Tegu on uuendusliku õppekavaga, kus arvutamisega tegeleb arvuti, samas kui õpilaste ülesandeks on õigete küsimuste püstitamine ja järelduste tegemine.

Arvutipõhise statistika õpe on praegu pilootprojekti teises faasis ning seda kasutab juba ligi 30 kooli. Tegu on kontseptuaalselt uue õppekavaga, milles mängib suurt rolli tehnoloogia ja informatsiooni sisuline mõistmine. Õppekava paneb laste põhiliseks ülesandeks õigete küsimuste ja eelduste sõnastamise, arvutuskäigu sisu mõistmise ja järelduste tegemise, samal ajal kui arvutamisega tegeleb arvuti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaata AK uudislõiku ja loe uudist täismahus ERRi uudisteportaalist.

Foto: Koolielu arhiiv. Arvutipõhise statistika tund Rocca al Mare koolis kevadel 2014.

Samal teemal:

• Riik sai ülevaate gümnaasiumi matemaatikaõppest
• Arvutipõhine statistika ei ole ainult arvud
• Noor õpetaja: matemaatika on äge!

Artikli saatis Koolielule SA Innove kommunikatsioonispetsialist Ramune Vananurm. Fotod: Tiiu Kammiste.

Samas jagas Taavi Rõivas tänastele noortele ka soovitusi. „Minu soovitused teile: tasub valida see tee, mis on endale kõige huvitavam. Ärge valige kunagi õppekava, mille kohta te teate, et teete selle ludinal läbi. Ärge valige kõige lihtsamaid, vaid kõige põnevamaid lahendusi. See tähendab, et peate küll rohkem pingutama, aga õpite ennast pidevalt proovile pannes hoidma end heas vormis ja end kõige paremas mõttes realiseerima.“

Messile olid ennast noortele tutvustama tulnud riigigümnaasiumid, kutsekoolid, kõrgkoolid ja erinevad organisatsioonid. Suurema tähelepanu osaliseks said need koolid, kes pakkusid voldikute ja jutu kõrvale ka põnevat tegevust.

Merekooli ja TTÜ Eesti Mereakadeemia laudade juures õpetati nöörijuppidesse meremehesõlmede tegemist, juurde räägiti ameti- ja koolijuttu. Politsei- ja Piirivalveamet koos Sisekaitseakadeemia kadettidega pakkus võimalust proovida selga politseinike igapäevast töörõivastust ning kaasas kantavat varustust. Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool meelitas noori võimalusega oma käega proovida, kuidas tehakse auto kapotile aerograafilisi pilte ja tuunitakse autosid. Silma paistsid rahvusvahelist õpirännet vahendavad organisatsioonid, kes nõustasid õpilasi ja jagasid omi kogemusi vahetusõpilaseks olemisest. Läänemaa Rajaleidja keskuse esinduse juures käis vilgas viktoriini vastuste nuputamine ja märkide valmistamine.

Läänemaa Noortekogu viis läbi fotovõistluse Instagramis ning QR-koodi põhise viktoriini, mille peaauhindadeks olid Exit Room’i kinkekaart ja AHHAA teaduskeskuse külastus kahele. Osavõtt oli aktiivne ning auhinnad leidsid endale väärilised omanikud.

Messi külastab igal aastal keskmiselt 400-500 noort. Messi korraldavad SA Innove Läänemaa Rajaleidja keskus koostöös Läänemaa Noortekogu (LNK), Lääne maavalitsuse, Läänemaa Arenduskeskuse, Haapsalu Kutsehariduskeskuse ja Haapsalu Põhikooliga.

Märts on Rajaleidja karjäärikuu. Eksamite ja koolilõpetamiste eel on just märts paljude õppijate jaoks edasiste karjäärivalikute tegemise aeg. Seetõttu kutsub Rajaleidja alanud veebikampaaniaga kõiki noori oma keskustesse karjäärinõu saama. www.rajaleidja.ee

Samal teemal:

• Algas Rajaleidja karjäärikuu
• Rajaleidja aitab Intellektikal karjäärivalikutes orienteeruda
• Rajaleidja ja kutseharidus.ee aitavad noortel teha mõtestatud karjäärivalikuid

Rohkem kui kaks miljardit digiseadmeid regulaarselt kasutavat inimest üle maailma põeb epideemilist haigust, mille peale veel paarikümne aasta eest mõeldagi ei osatud. Homo computeruse sündroomi sümptomite leevendamiseks jagab näpunäiteid Tallinna ülikooli erikehakultuuri lektor Kristi Pedak.

Me kasutame nutiseadmeid tööks ja meelelahutuseks keskmiselt kaheksa tundi päevas ehk suurema osa ärkveloleku ajast ja seda seitse päeva nädalas. Uuringud ütlevad, et inimesed koormavad oma selga sellega kumulatiivselt 700–1400 tundi aastas. Rääkides noortest ja kooliõpilastest, siis veel rohkem – keskmiselt 5000 tundi aastas.

Loe ja kuula lugu täismahus ERRi teadusportaalist!

Samal teemal:

• Nädala äpid: tervis ja ravimid
• Nutiseadmega nutiõpetajaks
• Nõuandeid nutiseadmete kasutamiseks

Igal kevadel toimub Kullo Lastegaleriis Tallinna Huvikeskuse Kullo kunstiringide suur aastanäitus, sellel aastal sünnipäevanäitus „Kullo 75“.

Näha saab huviringides osalevate laste loomingulisi ja isikupäraseid töid. Sünnipäevanäitust iseloomustab kunstitehnikate paljusus, põnevad teemakäsitlused ning värviküllus.

Näitusel osalevad  kõik Kullo kunsti- ja käsitöö huviringid: joonistamise- ja maaliringid, keraamika, skulptuur, fotokunst, moe- ja õmblusringid, mudilaste kunstiringid, puutööring, käsitööring, trüki- ja arvutigraafika.

Näitust saab imetleda Tallinna vanalinnas asuvas Kullo Lastegaleriis,  Kuninga 6.

Allikas ja foto: Kullo Lastegalerii pressiteade.

Samal teemal:

• Tallinna Huvikeskuse Kullo lastevanemad leiavad vajaliku info eKoolist
• Tallinna kooliõpilased joonistasid oma kodulinna ja kodulinlasi

Veebruari lõpus Maardus toimunud festivalil osales kutseõppekeskuse trupp kolme näidendiga. Kavas oli keskaegsetel sündmustel põhinev tragöödia “Issanda koerad”, monotükk “Ärge uskuge härra Kafkat” ja lemmikloomade piiritust armastusest kõnelev “Nähtamatu pool”.

Viimase kaks näitlejat pälvisid publiku lemmiku auhinna, lisaks sai tükk auhinna autorluse eest. Ka teised tükid teenisid diplomeid.

Trupi lavastaja ja kutseõppekeskuse huvijuhi Anna Tereshchenko sõnul oli tänavu festivali programm varasemate aastatega võrreldes oluliselt intensiivsem, mis tähendas ka trupile suuremat väljakutset.

“Kahe päeva jooksul oli laval ligi kolm korda rohkem etendusi kui varasematel aastatel. Meie truppki astus üles kolme tükiga, mis tähendas suuremat eeltööd ja tugevamat pingutust festivali ajal,” rääkis Tereshchenko. “Mul on väga hea meel, et saime sellise suurepärase kogemuse ja kõik näitlejad suutsid endast maksimumi anda.”

Underworldi näidendeid saab näha ka Narva teatripublik. 28. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval, mängitakse “Nähtamatut poolt” Narva Kutseõppekeskuses. Teisi etendusi 5.-8. aprillini kultuurimajas Rugodiv teatrifestivalil “Kuldkalake”.

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast. 10 õppekavarühma on saanud välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. Kutseõppekeskuses on Eesti neljas siseterviserada „Narva meistrid“.

Rohkem informatsiooni õppimisvõimalustest Narva Kutseõppekeskuses leiab kooli koduleheküljelt www.nvtc.ee.

Allikas ja fotod: Narva Kutseõppekeskuse pressiteade.

Samal teemal:

• Keskkonnaõpe jõudis 1600 vene õppekeelega nooreni
• Narva Kutseõppekeskuses lõpetas õpingud 58 meistrit
• Narva Kutseõppekeskuse õpetajad võtsid vastu parimate autasu

Siinsetel õpetajatel on OECD riikide seas enim otsustusvabadust õppetöö korraldamisel, kuid samas on Eestil arenguruumi õpetajatevaheliste koostööoskuste parandamisel.

Minister Jürgen Ligi sõnul on oluline, et õpetaja professionaalset vabadust ei piiraks liigne bürokraatia ja ebavajalikud ettekirjutused. „Hea õpetaja on kõrgharidusega professionaal, kellel peab koos vastutusega olema klassiruumis ka vabadus teha õigeid otsuseid.“ rõhutas minister Ligi.

Kohtumisel osalesid maailma ligi kahesajast riigist 21 haridusvaldkonna juhtmaad. Osalenud riigid tõid ühiste väljakutsetena esile haridusuuenduste ja poliitikate juurutamise kohalikul tasandil, mille eeldus on piisav aeg, vastastikune usaldus poliitikakujundajate ja õpetajate vahel ning vastutuse võtmine muutuste ellu viimise eest.

 Minister Ligi märkis, et kooliharidus ning sealhulgas õpetajatöö on uuenemas kõikides hariduse tippriikides. „Sarnased on ka takistused, mis tuleb ületada. Eelkõige püüab iga riik leida vastust küsimusele, kuidas tagada, et lapsevanemad ning koolid vajalikud muudatused ka tegelikult ellu rakendavad, et nüüdisaegne õpikäsitus ja individuaalne lähenemine igale lapsele muutuks normiks,“ ütles Ligi.

Rahvusvahelise suursündmuse lõpus lepiti kokku kolmes ülesandes, mille iga riik aasta jooksul täidab. Eesti järgmise aasta eesmärkide märksõnad tulenevad Eesti elukestva õppe strateegiast: õpetajate diferentseeritud töötasud ja karjääriteed, koostöö ja ühine õppimine ning ameti atraktiivsus.

Õpetajate tippkohtumisel Berliinis esindasid Eestit haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver, Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri ning Eesti Õpetajate Liidu juhatuse esimees Margit Timakov.

Allikas ja fotod: HTM.

Samal teemal:

• Minister Ligi osaleb parima haridussüsteemiga riikide tippkohtumisel
• Koolil on oluline roll aktiivsete kodanike kasvatamisel
• Tallinna Ülikoolis toimub uutmoodi õppimise nädal

Autor: Kristel Einaste-Lukk, Alasniidu Lasteaia arendusjuht

eTwinningu projektijuht Elo Allemann ütleb, et eTwinning on justkui õpetajate Facebook. eTwinningu kodulehel on kirjas, et tegemist on Euroopa koolide virtuaalse kogukonnaga, mis on töökeskkonnaks koolitöötajatele, kes töötavad Euroopa eri riikides. Koolid, kes on otsustanud osaleda Euroopa kõige põnevamas kogukonnas, saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua.

Detsembris otsustasime kaasa lüüa haridusinnovatsiooni MEDEA auhinna pälvinud „Euroopa ahelreaktsiooni“ projektis. Projekti koordinaator Dave Schrauwen (Belgia) otsis igast Euroopa riigist projektipartnerit, Eestit esindasime meie – Alasniidu Lasteaed. Projekt koosnes kolmest etapist ja selle sisuks oli Ameerika karikaturisti Rube Goldbergi nime järgi leiutise, seadme või aparaadi leiutamine, mis täidaks lihtsa ülesande võimalikult keerulisel moel, tuues kaasa ahelreaktsiooni.

Lasteaias algas suur leiutamine juba detsembris, kus tuli vastavasse veebikeskkonda üles laadida esimene ahel. „Leiutajateküla Lotte“ sünnimaal väikestest leiutajatest juba puudust ei tulnud! Hea tegu ja sõna levib inimeselt inimesele, külmal põhjamaal jääme ellu, kui hoiame üksteise lähedale, kallistame üksteist. Sellist mõtet kandis meie esimene üles laetud ahelreaktsiooni filmike. Filmi montaažiga aitas Kuldkinga rühma lapsevanem Peeter Teedla.

Projekti järgmine etapp oli seotud tehnilise leiutamisega ja ka siin ei jäänud lapsed jänni. Rühmade põrandad olid tihedalt täis laotud doominoklotse, välja otsiti kõik robotid ja rongid, välja mõeldi erinevaid mooduseid, kuidas panna liikuma mänguauto, või kui soovite, siis nuusata nina ja kõike seda võimalikult keerulisel moel.

Õpetajad märkasid, et „Euroopa ahelreaktsiooni“ projekt pole asjata saanud haridusinnovatsiooni auhinda, oma lihtsuses meeldis see kõigile, olenemata vanusest või soost. Jaanuari keskel filmisime üles ahelreaktsiooni „Tarkuse puu“  - see kõik sai võimalikuks tänu laste ja õpetajate koostööle.

Kolmas etapp oli hindamine, selleks kogunesime saali ja vaatasime läbi teiste riikide koolide ning lasteaedade ahelreaktsioonid. Lastel olid ka hindamislehed, kuhu nad punkte märkisid. Hindamine oli põnev ja teiste töid oli huvitav vaadata. Projektis osales 32 riiki, meie jäime 16. kohale ning võidumaa oli Belgia.

Kõigil huvilistel on võimalus tutvuda projekti blogiga: http://www.ecr2016.blogspot.com.ee/.

Foto: Alasniidu Lasteaed

Samal teemal:

• Selgunud on Euroopa eTwinningu aastaauhinnale kandideerivate projektide nimekiri
• eTwinningu projekt on kui põneva raamatu kirjutamine

Taotlusvooru eesmärk on pakkuda õpetajatele uusi tehnoloogiaharidust toetavaid õppematerjale, innustada tehnoloogilisi võimalusi erinevates ainevaldkondades eesmärgipäraselt kasutama ning toetada seeläbi õppijate tehnoloogiliste teadmiste ja oskuste omandamist.

Taotlusvoorus väljatöötatavate materjalide kasutajate sihtrühm on alus-, üld- ja kutseharidusasutuste õpetajad.

Õppematerjalide väljatöötamise taotlusvoor on avatud järgmistele tehnoloogiavahenditele:

• Rasperry Pi ja lisamoodulid (kaamera jt);
• Makey Makey;
• Bee-bot;
• Meet Edison;
• Philips Hue lambid;
• LittleBits;
• Ozobot;
• Arduino ja lisamoodulid;
• VEX.IQ robotid;
• Sumorobotid (ehitamine ja programmeerimine).

Õppematerjalide väljatöötamisel tuleb lähtuda ProgeTiiger programmist, selles kirjeldatud kolmest oskustasemest ning riiklikest õppekavadest. Tingimuste kohta leiab lisainfot >>

Taotluse esitamine:

• Õppematerjalide väljatöötamiseks palume esitada taotlus, mille tähtaeg on 21. märts 2016. a (k.a).
• Taotluse palume esitada aadressil http://konkursiveeb.hitsa.ee.
• Taotlusele tuleb lisada varasemalt väljatöötatud õppematerjalide ja läbiviidud koolituste loeteludokument ning elulookirjeldus (CV).

Laekunud koolitusprojektid vaadatakse läbi HITSA hindamiskomisjoni poolt ja tulemused edastatakse taotlusvoorus osalejatele e-posti teel hiljemalt 23. märts 2016.

Õppematerjalide väljatöötamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.

Samal teemal:

• Robootika – mitte ainult friikidele!
• Algavaks õppeaastaks valmivad uued ProgeTiigri koolitus- ja õppematerjalid

Loodav rakendus kasutab statistilist lähenemist masintõlkele, mis tähendab seda, et süsteem õpib tõlkima automaatselt, kasutades suurt hulka tõlkenäiteid, ega olene sisend- või väljundkeelest. Seega lahendus töötab kõige paremini andmetega, mille peal ta on „õppinud“ ning arvestab ka näiteks tõlgitavate tekstide valdkonnaga.

„Tehniliste kirjelduste, kasutusjuhendite või näiteks seadustekstide puhul saab automaatselt suurt osa sisendlauseid usaldusväärselt automaatselt tõlkida. Ebaõnnestunud tõlked saab samuti tuvastada ning välja filtreerida juhul, kui on kergem nullist ise tõlkida,“ selgitas masintõlke võimalusi Tartu ülikooli keeletehnoloogia dotsent Mark Fišel. „Päris automaagiliselt see muidugi ei tööta: statistiline lähenemine ei võta arvesse näiteks mõnede keelte eripärasid ning süsteemi väljundit peab analüüsima ja erinevaid parandusi välja mõtlema – siin ongi meist kõige rohkem kasu.“

Kvaliteetse masintõlke rakenduse kasutamine annab tõlkebüroole võimaluse pakkuda klientidele uusi teenuseid. „Loodame masintõlke abil rahuldada nende klientide soove, kes juba praegu soovivad näiteks järeltoimetuse teenust, samuti loodame masintõlke tööprotsessi integreerimisega suurendada tootlikkust,“ ütles Grata tegevjuht Eve Anijärv.

Tartu ülikooli jaoks on tegemist esmakordse sellise koostööprojektiga, kus eesti keele masintõlke tehnoloogiat viiakse ärimaailma. „Mujal maailmas, eelkõige Lääne-Euroopas, on masintõlge ja järeltoimetamine aktiivselt kasutusel. Eesti alles jõuab sellele järele ning loomulikult tahame olla nii-öelda rongi ees,“ kommenteeris Fišel.

Lisaks osalevad arendustöös ka tudengid, kelle jaoks on tegemist hea võimalusega ühendada teadustöö praktilise väljundiga. Keeletehnoloogia teadlaste loodav Grata masintõlke baassüsteem on plaanitud valmima 2016. aasta suvel.

Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Sharing is caring! Õpetajad koguvad parimaid keeleäppe
• Koolielus algab keeltekuu

Noore Muusiku Kool on õppelaager, kuhu on oodatud kõik gümnaasiumiealised noored, kes mängivad pilli ja kaaluvad võimalikku edasiõppimist muusika vallas.

Noore Muusiku Kool pakub ainulaadset võimalust arendada oma muusikaalaseid oskusi, avardada teadmisi ning musitseerida koos teiste noorte muusikutega. Laagris täiendatakse teadmisi muusikateoorias ning õpitakse tundma rütmimuusika, pärimusmuusika ning helitehnoloogia põnevat ja mitmekesist maailma. 

Õppetööd viivad läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna õppejõud ning üliõpilased: Mari Meentalo, Ahto Abner, Janar Paeglis, Marko Mägi, Hedi-Kai Pai, Rauno Avel jt. Laagri märksõnad on impro, rütm, pärimus, jazz, reggae, sound, mix. Lisaks on kõigil osalejatel võimalik osa võtta festivalist Oma Lugu.

Registreerimiseks saada oma nimi, isikukood, telefoninumber, aadress e-mailile margit.kink@ut.ee. Kindlasti lisa kirja, kas vajad majutust ning missugust pilli koosmängus mängid (või laulad). 

Osalustasu on 19,50 eurot koos majutusega ja 13 eurot ilma majutuseta. 

NB! Osalejad majutuvad TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusikamajas. Kaasa tuleb võtta oma magamiskott. Õppetöö toimub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamajas ja Pärimusmuusika Aidas.