Kuressaare gümnaasiumi (KG) matemaatikaõpetaja Heidi Carolina Martinsaari vastab kõigile nendele parameetritele, kirjutab Raul Vinni ajalehes Saarte Hääl.

Selle õppeaasta algusest jagab Martinsaari matemaatikatarkusi KG 11. ja 12. klassidele. Pole teadupoolest just kõikide õpilaste lemmikaine, kuid 29. lennu (2007) vilistlane end sellest heidutada ei lase. “Nii nagu inimesed ikka, on ka õpilased erinevad,” ütleb ta. Nii nagu on neid, kellele teoreemid ei meeldi, on ka neid, kes piirväärtuste ja tuletistega isuga mässavad. “Neid võib isegi rohkem olla, kui paistab,” arvab õpetaja.

KG-sse tuli Heidi Carolina Martinsaari sellepärast, et oma kool meeldis talle väga. Õpetajad on toredad, õpilased on toredad, keskkond on hea.

Heidi Carolinale endale on matemaatika alati meeldinud, juba enne matemaatikaõpetajaks saamist. “Seal peab kõik olema tõestatud ja loogiline,” lausub ta ja rõhutab, et matemaatika süvendab arusaamist, et järeldusi ei tohi kunagi teha n-ö tühja koha pealt.

Matemaatikast võiks ta oma sõnul palju rääkida. Väidet, et “miks ma pean seda koolis õppima, mul ei lähe seda niikuinii kunagi vaja,” ta tõeseks ei pea. “Koolimatemaatika ei jää kellelgi elus rakendamata. Usun, et nii mõnigi ei tea tihti, et ta just hetk tagasi kasutaski oma matemaatilisi teadmisi ja oskusi,” räägib ta.

Nõnda sai matemaatikast Heidi Carolina Martinsaari jaoks amet, mida ta praegugi veel ülikoolis õpib. “Tööd on palju,” tunnistab ta. Tema päevi täidavadki töö koolis, õppimine, pooleteiseaastase poja kasvatamine ja magamine.

Heidi Carolina läks matemaatikat õpetama Kuressaare gümnaasiumisse, mille vilistlane ta ise ka on. Foto: Madli-Maria Naulainen.

Õpetajaametiga on Heidi Carolina sõnul nii, et kõik arvavad end teadvat, kuidas seda tööd peaks tegema. “Vahetult enne tööpostile asumist selgub aga tõsiasi, et tegelikult pole sul sellest elukutsest üldsegi aimu. Üks tööpäev ka selget pilti ei anna. Samuti mitte teine,” nendib õpetaja Martinsaari. Ta teab, et vilunud õpetajatel on palju nippe ja nõkse, kuidas olla hea õpetaja. “Kogemus loeb palju,” tunnistab ta.

Heidi Carolina on rõõmus, et ta sellise tee valis. Kinnitab, et tunnetab õpetajaameti ja õpilaste ägedust iga kord, kui ta töid parandades aru saab, et õpilased on pingutanud ja tema oma nõuanded on asja ette läinud. Puhas rõõm. Rääkimata siis veel õpetajaametiga kaasnevast pikast suvepuhkusest, millega saab teisi kadedaks ajada.

Noor õpetaja koolis tähendab ka suuremat tähelepanu. “Õpilased kindlasti mõtlevad, et miks ta tahtis õpetajaks saada, neid huvitab, palju ta teab ja oskab, ja igasugu muud huvitavad mõtted,” arvab Heidi Carolina, kuid lisab samas, et eks huvi tekitavad iga masti õpetajad. Noored, vanad, värvikad isiksused, autoriteedid…
Allikas: Saarte Hääl.

Samal teemal:

• Kristjan Korjus: kas kooli­matemaatika on dogmadesse kinni jäänud?
• TÜ nõuab matemaatikat ka humanitaarerialadel
• Matemaatikaõpikut saadab üliedu
• E-ülesanne kui loominguline väljakutse
• Mõtlemine sobib kõigile
• Hirm matemaatikaeksami ees kahjustab õpitulemusi