Täiesti veatuid töid oli tänavu kuus. Esimene õige vastus tuli täiskasvanute kategoorias juba võistluse 7. minutil, selleks oli Laura Valli.

Filoloogide kategoorias võitis Kärt Talsi, õpilaste kategoorias Carolyn Lumi, mitte-eestlaste kategoorias Lili Milani ning välismaal elavate eestlaste kategoorias Aivar Paidla. Võitjateks kuulutati need, kes saatsid korrektse vastuse kõige kiiremini ära.

Loe uudist täismahus ja vaata Vikerraadio e-etteütluse teksti ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

• Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi võitsid „Materjalitehnika“ ja „Immunoloogia"
• Minister Jürgen Ligi tervitus emakeelepäeva puhul: emakeelepäev on ilusa keele päev
• Stockholmis toimub üleilma eesti keele õpetajate kohtumine
• Meediaõpikud näitavad meediast idealistlikku pilti

80 lasteaialast koos oma õpetajatega said nautida 3.b klassi õpilaste etendust "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Pärast seda korraldasid TDK klassiõpetajad lastele võimlas liikumismänge.

50 lapsevanemat tutvusid direktor Jaan Reinsoni ja õppealajuhataja Piret Paatsi eestvedamisel koolimaja ja koolieluga. Jaan Reinsoni hinnangul läks infopäev hästi. "Vanemad tundsid muuhulgas huvi selle vastu, kui suured klassid tulevad. Lubasin, et kui vähegi võimalik, siis 20-22. Lubasime, et mingil juhul ei tee klasse 28 õpilasega, mis on volikogu poolt lubatud maksimum Tartus," rääkis ta.

Koostöö lasteaedadega sai alguse juba novembris, kui vestlusringis arutati lasteaedade esindajatega koostöövõimalusi.

Detsembri alguses käisid külas Lotte lasteaia koolirühma lapsed ja vanemad. Küllike Kütimetsa juhendamisel tehti savitööd ja Aivar Lankovi abiga meisterdati lindude söögimaja.

Vabariigi aastapäeva eel anti Lotte lasteaiale üle võimlemispink, mille restaureerisid 7.b klassi poisid.

9. klassi tüdrukud valmistasid Sipsiku lasteaiale nukuriideid ja õpetaja Lilia Miilaste juhendamisel õpivad Sipsiku lasteaia lapsed prantsuskeelseid laule, millega astuvad üles laulukonkursi Alouette lõppkontserdil 1. aprillil.

Veebruari keskpaigas mängis 3.b klass "Lumivalgekest ja seitset pöialpoissi" ka Karoliine lasteaias.

Loo ja fotod saatis Koolielule Tartu Descartes'i Kool.

Samal teemal:

• Algklassides pannakse õppimisele alustala
• Valminud on alushariduse ja lapsehoiu kontseptsioon

"Immunoloogia“ õpiku on kirjutanud Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson ja Koit Reimand Tartu Ülikoolist. Kahe-osalise „Materjalitehnika“ õpiku autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo ja Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

„Loodud eestikeelne terminoloogia kinnistub eelkõige õppimise ja õpetamise käigus ning seda toetavad eestikeelsed õppetekstid ja -ülesanded,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Ta lisas, et nii materjalitehnika kui immunoloogia õpiku puhul tõsteti esile just eestikeelse terminoloogia loomist ja kinnistamist.

2015. aasta parimad õpikud valisid välja programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonid ja programmi juhtkomitee.

Eelmiste aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

• 2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
• 2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
• 2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
• 2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
• 2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide.“ , koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Täna tutvustatakse eesti emakeelega õppijale mõeldud hiina keele õpikut
• Õpik-käsiraamat annab põhiteadmised teiste hooldamisest
• Suurest lugejahuvist Eesti imetajate vastu trükiti e-õpik raamatuks
• Logistika õpikut soovisid kutseõpetajad

Ilus keel on arusaadav keel. Püüdes väljendada oma mõtteid järgmisel emakeeleaastal veel selgemalt, näitame austust oma keele vastu.

Avalikult kõnelejate keele ilu pole vähem oluline kui nende hooldatud ihu. Riigiasutused peavad suutma siin eeskuju anda, et emakeele selgust ja mitmekesisust hoitaks pidevalt.

Kui märkame nende inimeste pingutust eesti keele rääkimisel, kellele see pole emakeel, ning toetame neid õppimisel, astume pika sammu lähemale teineteise paremale mõistmisele. Meil maksab märku anda, et hindame seda pingutust.

Tervitan emakeelepäeva puhul kõiki eesti keele rääkijaid ning armastajaid kodumaal ja mujal. Kutsun üles rääkima keerulistest asjadest lihtsalt ja mitte hülgama eesti keele omapära. Nii muutub eesti keel veel ilusamaks ning iga arutelu sisukamaks.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi

Allikas: HTMi pressiteade.

Päeval viivad Eesti saatkond ja Eesti Maja emakeelepäeva tervituse Latokartano kooli, kus soome-eesti kakskeelsetes klassides õpib üle saja eesti lapse. Koolilastele tulevad seekord külla ka klounid Piip ja Tuut.

Õhtul jätkuvad pidustused Eesti saatkonnas, kus Eestikeelse Hariduse Selts autasustab kirjutamisvõistlusel “Minu rõõmud” silma paistnud õpilasi. Seltsi juhatajale Helja Kirberile teeb rõõmu, et võistlus on noorte hulgas järjest populaarsem. Kokku luges žürii läbi 225 tööd. See tähendab, et võistlusel osales kuuendik Soomes eesti keelt õppivatest lastest. Lisaks kahes keeles õppivatele Latokartano lastele õpib Soomes eesti keelt emakeelena kaks tundi nädalas veel poolteisttuhat last. Võistlustöid tuli pealinnale lisaks Turust ja Tamperest, Keravalt ja Hämeenlinnast, Mikkelist ja Porist.

Emakeelepäeva tähistama kutsutud õpilastele ja õpetajatele ning lapsevanematele toovad tervituse Eesti suursaadik Soomes Margus Laidre ning Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang. Muinasjutulisest keelest räägib 2015. aasta Wiedemanni keeleauhinna laureaat, kirjanik Leelo Tungal. Eestikeelseid laule laulavad Helsingi Eesti laululapsed Annika ja Silver Lumi juhendamisel. 

Emakeelepäeva korraldavad  Eesti Majas tegutsevad organisatsioonid Eestikeelse Hariduse Selts, Eesti Instituut, Soome-Eesti Seltside Liit ja Tuglase Selts koostöös Eesti Suursaatkonnaga Helsingis.

Allikas: Eestikeelse Hariduse Seltsi, Tuglase Seltsi ja saatkonna info.

Samal teemal:

• Emakeelepäeva tähistamine Soomes keskendus kodule
• Laps on laps. Ka siis, kui tuleb välismaalt
• Eesti keele e-kursus riigipiire ei tunne

Loo autor on Üleilmakooli juht, Koolielu soome keele ainemoderaator, Tuglase Seltsi eesti ja soome keele lektor Helja Kirber.

Paarkümmend last õpib mitmel kursusel ja paarkümmend on ka neid, kes teist aastat jätkavad. Õpilaste seltskond on kirju: on neid, kes alles äsja Eestist ära kolinud, aga on ka neid, kes on kogu elu elanud kusagil välismaal kakskeelses peres. Omaette olulise rühma moodustavad need lapsed, kelle vanemad on välismaal tähtajalisel tööl ja kes seetõttu varem või hiljem tulevad tagasi Eestisse. Samuti on eriti Soomes, aga ka mujal üksjagu neid õpilasi, kes soovivad tulla Eestisse gümnaasiumiharidust omandama.

Õpetajaid on viis – Helja Kirber, Piret Rannast, Riina Voltri, Kaari Rodima ja Sirje Sild. Tegevus on selles mõttes individuaalne, et õpetaja kontrollib kõiki õpilase töid ja annab tagasisidet, vajadusel lisamaterjali või -ülesandeid. Õpetaja suhtleb pidevalt iga õpilasega, kuigi vahendatult.

Täpsem ülevaade ja alates 2016. aasta maist ka järgmise õppeaasta kursuste tutvustus ning registreerumine on Üleilmakooli kodulehel.

Üleilmakool tegutseb alles teist õppeaastat, on väga kiiresti kasvanud ja plaane tegevuse arendamiseks on mitmesuguseid. Praegune õppevorm võimaldab hästi arendada lugemist, teksti mõistmist, kuulamist ja kirjutamist. Järgmisest õppeaastal on kavas lisada soovijaile Skype`i tunde, korraldada veebiseminare ja suunata õpilasi rohkem ka omavahel suhtlema.

Veebi vahendusel õppimine on individuaalne tegevus ja nõuab õpilaselt ning perekonnalt veidi suuremat motivatsiooni, iseseisvust ja järjepidevust. Eestis räägitakse praegu paberivabast koolist ja õhinapõhisest õppest. Üleilmakool on praktiliselt paberivaba ja mis muu kui õhin eesti keelt säilitada ja arendada hoiab neid õpilasi tegevuses.

Laura, Oskar ja Tuuli-Emily Soomest ning Mikk Šveitsist räägivad endast ja Üleilmakoolis õppimisest.

Üleilmakooli tegevust toetab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.
 

Laura Soomest

Oskar Soomest

Mikk Šveitsist

Tuuli-Emily Soomest

Samal teemal:

• Väliseesti e-põhikoolis alustab uut õppeaastat 115 õpilast
• Emakeele e-kursused välismaal õppimiseks vajavad Hooandja toetust

Parim ehitusviimistleja on Alisa Larina Tallinna Ehituskoolist, kellele järgnesid  Sander Reimal Kuressaare Ametikoolist ja Kristina Merzlova Narva Kutseõppekeskusest. Plaatimises sai esikoha Jaanus Steinfeldt Tallinna Ehituskoolist, teise koha sai Kerstin Soolo Viljandimaa Kutseõppekeskusest ning kolmanda Maksim Jalužin Narva Kutseõppekeskusest. Mööblitisleritest napsas esikoha Karl Heinsoo Võrumaa Kutsehariduskeskusest, teise koha vääriliseks tunnistati Martin Kaukes Rakvere Ametikoolist ning kolmandale kohale tuli Mikk Erit Tallinna Ehituskoolist. 

„Kutsemeistrivõistluste korraldamine on väga oluline nii koolile, võistlejale kui ka tööandjatele, sest siin on näha, mis erialal toimub ning mida noored teha oskavad,“ rääkis Tallinna Ehituskooli kutseõpetaja Terje Jaksen. „Võistlustel käimine arendab ka eriala õpetamist. Olen palju aastaid osalenud kutsevõistluste korraldamisel ja on näha, et võistlejate tase läheb järjest paremaks.“

Kõik kolm võistlust olid individuaalsed ning mõeldud noortele, kes õpivad kutseõppeasutustes  ehitusviimistleja, plaatija ning tisleri eriala õppekava järgi. Kutsevõistluste eesmärgiks oli populariseerida ehitusvaldkonna ja puitmaterjalide töötlemise erialade õpet ning anda võimalus noortele oma oskuste võrdlemiseks.

Võistluste pildigalerii on leitav siit.

Ehitusviimistleja, plaatija ja mööblitiseri erialade kutsemeistrivõistlusi korraldas SA Innove koostöös Tallinna Ehituskooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Võistluste läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Mööblitootjate Liit, Knauf Tallinn OÜ, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Saint-Gobain Ehitustooted AS, Henkel Balti OÜ, JELD-WEN Eesti AS, Tesa tape UAB Eesti ja Tikkurila AS.

Kutsemeistrivõistluste kevadperioodi järgmine võistlus toimub juba 15. märtsil Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, kus võtavad mõõtu kaubanduserialade õpilased. Maikuu lõpuni toimub üle Eesti kakskümmend viis erineva eriala võistlust, kuhu oodatakse osalema üle 250 noore kõikidest Eesti kutseõppeasutustest, samuti külalisi naaberriikidest.

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Karjääriinfomess „Oma Rada“ tutvustas Läänemaa noortele tulevikuvõimalusi
• Kutseharidus aitab täiskasvanud paremini tööle ja toob parema palga

Tellibuss.ee keskkonnas saab koostada endale meelepärane reisikava ja edastada see kuni kümnele bussiettevõttele, kellel on tingimustele vastavad sõidukid. Kõik valimisse sobivad bussiettevõtted saavad hinnapäringu, kus on juba välja toodud tellitud kilomeetrite hulk, tühisõidu kilomeetrid, sõiduks kuluv aeg, seisuaeg ja aeg kokku. See teeb bussiettevõttele hinnapakkumise koostamise palju lihtsamaks. Tellibuss.ee tagab päringu esitajale võrdsetel lähteandmetel põhinevad hinnapakkumised vähima ajakuluga.

"Õpetajate töökoormus on suur ning klassiekskursiooni korraldamine ja bussi tellimine on olnu põhjendamatult keeruline. Tellibuss.ee on lahenduse, mis lihtsustab oluliselt reisi planeerimist ja busside tellimist, sest korra sisestatud reisiplaan edastatakse mitmele bussiettevõttele korraga," ütles Tellibuss.ee tegevjuht Meelis Vihvelin.

„Õpetajate töö lihtsustamine on eKoolile südameasjaks,“ rääkis eKooli juhataja Pille Parikas. „Loodame, et meie partnerite lehelt leitav link aitab klassieksursioonidele leida minimaalse vaevaga parima hinna ja
kvaliteediga bussi.“

Transport Charter Systems OÜ on värske startup ettevõte, kelle missiooniks on arendada ning pakkuda klientidele igapäevast tööplatvormi, mis võimaldaks kulukriitilises bussitranspordi sektoris tõhusamalt tegutseda. Esimese teenusena tõi ettevõte 2015. a novembris Eesti turule busside tellimusvedusid vahendava teenuse Tellibuss.ee.

Samal teemal:

• Tallinna huvikeskuse Kullo lastevanemad leiavad vajaliku info eKoolist
• eKool on läbinud uuenduse

HITSA seminar, mis toimus neljapäeval, 10. märtsil IT Kolledžis, keskendus digitaalse õppematerjali loomise praktilisele küljele: tehniline ja kujunduslik pool, mida hea e-õppematerjali juures silmas pidada, kasutajasõbralikkus, eakohasus, lausestuse tähtsus, õppematerjali eesmärk, digitaalse õppematerjali jagamine. Kõike räägiti-näidati mõttega, kuidas teha kvaliteetset digitaalset õppematerjali ning et toetada „Digitaalse õppematerjali loomise soovituste“ kasutamist.

Inga Kõue HITSAst tutvustas alustuseks valminud juhendit. „2013 oli selge, et Koolielu õppevara õppematerjalide kvaliteedikriteeriumid vajasid uuendamist. Teiseks on tehnoloogia nii laialt juba levinud, õpetajad teevad ise digitaalseid õppematerjale ning ka jagavad neid; kuidas saaks õpetajatele anda soovitusi, mida üks digitaalne õppematerjal sisaldama peaks,“ selgitas Inga Kõue. Mõte oli ka koostada juhend, mida huviline saaks iseseisvalt kasutada.

Ta rõhutas, et juhendi näol ei ole tegu kvaliteeditingimustega, et täpselt nii peab olema nagu kirja sai. „Need on soovitused, igaüks leiab sealt endale vajaliku. Meie eesmärk on, et kui olete õppematerjali loonud, et see siis tõesti toetaks õpetamist ja õppimist, muutuvat õpikäsitust,“ ütles Inga Kõue.

Juhend on koostatud veebiraamatuna, seda on lihtne sirvida ning peatükkide kaupa lugeda. Näiteks on digitaalsete õppematerjalide põhitüüpide juures lühidalt ja selgelt, koos rohkete näidetega selgitatud, mis on ja millal kasutada esitlust, enesekontrollitesti, juhendmaterjali, simulatsiooni jne.

Juhendi „Digitaalse õppematerjali loomise soovitused“ koostas töörühm koosseisus Anne Villems, Laine Aluoja, Lehti Pilt, Madli-Maria Naulainen, Marge Kusmin, Veronika Rogalevitš, Urmas Tokko. 

„Ega see kerge töö ei olnud, kohati tundus, et pidime hõlmama hõlmamatut,“ ütles Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi lektor Anne Villems veidi hiljem oma ettekandes. Kuna soov oli, et juhendit saaksid kasutada kõigi haridustasemete õpetajad, siis ainuüksi terminoloogia ühtlustamine oli paras pähkel. Nagu ka see, et töörühmas oli igaühel oma ettekujutus, missugune on digitaalne õppematerjal. „Teid on täna siin saalis 140 inimest, ja teil on ka igaühel oma ettekujtus sellest, mis on digitaalne õppematerjal. Ühist ettekujutust on raske leida,“ ütles Anne Villems.

Mariann Rikka Haridus- ja Teadusministeeriumist tuletas kuulajatele meelde õppematerjalide sisukriteeriume. „Mistahes õppematerjali alus on riiklik õppekava. Õppematerjal peab toetama õpetajat tema töös õpilaste pädevuste arendamisel,“ ütles Mariann Rikka. „On välja pakutud mudel nelja komponendiga, mis peaksid õppematerjalis sisalduma: missuguseid teadmisi õppematerjaliga edastatakse, missuguseid hoiakuid kujundatakse, kuidas materjal toetab ainest arusaamist, milliste oskuste arendamisele õppematerjal kaasa aitab. Hea õppematerjal peaks üheselt ja järjekindlalt toetama neid nelja aspekti.“

Anne Rudanovski Tartu Kunstikoolist tutvustas kvaliteetse digitaalse õppematerjali visuaalseid põhimõtteid. „Tänased õppijad on väga muutunud, viis, kuidas nemad soovivad infot kätte saada, on väga muutunud. Me ei tea, missugused on õppevahendid kümne aasta pärast, kui juba täna kunstikoolis õpilased modelleerivad virtuaalselt. On siiski ka midagi jäävat, üks printsiip, mis on kujundusprintsiipide ülene: kujutlusvõime,“ selgitas Anne Rudanovski. Ta soovitas õppematerjali tegijal kujutleda end õppematerjali kasutaja rolli, siis hakkavad asjad muutuma.

Praktilisi näiteid jagati veel digitaalsete õppematerjalide autoriõiguse, materjalide interaktiivsuse, tehniliste põhimõtete jpm kohta.

Tutvustati häid digitaalseid õppematerjale: e-kursus "Andme- ja tekstitöötlus" (Anne Uukkivi, Tallinna Tehnikakõrgkool),  ajaloo õppevara "Vana-Kreeka" (Madli-Maria Naulainen, Kuressaare Gümnaasium), kehalise kasvatuse õppevara (Tiina Lall, Valga Priimetsa Kool), abimaterjal läbivate teemade käsitlemiseks põhikoolis (Mare Hallop, Pärnu Vanalinna Põhikool).

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased rääkisid kuulajatele aga sellest, mida õpilane õppevaralt ootab, kuidas talle meeldib õppida. Selgus, et kõrgelt hinnatakse ikkagi ka otsest suhtlust õpetajaga, õppimist õpetaja selgituste ja jutu põhjal.

Seminari salvestust täispikkuses saab mõne aja pärast näha siit: http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/vorgustik-vorgutab-seminarid

Samal teemal:

• Hüpe hüperreaalsusesse
• Digivõimalustest loodusainetes
• Uus võib olla meeldetuletatud vana

Autor: Leelo Ambos, Rakke Gümnaasiumi robootikaringi juhendaja

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kui Rakke Robootikud käisid Laiusel võistlemas. Tookord naljaga õhku visatud lause, et järgmine kord kohtume siis Rakkes, hakkas laste peas vaikselt juuri ajama. Kui siis kooli huvijuht tuli ettepanekuga korraldada tutvustav robootikapäev Simuna kihelkonna koolide (Laekvere, Muuga,  Simuna, Rakke ja Roela) lastele, avanes meil võimalus teha teoks ka ammune unistus, kutsudes külla kõik lähedal tegutsevad robootikud ning korraldada neile taoline võistlus nagu Laiusel.

Päev sai paika pandud 4. märtsiks. Tegevusi aitasid läbi viia Väike-Maarja robootikud.

Kuigi me üritust otseselt ei reklaaminud, levis info kiiresti ning meie tagasihoidlikuna planeeritud üritus paisus lumepallina päris suureks. Kutsusime appi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA), et kõige korraldamisega hakkama saada. Rahalist toetust lubas ka Virumaa Omavalitsuste Liit (VIROL). Kuna robotipark ei ole meil kuigi suur, siis oleme südamest tänulikud sõpradele Sõmeru Noortekeskusest, Väike-Maarja robootikaringist ning Koeru Keskkoolist, kes laenasid meile ürituse läbiviimiseks oma roboteid. Samuti tahame tunnustada kohalikke lapsi, kes usaldasid oma isiklikke nutiseadmeid algajatele robootikutele esimeste näpuharjutuste tegemiseks.

Teretutvus robootikaga algas töötubades

Päeva esimene pool oli mõeldud eelkõige neile, kel robotitega siiani esmane kokkupuude puudus. Kuna huvi robootika vastu oli suur, siis tellisime oma robootikapäevale HITSA-lt lisaks ka uute WeDo 2.0 robotite töötoa, mis toimus Rakke Nutilaboris. Selle viisid läbi HITSA koolitajad Jaanika ja Jaanus Leoste, kes tutvustasid uudseid robotiteid nagu VEX. IQ, Meet Edison ning Bee-Bot. Töötubasid toimus päeva jooksul tervelt kolm ja nendest võttis osa üle 60 lapse.

Aga veidi ka sellest, mida sisaldas meie robotite tutvustus Simuna Kihelkonna koolidele. Esmalt jagati lapsed väikesteks meeskondadeks ning iga meeskond sai varustatud roboti ja nutiseadmega. Kui robotid said käivitatud, äpid alla laetud ning robotid nutiseadmetega ühendatud, siis algasid võistlused. Robotiga sai sõita linnaläbimise õppeväljakutel, slaalomirajal ning jõudu katsuda erinevas mõõdus sumoväljakutel. Kui kõik variandid olid läbi proovitud ning paar korda isegi võistkonniti roboteid vahetatud, tutvustasid kohalikud robootikud ka enda tegemisi. Kuna tulemas on First LEGO League finaalvõistlus, siis keskenduti oma teadusprojekti „PrügiBot“ esitlusele ning robotimängu tutvustusele. PrügiBotiga võib igaüks ka ise lähemalt tutvuda meie kodulehel http://rakkerobootikud.eu/Pr%C3%BCgiBot/.

Edasijõudnud võtsid võistlustel mõõtu

Päeva teine pool oli mõeldud juba edasijõudnutele. Varakult olid kohale jõudnud Tamsalu, Rakvere, Uhtna, Sõmeru, Koeru, Laiuse, Jõgeva, Rakke ja Väike-Maarja robootikud ning nende juhendajad.

Koos lisandunud külalistega Tapalt, Kadrinast ja Vaimastverest hakkas peale tõeline lust – võistlused, milleks oli varakult kodus ettevalmistusi tehtud. Esimene ülesanne oli küll kohapeal lahendamiseks ja täiesti segamini aetud meeskondadega, kuid pakkus lastele suurt lõbu. Kõigepealt jagati välja kõik olemasolevad sülearvutid ja otsiti nende juurde robotid ning programmeerijad. Programmeerijate ehk kaptenite selja taha loositi meeskonnad kõigist neist, kes olid natuke roboteid ehitanud ning nendest, kes ei teadnud robotitest üldse mitte midagi. Igasse võistkonda jagus umbes viis last, kes siis üksteiselt õppima asusid. Ülesandeks oli programmeerida robot sõitma stardijoonest võimlemispingi vastu ja siis puuteanduri signaali peale tagurdada ettenähtud jooneni.

Järgmisteks võistlusteks olid meeskonnad kodus ettevalmistusi teinud. Palju pinget pakkus robotite kiirendusvõistlus, kus robotid pandi ühelt joonelt korraga startima.

Teine koduse ettevalmistusega võistlus oli vabaklassi sumo, kus robotid võisid olla tavalistest sumorobotitest palju suuremad ning kaalupiirang puudus. Sellised reeglite muudatused andsid laste fantaasiale hoogu ning tulemused olid väga põnevad.

Juba varem mainitud suurvõistluse – FLL finaali – ettevalmistamise eesmärgil said võistluste järel sõna kõik kohale tulnud FLL meeskonnad. Lisaks PrügiBotile saime kuulda ka Sõmeru meeskonna Triblox’i leiutatud prügikastist, mis annab prügiautole ise märku, millal ta täis saab ning tühjendamist vajab. Tapa meeskond TG sõdalased tegid põhjaliku ettekande kohvitopside materjalidest ning uuemast lahendusest – seemnetega pikitud biolagunevast kohvitopsist, mis loodusesse jäetuna täielikult laguneb. Samuti said meeskonnad soovi korral näidata, mida nende robot platsil korda saata suudab.

Auhindade jagamisel võtsime eeskuju Laiuse võistlustest ja lasime võitjatel ise endale auhinnad valida. Auhindade valikusse kuulusid akupangad, mälupulgad, kõrvaklapid, mälukaardid, buffid, kruvikeerajakomplektid ja palju muud.

Oleme tänulikud Rakke Gümnaasiumi toetusmeeskonnale, kes tagas päeva sujuva läbiviimise. Samuti oli palju abi lastega kaasas olnud juhendajatest, kes aitasid meil kohtunike rasket tööd teha.

Täname kõiki, kes võtsid oma õpilastega meie robootikapäevast osa võtsid!

Fotod: Jaanus Leoste

Samal teemal:

• Suurima kooliõpilaste robootika finaalvõistluse parim esindab Eestit rahvusvahelisel turneel
• Avatud on ProgeTiiger programmi uute õppematerjalide taotlusvoor