud matetalgute ülesandeid (10monkeys Math World, https:/
Päris ilma digivahenditeta tänapäeval enam ei tule toime. Lastele meeldib väga, kui saab projektori abil suurelt huvitavaid pilte vaadata. Nad oskavad ise minna internetti ja trükkida aadressi ning selle kaudu teste täita. Kindlasti tuleb lapsi õpetada internetti kasutama ja rääkida ka interneti ohtudest ning sellest, miks ei ole kasulik väga pikalt arvutis olla. Lihtsalt mängida oskavad nad kõik, kuid peab tutvustama, kuidas saab arvutit targalt ja enda jaoks kasulikult kasutada. Digivahenditega on ka see mure, et alati ei hakka kõigil lastel tahvel tööle, see viidab lihtsalt aega, et kõik saaksid internetti.
Mida uut olete DigiKiirendi koolitustelt seni teada saanud?
Ma olen päris palju uut teada saanud, samuti mu kolleegid. Minu jaoks oli uus Google Drive´i kaudu tööde koostamine ja saatmine kolleegidele. Samuti teadmised video tegemiste kohta, QR-koodi kasutamine, veebipõhise ristsõna koostamine ja mõttekaart. Palju tuli teha kodus iseseisvalt tööd, sest teemasid oli palju ja tunde kõige omandamiseks vähe. Oma tundides plaanin tulevikus kindlasti kasutusse võtta õppesisulisi mänge ja teste, proovime QR-koode, ristsõna ja ideekaartide koostamist.
Kas soovitaksite teistel koolidel ja õpetajatel DigigKiirendi programmis osaleda?
Programmis soovitan osaleda, uued teadmised tulevad ikka kasuks. Programmi juhendajad-õpetajad (Veiko Hani, Mari Tõnisson ja Piret Luik) on meid väga hästi ja rahulikult õpetanud ning abistanud. Kõigile küsimustele oleme saanud vastused. Ma arvan ka, et õpilased peavad omandama oskused, kuidas arvutit kasutada info otsimiseks, tekstitöötluseks, mitte ainult kodus ühe ja sama mängu mängimiseks.
Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse uue programmi avaüritus toimus 28. augustil Kullamaa Keskkoolis. DigiKiirendi on üldhariduskoolide õpetajatele ja juhtidele suunatud koolitus- ja nõustamisprogramm, mis toetab tehnoloogia kasutamist õppetöös. Kuuekuulises pilootprogrammis osaleb kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool.
Fotod: erakogu
Samal teemal: