Õpetamine ja õppimine muutub
Maailm on muutunud, õpilased neelavad kõike uut lennult ja kasutavad aktiivselt. Õppimine muutub, ka haridus peab muutuma. Õpetajatena peaksime end kursis hoidma uuega ning ära kasutama uusi meediume haridusliku sisu loomiseks. 

Sotsiaalne meedia on interaktsioon, mis kasutab kõigile lihtsalt kättesaadavaid avaldamise vahendeid, veebipõhised tehnoloogiaid muudavad loodud sisu monoloogilt dialoogiks. Sotsiaalne meedia on ennast üles ehitanud veeb 2.0 ideoloogiale, mis laseb luua ja vahendada kasutajapõhist sisu. Tuntumad näited on siin ajaveebid, podcastid, uudistevood, wikid, sotsiaalsed võrgustikud (Facebook, Twitter jm), märksõnadena võiks nimetada loovust, koostööd, kohandumist. Virtuaalset sisu loovad tänapäeva maailmas pea kõik ja grupi tarkus on tavaliselt suurem kui ühe eksperdi oma. 

Kuulamise, õppimise ja jagamise kunst (Allikas: http://farm4.static.flickr.com/3009/2735401175_fcdcd0da03_z.jpg)
Muutuval haridusmaastikul tuleks tõstatada diskussioon selle üle, kuidas õppida ja mis peaks olema kooli eesmärgiks. Õpilastel on vaja, et õpetajad peaksid ajaga sammu, et nad julgeksid uurida, viia ennast tehnoloogiliste vahenditega kurssi, paljude noorte huvi on haridus arutelu teemana, oma õpetajaid näeksid nad hea meelega koostöö algatajatena ning koosloojatena. 

Läbi sotsiaalse meedia on võimalik saavutatada mitmeid õpieesmärke. Läbi selle on võimalik arendada õpilase eneseväljenduse oskust, sotsiaalse maine loomise ja haldamise aspekte, noored saavad jagada oma teadmisi ja oskusi, omavad ligipääsu kõigele ja kõigile (kunagi varem pole olnud lai maailm nii kättesaadav). Sisuliselt on igasugusel grupikoostööl ja -suhtlusel ka hariduslik väärtus. Dialoog annab paremaid tulemusi kui institutsionaliseeritud struktuuri ettekirjutised. Õpetaja ülesanne ei seisne enam teadmiste laialijagamises, vaid tema roll võiks olla suunav õpilasele, kes peab toime tulema inforikkas maailmas ning innustama teda võtmaks osa ühiskonnaelu arengust. 

Facebook klassijuhataja abimeheks   
Olen õpetajana tasapisi aastate jooksul hakanud kasutama erinevaid tehnoloogiaid ning leidnud nende juures palju positiivset. Olen tegelenud mitmete eTwinningu rahvusvaheliste projektidega, mille haldamiseks kasutan peamiselt blogisid. Õpilaste loodud sisu ja selle kommenteerimise võimalused rahvusvahelises kontekstis on hindamatu kogemus nii õpilastele kui ka õpetajale. Olen riputanud üles oma õppematerjale selle nimel, et õpilased ja õpetajad üle Eesti saaksid neid vajadusel kasutada, kohandada, muuta või täiendada, ühine sisuloome hariduses viib kahtlemata parematele tulemustele kui üksi toimetades. 

Taas värske klassijuhatajana olen võtnud luubi alla sotsiaalsete võrgustike võimalused. Kasutan Facebooki keskkonda klassi grupi haldamiseks, kus jagatakse kommentaare, arutatakse klassi- ja koolielu, toimuvad erinevad diskusioonid; omal moel on see ka kroonikaks klassi tegemistest – seal saab jagada pildialbumeid, registreerida erinevaid kooliväliseid üritusi jne. Tänapäeva noored kasutavad info vahetamiseks meelsamini sotsiaalseid võrgustikke kui e-posti. Õpetajana on minu jaoks sotsiaalse võrgustiku keskkonnas üllatav ka hoopis teiselaadse info nägemine, mis klassiruumis märkamatuks jääb, läbi võrgustiku on võimalus vaadelda õpilaste huvisid, oskusi, teadmisi, mis tihtipeale aine kontekstis ei avaldu, saadud teadmiste põhjal avaneb aga ka mitmekesisem võimalus õpilase arengut suunata, lähtudes nende endi huvidest. 

Õpetaja professionaalne areng
Samas ei pea õpetaja loomulikult oma sotsiaalset profiili siduma ennekõike õpilastega. Välismeediat jälgides olen lugenud mitmeid artikleid ja arutelusid sotsiaalse meedia kasutusvõimaluste kohta haridusmaastikul. Mitmed õpetajad jagavad läbi võrgustike huvitavaid haridusalaseid mõtteid, viitavad erialasele kirjandusele, osalevad aruteludes, toovad näiteid positiivsetest kogemustest jms ehk õpetajad kasutavad võrgustikku oma professionaalse arengu eesmärgil. 

On selge, et õpetaja vajab uuega harjumiseks aega, uus on alati väljakutse. Läbi oma kogemuste julgen soovitada pealehakkamist, miks mitte viia end kurssi tänapäeva võimaluste ning tehnoloogiatega. 21. sajand on toonud endaga kaasa palju uut, ilmselt saab ka hariduselu sellest mõjutatud, õpilastega tuleb sammu pidada, et pakkuda neile õpingutes motiveerivaid väljakutseid. Loodan, et see teema pakub mõtteainet - kas ja mida teha teisiti. 

Mitmeid mõtteid sotsiaalse meedia kasutusvõimalustest on toodud ka järgmistes artiklites: 
Väljakutse koolijuhtidele – haridus 21. saj. 

Rahvusvaheline õpetajate koostöövõrgustik

Näiteid veeb 2.0 projektidest

Seitse videot õpetajatele ja koolijuhtidele

Sotsiaalse meedia kasutusvõimalusi klassruumis

Madli-Maria Naulainen on Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning Tiigrihüppe haridusportaali Koolielu välisuudiste tõlkija.
Koolielu
Lisatud 7. septembril 2010