Sobib kõikidele rakendustele ( Android, Apple, Windows). Saab lihtsalt praktiseerida saksa keelt , kui ollakse teel ja on natuke aega. Äpis sisaldub kõige olulisem saksa sõnavara koos piltidega. Kõik nimisõnad õpetatakse koos konkreetse artikliga (der / die / das), mis mängib olulist rolli saksa keele grammatikas.
Palju kordamist! Saab kuulata õiget hääldust (valida on nii mees- kui ka naishääl). Alla saab laadida siit!

Harjutused on kolmes raskusastmes:
1. Saksakeelne sõna on näidatud, tuleb valida õige pilt.
2. Pilt on näidatud, tuleb valida õige sõna saksa keeles.
3.  Pilt ja ingliskeelne tähendus on näidatud, rääkida või kirjutada õige saksakeelne sõna.
Harjutused muutuvad järk-järgult raskemaks ja järjest lisandub rohkem sõnu juurde.

WordPic sobib eelkõige algajatele ja neile, kes ei soovi saksa keelt suures mahus õppida, ning on suurepärane täiendus traditsiooniliste keeleõppe programmide juurde, et luua oma aktiivne ja passiivne sõnavara.

Äpp  töötab ka offline, siis muidugi ei saa kuulata hääldust.

Äpi abil sõnade õppimine sobib suurepäraselt õpilastele iseseisvaks õppimiseks või ka tunnis kasulikuks ja kaasaegseks vahelduseks. Nõuanne õpetajale - kui õpilane on omandanud äpi abil soliidse hulga saksakeelseid sõnu, võiks teda hinnata motiveeriva, väga hea hindega.

Äppi Learn German with WordPic soovitas Koolielule saksa keele ainemoderaator Aimi Jõesalu.

Samal teemal:

• Kolm päeva põnevat programmi 5. ülemaailmsel veebikonverentsil saksa keele huvilistele
• 8. saksakeelne e-konkurss „e-Lernspiele zu Grimms Märchen" on alanud!

21. märtsil kell 12.00-16.00 kutsub Tartu Ülikooli kunstimuuseum 1.-4. klassi lapsi kunstiakadeemiasse, kus seekord valmistutakse munadepühadeks - meisterdatakse, mängitakse ja kuulatakse huvitavaid jutte.

23. märtsil kell 13.00-16.00 toimub Tartu tähetornis 10-12-aastastele lastele "Tahan teada päev: kogu tõde tähtedest", kus räägitakse nii tähtedest, tähtkujudest kui ka supernoovast.

Mõlema huvipäeva kohtade arv on piiratud ja vajalik on eelnev registreerimine!

Täpsem info ja registreerimine kunstiakadeemiasse.

Täpsem info ja registreerimine "Tahan teada päevale".

Allikas: TÜ muuseumi pressiteade.

Samal teemal:

• Märtsikuu Tartu Ülikooli muuseumis
• Tartu Ülikooli muuseumide öös on muusikat

Lapsed ja noored on küll väga aktiivsed tehnoloogiakasutajad, kuid sageli ei ole neil aimugi sellest, kui suur osa meie igapäevaelust on tegelikult reaalainetega seotud. Palju oleme kuulnud arvamusi, et kui matemaatika süvahuvi puudub ja seda edasi õppima pole kavatsust minna, siis edaspidises elus sellega palju kokku ei puutu. Milleks meile matemaatika või füüsika, kui ma tahan oma edasise elu siduda hoopis maalikunsti, filosoofia või muusikaga? Sellist küsimust oleme isegi õpetajatele ja vanematele kooliajal esitanud.

„Tõin 6. klassi õpilastele lihtsa näite – plaanite kooki küpsetada ja retsept on antud kümnele inimesele, teie soovite teha koogi vaid neljale sõbrannale. Kuidas te siis teate, kui palju mingeid komponente tuleks võtta? Või kui kaua seda kooki tuleb sel juhul küpsetada?

Lihtsamate matemaatika ja loogika ülesannetega puutume me kokku iga päev. Nii võib öelda, et reaalaineid tundes teeme oma elu lihtsamaks ja saame ka igapäevaeluga paremini hakkama,“ selgitas koolitunnis laiemalt arutatud teemat Eesti Energia IT-juht Agnes Roos.

Roosi sõnul panid õpilasi kaasa mõtlema teemad, mis olid seotud isesõitvate autode ja lennukitega või näiteks telefoniäpi kaudu avatavate ja sulgetavate akendega. Tänapäeva lastele tundub see kõik nii loomulik, teadvustamata, et just reaalained ja infotehnoloogia mõjutab seda, kuidas maailm meie ümber muutub ja areneb.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu presidendi  Anneli Heinsoo sõnul arvavad tänapäeva lapsed sageli, et IT-ga seotud eriala on mõistlik õppida vaid neil, kes tahavad tööle minna mõnda IT-ettevõttesse. „Meie ülesanne täna oli näidata IT valdkonna seotust võimalikult erinevate erialade ja sektoritega. Selgitasime, et reaalaineid ja tehnoloogiat tundval noorel on hiljem tööjõuturul selged eelised. Olgu see tulevane töökoht siis kaubanduses, logistikas, tööstuses, meelelahutuses, tervishoius, riigikaitses või mujal – juba mõne aasta pärast eeldab 90% kõikidest ametikohtadest elementaarsete digioskuste olemasolu,“ rääkis Heinsoo.

Heinsoo sõnul hakkab vaikselt ümber saama aeg, kus enamus põhikooli lõpetajaid soovis edasi õppida gümnaasiumis ja kutsekoolide maine polnud õpilaste seas just kõige parem. „Õpilastega tulevikuplaane arutades selgus, et umbes pooled selles grupis olnud noortest plaanivad edasi õppida gümnaasiumis ja pooled mõnes erialakoolis. Seda oli rõõmustav kuulda, sest näiteks Tallinna Polütehnikumis on võimalik omandada korralik IT-alane haridus, mis annab soovijatele kiirema võimaluse sukelduda tööellu,“ selgitas Heinsoo.

Rahvusvahelise tööstusuuringu andmetel eeldab 2020. aastal  90% kõikidest ametikohtadest elementaarsete digioskuste olemasolu, mis tähendab, et ettevõtetel on järjest enam vaja IKT oskustega inimesi. Juba täna on ettevõtetes nõudlus kvalifitseeritud IT-spetsialistide järele suurem kui pakkumine ning Praxise uuringu andmetel on aastaks 2020 Eestis puudu vähemalt 8 000 IKT kompetentsidega töötajat.

„Reaalainete ja IT-teadmiste poole pealt vaadatuna tundub, et õppekavad võiks olla rohkem seotud eluliste näidetega. Kindlasti annab iga õpetaja siin oma panuse ja seob ainekava teemad ka igapäevaelu näidetega ning IT-ettevõtjad aitavad siin omalt poolt hea meelega kaasa,“ kinnitas Heinsoo. Tagasi kooli algatus „Reaalainetega edukaks“ toimub 1. - 31. märtsini, selle aja jooksul annavad ettevõtjad üle 200 tunni ja jagavad oma kogemusi enam kui kolmekümnes koolis üle Eesti.

2. kuni 12. klassi õpilastele käisid täna oma kogemusi jagamas Microsoft Eesti juht Rain Laane, Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo ja müügijuht Heiti Mering, AS Levira juhatuse esimees Mart Einpalu, Pipedrive kvaliteedijuht Tiit Paananen, Eesti Energia IT-juht Agnes Roos, AS Helmes avaliku sektori ärijuht Tarmo Kiivit, Codeborne OÜ juhatuse liige Aho Augasmägi, Baltic Computer Systems AS müügi- ja turundusjuht Raido Orumets, Ericsson Eesti AS müügijuht Urmas Ruuto, Columbus Baltikumi regiooni müügidirektor Arne Kaasik , ITL-i klastrijuht Doris Põld ning IKT Demokeskuse projektijuht Ralf-Martin Soe.

Rohkem pilte üritusest on kättesaadavad siit: https://www.facebook.com/events/525331680972106/?active_tab=posts

Allikas ja fotod: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu pressiteade.

Samal teemal:

• Noored soovivad minna tööle Skype´i ja Transferwise´i
• Digitaalne kirjaoskus Läänemaa haridusuuendajate fookuses

"Nohikud" sõidavad elektriautodel koolidesse, julgustamaks õpilasi kirjutama vähemalt ühte rida koodi. Kohapeal aidatakse kooli personali infotehnoloogiaga seotud probleemidega.

Tuur läbib järgnevad koolid: Märjamaa Gümnaasium, Käina Kool, Kuressaare Vanalinna Kool, Ülenurme Gümnaasium, Otepää Gümnaasium ja Lehtse Kool. Sarnast programmi viiakse tänavu läbi ka Lätis, Bulgaarias, Horvaatias, Kasahstanis, Makedoonias, Serbias, Sloveenias ja Armeenias.

Projekti korraldavad MTÜ Geeks on Wheels liikmed koostöös Microsoft partnertudengitega. Tuuri aitavad läbi viia Start IT, Microsoft Eesti, MTÜ MUG Estonia, Skype, Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Saku, Hesburger, IM Arvutid, Z BIT, LHV, Photopoint, Nissan, Helmes.

Loe uudist täismahus Delfi teemaportaalist "Noorte hääl".

Samal teemal:

• Jalgpall, mis toetab IT-õpinguid
• Tagasivaade programmeerimisnädalale Code Week 2015: mis toimus koolides?
• Kuidas gümnasistid programmeerimist õpivad

TLÜ haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter sõnas, et üleilmastumise ja teaduse rahvusvahelistumise tingimustes on võõrkeelte oskus muutunud üha olulisemaks, kuid emakeeles omandatud õppimise kogemus ja haridus on selle aluseks. „Eesti keeles on õpitud ja õpetatud sadu aastaid ja peame oluliseks, et see jätkuks ka edaspidi,“ lisas ta.

Konkursile esitatud tsitaadi pikkus võiks olla kuni 50 sõna ja sellele peab olema lisatud teose autor, pealkiri, ilmumise aasta ja lehekülje number, kus tekst on leitav. Konkursile saab selle esitada 14. märtsini TLÜ haridusteaduste instituudi Facebooki lehel. Enim meeldimisi saanud tsitaatide ja mõtteterade saatjatele jagatakse raamatuid Tallinna Ülikooli Kirjastuselt.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut on TLÜ akadeemiline üksus, mis viib läbi õppetööd kõrgharidustaseme kolmel astmel, täiendusõpet ning teadus-, arendus- ja loometegevust haridustaduste valdkonnas. Haridusteaduste instituut kannab vastutust õpetajate ettevalmistuse ja haridusvaldkonna akadeemilise järelkasvu eest Tallinna Ülikoolis ning Eestis tervikuna.

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Dokumentalist Kullar Viimne: kõige olulisem on ikkagi sõnum
• Eesti keele e-kursus riigipiire ei tunne
• Õppimise hästi hoitud saladused
• Õppekäik kui praktiline õppimine

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on rahvusvaheliselt tunnustatud prantsuse keele eksami eeliseks selle automaatne tunnustamine Prantsusmaal. „Õpilase jaoks muudab rahvusvahelise keeleeksami sooritamine lihtsamaks oma keeleoskuse tõestamise – näiteks välisülikooli sisseastumine on seetõttu märksa bürokraatiavabam. Keeleõpetajatele ja koolidele annavad rahvusvahelise testi tulemused väärtuslikku tagasisidet uute sihtide seadmiseks,“ ütles minister Jürgen Ligi.

 Eesti gümnaasiumilõpetajad võivad teha prantsuse keele riigieksamina rahvusvahelise tasemeeksami DELF (Diplôme d’études en langue française) scolaire B1 või B2 tasemel. Testi tunnistuse kehtivusaeg pole ajaliselt piiratud ning taseme B2 saavutanutel pole vaja sooritada keeletesti Prantsusmaa kõrgkoolidesse sisseastumisel.

Prantsuse keelt õpib umbes 3% kõigist Eesti üldhariduskoolide õpilastest. Vaatamata õpilaste koguarvu vähenemisele on prantsuse keele õppijate arv stabiilne ja kasvab tasapisi.

Tänase lepinguga jätkatakse senist koostööd Eesti ja Prantsusmaa vahel, eelmine leping sõlmiti kolm aastat tagasi. Erinevalt 2013. aastast allkirjastatakse seekordne leping kolmepoolsena, et rõhutada SA Innove rolli teste korraldava eksamikeskusena Eestis.

Taustainfo

-Võimalust teha prantsuse keele DELF scolare testi erinevatel tasemetel on kasutanud igal aastal keskeltläbi 300 Eesti õpilast (mitte ainult abituriendid). Tänavu on eksamile registreerunud 451 õpilast.

-Prantsuse keele õppijate arv on viimasel kahel aastal kasvanud. Eesti üldhariduskoolides oli 2014/2015. õppeaastal prantsuse keele õppijaid kokku 4199, st 3% kõigist üldhariduskoolide õpilastest. 2012/2013. õppeaastal oli neid 3913.

-Õppijate arvu poolest on prantsuse keel neljandal kohal inglise, vene ja saksa keele järel.

-Eesti gümnaasiumilõpetajad saavad lisaks prantsuse keelele sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud keeleteste ka saksa ja vene keele riigieksamina ning need on õpilastele tasuta.

-Gümnaasiumilõpetajad võivad tõendada ka oma inglise keele oskust mõne rahvusvahelise testiga, kuid sellisel juhul tuleb testi sooritamine korraldada iseseisvalt ja ise kanda ka kulud.

-Riigieksamit asendavad rahvusvaheliselt tunnustatud keeletestid on loetletud tasemetööde ja eksamite määruses.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Koolielus algas keeltekuu
• Sharing is caring! Õpetajad koguvad parimaid keeleäppe
• Täna tutvustatakse eesti emakeelega õppijale mõeldud hiina keele õpikut

„Saame toetada siinseid ettevõtteid oma töötajate koolitamisel ning aidata neil seeläbi oma teenuste kvaliteeti tõsta,“ rääkis ametikooli koolitustjuht Ade Sepp. „Täiesti uus koolitus on sõiduauto puhastamise ja hooldamise kursus, mida me väljaspool autotehniku eriala õppekava pole kunagi õpetanud.“

Koolituste sihtrühmaks on erialase hariduseta või keskhariduseta täiskasvanud, samuti aegunud oskustega üle 50 aasta vanused tööealised inimesed.

Sepp märkis, et mitu kursust võimaldavad inimestel saada oskusi, millega lisatööd või -teenistust hankida. „Selliseks on näiteks puhastusteenindaja ja toateeninduse kursused,“ rääkis ta.

Ametikool pakub ka kaht autokooli täienduskoolitust. „Me oleme ainus autokool maakonnas, kus saab õppida C-,D- ja CE-kategooria kursustel, mis on päris kallid,“ rääkis Sepp. „Seetõttu on mul hea meel, et saime rahastuse midagi selles valdkonnas ka tasuta pakkuda.“

Koolitustele saab registreeruda ametikooli veebilehel või tööpäeviti koolis kohapeal.

Kursuseid rahastatakse tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames.

Pakkumisel olevate tasuta koolitused:

Bussijuhtide kiirendatud ametikoolitus, 72 tundi

Koka kutseeksamiks ettevalmistav kursus (tase 4), 60 tundi

Puhastusteenindaja koolitus, 40 tundi

Sõiduauto puhastamine ja hooldamine, 50 tundi

Toateenindus ja hommikusöögi valmistamine majutusettevõttes, 60 tundi

Veoautojuhtide kiirendatud ametikoolitus, 72 tundi

Lisainfo: http://ametikool.ee/koolitused/tasuta-koolitused

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Kuressaare Ametikooli restoranis pakutakse Belgia toite
• Talvisel vastuvõtul populaarseimad juuksur ja ärikorralduse spetsialist

.

„Põhikooli riiklikus õppekavas on öeldud, et iga kool peab korraldama põhikooli III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. HITSA konkursiga ühendame loovtööde tegemise ja digioskuste arendamise, et õpilastel oleks rohkem võimalusi oma uuenduslike ideede rakendamiseks,“ selgitab õpilastööde konkursi korraldaja, HITSA sisuvaldkonna juht Inga Kõue.

Harjumaalt osaleb üle 200 lapse, kes esitasid 57 digiloovtööd. Konkursi kategooriatest olid populaarseimad 3D-tehnoloogia ja animatsioonid. Konkursile laekunud töid hinnatakse viies vanuserühmas, finalistid selguvad aprilli alguseks.

Konkursi finaal toimub 23. aprillil Tallinna Kultuurikatlas HITSA tehnoloogiapäeval. HITSA tehnoloogiapäev on tasuta kogupereüritus, kus nii lapsed kui täiskasvanud saavad uudistada, kuidas töötavad Eesti innovaatilisemad tehnoloogiad.

Digiloovtööde konkurssi korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kolmandat aastat.

Foto: Koolielu arhiiv. Digiloovtööde konkursi finaal Tallinna Lauluväljakul kevadel 2015.

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverents toob kokku teadlased ja praktikud üle kogu maailma
• Õpilastööde konkursi "Maailmariik Eesti" auhinnafond on 9000 eurot

Nii suurt noorte robootikaüritust pole Eestis varem toimunud ning sellega pannakse punkt hooajale, milleks koolinoored on valmistutud alates oktoobrist 2015, vahendab Tartu Ülikooli koduleht. Eestis korraldab võistlust MTÜ Robootika koos Tartu Ülikooliga.

Maailmas enam kui 290 000 last ühendava robootikavõistluse FIRST LEGO League'i selle hooaja poolfinaalides Tartus, Tallinnas ja Jõhvis võtsid osa 74 meeskonda ehk enam kui 500 õpilast, kes kõik püüdsid vastavalt võistluse teemale „Prügi rännak” leida innovaatilisi lahendusi prügiga seotud probleemidele.

Finaali jõudsid 37 meeskonda Eestist ning meeskonnad Lätist, Moldovast, Rootsist ja Ukrainast. Kahel päeval võistlevad meeskonnad kolmes robotimängu voorus, prügiteemalises teadusprojektis ning meeskonnatöös.

Loe uudist täismahus TÜ kodulehelt.

Samal teemal:

• Eesti noored lahendavad maailma suurimal robootikavõistlusel prügiga seotud probleeme
• Robotex 2015 võistlusel pälvis aktiivseima kooli tiitli Rakke Gümnaasium
• Robootika sobib ka HEV-lapsele
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Jalgpall, mis toetab IT-õpinguid

Korraldajaks on noorte- ja kultuurivahetuse organisatsioon MTÜ EstYES. Laadal on esindatud pea viiskümmend rahvusvahelist organisatsiooni üle maailma.

Sündmuse eesmärk on tutvustada eestlastele vabatahtliku töö võimalusi – töölaagrid, lühi- või pikaajalised projektid ja Euroopa vabatahtlik teenistus. Soovijad saavad vahetult suhelda vastuvõtvate organisatsioonidega.

Esindatud on üle 30 organisatsiooni umbes 30 riigist – Keeniast, Nepaalist, Indiast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Filipiinidelt, Mehhikost, Mongooliast, Indoneesiast, Vietnamist. Esindatud on ka Euroopa riigid, kes võtavad enda juures vastu Euroopa vabatahtlikku teenistust Erasmus+ programmi kaudu – Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Itaalia, Türgi, Serbia, Island.

Ürituse korraldaja on MTÜ EstYES, kes tegeleb Eestis rahvusvaheliste vabatahtlike töömalevate organiseerimisega, Eesti noorte saatmisega välismaale töömalevatesse  ja on Euroopa vabatahtliku teenistuse saatev, vastuvõttev ja koordineeriv organisatsioon. Aasta jooksul saadab EstYES vabatahtlikule teenistusele umbes 150 vabatahtlikku ja võtab vastu 580 vabatahtlikku.

EstYES asutati 1991. aastal eesmärgiga edendada noorte- ja kultuurivahetust, et paremini mõista inimesi võõrast keskkonnast ning propageerida õiglast ühiskonda. 1995. aastal sai EstYES mittetulundusühingu staatuse.

Allikas: EstYESi pressiteade.

Samal teemal:

• Heategu eakaaslasele
• Erasmus+ toetab õpirännet
• Kuidas valida välisülikooli?