Teemaveerandid

Aasta ettevõtlikuks õpetajaks valiti Elbe Metsatalu, kes õpetab Tallinna 21. Koolis ja kahes Pärnu koolis, aasta õppuriks Tallinna 21. Kooli õpilane Merilin Priilinn-Türk ning ettevõtlusõppe mentoriks Ander Hindremäe. Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija on Jane Mägi Kuressaare Ametikoolist.

Minister Mailis Repsi sõnul on kõigi kandidaatide ettevõtlikkus ning tahe ja suutlikkus midagi ära teha on imetlusväärne. “Need õpetajad, edendajad ja mentorid on näidanud väga head eeskuju, kuidas saab muuta õppimise huvitavaks ja eluliseks. Tunnustuskonkursile esitatud õppurid on suurepäraseks näiteks, kuidas võtta õppetööst maksimum ning rakendada omandatud teadmisi ja saadud kogemusi ka praktikas,” ütles Reps.

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põlva Gümnaasium, kus usutakse, et igast ettevõtlikust inimesest ei pea saama ettevõtjat, aga iga ettevõtja peab olema ettevõtlik. Põlva Gümnaasium on kool, mis toetab ja julgustab igakülgselt ettevõtlikkuse arendamist õpilastes. Kahe tegutsemisaasta jooksul on pakutud võimalust õppida majandus- ja ettevõtlusõpet ning turundust. Õpilasfirmasid on selle aja jooksul olnud 27, tänavu on lisandumas 13 uut firmat. Õpilased on külastanud maakonna ettevõtteid ning ettevõtlusõppe programmi on kaasatud nii õpetajaid kui lapsevanemaid mentoritena. Tänavu sügisest kuulub Põlva Gümnaasium ka Ettevõtliku Kooli võrgustikku.

Silmapaistvate nominentidena said ettevõtlusõppe edendamise eest tänukirja Maret Lepiksaar Keila linnavalitsusest ja Antsla Gümnaasium.

Aasta ettevõtliku õpetaja tiitli pälvis Elbe Metsatalu, kes on ettevõtlusõpetaja Pärnu Ühisgümnaasiumis, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ning Tallinna 21. Koolis. Elbe Metsatalu on mitmekülgsete õpimetoodikate looja ning rakendaja, tunnustatud lektor täiendõppes ning teeb tihedat koostööd ettevõtete ja ettevõtjatega. 21. Koolist alguse saanud mini-minifirmade programm on osutunud väga populaarseks ja seda metoodikat kasutavad juba kümned koolid üle Eesti. Igal õppeaastal osaleb Elbe Metsatalu tundides üle saja õpilase, kes tegutsevad rohkem kui 20 mini-minifirmas.

Silmapaistva tegutsemise eest said tänukirja ettevõtlikud õpetajad Liivia Rebane Antsla Gümnaasiumist ja Birgit Peterson Pärnu Koidula Gümnaasiumist. 

Aasta ettevõtlusõppe mentor on Tallinna Lennujaama infoteeninduse juht Ander Hindremäe, kes juhendab, nõustab, innustab ja jagab iganädalaselt oma oskusteavet noortele ettevõtlushuvilistele õpilastele. Ander Hindremäe alustas oma kogemuste jagamisega juba Tallinna 21. Kooli õpilasena ning pärast gümnaasiumi lõppu sai ta JA Eestist ettevõtlusmentori tunnistuse. Ta on juhendanud 36 õpilasfirmat. Teist aastat on ta Tallinna 21. Kooli ettevõtlusmentor õpilasfirmade programmis, juhendades Eesti ühte suurimat ettevõtluskursust rohkem kui 60 õpilasega. Ander Hindremäe on noorte jaoks suur eeskuju, keda austatakse ja hinnatakse kõrgelt.

Silmapaistva tegutsemise eest mentorina said tänukirja MTÜ Ettevõtluslaager eestvedaja Kalle Pilt, Vamp Digital juht Kristjan Kolbre ja Greenstep Solutions OÜ juht Anu Ruul.

Aasta ettevõtlik õppur on Tallinna 21. Kooli 12. klassi õpilane Merilin Priilinn-Türk, kes peab õpilasfirma Best Ice tegevjuhi ametit. Best Ice toodab Kalevi kommidega jäätiseid ning neil on kommide suurtootjaga partnerlusleping. Best Ice on saavutanud Eesti õpilasfirmade võistlusel teise koha ja osalenud paljudel erinevatel sündmustel. Näiteks oli Merilin oma toodanguga väljas Paide arvamusfestivalil ettevõtlusõppe arutelualal ning ütles sõna sekka ka ettevõtlusõppe teemal. Teadmishimulise õppijana on Merilin osalenud koolitustel, kirjutanud ja taotlenud rahastust erinevatele projektidele ning viinud läbi koolitusi ja töötubasid kaasõpilastele. Merilini entusiasm, töökus, õppimisvõime, ettevõtlikkus, katsetamisjulgus ja sõnaosavus ei jää märkamata koolis ega koolivälises tegevuses.

Tänukirjaga tunnustati veel Tartu Mart Reiniku Kooli õpilast Anita Algust.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks valiti Kuressaare Ametikooli IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Jane Mägi. Ta on võtnud oma südameasjaks kutsehariduse populariseerimise ning ettevõtluse ja ettevõtlikkuse sidumise kutseharidusega. Jane Mägi tegutseb läbimõeldult selle nimel, et kutsekoolides oleks noortel võimalik tegeleda ettevõtlusega ja olla ettevõtlik. Kuressaare Ametikoolis on ta suutnud siduda õpilasfirmade toimetamised õppetööga. Tema eestvedamisel on tegevustesse kaasatud väga suur koostööpartnerite ring – ettevõtjad, kolleegid ning teised koolid nii maakonnast kui kaugemalt. 

Tänukirja said Tallinna Tehnikaülikooli professor Urve Venesaar ning sama kooli programmijuht ja lektor Martin Toding.

Pildil (vasakult esimene) Jane Mägi, Elbe Metsatalu, Põlva Gümnaasiumi direktor Alo Savi, Ander Hindremäe ja Merilin Priilinn-Türk

Auhindadeks on ettevõtlikule õpetajale, ettevõtlusõppe mentorile ning Edu ja Tegu aasta tegijale Pärnu Juhtimiskonverentsi piletid, õppurile pääse sTARTUp Day Ärifestivalile ning edendajal on võimalus õppida meeskonnakoolitusel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustati ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks ettevõtlusõppe programmi veebilehel. Nominente oli viies kategoorias kokku 35.

Mullu pälvis aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli Võru Gümnaasium, aasta ettevõtluse õpetaja oli Marje Vaan Pärnu Vanalinna Põhikoolist, aasta mentor Põlvamaa ettevõtja Kuldar Leis, ettevõtlik õppur Marten Soeson Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumist ning Edu ja Tegu aasta tegija Katrin Kivisild sihtasutusest Innove. 

Ettevõtlusppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade. Avafoto tunnustusürituselt: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• Parimate ettevõtlike õpetajate ja ettevõtlusõppe edendajate kandidaatide esitamise tähtaeg läheneb

TalTechi ja EKA ühisõppekava „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ üliõpilased panustavad oma teadmiste ja oskustega rahvusvahelises tudengite demoprojektis IGLUNA, kus osaleb kokku tudengeid 14 Euroopa ülikoolist. Projekti eesmärgiks on omavahelises koostöös ja võrgustikes ettevõtlusega arendada uusi tehnoloogiad võimaldamaks inimesel asustada Kuud. Projekti demo toimub 2019. aasta juulis Šveitsi Matterhorni jääkoopas.
  
Teisipäeval, 27. novembril külastab TalTechi Tatiana Benavides Lausanne'i Tehnikaülikoolist ning Euroopa Kosmoseagentuuri Šveitsi Kosmosekeskusest, et lähemalt arutada rahvusvahelist tudengite demoprojekti IGLUNA Kuu asustamise lahenduste loomiseks ning TalTechi tudengite osa selles. 
  
Projektis osaleb 20 tudengit TalTechi ja EKA ühisõppekavalt „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ ning tehnikaülikooli elektroonika, tarkvarateaduse ja tervisetehnoloogiate erialadelt.
  
Uusi tehnoloogiaid demonstreeriva koostööprojekti fookuseks on inimasustuse rajamine jäässe. Selleks arendavad tudengid võtmetehnoloogiaid, mis võimaldavad elu külmunud ja isoleeritud keskkonnas. Eesti tudengite fookuseks on leida uusi tehnoloogiaid Kuu asustamiseks ning nende töö kaugemaks eesmärgiks ka parem elu Maal.
  
TalTechi ja EKA tudengid lahendavad astronautide igapäevaeluga seotud teemasid ning üritavad tagada nende heaolu Kuu-asumi piiratud, isoleeritud ja mikrogravitatsiooni tingimustes.
  
Eesti tudengite arendusprojektide teemad on:
- inimese terviseseisundi mõõtmine ja nende tulemuste integreerimine igapäevaellu;
- elukeskkonnas nutikas energia juhtimine;
- treeningseade mikrogravitatsiooni keskkonnas.

TalTechi ja EKA ühisele magistriõppekavale „Disaini ja tehnoloogia tulevik“ saab sisse astuda alates 1. jaanuarist 2019.

Allikas: TalTechi info. Foto: Unsplash, Kym

Samal teemal:

• Noored otsivad koos tuntud asjatundjatega lahendusi digimaailma proovikividele
• TalTech paneb üheks päevaks Soomes püsti pop-up-ülikooli

„Tulles õppima kelneri eriala on hea võimalus omandada oskused suvel restoranides töötamiseks,“ rääkis ametikooli turismiteeninduse õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „Õppekava keskendub klassikalisele restoraniteenindusele. Mitmed õpetajad on ettevõtetest ja aitavad õppijatel lisaks klassikale ka trendidega kursis olla.“

Kelneri eriala õppeaja pikkuseks on kuus kuud.  Pagari eriala õppeaeg on üks aasta. Nii pagari kui ka kelneri õppekava puhul ei ole eelnevad erialased teadmised-oskused vajalikud.

Hooldustöötaja (praktikajuhendaja) eriala õppeaeg on viis kuud. Tegu on jätkuõppe erialaga, kus õppima asumiseks on vajalik eelnev hooldustöötaja erialane kompetents ja soovitavalt eelnevat sotsiaalhooldaja/hooldustöötaja erialast väljaõpet tõendavat tunnistus või kutsetunnistus.

Õppetöö kõikidel erialadel viiakse läbi tsükliõppes.

Sisseastumisavaldusi saab esitada koolis koha peal tööpäeviti kell 8-17 või ametikooli veebilehel.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et kandidaadid on pühendunud ja tõeliselt ettevõtlikud inimesed, kes jõuavad tegutseda mitmel rindel. „Õpetajad otsivad erinevaid võimalusi, kuidas ainet lastele veelgi huvitavamalt ja elulisemalt õpetada, osalevad õpilastega erinevates projektides ning on paljude ürituste ja teemade eestvedajad koolis,“ ütles Ploom. „Selline eeskuju on noortele nakkav. Hea meel on ka selle üle, et paljud asutused ja ettevõtted leiavad aega ja võimalusi noortega tegelemiseks ning üha rohkem on koolikollektiive, kus ettevõtlikkuse arendamine ja ettevõtlusõpe on kogu koolipere ühine eesmärk.“

Aasta parimaid ettevõtlusõppe edendajaid tunnustatakse viies kategoorias: aasta ettevõtlik õpetaja ja õppur, ettevõtlusõppe mentor ja ettevõtlusõppe edendaja ning Edu ja Tegu programmi aasta tegija.

 Ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominentide tutvustused kategooriate kaupa.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda.

Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel www.ettevõtlusõpe.ee.

Laureaadid kuulutatakse välja teisipäeval, 27. novembril kell 14 Tallinnas Kultuurikatlas.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade

Sel aastal on võistluse teema “Minecrafti eri - kultuuripärandi aasta”. Osalejad on oodatud ringi vaatama, et leida põnevaid materiaalseid või mitte-materiaalseid kultuurilisi objekte, mida Minecrafti maailmas ehitada. Seeläbi on õpilastel võimalik paremini tuttavaks saada oma kodukoha või -riigi ajaloo, rahvatraditsioonide ning tähtpäevadega.

Osalejatel on loominguline vabadus – nad võivad ehitamiseks valida mõisahoone, küüni, viikingilaeva, kujutada laulupidu või rukkileiva küpsetamist. Oluline on maksimaalselt kasutada Minecrafti võimalusi ja ehitada põnevaid objekte.

Võistluse valmistavad ette MTÜ Robootika ja Vaata Maailma SA Eestis, programmeerimiskool Hello IT Lätist ja MTÜd Robotikos Akademija ning Three Cubes Leedust.

“Aeg, mil arvutimängudes nähti vaid ajaraiskamist, on möödunud. Tänapäeval peetakse mängimise läbi õppimist tõsiseltvõetavaks protsessiks, mis on tihtipeale tulemuslikum kui traditsioonilised õppemeetodid. Minecrafti keskkond lubab õpilastel astuda arhitekti kingadesse, sest ehitamine seisneb planeerimises ning loodud plaani teostamises digitaalses keskkonnas. Ka programmeerimine toimib põhimõtteliselt sarnaselt. Meil on hea meel, et Microsoftil on ühes partneritega võimalik arendada mängimisel ja tehnoloogial põhinevat õpet,” ütles Microsofti Balti regiooni juhataja Renāte Strazdina.

Leedus tegutseva robootikakooli Robotikos Akademija asutaja Kristijonas Vasiliauskas lausus, et nad on väga rahul selle aasta võistluse teemaga: “See on hea viis, kuidas Minecrafti tüüpi moodsa tehnoloogia abil austada meie kultuuri ja ajalugu. Sellisel viisil ei jää kultuuripärand ainult osaks minevikust, vaid leiab oma tee uue põlvkonnani.”

Võistluse koordinaator Eestis Kristi Kivilo lisas: “Minecrafti võistlus toimub Eestis juba viiendat korda. Varem on lapsed ehitanud Balti riikide vaatamisväärsusi ning kujutanud ette, kuidas võiks elu Eestis, Lätis ja Leedus välja näha 100 aasta pärast. Sel korral kasutavad lapsed aga tänapäevaseid tehnoloogiaid, et heita pilk meie minevikule, ning ehitavad elemente meie iselaadsest kultuuripärandist.”

Võistlus leiab aset 1.–8. detsembrini ning töid hinnatakse kolmes vanuseklassis (7–11-, 12–14- ja 15–18-aastased). Õpilased peavad moodustama kuni 3-liikmelise võistkonna ja registreerima end võistlusele veebilehel https://www.helloit.lv/lv/hour-of-code-ee. Seejärel valivad nad kultuuriobjekti või sündmuse, mida Minecrafti keskkonnas ehitada. Tööde hindamisel võetakse arvesse loomingulisust, teemakohasust ja tehnilist teostust. Eelregistreerimine on avatud 1. detsembrini 2018 (kell 10.30). Tööd tuleb hindamiseks esitada hiljemalt 8. detsembril 2018 kell 20.00. Osalemiseks on vajalik ametlik Minecrafti versioon 1.13.2, mis töötab süle- või lauaarvutil.

 Nii Eesti kui Baltikumi võitjad kuulutatakse välja 14. detsembril 2018.

Lisainfo:

KoodiTund ("Hour of Code") on rahvusvaheline algatust, millest võtab osa üle 100 miljoni inimese üle kogu maailma. Tegemist on tunni pikkuse interaktiivse sissejuhatusega programmeerimisse. KoodiTunni algatas mittetulundusühing Code.org ja sellega on liitunud üle 1000 partnerorganisatsiooni ja vabatahtliku, nende hulgas Microsoft. Juba kolmandat aastat järjest organiseerib Microsoft Balti riikides KoodiTunni raames Minecrafti võistlust.

Allikas ja fotod: Vaata Maailma SA

Samal teemal:

• Minecrafti ehitusvõistluse peavõit tuli Eestisse

Konverentsi idee lähtub levinud arvamusest, et tänapäeva noored viibivad suure osa ajast nutiseadmetes ja internetis. Sellist käitumist peavad kõrvalseisjad sageli muret tekitavaks, kuna ei teata, millist mõju see noorte tulevikule avaldab.

„Paljud täiskasvanud muretsevad, et laste sage internetis viibimine segab nende ülejäänud elu. Tegelikult kuuleme vähe noorte endi arvamusi. Konverentsiga tahame just noorte mõtetele hääle anda,“ rääkis üks konverentsi põhikorraldajatest Maria Žuravljova. 

Need mõtted ja lahendused, mille noored Narvas välja pakuvad, võetakse lähtepunktiks TÜ Narva kolledžis uute noorsootöötajate koolitamisel. 

Kahepäevase konverentsi avab president Kersti Kaljulaid. Noortel aitavad sihte seada näiteks Soome haridustehnoloogia ettevõtte Mehackit Atelieri tegevjuht Heini Karppinen ja rahvusvaheliselt tunnustatud Soome programmeerija, lastekirjanik ja illustraator Linda Liukas. Liukas pälvis tänavu maineka auhinna, kui majandusajakiri Forbes valis ta 50 Euroopa tehnoloogiamaailma mõjutanud naise hulka. 

Töörühmi juhivad eksperdid, kelle hulgas on revolutsiooniline juutuuber ja ettevõtja Victoria Villig, Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo ning SALTO noorte osaluse ja informatsiooni ressursikeskuse koordinaator, varem Austraalias Victoria Ülikoolis noorsootöö lektorina töötanud Martti Martinson.

Konverentsi teise päeva avab Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Dagfinn Høybråten.

Konverentsi korraldavad TÜ Narva kolledž koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis ja Eesti Noorsootöö Keskusega. Töökeel on inglise keel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev.

Samal teemal:

• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast
• Digikunsti konkursi võidutööd näitavad õpilaste häid oskusi

„Andres Metspalu on mees nagu orkester,“ ütles preemia üle andnud Maris Laan, kes on Eesti Inimesegeneetika Ühingu president ja Tartu Ülikooli inimese geneetika professor. „Ta on tegutsenud inimese geneetika vallas üle 25 aasta ning on üks juhtivatest teadlastest, kes on viinud Eesti inimese geneetika rahvusvahelisele teadusareenile. Tema silmapaistvat tööd on nende aastate jooksul märkinud paljud olulised teaduslikud teetähised,“ lisas Laan.

Metspalu oli 1999. aastal Eesti Inimesegeneetika Ühingu üks algatajaid ja aastatel 2007–2013 selle president. Ta on olnud ka Euroopa Inimesegeneetika Ühingu aktiivne liige, sh president aastatel 2005–2008. Ta on pannud aluse molekulaardiagnostika laboriteenusele Eestis nii Tartu Ülikooli Kliinikumi Sihtasutuses (1996) kui ka kolm aastat hiljem biotehnoloogia firma Asper Biogene vahendusel.

Andres Metspalu on olnud esimese põlvkonna geenikiipide arendusprojekti eestvedaja Eestis 20.–21. sajandi vahetusel. Aastal 2002 algatas ta Eesti geenivaramu projekti, millest on võrsunud Eesti biopank ja Tartu Ülikooli genoomika instituut. Lisaks geeniproovide kogumisele ja DNA-de analüüsimisele on see taristu olnud loomisest alates atraktiivne keskkond paljudele noortele andekatele geneetikavaldkonna teadlastele. Nende hulgas on näiteks Eesti noore teadlase preemia võitnud Lili Milani ja hiljuti mikrobioomi uurimiseks Euroopa teadusrahastuse saanud Elin Org.

Eesti geenivaramu andmeid on kaasatud kümnetesse ja isegi sadadesse komplekshaiguste päriliku komponendi uuringutesse. Selle töö tulemusel on Andres Metspalu koos nelja Eesti geenivaramu teadlasega pääsenud maailma mõjukaimate loodus- ja sotsiaalteadlaste hulka.

Professor Metspalu on silma paistnud ka muuga. Ta on õpetanud noori, juhendanud 24 doktoritööd ja arvukalt magistritöid inimese geneetika erialal. Ta on andnud suure panuse ühiskondlikku tegevusse ja eriala tutvustamisse, tegutsedes aastaid mitmekülgselt teaduskommunikatsiooni nimel. Näiteks on alates 2000. aastast korraldatud Tartus kõrgetasemelist teaduskonverentsi „Geenifoorum“, kuhu kutsutakse esinema inimesegeneetika asjatundjaid kogu maailmast.

Viimase kahe aasta saavutus on Eesti geenivaramu mitme tuhande doonori kogu genoomi järjestamine USA koostööpartneri Broad Institute’i abil ja Eesti populatsiooni põhiste andmete kaasamine ühte maailma juhtivasse inimese genoomi varieeruvuse andmebaasi The Genome Aggregation Database. Sellest andmebaasist on nüüd võimalik vaadata järele iga geenides paikneva variandi sagedus Eesti populatsioonis. Seda geneetilist infot arvesse võttes saab täpsemalt eristada normaalset geneetilist varieeruvust ja päriliku haiguse riski.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Lisaks peavad TalTechi teadlased kaks avalikku loengut küberkaitsest ja targast linnast.

Samuti tutvustatakse TalTechi ja selle maailmatasemel tegevusvaldkondi ja saavutusi, räägitakse Eestist ning luuakse veelgi paremaid suhteid oma Soome kolleegidega. 

„Aalto ülikool on TalTechile väga oluline partner, kellega on koostööd tehtud juba pikalt ning kes on nii teaduse, õppetöö kui turunduse valdkonnas meile väga heaks eeskujuks. Pop-up-ülikooli Aaltosse viimine on taolise rahvusvahelise koostöö suurepärane näide,“ rääkis TalTechi turundus- ja kommunikatsioonijuht Anne Muldme ning selgitas, et tehnikaülikooli 100. juubeliaastal soovib ülikool tähtsündmust jagada ka oma sõpradega teistest linnadest ja riikidest. „Eesmärk on ka Eesti riigi tutvustamine maailmale – Aaltos on ligi 2000 välistudengit, kellest nii mõnigi võiks meie kohalolekust saada inspiratsiooni Eestiga tutvumiseks ja miks mitte tulevikus koostöö tegemiseks,“ lisas ta.

Pop-up-ülikooli raames tutvustatakse TalTechi põnevamaid ja suurimaid saavutusi: lisaks Iseautole ja tudengivormelile ka nano-satelliiti, liginullenergia maja, robotkilpkonna ja Eesti esimest 5G võrku. 

Avalikud loengud keskenduvad küberkaitse ja targa linna teemadele. Esimest loengut teemal „Cyber hygiene - How to survive and be safe in the cyberspace? Best practices from cybersecurity students“ viivad läbi TalTechi küberkaitse õppekava tudengid Kristiina Konno (Eesti) ja Andrew Roberts (Austraalia). Teine pühendub targale linnale – teadur Ralf-Martin Soe keskendub enda loengus „Smart City: How to connect cities digitally? The case of Finland and Estonia” Helsingi ja Tallinna näitel mobiilsetele linnadevahelisele koostöövõimalustele. 

TalTechi pop-up-ülikooli messiala on avatud Aalto ülikoolis, Dipoli hoones teisipäeval, 27. novembril kell 10-17. Loengud toimuvad Lumituuli auditooriumis. TalTechi pop-up-ülikooli ja Eesti tippteadusega Aaltos on lisaks tudengitele ja õppejõududele tutvuma oodatud ka kohalikud ettevõtjad, ametnikud ja kõik huvilised. 

Allikas: TalTechi pressiteade

Avatöötuba toimus reedel, 23. novembril Tallinna Kesklinna Noortekeskuses.

360-kraadised videod pakuvad noortele võimalust olla virtuaalseks töövarjuks nii noortekeskuse noorsootöötajatele, huvijuhtidele, huvikooli õpetajatele kui ka ringijuhtidele. Kokku tutvustatakse kaheksat noorsootöötaja ametit.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles, et uudsete lahenduste kasutamine noorsootöös on väga oluline, kui tahame jõuda noorteni. „Virtuaalreaalsus on kaasaegses maailmas heaks näiteks, kuidas pakkuda noorsootöös lahendusi, mis on motiveerivad, arendavad ja samas ka noorte seas väga populaarsed,“ sõnas Reps.

Virtuaalreaalsuse töötubade idee ellu kutsunud Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) direktori Edgar Schlümmeri sõnul aitavad interaktiivsed lahendused tõsta esile noorsootöötaja töö väärtust ja sisu ning tuua karjääriõpet noortele lähemale just sellisel viisil, mis neid kõige paremini kõnetab. „Käesoleval noorsootöö nädalal keskendume noorsootöö võimalustele ja julgustame noori nendest võimalustest osa saama,“ märkis Schlümmer. 

ENTK tellimusel korraldab virtuaalseid töötube Eesti Noorsootöötajate Kogu, mille projektijuht Minna Kohjus ütles, et noorsootöötaja ametit tutvustatakse 15-19-aastastele noortele nii virtuaalreaalsuse kui ka liitreaalsuse tehnoloogiate abil ning praktiliste noorsootöös ettetulevate tegevuste läbimängimise kaudu. „Töötoas proovitakse läbi erinevaid virtuaalseid lahendusi, kus osalejatel võimaldatakse olla probleemsete olukordade peremehed, kes teevad valikuid ja langetavad otsuseid," ütles Kohjus.

Virtuaalses töötoas avatakse noorsootöötaja ameti lai profiil: avatud noortekeskuse noorsootöötaja; kooli huvijuht; ringijuht; huvikooli õpetaja; maleva rühmajuht ja/või noortelaagri kasvataja; rahvusvahelise noorsootööga tegelev noorsootöötaja; mobiilne noorsootöötaja; noorsootöötaja kultuuriasutustes.

Kaasahaaravate lahenduste koostööpartnerid on Maru VR Production OÜ ja Subatomic OÜ, kes on kaasanud omakorda mitmeid noorsootöö valdkonna eksperte. Samuti tehakse koostööd noorsootöö erialasid õpetavate kõrgkoolidega.

Interaktiivseid töötube noorsootöötaja ameti tutvumiseks rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud programmis „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: noorte rahulolu huvihariduse ja huvitegevusega on kasvanud
• Värkvõrk on koolides kohal

Eriti aktiivsed ProgeTiigri tulevikutegijad olid sel aastal lasteaiad. Oli lasteaedu, kus programmeerimisega pistsid rinda pea kõik lapsed: paberil, arvutiga, roboteid, aga ka kaaslasi programmeerides. Laste tegemised on näha ProgeTiigri Tulevikutegijate FB lehel.

Pärast esimest vooru toimusid piirkondlikud üritused, millest võttis osa üle 1200 programmeerimishuvilise lasteaialastest kuni gümnaasiuminoorteni. Üritused toimusid Peetris, Viljandis, Pärnus, Võrus ja Laiusel ja õpilastel oli võimalik osaleda erinevates töötubades või panna ennast proovile digioskaja võistlusel, digiorienteerumisel, mängude loomises või robotitega võisteldes.

Lisainfo

Maakondlikest üritustest tegi fotod Kristi Salum

Samal teemal:

• ProgeTiiger hullas Laiuse põhikoolis
• Programmeerimisnädalast Tartu näitel: ma ise mängus tegija
• Nutilaboris valmisid prügiautod