Keskerakonna ettepanek oli sõnastada ümber mullune volikogu otsus koolivõrgu ümberkorraldamisest nii, et sinna saaks lause "säilitada Tartu Tamme gümnaasium ühe asutusena tegutseva põhikooli ja gümnaasiumina asukohas Tamme pst 24a," kirjutab Tartu Postimees.

Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles, et linnavalitsus ei saa sellisel kujul eelnõu toetada, sest eelmisel aastal vastu võetud koolivõrgu ümberkorraldamise kava näeb väga selgelt ette Tamme gümnaasiumile uue gümnaasiumihoone rajamist Nooruse 9 hoonesse. "Oleme jõudnud faasi, kus taotleme riigilt abi hoone kordategemiseks - seega ei taha ükskord tehtud otsust ümber otsustada," rääkis abilinnapea.

Teppan ütles, et eelnõu esitajad eksitavad väitega, et tookordne otsus võeti vastu napi häälteenamusega, tegelikult oli poolt 30 ja vastu 8 volikogu liiget.

Samal teemal:

• Aaviksoo sõlmis koostöölepped kuue riigigümnaasiumi loomiseks
• Tartu Tamme gümnaasium saab 8 miljoni euro eest uue hoone
• Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased protesteerivad kooli kolimise vastu

Kas olete vahel tundnud, et kasutaksite õpilaste grammatikateadmiste kinnistamiseks veebis leiduvaid enesekontrolliharjutusi, kuid raske on leida just selliseid, mis haakuksid kodumaise õppekavaga ning mis sisaldaks just teie õpilaste keeleteadmistele vastavat sõnavara? Kui olete nõus, et sääraseid harjutusi võiks rohkem olla, kutsub Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaal Koolielu teid osa võtma konkursist „Grammatika enesekontrolliharjutused“, mille eesmärgiks on luua konkursile laekunud töödest enesekontrollivõimalusega grammatikaharjutuste kogumikud erinevate võõrkeelte õppimiseks ja õpetamiseks. Sellised kogumikud annaksid õpetajale võimaluse suunata õpilasi iseseisvalt tegelema just temale probleeme valmistava grammatika osaga, pakuksid õpilastele võimalusi üldiste grammatikateadmiste arendamiseks ning võimaldaksid tunnis rohkem aega pühendada sisukale, kõiki õpilasi haaravale tööle.

         Konkursi tingimused:

• Osalema oodatakse võõrkeelte õpetajaid.
• Osaleda võib nii individuaalselt kui ka kuni 3-liikmelise meeskonnana.
• Konkursitöö tuleb luua mõne enesekontrollitesti loomise vahendi abil  ning esitada veebilehena. Ideid testide loomise vahendite kohta võib otsida Koolielu töövahendite seast.
• Konkursitöö peab sisaldama kolme mõne võõrkeele grammatikaosa seletust (pilt, video, videojuhend, tekst vms) ja vähemalt 15 võimalikult erinevat tüüpi esitatud teemadega haakuvat enesekontrolliharjutust (5 iga teema kohta). Materjal peab sisaldama kirjeldust, millise teema juures ning mitmendas klassis seda kasutada. Ära peab olema märgitud ka harjutuste Euroopa Nõukogu keeleoskustase (CEFR), seos õppekavaga ning metoodilised soovitused.
• Konkursitöö võib olla mõne õpiku toetusmaterjaliks või põhineda muudel algtekstidel (viimasel juhul tuleb neile korrektselt viidata).
• Esitatud töö peab olema kooskõlas autorikaitseseadusega.
• Konkursi raames valminud tööd tuleb varustada Creative Commons´i litsentsiga Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License. Vt lähemalt http://www.creativecommons.ee/
• Konkursist ei või osa võtta Koolielu ainemoderaatorid.
• Konkursitöö esitamisega annab autor Koolielu portaali toimetusele õiguse kasutada seda konkursitöödest loodavas kogumikus.
• Kõik ära märgitud õppematerjalid avaldatakse Koolilelu portaalis.
• Konkursitööde hindajateks on Koolielu ainemoderaatoritest moodustatud žürii, kes hindab konkursitöö sisu, edasiantu selgust, korrektsust, loogilisust, kujundust, vormistust, kasutatavust teiste õpetajate/õpilaste poolt, autorlust ja autori/te loovust.
• Konkursitöö hindamismudeliga saab tutvuda siin. 
• Soovitav on tutvuda ka Koolielu e-õppematerjalide kvaliteedinõuetega.
• Konkursi tähtaeg on 5. juuni 2013.
• Konkursitöö tuleb esitada siia.
• Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid, preemiaid ümber jagada ja sobivate tööde puudumisel preemiaid välja jagamata jätta.  
• Konkursi auhindadeks on tehnikapoe kinkekaardid, auhinnafondi suurus on olenevalt tööde kvaliteedist, arvust ja osalenud õpetajate arvust kuni 1000 eurot.

Lisainfo:

Kristi Vahenurm
Haridusportaali Koolielu õppematerjalide toimetaja
kristi.vahenurm@tiigrihype.ee

Katrin Saks
Koolielu inglise keele ainemoderaator
inglise@koolielu.ee

Õpilasfirma Õun poistel on suur eesmärk paigas – nad kavatsevad turuliidri kohalt lükata elektroonikahiiu Apple, aga enne kui nii kaugele jõutakse, tuleb teha hulk tööd ja esimeseks sammuks on koolitundide elavdamine, kirjutab Tartu Postimees.

Pealegi on konstruktori tulemiks näiteks valgus- või metallidetektor, mis töötab patarei jõul ja annab märku LED-tule või heliga. Firma juhi Jaanus Ehrlichi sõnul on eelkõige plaanis oma tooteid müüa koolidele, kus neid saaks kasutada näiteks füüsikatundides elektroonikat käsitledes või tööõpetuse tundides jootmist õppides. Lisaks väljatöötatud mudelitele teevad nad eritellimusi ja tootearenduse võimalused on lõputud. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Jalutades näiteks Tallinna tänavatel on  lihtne vahet teha turistil ja kohalikul inimesel. Siinne rahvas käib pea maas ning suurt tähelepanu ümbritsevale ei pööra, turist aga...... Võib juhtuda, et kõnnime aastaid ühte ja sama rada pidi, kuid ei märka paljusid huvitavaid nüansse. Arhitektuur ümbritseb meid aga pea kõikjal ja koondab enda alla nii hooneid kui  ruumi nende ümber. Sageli võtame seda enesestmõistetavana, märkame alles siis kui midagi tõsiselt viltu tundub olevat. Teadvustades endale ja oma lastele ümbritseva keskkonna kujunemis- ja selle arenguprotsesse loome eeldused ka sekkumiseks.

EAM pakub erinevaid võimalusi meid ümbritseva linnaruumiga tutvumiseks ja selle mõtestamiseks. EAM-i haridusprogrammid, ekskursioonid ja videotunnid on hea võimalus saada ülevaade põhiliselt Eesti arhitektuuriga seotud teemadest ja nii meid ümbritsevas keskkonnas paremini orienteeruda. Miks mitte kasutada suurepärast võimalust pakkuda koolitunnile vaheldust otse Tallinna kesklinnas!

Tartu Erakooli direktor Urmo Uiboleht ütles, et elektroonilisele õppevahendile üleminek sõltub suuresti sellest, kuidas õpikute kirjastused kaasa tulevad, kirjutab Tartu Postimees. "Praegu on selles valdkonnas kõige rohkem püüdnud Koolibri, sügiseks on meile lubatud 17 erisugust e-õpikut, mis oleks kohaldatavad tahvelarvutitele," sõnas Uiboleht.

Tahvelarvutid pole koolitunnis direktori sõnul enam mingi ime ning Tartu Erakooliski on neid kaks aastat katsetatud. Kogemus on positiivne, kuid jäänud on küsimus, kuidas kasutada arvuteid nii, et need oleksid hästi hallatavad, turvatavad ja mugavalt kasutatavad. Pikemalt loe Tartu Postimehest.

Foto: Roland B. Seper, Flickr

Samal teemal:

• Tahvelarvutite müük kasvas maailmas aastaga 78 protsenti
• Tahvelarvuti pilootprogrammi esialgsed tulemused
• Tahvelarvutid toetavad autistide õpet 
• Tulevikuõppimist iseloomustab personaalne õpikeskkond ja e-õpik

Salme koolis Saaremaal pakuti õpilastele teisipäeval näiteks Shreki suppi, värvilisi jogurteid ja kirjut koera - kõik need olid valmistatud valdavalt Saaremaisest toorainest, vahendas ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat".

Tegelikult muutus Salme koolisöökla teisipäeval restoraniks: õpilased olid ettekandjad ja põhiroa ning praetud räimed valmistas restorani kokk. Go Spa peakokk Toomas Leedu sõnul pakuti rohelistest hernestest tehtud suppi ja hommikul turult toodud värsket räime. "Magustoidu lasime lastel ise teha, nad said päris kõvasti töörõõmu," lisas Leedu.

"Growing Gastronautsi" projektijuht Sulvi Munk ütles, et kooli köök võiks kasutada rohkem kohalikku toorainet, mida Saaremaal on palju, aga mida kasutatakse põhjendamatult vähe.

Samal teemal:

• Koolikokad ammutasid üheskoos uusi ideid
• Uuring: koolitoidu ärasöömist mõjutab enim toidu välimus ja maitse

Lastearvestuses (kuni 13-aastased) ja noortearvestuses (kuni 19-aastased) saab osaleda kolmes võistluskategoorias:

• looduspildid
• loomapildid
• inimene ja loodus.

Lapsed ja noored võivad oma pilte esitada ka üldarvestuses, kus osalejate vanus ei ole piiratud. Selles on avatud kaheksa võistluskategooriat:

• loomad oma keskkonnas ja loomaportreed
• loomad tegutsemas
• maastikupildid
• taimed ja seened
• inimene ja loodus
• vormimängud looduses
• mustvalge looduspilt
• maailma loodus

Võistlustöid saab esitada 4.märtsini võistluse veebilehe kaudu, auhinnasaajad kuulutatakse välja 27.aprillil 2013 Estonia Kontserdisaalis.

Looduse Aasta Foto auhinnafond on 10 000 eurot. Peaauhinnaks on seekord reis Hiinasse.

Fotosid hindab tunnustatud fotograafidest, kunstnikest ja loodusetundjatest koosnev žürii Rein Marani juhtimisel.

Igas vanuserühmas ja kategoorias antakse välja esimene, teine ja kolmas koht. Kategooria võitu jääb meenutama keraamik Anne Türni loodud skulptuur „Tantsiv hunt”. Kõikide vanuserühmade kõikide kategooriate võitjate seast valitakse võistluse peaauhinna vääriline võistlustöö.

Võistluse veebilehel on üleval nii võistluseeskirjad kui toimub ka piltide konkursile üleslaadimine.

Fotovõistlus Looduse Aasta Foto toimub tänavu juba 13. korda, aastast 2001.

Läbi aegade on konkursil auhinnatud tööd ilmunud Loodusfoto Aastaraamatute kaante vahel. Möödunud aastal osales Looduse Aasta Fotol 1400 autorit, kes saatsid võistlustulle ligikaudu 10 500 fotot.

Looduse Aasta Foto võitjaid:
2006 – Jaak Põder
2007 – Anton Novožilov
2008 – Ants Tammik (peaauhinna võitis noortearvestuse töö)
2009 – Jarek Jõepera
2010 – Mats Kangur
2011 – Sven Zacek
2012 – Argo Argel

Allikas: BNS

Uue õppekava kohaselt asendatakse senine IKT õpe aruvutiteadusega, mis omakorda keskendub suures osas praktilisele programmeerimisele. Seda sammu on tagant tõuganud programmeerijate põud nii mängutööstuses kui ka muudel aladel. Muret teeb aga asjaolu, et koolid ei ole selleks muudatuseks sisuliselt valmis ning kardavad, et ei suuda uut plaani sobivate spetsialistide puudumise tõttu ellu viia.

Alates 2014. aasta septembrist õpetatakse arvutiteadust nii põhi- kui keskastme koolides. Matt Britland’i, Kingston Grammar School IKT juhi sõnul on väheste oskustega õpetajate puhul esmatähtis koolitus: “Väga suur osa õpetajaid vajab koolitust. Kui riik plaanib õppekava nii kiiresti muuta, andes koolidele kohanemiseks vähe aega, peavad nad olema valmis ka praegustele IKT õpetajatele koolitusi pakkuma. Tuleb arvestada, et paljudes koolides õpetavad IKT’d ilma erialase ettevalmistuseta õpetajad. Neile saab olema hüpe arvutiteadusesse raske samm.”

AQA, kes pakub arvutiteaduse õpetamise kvalifikatsioone ja koolitusi, nõustub, et sobivate kvalifitseeritud õpetajate puudujääk, kes uut õppekava ellu viima peaks, on märkimisväärne.

Haridusministeeriumi sõnul asendatakse IKT arvutiteadusega alates uue õppeaasta septembrist. Aegunud IKT osa seni kehtinud õppekavas on palju kritiseeritud, sest see keskendub liialt kontoritarkvara kasutamisele ning pöörab väga vähe tähelepanu programmeerimisele. Nüüd ollakse veendunud, et uus õppekava, mis keskendub arvutiteadusele ja praktilisele programmeerimisele, on õpilaste jaoks tähtsam.

Chew Valley kooli IKT juht James Webber ütles, et ajal, kus kontoritarkvara õppimine oli tähtis, kasvas olulisemaks asja aluseks oleva tehnoloogia käsitlemise vajadus: “Arvutiteadus annab õpilastele laiema teadmise ning arusaamise arvutitest, arvutivõrkude toimimisest ning esilekerkivate probleemide lahendamisvalmidusest IT maailmas.”

Ka Eestis oli omal ajal arvutiõpetus õppekava kohustuslik osa, kuid hiljem asendus see IKT integreerimisega erinevates õppeainetes. See tähendab, et arvutiõpetust eraldiseisva ainena kool pakkuma ei pea. Kuigi on ka erandeid, siis paljudes koolides see nii ongi - arvutitunde eraldi ei ole. 

Kuidas teile tundub, kas oleks aeg ka Eestis teema taas üles võtta ning arvutiteadus kohustuslikuks õppekava osaks muuta, pöörates nii suuremat rolli ka programmeerimisele ?

Referereeritud: Computer Acitve, foto Computer Acitve

Samal teemal: 

• Koodikirjutamine arendab loovust
• Tänapäeva kirjaoskuse osa on ka programmeerimine 
• ProgeTiiger jõuab koolidesse

Delfi reporteri ja Tallinna Lilleküla gümnaasiumi meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelgi puhul ei tule mitte küsida, kuidas ajakirjanikust õpetaja sai, vaid hoopis kuidas juhtus, et õpetaja ajakirjanikus hakkaks. Sest hariduselt on Epp-Mare algklasside õpetaja, ühe aasta selles ametis ka töötanud. „Ajakirjanik sai minust nii, et lugesin Eesti Ekspressist kuulutust: uudisteagentuur BNS otsib majandusuudiste reporterit. Saatsin CV. Anvar Samost, kes toona BNSis töötas, kutsus proovitööd tegema. Tegin telefoni-intervjuu Põhjaväila ehitamisest abilinnapea Ants Leemetsaga. Lugu sobis, sain tööle. See oli periood, kui tänavalt võeti toimetustesse laps-ajakirjanikke,“ muigas Epp-Mare Kukemelk. „Ma ei olnud ega ei ole siiamaani ajakirjandust õppinud mitte minutitki, olen puhas praktik. Teooriat olen hiljem juurde lugenud.“

Meediaõpetajana on Epp-Mare tegutsenud ligi kümme aastat. Alustas sellega Tallinna 37. keskkoolis – valikaineid oli vaja ja ta pakkus välja meedia - ning nüüd on juba aastaid Lilleküla gümnaasiumis. Meediaõpetust saavad kõik gümnaasiumiklassid. Meediat on võimalik valida ka koolieksamiks, ja see on õpilaste seas väga populaarne.

Kas see, et töötad ajakirjanikuna, annab sulle meedia õpetamisel eelise?

„Mitte eelise, vaid see annabki kogu minu õppematerjali. Kuigi mul on koostatud põhipunktid ja esitlused Küllike Kase meediaõpiku põhjal, siis praktiliselt viin tundidesse kaasa sama päeva (või siis eelmise päeva) uudiseid, mille põhjal räägime ja näiteid-seoseid toome.“

Kas meedia on sinu arvates lihtne õppeaine? Võiks seda õpetada ükskõik mis aine õpetaja?

„Kui õpetaja on piisavalt sotsiaalse närviga inimene, siis ta võib küll meediat õpetada, ei ole nii, et see sobib ainult meedias tegutsevale inimesele. Ajakirjanikud ei ole ju ka kõik ajakirjanikuks koolitatud! Meedia ei ole ammu enam pelgalt ajakirjandus, see on palju laiem. Inimesele, kes meedia sees on, ei ole seal midagi keerulist. Mis võib oht olla, on see, kui eesti keele õpetaja võtab ja hakkab õpetama puhast teksti kirjutamist (uudis, arvamuslugu, pressiteade). See võib olla lihtsalt igav. Minu jaoks on meediaõpetus case stady ehk juhtumipõhine õpetus, mitte käsitööoskuste omandamine. Žanrid võib tutvustada ühe kursuse jooksul, oluline on tunnetuse küsimus, seoste nägemine. Mina tahaksin rohkem selliseid asju õpetada.“

Õpetad siis ka?

„Püüan. Arutleme klassis ühiskonnas toimunud asjade üle, miks nii on; vaatame juhtumeid erinevatelt seisukohtadelt. Alati ei ole kõik nii must-valge nagu koolis ollakse harjunud, et on õige vastus ja vale vastus. Päris elus jääb lahtisi otsi väga palju. Räägime kultuuridevahelisest erinevusest, heast tavast. Vaatame kohtulahendeid, mis meedias on tähelepanu pälvinud – kas süüdlane on alati nii süüdi, kui teda ajakirjanduses tembeldatakse? Teatud mõttes provotseerin õpilasi kaasa mõtlema sotsiaalselt tundlikel teemadel.“

Foto õpetaja Epp-Mare Kukemelgist tegid tema õpilased meediatunnis spetsiaalselt selle loo tarvis. Praktika on oluline!

Missugused meediatarbijad praegused noored on? Või sa ei saa seda objektiivselt öelda, sest sinu juures ongi meediahuvilised?

„Ma ei ütle, et nad oleksid kõik eraldi meediahuvilised. Ega nad pole valida saanud, tund on tunniplaanis ja sinna nad peavad tulema. See pole vabatahtlik ringitegevus. Nad kirjutavad 10. klassis mulle kirjatüki, milline on nende pere meediatarbimine. Üldiselt ajalehti kodudesse ei tellita, emad loevad peamiselt ajakirju, isad internetist uudiseid. Lapsed veedavad aega portaalides ja suhtlusvõrgustikes. See ei tähenda, et poleks erihuvisid. Ikka joonistuvad välja noored, kes tunnevad näiteks sügavat huvi välispoliitika vastu. Või keegi, kes on süvamuusika huviline või jälgib rahvusvahelistelt kanalitelt talk show`sid. See on nii ju igas vanuseastmetes: kõik ei loe Sirpi, mõni aga ikka tellib."

Nii et sinu klassist tulevad targad meediatarbijad, mitte ajakirjanikud?

„Absoluutselt. Kui mõnest saab ajakirjanik, siis see on väga tore. Aga midagi ei juhtu, kui mitte kellestki ei saa. Oluline on, et nad julgeksid loetus-nähtus kahelda, et nad oleksid kriitilised meediatarbijad. Et oskaksid loetule-nähtule infot juurde otsida, seoseid näha.“

Pärast väikest mõtlemist ütleb Epp-Mare siiski, et teadaolevalt on üks tema õpilane olnud Delfi Noorte Hääle toimetaja ja läks pärast keskkooli lõpetamist edasi õppima ka ajakirjandust. Teine, praegu 10. klassis õppiv noormees, teeb kaastööd Delfi välisuudistele ja on Delfi Rahva Häälde kirjutatud lugude eest välja teeninud nii televiisori kui DVD-mängija.

Läheks korraks selle kahtlemise juurde tagasi. Kas tõesti meie ajakirjandus valetab, et meediatarbijad peavad kogu aeg kahtlema, kui midagi loevad?

„Asi on selles, et ajakirjandus vahendab erinevate persoonide arvamusi, aga inimene ei pea olema nõus kõigega, mida loeb. Ta loeb neid arvamusi ja kujundab nii oma arvamuse. Kõige parem näide oleks valimiseelne periood, kus kõik üritavad oma sõnumit inimeseni viia. Tekib segadus, kes mida siis räägib. Valija peab oma arvamuse kujundama, kelle poolt hääl anda. Selleks peab tutvuma erinevate programmide-platvormidega, neid võrdlema, analüüsima. See laieneb muudele asjadele ka, kasvõi töökoha või elektripaketi valik. Mosaiigist tuleb enda jaoks tervik kokku panna. See arutlus ja analüüs peab inimesel peas kuskil toimuma, eks me katsume tunnis harjutusi-kondiproove teha. Näiteks õpilased loevad arvamusartikleid ja tutvustavad teistele, mida lugesid. Siis arutleme. Sellise arutluse käigus ei saa arugi, et midagi ka õpiti. Tagasisides nad vahel ütlevadki, et me ju ei õppinud midagi. Või näiteks kui algab meediaõpetuse osa „Raadio“, et kuidas raadiot kuulata. Tekib küsimus, mis mõttes, keera nupust lahti ja kuula! Aga raadiožanrid, kuidas erinevad raadiouudised leheuudistest, mis on kuuldemäng? Olen saanud noortelt ka arvamusi, et kuuldemäng on see, kui helistad saatesse ja siis saab auhinna. Üksikud teavad, et tegu on raadioteatriga.“

Kas õpilased jälgivad mõnikord ka sinu kui ajakirjaniku tööd kriitilise pilguga?

„Ei usu, et nad ekstra minu tehtud uudiseid jälgiksid. Vahel küsivad, et miks see link Delfis ei avane, miks teil nii palju vigu on või midagi üldist. Siis selgitan. Ei ole küll kohanud, et keegi oleks otse minu suhtes kriitiline olnud.“

Kas on oluline meediat õppida?

„Mulle üldse ei meeldi, et aineid õpitakse ainete kaupa. Meeldib, kui aineid integreeritakse ja seostatakse. Minu viimases tunnis käisid külas tarbijakaitse inimesed ja rääkisime tarbijast ning tarbimisest. Mulle meeldiks, kui meediaõpetus oleks osa teistes ainetes: ajaloos, geograafias, kirjanduses. Sündmused, mis meie ümber toimuvad, tulekski tundi tuua, ükskõik siis, missugusesse ainetundi. Aga saan aru aineõpetajast, kellel on ees riiklik õppekava ja väike tundide maht, ta ei jõua lihtsalt lisaks midagi rääkida.“

Samal teemal: 

• Valik meediaõpetuse materjale Koolielus
• Kutsuge ajakirjanikud kooli!
• Sotsiaalse meedia õppekomplekt koolijuhtidele ja õpetajatele
• Ajaleht iPadis

Konkursi eelarve 2013. aastal on 152 000 eurot. Taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik Eestis teadust populariseerivad teadlased, teadusasutused, mittetulundusühingud, koolid ning teised füüsilised ja juriidilised isikud.

Konkursile võib esitada taotlusi teadust populariseerivate tegevuste toetamiseks, mis võivad olla suunatud nii laiemale avalikkusele kui ka väiksematele sihtgruppidele. Rahastamist võib küsida ürituste, konkursside, näituste, teaduspäevade, töötubade ja konverentside korraldamiseks, õpiotstarbeliste audio-visuaalsete materjalide koostamiseks või muud teadust populariseerivad tegevused. Konkursil rahastatakse reeglina lühiajalisi, kuni 1 aasta kestvaid projekte.

Eelmistel aastatel teaduse populariseerimise projektikonkursi kaudu rahastatud ettevõtmiste edasiarendamiseks ja kordamiseks võib taotlusi esitada, aga neile tuleb kindlasti lisada kokkuvõte eelmistel aastatel tehtust.

Projektikonkursi kaudu rahastatakse nii ühekordseid kui pikaajalisi teadust populariseerivaid tegevusi, mille sihtrühm ega ka elluviijate ring ei ole piiratud. Nii on varasematel aastatel toetatud pikaajaliste teadust populariseerivate projektide hulgas näiteks õpilaste teadusajakiri „Akadeemiake“, Teadusbuss „Suur Vanker“ ning TalveAkadeemia konkurss ja üliõpilaste teaduskonverents.

Omanäolisi tegevusi on viinud ellu teaduse populariseerimiseks ellu Lasva Käsitööselts oma suviste huvilaagritega. Väga laiale teadushuviliste ringile on mõeldud teaduse suvekoolid ning Eesti Maaülikooli taimede lummuse päev.

Teaduse populariseerimise tegevusi viiakse erinevas mahus läbi ka paljudes Eesti koolides. Väga laia kandepinna on leidnud Saaremaa Ühisgümnaasiumi eestvedamisel korraldatavad "Saaremaa Miniteaduspäevad", üks regulaarsemaid ja põhjalikumaid on Viimsi Keskkooli algkooli õpilastele suunatud teadusringi „Taibu“ tegevus.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 26. aprilliks 2013.

Lisainfot saate sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise üksuse kodulehelt.

Samal teemal:

• Auhinnati parimaid teaduse populariseerijaid