Selle aasta Euroopa parimate kuriteoennetusprojektide konkursi teemaks oli kogukonnakeskne politseitöö alaealiste kuritegevuse, perevägivalla ja sissemurdmiste vähendamisel ja ennetamisel, teatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) BNS-ile.

Eesti esitas auhinnale nominendiks PPA veebikonstaabli projekti, mis sai teisipäeval Küprosel toimunud galaüritusel auhinnatud 5000 euroga innovaatilise lähenemise ja noortele suunatud tegevuse eest.

Veebikonstaabel Maarja Punaku sõnul annab pälvitud tunnustus kindlust, et politsei poolt valitud sotsiaalmeedias avatud suhtlemise suund on vajalik ja õige. "Noortele on näo ja nimega veebipolitseinikuga suhtlemine lihtsam ja loomulikum, kui ametlikus laadis pöördumiste tegemine. Samas näen oma töös, et ka vabas vormis kirjeldatud mured on äärmiselt tõsised ning abivajajaid palju. Veel rohkemate inimesteni jõudmiseks plaanib PPA veebipolitseiniku tegevust ka venekeelsesse suhtluskeskkondadesse laiendada," rääkis Punak.

Foto: Flickr

Tunnustus e-riigile
Siseminister Ken-Marti Vaher sõnas, et veebipolitseiniku idee selline väärtustamine on tunnustus Eestile kui e-riigile, samuti ka kogukonnapõhisele politseitööle. "On mõistlik, et politsei abistab lähtuvalt riskidest ja tegelikest vajadustest, suheldes inimestega vahetult just seal, kus inimesed ise viibivad. Kui suur osa suhtlusest toimub virtuaalruumis, siis peab ka see keskkond olema turvaline," ütles Vaher

Projekti puhul tõsteti esile uudset lähenemist kuriteoennetuses. Rõhutati, et politsei kohaolu on oluline mitte ainult tänavatel, vaid ka virtuaalkeskkondades, kus on suur osa kogukonnast, eriti nooremad elanikud ning nii antakse võimalus vahetuks dialoogiks internetikasutajatega. Välja toodi ka see, et internetipõhine kogukonnakeskse politseitöö vorm on ressursisäästlik.

Veebikonstaablid Andero Sepp ja Maarja Punak. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Teised auhinnalised kohad kogukonnakeskse politseitöö arendamise eest läksid Taanile ja Rootsile. Taani sai peaauhinna 10 000 eurot ja Rootsi 5000 eurot.

Sel aastal esitati Euroopa Liidu liikmesriikide poolt konkursile kokku 22 kandidaati, mis on läbi aegade kõige rohkearvulisem osavõtt.

Euroopa Liidus jagatakse kuriteoennetusalaste projektide auhindu alates 1997. aastast. Iga-aastasele konkursile saab liikmesriik esitada ühe temaatilise projekti. Projekti valdkonna ja teemade valiku teeb EL-i eesistujariik koostöös eelneva ja järgmise eesistujaga.

Auhinnafondi suuruseks on 20 000 eurot ja see jaguneb kolme autasustatud projekti vahel järgmiselt: võitja saab 10 000 eurot, kaks teist äranimetatud projekti, st kõige paljulubavam ja innovaatilisem, saavad mõlemad 5000 eurot.

Allikas: BNS

Samal teemal:

• Politsei: küberkiusamise teateid tuleb üle päeva, aga süüdlasi karistada ei saa
• Tööd alustab teine veebikonstaabel
• Koolielu küsimustele vastas veebikonstaabel Andero Sepp
• Kuidas tulla toime küberkiusamisega (tunnikava 5.-9.klass)
• Kiusamine internetis (tunnikava 6.-9.klass)
• Kiusamise ennetamise programm

Rob Zdrojewski on arvutiõpetaja ning New Yorki Amherst Central kooli direktor. Tema klassi õpilased loovad videojuhiseid, mis selgitavad, kuidas nende õpetajad saaksid kasutada erinevaid tehnoloogilisi lahendusi õppetöös. Videoid on õpilaste jaoks lihtne koostada, seal näidatakse konkreetse vahendi kasutamist koos kõnelise juhendamisega. Videod on üles laetud ja tänu sellele kättesaadavad igal ajal igas kohas, mis sobib hästi õpetaja kiire töögraafikuga.

Õpilaste loodud videojuhendid on olulised kahel põhjusel:  

1. Õpilastele antakse kõneõigus otsustamaks, milliseid vahendeid nad õppetöös kasutada tahavad. Nad on õppetegevusse rohkem haaratud nii koolis kui kodus, kasutades endale tuttavaid rakendusi. Kuna õpilased teavad oma võimalusi, jõuab õpetaja paremini eesmärkideni. Kui võtta näiteks Google rakendused ja enamusel klassi õpilastest on juba Google kasutaja, siis on väga mõistlik kasutada sellega kaasnevaid võimalusi - Google Drive, Google +, Google Maps jne.
2. Õpetajad saavad õppida vahetult oma õpilastelt. Selle asemel, et suunata õpetajaid (tihtipeale kallitele) tehnoloogia rakendamise koolitustele, võivad õpilased seda valdkonda juhendada. Õpilane selgitab, millist tehnoloogiat mille jaoks kasutatakse ning õppimisprotsess võrreldes mõne konverentsi töötoaga on palju efektiivsem. Lisaks on õpetajal ülevaade, millise õpilase poole pöörduda, kui tekib küsimusi mingi konkreetse vahendi kohta.

Loomulikult on ka ametialased koolitused õpetaja arengu jaoks olulised, aga sedalaadi õpilaste poolt loodud videojuhised võimaldavad õpetajatel saada suure osa arvutialasest koolituses ilma õppetööst puudumata. Videod on lühikesed ja konkreetsed, neid saab vaadata näiteks vaba tunni ajal ning mälu värskendamiseks vaatamist korrata. Videote koolis või kodus vaatamine on kasulik ka õpilasele, sest õpetaja puudub koolituste raames vähem ning ei vaja asendamist.

Õpilastele meeldib, kui nad saavad oma haridust mõjutada. Paludes neil juhendada õpetajaid tehnoloogiliste võimaluste osas, annab see neile palju motivatsiooni ja olulisi kogemusi. Tänu sellele panevad nad ka tunnis palju rohkem tähele, sest nad on asjaga juba eelnevalt seotud olnud ja valmistunud.

Seega, pange olemasolevad eksperdid koolis tööle, et tagada parim õppimiskogemus. See kõlab tõesti hea võimalusena ning rikastab kahtlemata paljusid erinevaid nüansse, alates õpilase ja õpetaja vahelisest suhtest kuni reaalsete võitudeni õppetöös. Ei peagi ju laskma õpilastel luua videojuhiseid, vaid võib lausa vahetult rollid vahetada ning olla õpetajana koolipingis. 

Rob Zdrojewski õpilaste töödega on võimalik lähemalt tutvuda siin. 

Refereeritud: Edudemic, foto: Flickr 

Samal teemal:

• Uurimus tehnoloogia rollist hariduses
• Sotsiaalne meedia õppetöö rikastajana

Programmi nimi: "Kellavärgiga tund"

Toimumise aeg: 05.12.2012–01.02.2013

Sihtrühm: 7–15 eluaastat

Kestvus: 60 minutit
Osalustasu: töötoapiletiga
Eelregistreerimisega: haridus@etdm.ee

Tutvustatakse Tallinna 6. rakenduskunsti triennaali näitust "Kogumise kunst", kus on eksponeeritud teosed 73 kunstnikult, kokku 23 riigist. Kõnnime mööda näitusesaale, kus võib kohata üllatamapanevatest materjalidest loodud teoseid – pliiatsitest, leivast, pudelikorkidest ja isegi klaverist tehtud ehteid, tellistest taignarulle ja igasuguseid erinevaid looduslikke materjale, mis on juba valmis meistriteosed. Erinevate maade kaasaegsed tarbekunstnikud ja disainerid avardavad oma töödega meie arusaamu kogumisest, tarbekunstist ja disainist.

Pärast tutvustavat ringkäiku ootab muuseumi õppeklassis ees põnev ülesanne, kus saab end ise kunstniku rolli panna.

Näituse "Kogumise kunst" töölehed iseseisvaks täitmiseks
Toimumise aeg: 05.12.2012–03.02.2013
Osalustasu: muuseumipiletiga

1. otsimise ja värvimise mäng (6–10 aastased)
2. ühenda täpid (5–7 aastased)
3. ristsõna (alates 10. eluaastast, soovitame ka täiskasvanutele)

Triennaali näituse põhjal on vormistatud töölehed, mis aitavad kunstnike teoseid põhjalikult uurida. Töölehti saavad külastajad ja õpetajad iseseisva külastuse ajal küsida muuseumi kassast.

Ekskursioon näitusel "Kogumise kunst"

Toimumise aeg: 05.12.2012–03.02.2013
Sihtrühm: 7–19 eluaastat
Kestvus: 45 minutit
Osalustasu: muuseumipiletiga
Eelregistreerimisega: haridus@etdm.ee
Ekskursiooni käigus tutvustatakse põnevaid fakte triennaali ajaloost, erinevatest tarbekunsti erialadest, kunstnikest, teoste tekkelugudest, materjalidest ja tehnikatest.

Talvevaheaja ühepäevane linnalaager "Kogumise kunst"
Toimumise aeg:
03. jaanuar 2013 (6–10 aastased)
04. jaanuar 2013 (11–15 aastased)
Sihtrühm: 6–15 aastased
Kestvus: 12.00–16.00
Osalustasu: 10 eurot (sisaldab näituse külastust, materjale, töövahendite kasutamist)
Laagri aluseks on Tallinna 6. rakenduskunsti triennaali näitus "Kogumise kunst" ning see keskendub kogumise teemale, erinevatele materjalidele ja nende kasutamisele. Vaatame, mida uut ja põnevat eksponeerivad meile kaasaegsed tarbekunstnikud ja disainerid erinevatelt maadelt. Arutleme kogumise olemuse üle ja vaadatame mida kõike on võimalik kokku koguda. Vaatame, kuidas kunstnik kogutud materjali ja sellest valminud kunstiteose kaudu oma lugu jutustab.

Laager alustab tutvustava ringkäiguga näitusel "Kogumise kunst", kus uurime, kuidas jõuab kunstniku lugu vaatajani ja mis rolli mängib selles materjal. Näitus on heaks maailma avardajaks ja näitab meile, et kõigest on võimalik luua midagi põnevat. Ekskursiooni lõpus paneme oma teadmised proovile ja mängime toredat materjalimängu. Pärast näituse külastust katsetame ka enda kätt, loovust ja fantaasiat, tehes erinevatest kogutud materjalidest ja asjade osakestest endale midagi põnevat mälestuseks!

Lisaks kõigele eelnevale saab osaleja teada ka muuseumist ning arutleda tarbekunsti ja disaini mõistete üle.

Kava:

12.00–12.15 kogunemine
12.15–12.30 tutvustav arutelu muuseumist, tarbekunstist ja disainist
12.30–13.30 ringkäik näitusel "Kogumise kunst"
13.30–13.45 materjalimäng
13.45–14.15 lõuna
14.15–15.15 loovülesanne õppeklassis
15.15–15.45 iseseisev "Kogumise kunst" töölehtede lahendamine
16.00 laagri lõpetamine

Jaanuarikuised kohtumised triennaali kunstnikega
Kestvus: 2–3 tundi
Osalustasu: 10 eurot (sisaldab näitusekülastust, töötoa materjale ja juhendamist)
Eelregistreerimine: kristi@etdm.ee, Kristi Paap, tel 558 6654

Aasta esimestel laupäevadel algusega kell 12 toimuvad kohtumised – töötoad triennaali kunstnikega, kes tutvustavad oma teoseid ja enda loomingust lähtuvalt juhendavad osalisi oma käsi ja fantaasiat kasutama.

12.01 ehtekunstnik Maria Valdma
19.01 tekstiilikunstnik Lylian Meister
26.01 keraamik ja disainer Eero Kotli

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn (sissepääs hoovist)
Tel. 627 4600, kassa 627 4611
Avatud K-P 11-18
info@etdm.ee
www.etdm.ee

„Saame lapselt vähemalt korraks tema haiguse n-ö ära võtta, et ta saaks mõneks ajaks olla tavaline noor,“ märkisid Bednetti tutvustanud Piri Szali ja Annelies Caermerlinck. Kui laps viibib haiguse tõttu pikaajaliselt koolist eemal, puudub ta paljudest tundidest ja jääb seetõttu teistest maha, samuti nõrgeneb tema side klassikaaslastega. Bednet aitabki hoida kontakti klassiga ja vältida mahajäämust õppetöös.

Umbes pool Bednetti kasutavatest õpilastest põevad vähki, 9-15 protsenti kasutajatest on õnnetuses/avariis viga saanud ja peavad seetõttu viibima pikaajalisel taastusravil.

Vaata videot, kuidas õpilased Bedneti abil oma klassis edasi õpivad. PS! Video on hollandikeelne.
Kuidas Bednet töötab?

Erinevate ettevõtete ja organisatsioonide toel (kool ega õpilane midagi maksma ei pea) muretsetakse pikaajaliselt haige lapse koju või haiglapalatisse vastav arvuti, veebikaamera, kõrvaklapid, printer ja skänner. Samuti pakutakse väga kiiret internetiühendust, et õppetööd tehniliste probleemide tõttu võimalikult vähe häirida. Klassi aga ostetakse arvuti, liikuv kaamera, printer, skänner, kõlarid ja mikrofon.

Kodus või haiglas viibiv laps osaleb virtuaalselt 8-10 tunnis nädalas, olenevalt tema tervislikust seisundist. Ta näeb arvutiekraanil oma koduklassis toimuvat ja kuuleb kõrvaklappidest, millest klassis parajasti räägitakse.

Kui õpilane tahab õpetaja küsimusele vastata, saab ta ka virtuaalselt kätt tõsta. Klassis läheb seepeale ekraanil punane tuli põlema ning õpilasele antakse sõna. Tunnitöö saab õpilane saata otse klassi, kus õpetaja selle printerist välja võtab.

Eesmärk jõuda 500 lapseni
Bedneti eestvedajad tõdesid, et vahel on õpetajate poolt kohatud vastuseisu – kõigile ei meeldi, et nende tunnis on kaamera. „Samas see on ju palju hullem, et tänapäeval on kõigil lastel nutitelefonid, millega filmida,“ osutas Piri Szali.

Belgias flaamide piirkonnas ja Brüsselis alustati Bednetiga 2007. aastal. Kui esimesel õppeaastal aidati 40 pikaajaliselt haiget last, siis 2011/2012 õppeaastal juba 160 last. Eesmärk on jõuda 500 õpilaseni. Bednet pakub programmis osalejatele tehnilist tuge ning suhtleb aktiivselt koolide, taastusravikeskuste, haigla koolide, rahastajate ja teiste osapooltega.

Artikkel on kirjutatud Euroopa Komisjoni projekti SENnet (The Special Educational Needs Network) raames. http://www.tiigrihype.ee/et/sennet

Loe lisaks:

• Eureka kool Belgias keskendub düsleksikute õpetamisele

Tartu linnavalitsus teatas, et teeb volikogule ettepaneku tõsta 2013. aastal lasteaiaõpetajate ja õpetajaabide palka viis protsenti, kirjutab Tartu Postimees.

"Palusime linnavalitsusel eelarve eelnõu täiendada, sest lasteaiaõpetajate ja abiõpetajate palgatõusu soovivaid kirju oli väga palju," ütles linnavolikogu rahanduskomisjoni esimees Väino Kull. "Pea kõik lasteaiad olid selleteemalise pöördumise teinud ja nii suure hulga inimeste palvet ei saa tähelepanuta jätta. Linnavalitsus vaataski oma tagataskud kiiresti üle ja leidis raha."

Samal teemal:

• Tallinna lasteaednike palgafond suureneb 4 protsenti
• Tartu lasteaedadesse ehitatakse uusi rühmaruume

Kasvatuse ülesanne on anda inimlapsele juurde midagi sellist, mida talle kaasa sündinud ei ole: ausust, sõnapidamist, õiglust, heatahtlikkust, abivalmidust, eneseväärikust pole meile sünnipäraselt kaasa antud; meie sisemisteks väärtusteks võivad nad saada vaid kasvatuse, õpetuse ja tegutsemise kaudu, kirjutab kasvatusteadlane Maie Tuulik ja küsib, miks nii laialdaselt siiski vabakasvatust viljeletakse. Pikemalt loe tema arvamusartiklit Eesti Päevalehest. 

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• Terrie Moffitt: enesekontroll määrab tuleviku
• Emma Moat: laps tuleb õpetada oma viha turvaliselt väljendama

Neljas eestikeelne riigikaitse õpik on valminud kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste koostöös, teatab kaitseministeerium. Võrreldes varem ilmunutega on uus õpik laiema haardega, pöörates enam tähelepanu ka mittesõjalisele riigikaitsele. Kuna riigikaitse on seotud mitmete erinevate elualadega, siis on ka riigikaitseõpetus mitmekülgne õppeaine, kus käsitletakse erinevate valdkondadega seotud teemasid julgeolekupoliitikast esmaabi ja looduses matkamiseni välja.

Õpik on koostatud aktiivõppemeetodeid silmas pidades ning iga peatüki lõpus on teemat kokkuvõtvad õppeülesanded ja kordamisküsimused, et suunata õpilasi õpikust loetu üle järele mõtlema. Õpiku autoriteks on riigikaitse ja teiste õpikus kajastatud teemade asjatundjad.

Riigikaitseõpetus kuulub gümnaasiumi riikliku õppekava valikainete loetelusse. Käesoleval õppeaastal õpetatakse riigikaitset 130 gümnaasiumis ja 14 kutsekoolis.

Kaitseministeerium toetab koole riigikaitseõpetuseks vajalike õpikute, õppevahendite, laskesimulaatorite jms hankimisel, samuti aitab korraldada vajalikke õppelaagreid ja ekskursioone. Lisaks igasügisesele riigikaitse õpetajate täiendseminarile korraldab Kaitseministeerium koostöös Tallinna Ülikooliga riigikaitse õpetajate kursuseid, kus saavad ennast täiendada nii riigikaitse õpetajatena tegutsevad pedagoogid kui ka Tallinna Ülikooli üliõpilased, kes valivad kursuse oma lisaerialaks.

Riigikaitse õpik on huvilistele kättesaadav Kaitseministeeriumi kodulehel http://www.kaitseministeerium.ee/et/riigikaitseopik.

Samal teemal:

• Riigikaitseõpetajad täiendavad Roostal teadmisi
• Ida-Viru vene noored tutvuvad Eesti riigikaitsega
• Riigikaitset õpetavate koolide arv kasvab

Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödub täna, 5. detsembril 120 aastat. Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides, märgib Tartu Ülikool oma pressiteates.

Tänavu pälvivad medali Andi Kivinukk (Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor), Väino Külvi (endine Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Lemmi Nael ja Arvo Press (Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetajad), Sirje Sild (Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Maaja Valter (Lääne-Viru maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor, Rakvere eragümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ning Tallinna reaalkool tervikuna.

Medali pälvib ka Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja ja Tiigrihüppe koolitaja Sirje Sild. Foto: Ülar Mändmets.
Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 150 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu Ülikooli välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Mälestusmedalite üleandmine toimub 8. detsembril algusega kell 12.30 Tartu Ülikooli senati saalis.

Vaata lisaks:

• Koolielu õppematerjalid: matemaatika

Rahvusvaheline jõulusõimede näitusel on väljas näited erinevate maade jõulusõimedst.

Ritva Tuulikki Vasama

Ritva Vasama on Soome andekas harrastuskunstnik. Naivist, kes on maalimisega tegelenud terve elu.

Olles üheksalapselise pere vanim laps, sündinud 1939. a. sõjapäevil, ei tulnud tollal kunstiharidus kõne allagi. Pidi olema mingi praktiline amet - nii saigi temast lasteaiakasvataja.

Maalinud on Ritva küll alati, juba lapsest saadik. Võimaluse korral, seda elatise teenimise ja pere kõrvalt, on ta läbinud mitmeid erinevad sellealaseid kursusi. Nüüd, pensionipõlves, kui tema neli lastki on täiskasvanuks saanud, on tal palju rohkem aega pühenduda kunstile - maalimata ei saa ta olla päevagi.

Ritva Vasama lemmikteemad on pärit loodusest ja Piiblist. Viimastel aastatel ongi ta rohkem tegelenud just Piibli temaatikaga. Tihti maalib ta mere äärest leitud puutükkidele, mis iseenesest on väga aeglane ja aeganõudev tehnika.

Lisaks maalimisele on Ritva Vasama illustreerinud kaks raamatut kurtide laste tarbeks ning kujundanud viis postkaardisarja heategevusega tegelevatele ühendustele.

Ritva Vasamal on Soomes olnud palju isiknäitusi. Samuti on ta osa võtnud mitmetest näitustest, sh rahvusvahelistest, nii Soomes kui mujal. Nii mõnigi kord koos tuntud eesti professionaalse maalikunstniku Eva Jänesega, nagu seda on ka käesolev ühisnäitus. Ritva Vasama töid on mitmetes erakogudes Soomes, Eestis, Saksamaal ja Jaapanis.

Eva Jänese maalid
Eva Jänese advendiaja näitusest poole moodustavad varasemad tööd. Äsja on valminud seitsmest maalist koosnev seeria „Saaise tõde“. See on Friedrich Schilleri ballaadi „Looritatud Saaises“ ainetel, mille sisuks ahvatlev ja kättesaamatu TÕDE ning hukutav tõeotsing.

Teine komplekt „Oh kuusepuu“ koondab kunstniku lapseea mõtted ja mälestused advendiajast.

Saku gümnaasiumi direktori Ulvi Läänemetsa sõnul oli tiitli saamine üllatuseks. Tiitel tähendab neile alles suure töö algust: „See on väga raske koorem kanda ja pikk tee on veel käia. Ma arvan väga positiivselt Eesti koolidest, ma arvan, et kõikides koolides tehakse neid asju, kuid küsimus on selles, kui palju me oma tegevusi teadvustame.“

Žürii tunnustas koolidest eraldi ka Peetri lastead-põhikooli ja seda töö eest, mis kirjeldab lastevanemate usaldusel ja toel kasvavat kooli – lastevanemad on kaasatud reaalsesse õppeprotsessi; Tartu Rahvusvahelist Kooli töö eest, milles on nii säravaid ideid kui ka põhjalikke kirjeldusi, kuidas on võimalik lastevanemaid kaasata; ning Tartu Kivilinna gümnaasiumi põhjaliku teoreetilise taustatöö ja lastevanematele suunatud väärtusarenduslike tegevuste mitmekülgsuse eest.

Lasteaedadest tunnustas žürii eraldi Puhja lasteaeda Pääsusilm koostööd soosiva originaalse formaadi põhjaliku kirjelduse ja analüüsi eest; Kohtla-Järve lasteaeda Pääsuke lastevanemate eesmärgistatud ja planeeritud kaasamise eest; ning Veskitammi lasteaeda illustratiivse ja konkreetsete näidetega varustatud võistlustöö eest.

Rändtiitlit „Väärtuskasvatuse kool 2012“ anti sel aastal välja neljandat korda. Tiitli jagamiseks korraldatud konkursside „Koostöö lastevanematega ja väärtuskasvatus koolis: kaasamine või konfliktide ohjamine?" ja „Väärtuskasvatus lasteaias: lasteaed ja pere üheskoos" eesmärk oli innustada koole ja lasteaedu oma väärtuskasvatustegevust läbi mõtlema ja hindama ning koguda, levitada ja tunnustada koolide ja lasteaedade häid kogemusi ja ideid, kuidas lastevanematega koostööd tulemuslikumalt korraldada.

Foto: Stockvault

Samal teemal:

• TÜ eetikakeskus asub looma hea kooli kvaliteedimärki
• Väärtuskasvatuse kooli tiitli pälvis Veeriku kool
• Väärtuskasvatuse keskpunktis on laps oma vajadustega