Teemaveerandid

„Saadud ülevaade kinnitab taas, et Eesti haridusasutused tegutsevad targalt ja läbimõeldult nii õppijate turvalisuse tagamisel kui kvaliteetse õppe pakkumisel,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Tagasiside aitab välja selgitada, millist tuge meie koolid vajavad, et ka koroonaviiruse leviku tingimustes saaksid õppijad parimat haridust ning õpetajatel oleks võimalik hästi oma tööd teha,“ lisas Reps. Ministeerium kogus samamoodi tagasisidet ka kevadise eriolukorra ajal.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti töötajad helistasid möödunud nädalal kõikidesse Eesti üldhariduskoolidesse ja kutseõppeasutustesse. 561 õppeasutusest on vesteldud praeguseks enam kui 530ga. Nendega, kellega möödunud nädalal suhelda ei õnnestunud, võetakse uuesti ühendust. Samuti võetakse ühendust koolidega, kelle esitatud küsimused vajavad täiendavat tähelepanu. Vajaliku toe pakkumiseks ja murekohtade välja selgitamiseks suhtleb ministeerium nii haridusasutuste kui koolipidajatega pidevalt ka edaspidi.

Väga paljud koolijuhtide küsimused puudutasid praegusest olukorrast tingituna tervisevaldkonda ning neile vastavad Terviseameti ja Eesti Perearstide seltsi koostatud juhised, mille ministeerium saatis välja täna koos täiendatud soovitustega koolielu korraldamiseks. Haridusasutustele ja koolipidajatele edastatud soovituste täiendamisel on lähtutud nii haridusasutuste tagasisidest kui igapäevaselt ministeeriumisse jõudvatest küsimustest.

Valmisolek distantsõppeks

Koolid kinnitasid tagasisides, et kevadisest distantsõppeperioodist õpiti palju. Kevadise koolielu analüüsimiseks ja parimate lahenduste kasutusele võtmiseks on toimunud õpetajatele koolituspäevi ja korraldatud kogemuste jagamist, panustatakse ka õpilaste digipädevuste arendamisse.

Distantsõppe juhendamine on õppeasutustes üldiselt läbimõeldud ning 75% koolidest kinnitab, et sellega probleem ei ole. Erinevalt kevadest, mil tekkis omajagu segadust veebiplatvormide paljususe tõttu, on õppeasutustes nüüd enamasti selgelt kokku lepitud, milliseid platvorme kasutada.

Korralduslikult kõige keerulisemaks peetakse õppetöö korraldamist samaaegselt nii õppeasutuses kui eneseisolatsioonikohustuse tõttu kodus viibivatele õpilastele distantsõppena. Sobiva lahenduse leidmisel on abiks haridustehnoloog, koolidel on võimalus nõu küsida ka Haridus- ja Noorteameti haridustehnoloogia infoliinilt.

Üldjuhul on koolid kontaktõppel, kuid valmistutakse võimalikuks distantsõppeks. Paljudes koolides viiakse juba praegu läbi osalist distantsõpet, eelkõige III kooliastmes ja gümnaasiumiosas. See võib tähendada näiteks mõnel kindlal nädalapäeval kodus õppimist või aegajalt üht distantsõppenädalat. Üksikutes koolides rakendatakse ka II kooliastmes aegajalt distantsõpet. On ka koole, kus distantsõppe valmisoleku säilitamiseks kavandatakse paar korda semestris toimuvaid e-õppe päevi, millega soodustatakse ühtlasi iseseisva töö ja ajajuhtimise oskuste omandamist.

Kontaktide vähendamiseks on kasutusel näiteks muudetud kestvuse või algusajaga tunnid, pikemad õuevahetunnid, õuesõpe, söögivahetundide harjutamine ning õppetöö korraldamine mitmes vahetuses.

Koolid on enamasti arvutitega hästi varustatud, ent toodi välja, et kui tekib vajadus laialdasemalt distantsõpet rakendada, oleks vaja tuge näiteks internetiühenduse tagamisel. Isikukaitsevahendi on koolidele üldjuhul tagatud. Pigem ei ole koolipere harjunud neid veel kasutama.

HEV-õppest ja eksamitest

Palju paremini kui kevadel, on läbi mõeldud HEV-õpilaste juhendamine võimaliku distantsõppe perioodi jooksul. Samas on ka selliseid HEV õpilasi, kelle juhendamine distantsilt oleks väga keeruline, mistõttu peetakse oluliseks tagada tuge vajavatele õpilastele võimalikult kauaks võimalus osaleda kontaktõppes. Sellest õppeaastast leiab E-koolikotist ka lihtsustatud õppekava järgi õppijatele mõeldud digiõpikud ning jätkuvalt tegutseb Rajaleidja kriisinõustamistelefon.

Palju tuli küsimusi selle kohta, kuidas toimub 2020/21 õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamine. Kevadisest eriolukorrast tingitud muudatuse kohaselt ei ole käesoleval õppeaastal õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine kooli lõpetamise tingimuseks. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö sooritamine on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust või praktilist tööd sooritamata. Praegu peavad kõik osapooled arvestama sellega, et põhikooli lõpueksamid ning riigieksamid toimuvad plaanipäraselt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• 252 õpetajat lõpetas distantsõppe ajal Digivõtme koolituse

TASUTA USA vahetusprogramm FLEX alustas kandideerimist uuele kooliaastale 2021/22 Ootame kandideerima 9. ja 10. klassi õpilasi TASUTA vahetusprogrammi Future Leaders Exchange, mis lennutab Eesti õpilased aastaks USAsse! Programm pakub täisstipendiumi, mis katab vahetusaastaga seotud reisi- ja elamiskulud. Isegi igakuine taskuraha on programmi poolt. Eestist on FLEX-i raames käinud vahetusaastal USAs umbes 60 noort. Avaldus tuleb esitada enne 15. oktoobrit 2020. Avaldus asub Internetis: discoverFLEX.org/flex Programmi vilistlane ja tuntust koguv bassihäälne laulja Kert Markus Valdek soovitab kandideerida FLEX-i: "Aasta Ameerikas aitas mul muutuda tolerantsemaks, leida iseennast ja oma teed muusikasse. Vahetusaasta FLEX-iga viis mind minu unistuse täitumisele lähemale ja ka nüüdki lähen tagasi Ameerikasse muusikat õppima Berklee muusikakolledžisse. "Informatsiooni programmi kohta leiab USA Suursaatkonna veebilehelt https://ee.usembassy.gov/education-culture/educational-exchange-programs/flexprogram/ ja Facebooki lehelt: FLEX Estonia, samuti Instagrammist: flexbaltics estonia.americancouncils.org

• Uued mudelid aitavad õpetajail hädavajalikke digipädevusi õpetada

Kandideerima oodatakse igas vanuses inimesi üle Eesti, kes tunnevad endas soovi pühenduda intensiivsele õppimisele ja enesearengule ning töötada selle nimel, et kõigil lastel oleks elus rohkem valikuid. Kahe aasta jooksul läbivad Noored Kooli osalejad ainulaadse õpetamise ja eestvedamise koolituse, mis aitab neil kujuneda muutuste eestvedajateks oma kogukonnas. Samal ajal töötatakse täiskoormusega tavakoolides, õpetades peamiselt 1.-9. klassi õpilasi.

Noored Kooli värbamisjuht Margot Lillemägi sõnas, et programmi otsitakse kolme tüüpi inimesi. “Esiteks noori ja vanu, kes ei karda väljakutset - hariduses on n-ö nurjatuid probleeme, mis nõuavad väga võimekaid lahendusmeelseid inimesi. Teiseks otsime hariduse armastajaid, kes on näiteks oma laste kõrvalt näinud õpetaja rolli olulisust. Ja kolmandaks inimesi, kes soovivad oma karjäärile uut mõtet - kes ei taha enam kahelda, kas valitud amet ikka muudab maailma paremaks,” ütles Margot Lillemägi.

Järgmisel aastal alustav 15. lend tuleb tõenäoliselt Noored Kooli programmi aegade suurim. Programmi kasvamist toetava Heateo Haridusfondi kaasasutaja Martin Villigu sõnul on Noored Kooli aastate jooksul tõestanud, et selle läbinud inimesed saavad haridusvaldkonna eestvedajateks ning töötavad ka edasi selle nimel, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. “Me näeme, et juba programmi käigus hakkavad Noored Kooli osalejad koolis ja kogukonnas suuri muutuseid ellu viima. Nende panus Eesti haridussüsteemi on aga veel suurem, kuna üle kolmveerandi programmi vilistlastest jätkavad tööd hariduses - õpetajana, koolijuhina või süsteemi teistel tasanditel,” täheldas Martin Villig.

Kandidaatidelt eeldatakse mistahes eriala kõrgharidust ning valmidust töötada programmis õppimise ajal kaks aastat ühes Eestimaa koolis õpetajana. Programmis osalemiseks tuleb kandidaatidel põhjaliku kolmeosalise valikuprotsessi käigus näidata oma motivatsiooni, suhtlemis-, koostöö- ja eneseanalüüsioskust, algatusvõimet ning õppimisega seotud väärtushinnanguid.

Kandideerimiseks tuleb täita ankeet Noored Kooli kodulehel  www.nooredkooli.ee. 15. lennu esimene kandideerimistähtaeg on 18. oktoobril.

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas

Mart Mini panuseks on elektrilise bioimpedantsi erinevad rakendused. Rahvusvahelises koostöös arsti- ja tehnikateadlastega on ta välja töötanud lahendused kaasaegsetele südamestimulaatoritele ja euromüntide ehtsuse kontrolliks. Koos Eesti arstide ja inseneridega on lahendamisel meetodid kardiovaskulaarsüsteemi diagnoosimiseks aordisisese vererõhukõvera mõõtmise ja analüüsi kaudu. Mart Mini uusimaks rakenduseks on teedrajav sensori prototüüp, mis monitoorib kopsude ventilatsiooni ja hapniku edasikandumist kudedesse vereringe kaudu. Uus sensor tõhustab COVID-19 diagnoosiga patsientide seisundi jälgimist ja ravi ning selle abil saab monitoorida hingamisraskuste käes kannatavate haigete hapnikuvajadust. Sensori lahendused on praegu patentimisel Euroopas, Ameerikas ja Hiinas. 

Tehnikaülikooli vilistlaskogu otsustas tunnustada Mart Mini tema panuse eest leiutaja, tippteadlase ning õppejõuna. „Mart Min on erakordse inseneri ja teadlase võrdkuju. Ta on koos mõttekaaslastega väsimatult rakendanud oma leiutisi, tehes meie kõigi elu paremaks, tervislikumaks ning ohutumaks. Mart Min on särava eeskujuna innustanud nii oma õpilasi, juhendatavaid kui ka teekaaslasi teaduses leidmaks innovaatilisi lahendusi,“ leidis Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatuse liige Ergo Metsla.

Mart Min on tehnikaülikooli IT-teaduskonna Thomas Johann Seebecki instituudi emeriitprofessor, kes on lisaks impedantsile tegelenud ka vektormõõtmise vahenditega elektrokeemiliste ja biomeditsiiniliste mõõtmiste tarbeks, aga ka atmosfäärifüüsika mõõteinstrumentide väljatöötamisel, näiteks telespektromeetri "Faza" loomisel kosmilise orbitaaljaama "Mir" jaoks. 

Mart Minil on 50 patentset leiutist ja kasulikku mudelit, 224 teaduspublikatsiooni ning ta on juhendanud 13 doktoriväitekirja. Praegu on tema juhendada 4 doktoranti. 2011. aastal oli ta väga väärika Euroopa leiutaja auhinna nominendiks. 

Täna on ta paljude väljapaistvate rahvusvaheliste erialaajakirjade toimetuskolleegiumide liige, teda on tunnustanud nii Eesti riik kui ka erialaorganisatsioonid üle kogu maailma.

Neljapäeval, 17. septembril tähistas Tallinna Tehnikaülikool pidulikult oma 102. sünnipäeva, lisaks aasta vilistlaste väljakuulutamisele promoveeriti 55 doktorit, anti kuus Mente et Manu medalit. Aastapäevakõne „Roheleppega seotud väljakutsed – kas võtame need vastu?“ pidas materjaliteadlane ja L’Oréal Baltic - UNESCO programmi stipendiaat Maarja Grossberg.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Rahvusraamatukogu fuajees avati kunstnik Timo Tootsi installatsioon „Säutsumasin“, mis kutsub külastajaid ajakirjandusrännakule. Teekonna alustamiseks tuleb masinal vaid kangi tõmmata ja oodata, millise säutsu eelmise või üle-eelmise sajandi ajakirjandusest masin välja prindib. 

Säutsumasin kasutab allikana Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR, mille põhjatud perioodikakogud on digiresident Tootsi sõnul põnev allikas, mis pakub vaadet erinevate ajastute igapäeva. 

„Tõmba kangi ja sind viiakse ajakirjandusrännakule mõnda päeva käesolevas, eelmises või üle-eelmises sajandis. Numbrite keereldes sobratakse rahvusraamatukogu ajakirjanduse arhiivides ning leitakse väljavõte loosiga sattunud kuupäevast. Pilust väljastatakse tükk toonast ajalehte,“ kirjeldab Toots masina toimimist. Nii annab „Säutsumasin“ külastajale lihtsa ligipääsu eri ajastute infovoole. 

Digiresidentuuri projekt on osa digikultuuri teema-aastast, selle eesmärk on luua sild kirja- ja digikultuuri vahele ning avada digikogusid. Projekti raames töötas maist augustini raamatukogus uue meedia kunstnik Timo Toots.  

Tootsil on varasemaid kokkupuuteid arhiivide ja muuseumide kogudega nii oma kunstiteostes kui ka tellitud näituseeksponaatides. Teda huvitavad virtuaalse ja füüsilise maailma kokkupuutepunktid, nende ühisosad ning ka vastuolud, samuti ajaloo ja tänapäeva vastandamine. 

Tema teoseid on eksponeeritud muuseumides, galeriides ja festivalidel Euroopas, USAs ja Aasias. 2012. aastal võitis Toots oma projektiga „Memopol-2“ Ars Electronica festivalil interaktiivsete kunstide grand prix.  

Timo Tootsi teos ootab rahvusraamatukogu fuajees avastamist 2020. aasta lõpuni; oktoobri lõpuni saab 6. korruse galeriis tutvuda raamatutega digikultuurist.  

Allikas: RRi pressiteade 

Korraldajate suureks üllatuseks osalesid ka õpilased Soomest ja Austraaliast.

Kokkusaamine oli peohõnguline, sest kolme Paide õpetaja Heli Prii, Eve Kraisi ja Tiina Kivimäe eestvedamisel ning Eesti Lugemisühingu ja Järvamaa Muuseumi toel peetav võistlus toimus juba 10. korda. Külla olid tulnud kodu-uurimise huviline Eesti Vabariigi kultuuriminister Tõnis Lukas, konkursi algusaastatest saati hea nõuga abis olnud Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik, alati mõtte-ergas ja abivalmis Eesti Lugemisühingu esinaine Mare Müürsepp.

Tänupäeval jätkus põnevaid tegevusi nii väikestele kui suurtele. Samal ajal kui juhendajad korrektsest eesti keele kasutamisest kõike teadva Tartu ülikooli emakeeleõpetuse dotsendi Helin Puksandi õpetussõnu kuulasid, käisid lapsed Pärnu jõe algust uurimas. Külalistele tutvustati Roosna-Alliku kaunist mõisahoonet. Toimus konverents, jagati rohkelt kiidusõnu võistlusel osalenutele ja nende juhendajatele. 2020/2021. õppeaasta võistluse teemaks valiti „Meie kodu vanad asjad“.

Kultuuriminister Tõnis Lukas pani konverentsil esinedes lastele südamele enne kusagile kaugele rändamist oma kodu hästi tundma õppida. 

Ajakirja „Hea Laps“ preemiaga said tunnustatud Evely Kaldma Haljala koolist (juhendaja Külli Heinla), Elsa Marie Kirs Saaremaa Ühisgümnaasiumist (juhendaja Merle Prii), Aadrian Müür Jüti Gümnaasiumist (juhendajad Monika Piil ja Kaili Kahro), Kristelle Torn Vastseliina Gümnaasiumist (juhendajad Anne Raag ja Kertu Torn), Suure-Jaani Kooli 5. klass (juhendaja Merike Jaska).

Järvamaa Muuseumi teadusjuht Ründo Mülts tunnustas õpilasi kümne aasta jooksul üle 850 kodu-uurimistöö koostamise eest: „See on tõepoolest väga-väga suur panus eesti kultuurilukku.“

Järvamaa Muuseumi eripreemiad

Timmu Saat (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste).  Põnev kooliteemaline uurimistöö. 
Kairiin Tõnise (Paide Hillar Hanssoo Põhikool, juhendaja Kairi Tõnise). Tubli Järvamaa aineline uurimistöö.
Leneli Lasn (Jõõpre Kool, juhendajad Ülle Vares ja Kairi Vainola). Ilusaima käekirja ja vormistusega  uurimistöö. 
Evely Kaldma (Haljala Kool, juhendaja Külli Heinla). Teaduslikkuse eripreemia.
Roosi Rütman. (Aegviidu kool, juhendaja Anneliis Liblik). Ilusaima käekirja ja vormistusega uurimistöö.
Eliise Viirna (Rocca al Mare Kooli Vodja Individuaalõppekeskus, juhendajad Janne Palu ja Anu Käärik). Tubli Järvamaa aineline uurimistöö
Hanna Suik (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste). Maaelu kajastamise eripreemia. 
Elizabeth Kelder (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii). Originaalsema teema eripreemia.
Karola Kuldsaar (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii). Originaalsema teema eripreemia.
Marleen Laigu (Haljala kool, juhendajad Merle Varek ja Külli Heinla). Lootustandva tulevase ajaloolase eripreemia. 

Üldvõitjad

3.-4. klass

Leneli Lasn (Jõõpre Kool, juhendajad Ülle Vares, Kairi Vainola)
Aadrian Müür (Jüri Gümnaasium, juhendajad Monika Piil, Kaili Kahro)
Lenna Kikkas (Jüri Gümnaasium, juhendajad Mirje Hagur, Karin Saan)
Romet Saarniit (Jüri Gümnaasium, juhendajad Mirje Hagur, Kristel Harak)
Elisabeth Valdmann (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Eve Vutt, Indrek Valdmann)
Kiur Kristjan Pero (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Karin Pero)
Miriam Paesüld (Jüri Gümnaasium, juhendajad Triin Tammistu, Maris Terno)
Kertu Liisa Rahuoja (Jüri Gümnaasium, juhendajad Kristin Uuemäe, Tiiu Rahuoja, Kaile Sander)
Timmu Saat (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Kairiin Tõnise (Paide Hillar Hanssoo Põhikool, juhendaja Kairi Tõnise)
Kaspar Heinla (Haljala Kool, juhendajad Külli Heinla, Mirjam Abel)
Kristelle Torn (Vastseliina Gümnaasium, juhendajad Anne Raag, Kertu Torn)

5.-6. klass

Evely Kaldma (Haljala Kool, juhendaja Külli Heinla)
Marleen Laigu (Haljala Kool, juhendajad Külli Heinla, Merle Varek)
Kaspar Möller (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Hanna Suik (Melliste Algkool-Lasteaed, juhendaja Sirje Jugaste)
Karola Kuldsaar (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Elsa Marie Kirs (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Luise Ling (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Elizabeth Kelder (Saaremaa Ühisgümnaasium, juhendaja Merle Prii)
Suure-Jaani Kool 5.klass (juhendaja Merike Jaska)

Videot sündmusest saab vaadata siit. 

Teksti autor: Tiina Kivimäe. Fotod avaldatud korraldajate loal. 

Samal teemal:

• Väikesed kodu-uurijad pidasid 9. tänupäeva nalja ja naeruga

Pärnumaa noorte kunstinäitus „Kunst, millest saab... ajalugu!“

Näitusel on põnev eellugu. Selle loomisel osales pea 800 Pärnu ja Pärnumaa noort. Möödunud sügisel ja talvel kaasati Paikuse Huvikooli eestvedamisel pea 800 Pärnu noort ülelinnalisse kunstitegemise projekti. Kaasamise eesmärk oli tekitada noortes kunstitegemise isu, julgustada neid end kunsti kaudu väljendama, õpetada orienteeruma üha enam visualiseeruvas maailmas ja tutvustada noortele Pärnu kunstiõppe võimalusi.
Kunstiprojekti raames valmis 35 visandiraamatut. Igas raamatus on 30 noori kõnetavat teemat, mis võimaldasid pildikeele abil väljendada oma mõtteid ja tundeid erinevaid kunstitehnikaid kasutades.

Visandiraamatud peatusid iga koostööpartneri juures nädalaks. Noored (juhuslik valim) said valida endale sobiva teemaga lehekülje ja luua sinna kordumatu ja autentse kunstiteose.

Nädala möödudes liikusid visandiraamatud järgmisesse varem kokku lepitud paika. Visandiraamatute kujundamine ja teemade loomine sai alguse juba eelmisel kevadel. Kujunduse ja teemade autoriks on Paikuse huvikooli õpilane Ketlin Kurrik. „Raamatu tegin looduslähedase ja neutraalse kujundusega. Teemad valisin põhimõttega, et need sobiksid nii vanematele kui ka noorematele kunstihuvilistele,“ ütleb Kurrik.

Kunstiprojekti avas seminar/koolitus õpetajatele ja noorsootöötajatele, kus tutvustati projekti sisu ja kunstitehnikaid, mis on sobilikud visandiraamatu piltide tegemiseks. Esimesed joonistused tegid noored raamatutesse huviharidusmessil Huvikas septembri alguses.

Kooliaasta lõpuks olid visandiraamatud täitunud noorte kunstiloominguga – kokku sai 688 unikaalset noorte rõõmudest, muredest, huvidest, hirmudest, tulevikulootustest, minevikusündmustest jms rääkivat pilti. Paralleelselt reaalsete visandiraamatutega, sai joonistada ka virtuaalsesse visandiraamatusse, mis on leitav Facebookis - Pärnumaa noorte sketchbook leheküljelt. Paberile joonistatud tööd digitaliseeriti ja ka need jäävad virtuaalkeskkonda vaatamiseks. Noortest ja koostööpartneritest koosnev hindamiskomisjon valis välja 37 enim kõnetavat tööd, mis prinditi lõuenditele ja neid töid sai vaadata suvel näitusel Pärnu Muuseumis.

Pärnu Muuseum säilitab tulevikuks visandiraamatud kui noorte elu kujutavad dokumendid.

Noorte kunstiprojekt on üks neljast innovaatilisest noorsootöö mudelist, mida Pärnus välja töötatakse. Tegevuste elluviimist toetab riiklikest ja Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest Eesti Noorsootöö Keskus.

Maara Vint ja stuudio Moongrowe

Näitus on pühendatud Maara Vindi saabuvale 65. sünnipäevale ja tema õpilasstuudio Moongrowe 10. tegevusaastale. Kunstnik Maara Vint kirjutab oma õpilastest ja stuudio Moongrowe loomisest:
„Meie stuudio sai alguse 2010. aasta sügisel, kui läksime sõbratar Virve Keemaniga Eesti Lastekirjanduse Keskusesse legendaarse mänguasja Teddy-karu sünnipäevale, kus küsisin Virvelt nii muuseas, äkki ta soovib, et ma õpetaksin talle maalimist. Virve oli meeleldi nõus ja varsti valmis tal minu juures väike õlimaal „Jõulutäht“. Kevadel liitus meiega Küllike Pärna, kellega koos joonistasime mitu aastat. Vahel osales ka Tuuli Rasso, kes 2013. aastal lõpetas EKA graafilise disaini eriala. 2015. aastal oli minu ja minu õpilaste esimene ühisnäitus keskraamatukogu väliskirjanduse osakonnas, kus otsustasime stuudiole panna nimeks Moongrowe. 

Selle nime valisime minu kollikoera Glance Moongrowe järgi. Sellest näitusest võttis osa ka Ester Vain, kes vahel koos meiega joonistamas käis. Samuti on stuudio liige minu abikaasa Villu Kask, kellega oleme teinud ühisnäituseid ja tal on olnud ka oma personaalnäitus. Stuudios oleme teinud akvarellmaale ja tušijoonistusi – lilli natuurist, merekarpe ja natüürmorte. Tuuli Rasso teeb akrüülmaali. Suvel oleme käinud looduses maalimas. Paari aasta eest liitusid meiega Merike Helde ja Kristina Kütt. Stuudiotunnid toimuvad minu kodus Vääna-Jõesuus, kus enne joonistama asumist loeme iga kord ikoonimaalija palve. Kullo Lastegaleriis toimuv näitus on valik meie 10 aasta jooksul valminud töödest.“

Käesoleval näitusel esinevad Maara Vint ja tema stuudio Moongrowe õpilased Merike Helde (1962), Küllike Pärna (1966), Virve Keeman (1967),  Kristina Kütt (1973), Tuuli Rasso (1965), Villu Kask (1957).

Allikas: Kullo Lastegalerii info

Hea Eeskuju konkurss toimub kolmeteistkümnendat korda. Konkursile saab esitada noori, kes on teistele mingil viisil eeskujuks, olgu see siis kohaliku kogukonna tasandil või üleriigiliselt. “Oluline ei ole teo suurus, vaid see, missugust mõju see teistele ühiskonna liikmetele avaldab. Näitame, et noored ei ole mitte ainult meie tulevik, vaid nad loovad tulevikku juba tänasel päeval,” ütleb Hea Eeskuju peakorraldaja Hanna Liis Suuder. Taotlusi saab esitada kuni 4. oktoobrini. 

Möödunud aastal pälvis Hea Eeskuju tiitli Avinurme Gümnaasiumi abiturient Katrin Kaarama, kes algatas Eestis uudse seebihokiturniiri, lööb kaasa kodutütarde ridades, mängib orkestris saksofoni ja on ka edukas noorsportlane. “Tänu sellele tiitlile olen saanud julgust veelgi ettevõtlikum olla. Kuna elan väikeses kohas, siis oli see tiitel oluline ka kogukonnale,” räägib Kaarama. “Lisaks olen hakanud märkama teisigi tegusaid noori enda ümber, neid tunnustanud ja vajadusel õla alla pannud, sest omast kogemusest võin öelda, et meeskonnatöö on kõige alus.”

Esitatud taotluste seast valib žürii välja 15 finalisti, kelle hulgast selgub laureaat. Konkursi patroon on riigikogu liige Kristina Šmigun-Vähi. Hea Eeskuju tiitli pälviv noor saab konkursi peatoetajalt Swedbankilt preemiaks 1500 eurot. Konkursi finaliste tänatakse noortekonverentsil Lahe Koolipäev toimuval tänugalal 18. novembril. Oma kandidaadi saab esitada juba täna aadressil heaeeskuju.ee/avaldus. Esitajaks võib olla nii eraisik kui ka asutus. 

Allikas: korraldajate info. Foto: Photo by Becca Tapert on Unsplash

Samal teemal:

• Esseekonkurss „Ka mul on õigus olla mina ise” ootab osalema
• Võistlus “Valede jaht” ootab noori veebivalesid paljastama

Mudelitele lisaks leiab veebilehelt digipädevus.ee ka mitmed digipädevuste õpetamisel kasulikud töövahendid.

Kriisikevadel aitas digitehnoloogia jätkata õppimise ja õpetamisega, suhelda ja probleemidele lahendusi leida. “Pärast koroonakevadet ei kahtle ilmselt keegi, et nii nagu kõigil elualadel, on ka õppetöös digitehnoloogial kindel koht,” ütleb Haridus- ja Noorteameti juht Ulla Ilisson. “Lihtsad ja selged digipädevusmudelid on loodud õpetaja abistamiseks, et tal oleks kergem neid riiklikus õppekavas ära toodud üldpädevusi õpetada. Nüüd ei pea iga Eesti õpetaja enam omaette ratast leiutama – tahame, et ta saaks keskenduda sellele, milles inimene tehnoloogiast parem on – õppija toetamisele.”

Sama kinnitab Harno digipädevuse töörühma liige, TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere: „Distantsõpe on teinud õpetajate digipädevuse heaks rohkem kui mitu aastat koolitusi – on toimunud suur hüpe. Et aga õpetajate ja õppijate oskusi kirjeldada ja hinnata, vajame ühtset raamistikku. Uute mudelite alusel ongi hea analüüsida, millised oskused vajavad tähelepanu ja mida teatakse juba piisavalt hästi. Mudelite kasutamine ei ole kohustuslik – see on võimalus neile, kes tahavad hinnata oma pädevusi või leida sobivaid koolitusi.“

Mis on digipädevus?

Digipädevus on suutlikkus lahendada probleeme digitehnoloogia abil. Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades on see kirjas ühe üldpädevusena, mida ainetundidesse lõimituna õppijas arendama peab. Oma digipädevuse arendamist eeldab ka õpetaja kutsestandard.

Digipädevusi põhjalikult kirjeldavate mudelite kõrval leiab veebilehelt digipädevus.ee veel kolm õpetaja töö lihtsustamiseks loodud tööriista:

Hindamiskriteeriumid toovad iga kooliastme kohta välja, mida õppija igas konkreetses valdkonnas peab oskama. See võimaldab koolidel sõlmida kergemalt kokkuleppeid, milliseid digipädevusi millise õppeaine raames arendada. 

Õpetaja enesehindamise küsimustik aitab analüüsida õpetaja digipädevust. 
Nii õpetamisel kui ka laiemalt, kõigile teemast huvitatutele on abiks digitehnoloogia mõistete sõnastik. 

Õpetaja digipädevusmudeli aluseks on Euroopa Komisjoni haridustöötaja digipädevuse raamistik DigCompEDU ning õppija digipädevusmudel tugineb digipädevuse raamistikule DigComp.

Digipädevusmudelid ja nende juurde kuuluvad materjalid töötas välja Haridus- ja Noorteamet koostöös Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi, Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi ekspertide ja mitmete tegevõpetajatega.

Lingid
https://digipadevus.ee

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpetaja digipädevuste hindamise mudel