Koodikirjutamine arendab loovust


Avaldaja:Madli-Maria Naulainen20. Veebruar 2013

Praeguse hariduse murekohaks võiks pidada vähest tehnoloogia kasutamist. Me saaksime tegelikult ju palju paremini. Võtame näiteks loovuse - üldise arusaama järgi on loovuse arendamine lastes igati tervitatav ning isegi eeldatav.

Nii Sir Ken Robinson kui Yong Zhao arvavad, et laste loovuse arendamine võib teha imesid. Võiks ju nõustuda? Ometi seame me lati loovuse arendamises läbi tehnoloogia liiga madalale.

Paljudele meeldib luua digijutustusi, lisades piltidele võimsa muusika. Seda saab teha näiteks Animoto programmi abil, mis teeb muusikast ja piltidest kokku video. Aga kindlasti poleks põhjust end siinjuures petta, justkui see ongi millegi loomine. Loojaks on sel juhul Animoto. Sellegipoolest kinnitame kahjuks endale, et just sedalaadi loovus paneb meie õpilased mõtlema kõrgemal tasandil. Tegelikult oleme ju suutelised palju paremaks.

Võtame näiteks MIT’i loodud Scratchi programmeerimise platvormi, millest oleme varemgi juttu teinud. Vanasti oli tõesti programmeerimine “nohikute” teema, kus koodi oskas lugeda väga vähe inimesi. Uued programmeerimise õpikeskkonnad nagu näiteks Schratch panevad lapsed mõtlema. Tegelikult see ongi ju see, mida me koolis teha soovime.

Kui peame oluliseks, et laste mõtted püsiks õppimisel, siis programmeerimine on selleks sobiv vahend. Lapsed töötavad asja kallal, loovad lugusid, mänge, animatsioone. Millist mõtlemist nad seejuures kasutavad? Kriitilist mõtlemist, loovust, süsteemset mõtlemist, planeerimist ja suurel hulgal läbikukkumist. Ebaõnnestumine on programmeerimise õppimisel tavaline kaasnähe, aga lapsed mõtlevad ruttu, kuidas oma vigadest õppida. Kellele see ei meeldiks?

Kui mõtleme oma õpilastele ja võimalustele arendada nende loovust, siis vahest pole paha mõte sütitada nendes programmeerimise pisik. Just sedalaadi õpikeskkonnad nagu Schratch, Crunchzilla, Alice, Greenfoot jt pakuvad õpilastele väljakutseid, mis loovuse tõesti tööle panevad. Meenutades Mitch Resnick’u mõtet -  “kui me õpetame lapsed kirjutama, ei eelda me, et nendest saavad kuulsad kirjanikud”, siis näeme, et sama kehtib tegelikult ka programmeerimise puhul. See ei pea olema lihtsalt kallilt makstud erialaspetsialistide rida, vaid võib teha imesid ka kõige pisemate õppetöös.

Refereeritud: Free Technology for Teachers, foto: Flickr 

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet