Päikeseteemaline kosmosepäev keskendub meie lähimale tähele – Päikesele, ilma milleta ei oleks elu meie koduplaneedil võimalik, märgib AHHAA keskus oma pressiteates. Päeva jooksul on huvilistel võimalik osaleda kaasahaaravates päikeseteemalistes töötubades ning sedasi selle üliolulise tähe kohta palju uut ja üllatavat teada saada. Näiteks on võimalik endale meisterdada päikesevaatlusprillid ja Päikesesüsteemi mudel, määrata aega päikesekella järgi ning valmistada päris oma koduplanetaarium. Lisaks AHHAA suurele keraplanetaariumile toimuvad komosepäeval etendused ka teisaldatavas Starlab planetaariumis.
 
„Kui lapsel on olemas huvi kosmoloogia vastu, siis tänapäeval saab Internetist küll palju teavet, kuid päikeseteemalisel kosmosepäeval tahame tuua huvilisteni sellise info, mida igapäevaselt ei kuule. Neil, kes tahavad Päikese kohta mänguliste ja interaktiivsete tegevuste kaudu rohkem teada saada, tasub 16. märtsil kindlasti AHHAA-sse tulla,“ ütles AHHAA planetarist Margus Aru.
 
Kosmosepäeval peab loengu astronoomiahuviline Martin Vällik, kes jagab soovitusi, kuidas Päikest ohutult vaadelda ja pildistada. Margus Aru selgitab, et Päikest niisama vaadata on ohtlik, sest halvemal juhul võib sedasi pimedaks jääda. Seega on väga oluline Päikest spetsiaalse teleskoobiga jälgida. Martin Vällik näitab ka enda tehtud fotosid Päikesest ja selge ilma korral saavad huvilised ise Päikest teleskoobiga vaadelda.
 
Kosmosepäeva lõpetab kolmas osa AHHAA ja TÜ Tähetorni üritustesarjast „Õhtu mõtlevale inimesele“, kus linastub teine osa telekanalite National Geographic ja Discovery Channel ühistööna valminud filmist „Reis universumi äärele“ („Journey to the Edge of the Universe“). Film on eesti keeles ning seda kommenteerib astronoom Jaak Jaaniste. Õhtune üritus on kõigile tasuta ning osalejatele pakutakse kohvi ja suupisteid.
 
Kosmosepäeva ajakava leiab siit.
 
 

Viimsi Kooli multimeedia ringi 3.-5. klasside õpilased kogunevad igal kolmapäeval haridustehnoloog Vilve Roosioksa juhendamisel, et koos õppida foto ja videotöötlust, kodulehe tegemist ja programmeerimist Scratchiga.

Õppetöös kasutatakse peamiselt selliseid keskkondi ja programme, mis on vabavaralised ja ei vaja arvutisse installeerimist. Erinevaid multimeediaprogramme katsetades on kindlasti paljudel õpilastel tekkinud huvi siduda oma igapäevatöö IT-valdkonnaga ning valida tulevaseks elukutseks tarkvaraarendaja elukutse.

Veebruaris külastasidki Viimsi Kooli multimeedia ringi töös osalevad õpilased tarkvarasüsteeme tootva ettevõtte OÜ Affecto Estonia kontorit Tallinnas. Tarkvarasüsteeme ja ärianalüüsilahendusi valmistav OÜ Affecto Estonia on edukas IT-ettevõte, kelle paljude tööde hulka kuulub ka Terviseameti tellimusel ja koostöös Tartu ning Tallinna kiirabiga valminud uus kaart, mis aitab kiirabiarstidel tahvelarvutiabil teha päringuid terviseinfosüsteemist patsientide aegkriitiliste andmete kohta. Saadud info põhjal saab arst teha teadlikumaid otsuseid ja kokkuvõttes paraneb seeläbi ka osutatava esmaabi ja ravi kvaliteet.

Multimeedia ringi juhendaja Vilve Roosioksa arvates on sellise reaalse töö nägemine ja töötajatega kohtumine laste jaoks väga oluline: „Esiteks on hea vahel koolimaja seinte vahelt välja saada ja teiseks on väga mõjus, kui asju, mida koolis räägitakse, räägib ka keegi väljapoolt kooli“.  Affecto Estonia poolt õpilaste vastuvõtu korraldanud büroojuhataja Rene Altrovi sõnul ei võtnud külastuse korraldamine palju aega ega olnud töömahukas. „Meil on hea meel, kui vahel külalisi käib. Mõtlesime läbi, milline on lastel stereotüüpne ettekujutus arvutiga töötamisest ja seejärel püüdsime välja mõelda, kuidas näidata lastele seda, milline programmeerija töö tegelikult välja näeb ning mida on tarvis saavutada, et olla oma töös hea.“  

Pildil õpilased programmeerija põneva elukutsega tutvumas. Foto: Terje Lepp

Seekordse külaskäigu Affectosse tegigi õpilastele eriti meeldivaks see, et vastuvõtt oli väga hästi korraldatud ja planeeritud tegevused viidi läbi lastele põnevalt. Õpilased said Silver Juurikult kuulda, et tarkvaraarendaja töö on väga mitmekesine ja erinevaid oskusi ning püsivust nõudev. Vilve Roosioksa sõnul saavad lapsed ka ringi töös osaledes kogeda, et paljude väliselt lihtsana tunduvate asjade taga on tegelikult väga palju tööd, vahel ka rutiinset tööd. Lisaks väga headele programmeerimisoskustele vajavad tarkvaraarendajad laialdasi teadmisi ka muudelt erialadelt ja peavad oskama panustada meeskonnatöösse. Meeskonnatöö olulisust rõhutas samuti kohtumisel osalenud testimise konsultant Kadri Schasmin, selle kinnituseks organiseeriti noortele külalistele huvitav praktiline harjutus.

Kuna Eestis on IT-valdkonnas häid spetsiliste palju puudu, on hea, kui ettevõtetel leidub aega ja tahtmist tehnoloogiaainetest huvitatud lastele tutvustada tulevast võimalikku elukutset. Rene Altrov ei usu, et antud põgus kohtumine tööjõupuudust IT sektoris leevendaks, küll aga aitab see lastel saada adekvaatsema pildi tarkvaraarendaja rollist, tööst ja töökeskkonnast. Rene Altrovi sõnul on neil tulevikus kindlasti plaan sarnaseid külastusi korrata, kuigi see sõltub ka sellest, millised on tööde tähtajad ja kui hõivatud inimesed on. Samuti pidas ta oluliseks märkida, et antud külastus õpetas neile, kuidas rääkida oma tööst arusaadavalt ja kuidas edaspidi sarnaseid vastuvõtte korraldada. Multimeedia ringi juhendaja Vilve Roosioks on samuti külaskäiguga väga rahul ja on saanud oma õpilastelt ainult positiivset tagasisidet ning lastelt juba ka uued soovid kuskile veel külla minna.

Autor: Eva Tiitus-Kajak

inGenious
inGenious on European Schoolneti rahvusvaheline projekt, mille eesmärk on edendada üldhariduskoolide ja ettevõtete koostööd matemaatika, tehnoloogiaõpetuse ja loodusteaduste õpetamisel. Tööstus- ja tehnoloogiaettevõtetele on eluliselt vajalik, et kasvaks noorte huvi loodus- ja inseneriteaduste vastu, koolid peavad õppekavas siduma teooriat praktikaga ning  aitama õpilasi karjäärivalikul.

inGenious on üks suuremaid ja strateegilisemaid projekte, mis Euroopas teadushariduses on ette võetud. Noorte tulevast erialavalikut mõjutab oluliselt nende teadlikkus sellest, mida loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas töötamine endast kujutab. Euroopa Komisjon on inGeniouse projekti  toetuseks garanteerinud 8 miljonit eurot kolme aasta jooksul, projektiga on ühinenud 25 koostööpartnerit 15-st riigist. Kaasa löövad üle maailma tuntud firmad nagu Philips, Volvo, Nokia, Microsoft, Intel jpt.

Eestis on projekti koordinaatoriks Tiigrihüppe Sihtasutus.

Samal teemal:

• InGenious innustab ettevõtteid ja koole koostööle
• Kadrinast minnakse õppima insener-tehnilisi erialasid
• Koodikirjutamine arendab loovust
• Tänapäeva kirjaoskuse osa on ka programmeerimine 
• ProgeTiiger jõuab koolidesse

Tantsujaama eesmärk on veeta üks mõnus õhtu toredate inimeste, hea muusika ja lahedate tantsude keskel, sisendada kõigile esinejatele vinget tantsulusti ning et ka publik nakatuks tantsupisikusse.

Esinejad on 1.-12. klassini, nii poisid kui tüdrukud. Külalistena on tantsijaid nii Tantsukoolist Carina, Dance Act Tantsustuudiost kui ka Tantsuansamblist Sõprus. Koos õpilastega esinevad ka 2.b klassi isad. Näha saab nii rahvatantsu kui ka iluvõimlemist, nii vabatantsu kui ka shõutantsu jpm. Suure osa programmist on loonud GAG õpilased.

Ootame kõiki tantsusõpru 13.märtsil 18:00 Salme Kultuurikeskusesse. Piletid müügil kooli valevelaudades (1 euro) enne algust Salme Kultuurikeskuses (2 eurot).

Lisainfo:
http://www.gag.ee
https://www.facebook.com/events/484323218291497/?fref=ts

Royal Economic Society uurimuse põhjal saab öelda, et lastevanemate mõju laste hariduse omandamisel ja võimekusel on õpetajatest viis korda kõrgem. See tulemus kerkis esile Sir Michael Wilshaw hoiatuse valguses, mille kohaselt ei saa õpetajad oma tööd hästi teha, kuna lapsevanemad eeldavad neilt ka oma vanemlike oskuste puudujääkide katmist ja õpilasele asenduspereks olemist. Sir Michael Wilshaw sõnul peavad koolid sekkuma ja pakkuma õpilastele moraalset tuge, sest paljud lapsed kasvavad üles ilma pere, kultuuri ja kogukonna väärtusteta, mis neid edasi viiks.

Hiljutised leiud tõstatavad taas debati kooli ja kodu teemadel - kui suurt mõju suudavad koolid avaldada laste õpitulemuste parandamisele ilma koduse toeta?

Dr Arnaud Chevalier (Royal Holloway, University of London) uuris seda teemat Taani näitel ning vaatles andmeid aastatest 2002-2010.  “Pool testide tulemustest on seotud perekonna mõjudega, samal ajal kui kool mõjutab vaid 10%,” väitis ta. Ülejäänud tulemused sõltuvad õpilasest endast. Uurijate sõnul on lapsevanemate mõju testitulemustele ilmne olenemata pere sissetulekust. Samuti saab öelda, et lastevanemate mõju on kõige määravam just matemaatikas ja reaalainetes.

Ilmsiks tulnud probleem viitab, et vähene kodune tugi ulatub kaugemale kui vanemate poolt tagatud lugemismaterjal ja kodutöödega abistamine. Lapsi mõjutab kõik nende ümber - see, kuidas nende vanemad käituvad, mida nad ütlevad ja teevad ning järjest rohkem ka see, milline on kuulsuste eeskuju, kellega lapsed “koos” aega veedavad. Lightman’i sõnul seisavad tänapäeva lapsed erinevate eeskujudega silmitsi päevast päeva ja mitte kõik neist eeskujudest pole positiivsed. Nad näevad telekast kuulsusi, kes ei räägi korrektselt ja ei käitu viisil nagu me eeldaksime.

Tänapäeva kodune keskkond on pigem seotud õhtusöögiga teleka ees ja vanematega, kes on liiga väsinud, et oma lastega asju arutada. Pigem käsivad vanemad lapsel teha ära majapidamistööd ja õppida ära koolitükid. Pole raske näha, millist mõju avaldab selline mudel laste õpitulemustele võrreldes peredega, kes istuvad kõik koos õhtuti söögilauas ja arutavad läbi päevasündmused ja uudised, julgustades lapsi lugema ja oma ideesid intellektuaalselt edasi arendama.

Keegi ei kahtle, et kodune keskkond on hariduses ning õpitulemustes suur mõjutegur. Kuidas teie arvate - kui palju suudab kool ja õpetaja ära teha lapse intellektuaalse arengu edendamisel ilma koduse toeta? Kas õpetaja roll peaks olema ka vanemliku hoolitsuse tagamine neile, kellel sellest puudu jääb? Kommenteerimiseks logi sisse, artikli all näed kasti "Jäta kommentaar".

Refereeritud: Education News, foto Education News

Samal teemal: 

• Viis küsimust, millele iga lapsevanem ja õpetaja peaks olema võimeline vastama
• Kuidas vanem saab last kooliks ette valmistada?

Miks me vanematena kohtleme poisse ja tüdrukuid erinevalt, ja seda ka küsimustes, mis on oma sisult täiesti sooneutraalsed - minu raamatu eesmärk on panna täiskasvanud selle üle mõtlema, ütleb Windfeldt. Loe intervjuud temaga Postimehest.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Rootsi sugudeta lasteaias pole poisse ega tüdrukuid
• Raili Uibo: ka Eesti lasteaedades võiksid lapsed kasvada soonormideta

"Verliebt in Deutsch, vernetzt durch Deutsch"- sellist motot kandis ESÕS-i aastakonverents, mis toimus 09.03.2013 Õpetajate Majas ja algas traditsiooniliselt Saksamaa ja Austria saadikute,  dr  Ralf Eppenederi , juhatuse esinaise Signe Ilmjärve tervitustega. ESÕS-i tegevus ja saksa keele õpetajad Eestis pälvisid kiidusõnu. Tubli panuse eest seltsi tegevusse eelmisel aastal said tänukirja väga paljud seltsi liikmed.

Tubliduse eest  jagati ka tiitleid:

Aastate tegija –Hiie Allvee - tema õpikud, pikaajaline õpilaste juhendamine lastelaagris, tema osalemine saksa keele võõrkeelena töögruppides, oma õpilaste juhendamine õpilaste osalemisel võistlustel (Lautstark, Helle Köpfe, teatrietendused, olümpiaadid)

Aasta tegija 2012 – Kalle Lina – tema tegevus kolleegide koolitamisel, töö ajakirja DiE toimetuses, tema õpilase rahvusvahelisel olümpiaadil juhendamine.

Aastate tegu - Helgi Org – saksa keel varases eas, tema esimesed saksa A-keele õpikud, tema tugev mitmekeelsuse idee toetus, varane saksa keele õppimine lasteaias, pikaajaline võitlus saksa keele eest Eestis.

Aasta tegu 2012 -  Aimi Jõesalu – 5. saksakeelne e-konkurss „Eine Fernsehsendung für Deutsch“,e-konkursi  järjekestvuse eest.

Aasta- ja finantsaruande kandsid ette: Signe Ilmjärv, Piret Steinberg, Evi Niilits, Aimi Jõesalu, Irina Ševtšenko, Diana Kollin-Poom.

Valiti ka uus eestseisus: Signe Ilmjärv (juhatuse esinaine), Piret Steinberg, Laida Meigo, Mall Matto, Kalle Lina, Irina Ševtšenko, Aimi Jõesalu. Uuel eestseisusel oli ka juba esimene töö- koosolek, kus tähtsamate üritustega seoses lepiti kokku tööülesanded.

Aastakonverensti programm vaata ka www.edlv.ee ) oli huvitav:
plenaarettekanne "A echte Hetz - Kuriositäten Wiens in Sprache, Geschichte und Kultur"- Mag. Lukas Mayrhofer, Kultur und Sprache / BMUKK ,
1. workshop "Biografisches Erzählen im DaF-Unterricht"-Mag. Lukas Mayrhofer, Kultur
und Sprache / BMUKK
2. workshop „Prima - Deutsch für Jugendliche“- Ulrike Häfner,
Cornelsen Schulverlage
3. workshop - "Ein aktuelles Deutschlandbild mithilfe moderner Medien"
Dr. Elka Silke Pahlitzsch, Fachberaterin und Koordinatorin für Deutsch

Tutvustati ka Austrias toimuvaid koolitusi- Fortbildungsseminare in Österreich - Mag. Lukas Mayrhofer, Kultur und Sprache

Konverentsil olid esindatud  ka paljud kirjastused oma materjalidega: Dialoog, Cornelsen, Allecto. Osalejatel oli võimalus tutvuda uute õpikute ja raamatutega, huvitavata vajalikku osta.
Konverentsi modereeris Irina Ševtšenko ja tubliks infotehniliseks toeks oli Anneli Kesksaar.

Siirad tänud kõigile organisaatoritele ja osalejatele. Oli taas heameel kohtumisest paljude heade ja ikka tublide kolleegidega ja saada uusi tarkusi juurde.

IT-grupp
ESÕS-i eestseisuse nimel

P.S. Jõudu ja toredaid ideesid kõigile saksa keele õpetajatele oma igapäevategemistes!

Kuni inimene ei jaga enda kaamera või telefoniga filmitud materjali pereringist väljapoole, ei ole tal tarvis kedagi sellest teavitada ega nõusolekut küsida. Asi muutub, kui inimene soovib videot hiljem avalikustada -  sõbrale võib vabalt anda video, millel on see sama sõber ja jagaja ise, aga ilma sõbra nõusolekuta ei tohiks seda videot jagada oma muude sõpradega. Loe teemast pikemalt Postimehest.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale
• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada
• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele

Koolitusel omandasid osalejad joonistusprogrammide kasutamise põhioskused vabavaralise programmi Inkscape näitel. Samuti tutvuti graafikaprogrammides kasutatavate otstarbekate töövõtetega. Arvutigraafikaoskusi saab kasutada töölehtede koostamisel, slaidiesitluste, wikide, blogide, plakatite, kiituskirjade, diplomite kujundamisel. E-koolituse viisid läbi Ene Moppel, Evi Tarro ja Krista Kõlli.

Vaata virtuaalnäitust siin.

Pildi autor: Anneli V. Ülemise pildi autor Jüri M.

Järgmine "Arvutiga joonistamise" e-koolitus toimub  Koolielus juba uuel õppeaastal.

Selline käitumine tekitab küsimusi teistes erakoolides, samuti haridus- ja teadusministeeriumis. Pikemalt kirjutab teemast tänane Postimees.

Samal teemal:

• Epp Rebane: laste väntsutamine mööda koolikatseid ei ole inimlik
• Tallinna reaalkool avab erapõhikooli

Rebase sõnul pole kogu tervet mõistust võimalik seadusesse sisse kirjutada, vahendab ERR Uudised. "Nüüd üritame me praegu riigikogus menetlemisel olevas uues eelnõus päris selgelt öelda, et koolil on piirkond, iga lapsevanem teab suhteliselt varakult, kus tema lapse kool on ja kool peab kõik oma piirkonna lapsed kõik vastu võtma," lisas Rebane.

Talle tundub mõistusevastane see, et Tallinna Reaalkool üritab munitsipaalkooli juurde luua erakooli. "Ma ei ole sellega peensusteni kursis, aga vaadates ja kuulates tundub see ebaaus ja mõistusevastane. Miski ei takista – kui Tallinn niimoodi otsustab – teha sinna põhikooli klasse juurde, liiatigi on õpetajad samad, ruumid on samad, õppekava on sama." Pikemalt loe intervjuud Rebasega ERR Uudistest.

Enne kooli peaks lastele andma võimaluse lapsepõlve nautida, mitte neid ette õpetama, usub Rebane. Foto: Flickr

Samal teemal:

• Tallinna reaalkool avab erapõhikooli
• Ükski kool ei tee vähevõimekast lapsest võimekat
• Asekantsler: koolikatsed tuleb üle elada