Kümne mooduli jooksul käsitletakse erinevaid teemasid läbi aktiivõppe meetodite ja erinevate tarkvarade tutvustamise.

Meie kogemuste põhjal võime kinnitada, et paljude ühe kooli õpetajate korraga koolitamise puhul edeneb õpitu rakendamine paremini kui üksikute õpetajate koolitamisel. Samuti võimaldab koolitaja kohapeale kutsumine kokku hoida teie õpetajate aega ning sõidukulusid.

Kursust rahastab Euroopa Sotsiaalfond, mistõttu koolituse eest kool ega õpetajad tasuma ei pea.

Soovitatav grupi suurus on 12-15 inimest.

Lisainfo saamiseks võtke palun ühendust ESF programmi "Õppiv Tiiger 2008-2013" juhi Kairi Sulsenbergiga kairi.sulsenberg@tiigrihype.ee.

Räägitakse argisõnade ilust ning päevapiltniku salateadusest, rännatakse regivärsiradadel, uuritakse sõnade lugu ja ajalugu ning tõlkelaene, küsitakse, kust on pärit murdesõnad, ning tutvustatakse näitust “Eesti sõnaloome suurkuju Johannes Voldemar Veski”. Päevajuht on Maire Liivamets.

Kava
11.00 Avasõnad. Janne Andresoo, Rahvusraamatukogu peadirektor.
11.10-11.30 Argisõnade ilust. Kalju Kruusa, kirjanik ja tõlkija.
11.35-11.55 Päevapiltniku salateadus. Indrek Koff, kirjanik ja tõlkija.
12.00-12.20 Mööda kuldseid jälgi. Retk regivärsiradadel. Veronika Kivisilla, pärimusmustrite uurija.
12.25-12.45 Sõnade lugu ja ajalugu: kuidas eesti sõnavara ajalugu peegeldab? Iris Metsmägi, Eesti Keele Instituudi (EKI) vanemleksikograaf.
12.50-13.10 Ka tõlkelaenud pakuvad huvi. Udo Uibo, EKI leksikograaf.
13.15-13.35 Kust on pärit murdesõnad? Hiiumaa näitel. Meeli Sedrik, EKI leksikograaf.
13.40-13.55 Näituse “Eesti sõnaloome suurkuju Johannes Voldemar Veski” tutvustus. Krõõt Liivak, Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saali juhataja.
Emakeelepäeva lõpetab RRi naiskoor.

Lähem info:
Krista Talvi, Rahvusraamatukogu arendus- ja koolituskeskus, tel. 630 7129.

Koolitusel antakse praktiline ülevaade Vernier´i andmekogujate kasutusvõimalustest, viiakse läbi praktilisi ülesandeid seadmete kasutamiseks. Samuti tutvustatakse, kuidas uuendada seadmetes kasutatavat tarkvara ning milliseid uusi vahendeid on võimalik kasutusele võtta.

Koolitus toimub Tallinnas, lisainfo Tiigrihüppe Sihtasutuse veebilehelt.

Foto: Terje Lepp

Et innustada õpetajaid oma loodud materjale avaldama ja jagama, korraldame neljandat korda konkurssi ”Täna samm, homme teine”. Tööde esitamise tähtaeg oli 25. veebruar ning kokku laekus 27 tööd. Õppematerjale hindasid Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere, Koolielu õppematerjalide toimetaja Kristi Vahenurm ning aineeksperdid Ahti Pent, Aimi Jõesalu, Helja Kirber, Kristi Rahn, Eva Palk, Evi Tarro, Mari Tõnisson, Anu Peri, Piret Karu, Katrin Saks, Natalja Sinjukina ja Laine Aluoja. Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog Ingrid Maadvere rõõmustas konkursile laekunud tööde hea taseme üle ning märkis, et kümne parima väljavalimine nende seast ei olnud sugugi lihtne. "Väga muljetavaldav valik," osutas Maadvere.

Žürii otsustas, et teise vooru pääsevad järgmised tööd (tähestikulises järjekorras):

Anneli Kesksaar (Tallinna Liivalaia gümnaasium) „Perekond Rohenäpu matemaatika“
Žürii märkis, et materjal annab võimaluse ülesannete raskusastet reguleerida ning saada tagasisidet soorituse kohta. Tegemist on visuaalselt põneva õppematerjaliga, kus matemaatika keerulisemad teemad õpitakse selgeks mänguliselt.

Helve Kukk (Põlva lasteaed Lepatriinu) „Logopeed – Helve“
Žürii sõnul on tegemist kompaktse materjalide kogumiga, mida saab kasutada nii rühmaõpetaja, logopeed kui ka lapsevanem. Õppematerjalis leidub mitmekülgseid mänge keele ja kõne arendamiseks.

Janika Kaljula (Tartu Miina Härma gümnaasium) „Konstrueeri programmiga GeoGebra“
Žürii liige Laine Aluoja märkis, et materjal on väga vajalik ja kasutatav nii tunnis teema õpetamisel kui ka õpilastel iseseisvaks õppimiseks.  Töö on loogilise ülesehitusega ja kasutajasõbralik.

Kalle Lina (Rakvere gümnaasium) „Stamm- und Zeitformen“
Žürii sõnul on selle materjali puhul ühendatud traditsiooniline ja digitaalne. "Väga tubli ja tänuväärne töö saksa keele õppijatele ja õpetajatele," märkis Aimi Jõesalu.

Katri Mirski (Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium) „M-õpe geograafiatunnis“
Tegemist on kompaktse tööga, mille komponente saab kasutada eraldiseisva ülesandena ning tööjuhendeid saab kasutada mistahes klassis ja väga paljude teemade juures.

Maksim Ivanov, Jana Jõgeva (Tartu Annelinna gümnaasium) „Hai on kala, aga iga kala ei ole hai“
Žürii märkis, et tegemist on põneva ja hea kujundusega õppematerjaliga ning kiiduväärne on ka see, et õppematerjal on kahe õpetaja koostöö tulemus.

Merlin Kirbits (Mammaste lasteaed-algkool) „Abimaterjal kella harjutamiseks“
"Visuaalselt kena, sisu antud teema käsitlemiseks väga hea. Lõimitud on erinevaid aineid. Materjal, millest õpetajad on puudust tundnud!" hindas õppematerjali Kristi Rahn.

Neeme Katt (Jõgeva ühisgümnaasium) „Uurimistöö alused“
"Väga põhjalik ja loogiliselt üles ehitatud kursus. Kindlasti ka ülivajalik," osutas žürii liige Mari Tõnisson.

Taimi Jürgenstein, Kersti Varik (Paide gümnaasium) „Aritmeetika tekstülesanded II kooliastmele“
"Sellist materjali on õpetajad väga oodanud ja vajanud. See on tõeline ülesannete varamu, mis võtavad tekstülesande tükkideks lahti ja panevad siis taas kokku. Tekstülesannete lahendamisoskus ei ole lastel väga hea: selle materjali abil muutub see kindlasti paremuse poole!" märkis žürii liige Kristi Rahn.

Urmas Buhvestov – (Tartu Tamme gümnaasium) „Tehnoloogia 4“
"Töös on väga edukalt ja päris sidusalt kasutatud juba olemasolevat õppematerjali. Esitatud töö suurim väärtus on videod ning hea on ka see, et töös on palju lisamaterjali ja näidistöid," märkis žürii liige Ahti Pent.

Toimetus võtab kõikide edasipääsejatega ühendust ning autoritega sõlmitakse litsentsilepingud, millega kaasneb litsentsitasu. Edasi saavad tööde autorid oma töid vastavalt žürii antud nõuannetele arendada ning seejärel hindab töid žürii, kuhu kuuluvad haridustehnoloogid ja ülikoolide esindajad. Esikolmik kuulutatakse välja 9. mail Tiigrihüppe Sihtasutuse Ideelaadal, mis toimub Tallinna Lauluväljakul. Kolmandat kohta autasustatakse 320 euroga, teist kohta 640 euroga ja esimest kohta 1280 euroga.

Täname kõiki õpetajaid, kes oma töö esitasid ning soovime jätkuvalt häid mõtteid uute õppematerjalide loomiseks! Õpetajad, kes ei pääsenud edasi, kuid soovivad oma tööle tagasisidet saada, võivad kirjutada Koolielu peatoimetajale Merje Porsile (merje@tiigrihype.ee), kes edastab žürii tagasiside.

Samal teemal:

• „Täna samm, homme teine“ 2011/2012 konkursi võitis Anne Kalmus
• Selgunud on „Täna samm, homme teine“ 2011/2012 finalistid
• Rõõmuga tehtud e-õppematerjal aitab plokkflöödimängu selgeks saada
• Allar Veelmaa saatuse otsustas legendaarne matemaatikaõpetaja

Gümnaasiumi arendusjuhi Pille Oleski sõnul osalesid 12.b klassi õpilased projektiga "Vesi, vesi, vesi" edukalt Euroopa Parlamendi Euroscola konkursil, auhinnaks saadi sõit 23.–26.veebruarini Prantsusmaale Strasbourgi.

"Esialgse rõõmusõnumi kõrval oli jahmatav, et kogu organiseerimistöö tuli teha minul kui projektijuhil. Tavaliselt on sellistel reisidel kõik ette-taha ära organiseeritud – seekord tuli kõik ise teha," rääkis Olesk.

Euroscola päeva käigus said umbes 600 õpilast 22 Euroopa riigist mängida läbi päeva Euroopa Parlamendi istungitesaalis. Pikemalt loe juba ajalehest Valgamaalane.

Liliian Sumero (vasakult), Kristina Must, Steffi Miitel ja Bianca Koitmäe Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi istungitesaalis.
Foto: Pille Olesk 

Samal teemal:

• Seitse klassi üle Eesti sõidab europarlamenti külastama
• "Tibud kampa!“ viis õpilased Euroopa Parlamendi noortesessioonile
• Heade mõtetega üle pilvede Euroscolale!

Sel aastal on võimalik osaleda lisaks juba traditsioonilistele anima-, tiki- ja tehnoTiigri ning tiigrimatemaatika konkurssidele ka muusika ja arvutijoonistuste õpilasvõistlusel. Arvutijoonistuste konkursi teema on „Eesti Vabariik 95“ ning muusika loomise puhul on autori jaoks teema vaba.

Lisaks parimate õpilaste ja juhendajate tunnustamisele annab Tiigrihüppe Sihtasutus välja peaauhinna koolile, mis paistab enim silma õpilaskonkurssidest osavõtmisel. Võitnud kool saab võimaluse valida 10 000 euro väärtuses tehnoloogiat, mida kasutada õpilastele suunatud tegevuste arendamiseks – näiteks meedialabori või robootikaklassi loomiseks.

Peaauhind antakse välja 9. mail Tallinna Lauluväljakul toimuval Ideelaadal, kus lisaks parimate autasutamisele toimub terve päev huvitavaid tegevusi nii lastele kui õpetajatele ja koolijuhtidele!

Vaadake konkursside tingimusi siit, võtke osa ja broneerige 9. mai Ideelaadal osalemiseks!

Foto: Terje Lepp

Lisainfo:
Signe Rosin
Tiigrihüppe Sihtasutuse teadlikkuse tõstmise valdkonna juht
signe.rosin@tiigrihype.ee

Samal teemal:

• Õpilaste aktiivsus konkurssidel toob Surju koolile 10 000 eurot

Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks.

Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.

Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta turvalise interneti päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.

“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” märkis Insafe’i koordinator Janice Richardson.

Eesti projekti "Targalt internetis" Lastekaitse Liidu-poolse koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.

Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. “Targalt Internetis” projekti kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee. Projekti "Targalt internetis" veavad Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Samal teemal:

• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada
• Uus käsiraamat 13-16-aastasele internetikasutajale
• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale

Peipsi Koostöö Keskus teatas Koolielu portaalile, et maailma- ja veenädala programm koosneb kahest peamisest teemast:

• Maailmahariduse teema all toimuvad loengud ja vaadatakse filme arengukoostööst ning õiglasest kaubandusest, samuti küpsetavad lapsed ise kooke ja pirukaid (kasutades selleks õiglase kaubanduse tooteid) ning  panevad püsti oma kooli õiglase kaubanduse kohviku.  Mustvees lõpetab nädala aga Maailma moeshow.

• Nädala teine keskne teema – vesi – on seotud sellega,  et 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mis juhib inimeste tähelepanu veeressursside säästva majandamise tähtsusele. Veepäeva tähistamise idee pärineb 1992. aastal Rio De Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengu konverentsilt ning selle aasta Rahvusvahelise Veepäeva keskseks teemaks on “veealane koostöö” (water cooperation).  Veealase koostöö teema on loomulikult väga oluline just Peipsi kaldal asuvatele Mustvee ja Räpina linnadele. On ju Peipsi järv Euroopa suurim piiriülene järv ning see, kui efektiivselt toimub keskkonnaalane koostöö, veeressursside ühine majandamine Venemaaga, avaldab otsest mõju kohalikele elanikele.

Vee-teema raames toimuvad mõlemas gümnaasiumis loengud, esseede konkurss, viktoriin; Räpinas peetakse ka veekarnevali ning Mustveesse sõidab kohale Teadusbuss. Peipsi Koostöö Keskus tutvustab ka oma vee-teemalisi arengukoostöö projekte Moldovas ja Ukrainas.

Maailma- ja veenädala eesmärgiks on tutvustada gümnaasiumiõpilastele, kuidas globaalprobleemid -  rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid - mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma ja meid ümbritsevat keskkonda. Maailmapäeva toetab välisministeeriumi arengukoostöö programm.

Konkurss on olnud pidevas muutuses: algselt võistlustööks olnud slaidiesitlustest on nüüdseks saanud veebilehed ja lihtsalt materjali kogumisest ning süstematiseerimise etapist on jõutud teoste ja probleemide võrdlemiseni. Vahendid, mida õpilased veebilehti tehes kasutavad, on muutunud ja muutuvad arvatavasti edaspidigi igal aastal aina põnevamaks. Nõnda on olemas veebilehed paljudest eesti kaasaegsetest kirjanikest, kelle hulka kuuluvad näiteks Leelo Tungal, Mehis Heinsaar, Kaur Kender, Lehte Hainsalu, Tõnu Õnnepalu, Leo Kunnas, Jaan Kaplinski, Ellen Niit, Birk Rohelend.

Selle aasta noorema astme võistlustööd on tehtud Diana Leesalu ja Ketlin Priilinna loomingu ja teoste võrdluse kohta, vanema astme õpilased aga pidid kahele teosele tuginedes analüüsima kahe kirjaniku loomingut ühiskonna ja inimese suhete aspektist. Autorid, kelle teoste hulgast oma võistkonnale meelepärane valida, olid  Indrek Hargla, Maarja Kangro, Urmas Vadi, Jürgen Rooste.

Konkursi Kirjandusraal 2013 lõppvoor toimus 7. märtsil Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis. Lõppvoorus esitlesid oma veebilehti kokku 11 võistkonda.

Noorema astme (8.- 9. kl) parimad tööd
I koht - Helo Liis Soodla Pärnu Vanalinna põhikoolist "Kas vaim on mängult või päriselt?"

Noorema vanuseastme võitja Helo Liis Soodla.
II koht - Marleen Oruväli ja Merilyn Elge Rapla ühisgümnaasiumist "Teismeliste teekond teostes "Maarjamäe kägu" ja "Mängult on päriselt".
III koht - Säde Mai Krusberg, Ingrid Kiisk ja Hanna Kurvet Tartu Veeriku koolist "Priisalu looming".

Vanema astme  (10. – 12. kl) parimad:
I koht - Angeelika Saaron ja Margit Raud Nõo reaalgümnaasiumist (veebileht  Vadi ja Hargla põhjal).

Vanema vanuseastme võitjad Angeelika Saaron ja Margit Raud. Fotode autor Kristiina Kallion.
II koht - Sander Puntso, Annika Apri ja Kalli Rüis Rapla ühisgümnaasiumist (veebileht Kangro ja Rooste põhjal). 
III koht läks jagamisele: Rapla ühisgümnaasiumi võistkond koosseisus Merit Aas ja Liisi Lehtsaar (veebileht Kangrost ja Vadist) ning Tartu Poska gümnaasiumi võistkond, kuhu kuulusid Siiri Mugra, Mari Potter ja Kreete Alasoo (veebileht Roostest ja Vadist).

Haridusportaali Koolielu eripreemia põhjaliku töö, hästi kasutatud veebivahendite ning korrektse viitamise eest Rapla ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilaste tööle "Teismeliste teekond teostes "Maarjamäe kägu" ja "Mängult on päriselt"" Autorid: Marleen Oruväli, Merilyn Elge, juhendajad Ülle Mäekivi ja Kadri Laup.

Raaliratsu uurimistöö vankri ette?
Kirjandusraali võistluse eesmärkideks on olnud tuua lapsed kaasaegse eesti kirjanduse juurde ja luua õppematerjalid, mida on nii õpilastel, õpetajatel kui ka teistel huvilistel võimalik kasutada. Oleme pidanud oluliseks seostada arvutimaailma ilukirjandusega. Kui ei õnnestu neid lähendada, siis vähemalt tahame panna raali kirjandust teenima. Ka aitab konkurss õpilastel koguda materjale, neid süstematiseerida, analüüsida. Osalejad on esile tõstnud meeldivat grupis töötamise  kogemust ja lõppvoorus suuliste ettekannete esitlust. Seega siis leidsime, et  kuna materjal, mille õpilased Kirjandusraaliks läbi töötavad, on muljetavaldavalt suur,  miks siis mitte  raaliratsut rakendada nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpetamiseks nõutava uurimuse vankri ette. See oleks veel üks võimalus, kuidas Kirjandusraal saaks nii mõnelegi õpilasele ja õpetajatele koolitöös kasulik olla. Kirjandusraali võistlustööde teemade ja autorite loendisse tahame panna ka eesti kirjanduse klassikasse kuuluvaid teemasid, sest nende kohta on  veebis leiduvaid materjale suhteliselt napilt.

Informatsioon konkursi kohta ja senised võistlustööd on veebis kättesaadavad aadressil http://kirjandusraal.blogspot.com/

Meie konkurssi on toetanud haridus- ja teadusministeerium, Tiigrihüppe Sihtasutus, Eesti Emakeeleõpetajate Selts ja Nõo reaalgümnaasium, suur tänu neile!

Uudise autorid: Heily Soosaar, Kaja Kasak ja Merle Pindmaa Nõo reaalgümnaasiumist.

Samal teemal:

• "Kirjandusraal 2012" konkursil võidutsesid Nõo põhikool ja Tallinna reaalkool

Lisaks on käivitunud koostöö erinevate organisatsioonidega, kes on pakkunud välja oma valdkonna spetsiifikaga haakuvaid projekte, korraldanud oma inimestele tunniandmise koolitusi ning valmistanud üheskoos ette tunni materjale, teatas projekti üks eestvedajaid Triin Noorkõiv BNS-ile.

Sel nädalal alustavad külalisõpetamist Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu võrgustiku ettevõtete töötajad. „Reaalainetega edukaks“ nädal kutsuti ellu selleks, et läbi isikliku eeskuju juhtida noorte tähelepanu valikutele ja võimalustele, mis kaasnevad reaalainetega ning et näidata nende õppimise olulisust ja seost karjääriga. "Reaalteadused ja tehnoloogia aitavad meie igapäevaelu tunduvalt lihtsustada ja seda kõikides eluvaldkondades", ütles „Reaalainetega edukaks“ algatuse patroon – EMT juht Valdo Kalm, kes 15. märtsil asub tundi andma Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis. „Uuringute järgi eeldavad aastal 2015 90% kõikidest töökohtadest esmaste e-oskuste olemasolu ning see on põhjuseks, miks IT ettevõtted on võtnud enda sotsiaalseks vastutuseks noorte juurde minna ja taolisi ettevõtmisi neile korraldada,“ viitab Kalm "Reaalainetega edukaks" nädala tagamaadele.

„Õpetajatel, kel tunnikokkulepet veel ei ole, soovitame otsida www.tagasikooli.ee infosüsteemi abil (kasutades otsingusõna „reaalainetega“), üles kõik need IKT inimesed, kes soovivad oma kogemusi külalisõpetajana jagada, et teha sel nädalal üheskoos midagi teistmoodi nii enda kui õpilaste jaoks,“ julgustab Kalm õpetajaid kampaaniaga aktiivselt liituma. Heaks näiteks õpetajate koostööst toob ta Kuristiku gümnaasiumi, kus 13. märtsil kl 8.55 algab samaaegselt koguni 3 IKT tundi (külalisõpetajateks Erki Kogres Elionist, Taavi Kotka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Indrek Vimberg Demokeskusest).

Swedbanki töötajate tunnid on suunatud finantskirjaoskuse edendamisele ning jagavad kooliõpilastele esmaseid teadmisi sellest, kuidas rahaga ümber käia.

Terve 2013. aasta jooksul kohtuvad õpilastega korporatsioon Rotalia liikmed, kelle algatus „100 meest tagasi kooli“ on pühendatud organisatsiooni 100. sünnipäevale. Jagatakse mitmekesiseid elu- ja töökogemusi, õpilaste ette jõuavad ka vilistlased võõrsilt.

Välisministeeriumi töötajad viivad läbi tunde targast reisimisest. Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedamisel jõuavad 1.-5. aprillini õpilaste ette HIV-teemalised tunnid.

„Usun, et Eestil on võimalus teha haridusmaailmas ajalugu, kaasates süsteemselt õpetamisse ja kooliellu huvilisi väljastpoolt, kodanikualgatuse korras, väärtustades tulevase põlvkonna arengut ning võttes selle eest vastutust,“ ütles Triin Noorkõiv.

Kõiki kooliõpetajaid ja tegusaid kodanikke, kes on valmis andma koolis vähemalt ühe tunni, oodatakse jätkuvalt registreeruma aadressil www.tagasikooli.ee.

“Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal Sihtasutus Noored Kooli poolt.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Uus e-lahendus muudab „Tagasi kooli” nädala kogu kooliaasta pikkuseks