Raamat on mõeldud asenduskodude töötajatele, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, kasuvanematele, pedagoogidele ja kõikidele inimestele, kes puutuvad kokku vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega. Raamatu autor Niels Peter Rygaard (1952) on rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoog ja terapeut, Taani Psühholoogide Assotsiatsiooni liige ning litsenseeritud nõustaja lapse arengupsühholoogia küsimustes. Ta on vanemliku hooleta laste hooldajatele mõeldud Euroopa Liidu haridusprogrammide algataja, autor ja kaasarendaja, samuti mittetulundusorganisatsiooni  http://www.fairstartglobal.com/ asutaja.

Niels P. Rygaardi käesolev raamat (esmatrükk 2006. a) on seni ilmunud kümnes keeles ja äratanud maailmas suurt tähelepanu. Eestikeelne väljaanne on Balti riikides esimene selleteemaline professionaali kirjutatud käsiraamat.

Niels Peter Rygaard: "Kui sa tahad aidata varakult hüljatud ja hooletusse jäetud last, pead töötama nagu buldooser, aga ingli tiibadega."

MTÜ Igale Lapsele Pere juhataja Jane Snaith: "Kui tänu Rygaardi käsiraamatule saab kasvõi üks kiindumushäirega laps oma olukorras paremat  abi ja toetust, on meie ülesanne täidetud. Iga laps on Eestimaa suur väärtus."

Raamatut on võimalik tellida MTÜ Igale Lapsele Pere kodulehelt
http://www.kasupered.ee/ . Hind 25 eurot, lisandub postikulu.

Allikas: MTÜ Igale Lapsele Pere pressiteade.

Samal teemal:

• Hariduslike erivajadustega lapsi tuleb märgata võimalikult vara
• Õppematerjalid lihtsustatud õppele või lihtsalt õppe lihtsustamine
• Sotsiaalpedagoog: oluline on oskus kaasata ja soov olukordi mõista

Mälumängu on oodatud osalema 10.-12. klasside õpilastest koosnevad neljaliikmelised võistkonnad.
Mälumängu teema on “Eesti kultuurilugu Pulli asulast Euroopa Liiduni”, teadmiseid eeldatakse looduse, ajaloo, kirjanduse, spordi, tehnika ning muusika valdkondades. Küsimused on koostatud eestikeelsetes väljaannetes ilmunud materjalide põhjal. Kuna Hardi Tiidusel oli huvitav hobi - erinevate hümnide tundmine ja esitamine - siis on mälumängu üheks osaks ka erinevate riikide hümnide tundmine.

Mälumäng viiakse läbi klassikalises formaadis, kus oluline rõhk on mängu ilul, küsimuste esitamisel, vastamisel ja kommenteerimisel.

Mälumängu korraldajaks on Gustav Adolfi Gümnaasium koostööpartneritega, finaal ja superfinaal toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloolises Mederi saalis. Finaalmänge juhib Siim Kallas ning žüriisse kuuluvad Ivo Linna ja Vootele Hansen.

Mälumängul on kolm vooru:
• Veebipõhine eelvoor toimub 10. märtsil kell 10.00 kuni 10.30 Moodle’i keskkonna vahendusel koolides, kes mälumängus osalevad. Võrreldes eelmise aastaga saab nüüd eelvoorus ühest koolist osaleda rohkem kui üks võistkond.
• Finaal ja superfinaal toimuvad 10. aprillil kell 12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Finaalturniirile kutsutakse 19 paremat võistkonda eelvooru tulemuste põhjal. Igast koolist võib edasi saada ainult üks võistkond. Finaalturniir toimub klassikaliselt vanamoodsas vormis.
• Superfinaali pääsevad kolm finaalis enim punkte saanud võistkonda.

Võidumeeskond saab auhinnareisi Rooma ja Vatikani, II koht saab reisi Rootsi ning III koht Soome.

Mälumängus osalemiseks saab registreeruda 7. märtsini aadressil: http://bit.ly/uushõbe2016
Vaata lisaks: http://www.gag.ee/uushõbe

Allikas: GAGi info. Foto: kooli kodulehekülg.

Samal teemal:

• GAGis värskendasid õpetajad uue kooliaasta eel IKT-teadmisi
• Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub üleriigiline mälumäng "Uus hõbe"

Eksamite ja koolilõpetamiste eel on just märts paljude õppijate jaoks edasiste karjäärivalikute tegemise aeg. Seetõttu kutsub Rajaleidja kõiki noori oma keskustesse tasuta karjäärinõu saama. Vajaliku info viib noorteni täna algav Rajaleidja teavituskampaania.

Tasuta karjäärinõu pakuvad 15 Rajaleidja keskust üle Eesti ja nõustamisele saab registreeruda kodulehel www.rajaleidja.ee asuva registreerimisvormi kaudu.

Loe lähemat SA Innove kodulehelt!

Samal teemal:

• Noore esimesed sammud tööelus
• Rajaleidja ja kutsehariduse portaal aitavad noortel teha mõtestatud karjäärivalikuid
• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme

Loo autor on Lustivere Põhikooli õpetaja ja sotsiaalpedagoog ning TORE juhendaja Ede Paju.

Lustivere Põhikoolis arutlen koos 2., 3., 5., 6., 7., ja 8. klassiga teemade üle, mis puudutavad inimeseks olemist ja teadmisi meid ümbritsevast.

Esimese kooliastme õpilased võtavad käsitletavad teemad vastu siiralt kaasa arutledes ja oma teadmisi pakkudes. Alustades inimeseõpetuse tundidega kolmandas kooliastmes, on mitmelgi korral tulnud jutuks, et kas selline tund ja teemad on vajalikud. Ebalust on mõnede õpilaste puhul tunda seksuaalteemade käsitlemise puhul.

Tunde läbi viies olen kasutanud  erinevaid võtteid ja meetodeid ning palju läbitud koolitustel saadud teadmisi-oskusi,  näiteks projektikoolitus „Bumerang“ , TORE materjale, „Kas sina näed seda, mida mina näen?“(Punase Risti koolituse materjalid).

Terviseõpetuse raames on õpilased koostanud uurimistööd une vajalikkusest ja uuringuid koolitoidu tervislikkusest ning õpilase arusaamadest toidu koostise kohta.

Aasta alguses oleme loosinud läbitavad teemad, mida iga õpilane ette valmistab ja kaasõpilastele esitleb. Teema läbimine ei ole piiritletud õpiku materjaliga, vaid õpilane kasutab infot omal valikul.
Koostame ka mõistekaarte nii meeskonnatööna kui ka individuaalseid (digikeskkonnas https://answergarden.ch/view/ ja paberil).

Kolmandas kooliastmes lugesime raamatut „Sefiirist loss“. Raamatut lugesime tunnis jupikaupa, peale seda toimus analüüs ja seoste leidmine läbitud teemadega. Algul kerget vastuseisu leidnud ülesanne muutus pikapeale huvitavaks ja kokkuvõtted loetu kohta olid, nagu oodata, mitmekesised.

Ka olen igale klassile loonud oma blogi, kuhu kogun erinevaid materjale õpitavate teemade kohta. Blogis loetud materjali kohta panen vahel üles küsimused, millele vastata, teinekord toimub tunnis arutelu.

Sisse on seatud inimeseõpetuse vihikud, kuhu õpilane märgib üles mõtteteri, kokkuvõtteid läbitud teema kohta. Ta teeb seda läbi enda, st ei konspekteeri õpiku teksti, vaid peale teema-arutlust tunnis ja tekstiga tutvumist kirjutab oma arvamuse, kogemuse jms. Nii on mul kena ülevaade sellest, kas õpilane on teemast aru saanud ja kuidas ta selle sisu mõistab. Minu eesmärk inimeseõpetuse tundides on õpilastele arusaadavaks teha, et selles tunnis õpitu ei ole pelgalt teoreetiline teadmine, vaid et igaüks saab oma kogemuse kaudu teooriat praktikasse rakendada. Hindan õpilase oma arvamuse avaldamise oskust, teemasse süvitsi minemise oskust, mis näitab õpilase arusaamist teemast üldse.

Vihiku olemasolu ja märkmed läbitud materjali kohta vihikus on üheks kriteeriumiks hindamisel. Teiseks on õpilase osavõtt tunnist, arutelus osalemine ning rollimängudest osavõtt.

Läbitud materjali kohta on õpilased koostanud ka ristsõnu keskkonnas http://www.discoveryeducation.com//freepuzzlemaker/index.cfm?campaign=flyout_teachers_puzzle, mille läbi kinnistusid teoreetilised teadmised kahekordselt – ristsõna koostamisel materjali läbides ja ristsõna lahendamisel.

Tänuväärne materjal on ka mitmesugused filmid ja videoklipid: „Mõtteaine“, „Inimeseloomake“, „Peaasi“, „Kumm on seks“ jne.

Kuna õpilaste päevane õppekoormus on suur ning nad osalevad paljudel õppetöövälistel üritustel, siis aktiivõppe meetodid rollimängude jms kujul pole alati õpilaste poolt oodatud. Olen kuulnud kommentaare „Jälle!“, „Ei viitsi!“. Järeldan sellest, et ühegi meetodi kasutamisega ei saa liialdada. Abiks tuleb lõimumine teiste ainetundidega.

Siiski kõik, mis paneb lapsi kaasa mõtlema, on inimeseõpetuse tundides omal kohal.
Tundsin, et tunnustus tehtud tööle oli ühe 9. klassi lõpetanud poisi (kes ei kuulunud mitte parimate hulka) ütlus: “Inimeseõpetuse tunnid olid vajalikud, sest sain sealt teadmisi, mida arvan eluks vaja minevat!“

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Inimeseõpetuse Ühing kutsub tunnustama kolleege
• Sotsiaalainete nädalal Pärnu Ühisgümnaasiumis olid vaatluse all heategevus, vihakõne ja sõnavabadus
• Nädala äpp: lasteabirakendus

Kui oled juhtunud lugema mõnd seiklusjuttu (ja kindlasti oled!), siis tead, et neis rändavad tegelased sageli võõrastesse paikadesse ning satuvad seal igasugustesse sekeldustesse. Kujutle, et sinagi oled julge maadeavastaja – ainult, et avastada tuleb sul seekord meie oma Eestit, kus sa ei ole kunagi varem käinud! Millised seiklused ootavad sind sinu esimesel päeval Eestis?

Jutu kirjutamiseks võid endalt küsida järgmisi küsimusi:

• Kuidas erineb Eesti sellest paigast, kust saabusid?
• Mida sa esimesena näed? Kellega kohtud? Mida ette võtad?
• Mille järgi lõhnab Eesti? Ehk on tal hoopis mingi maitse või on kuulda põnevaid helisid?
• Kas see Eesti, kuhu sattusid, on sulle juba tuttavast Eestist erinev või sellele täiesti sarnane?

Osalema ootame Tallinna koolide 2.-5. klasside õpilasi. Kirjutada võib nii eesti, vene kui inglise keeles. Jutt tuleb esitada trükitult ja selle pikkuseks võib olla kuni 2 A4-formaadis lehekülge. Võistlustöid ootame kuni 9. aprillini 2016 aadressil laste@tln.lib.ee .

Parimate auhindamine toimub 6. mail kell 12.00 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). Auhinnad on välja pannud kirjastused Draakon&Kuu ja Petrone Print.

Võistluse teema on inspireeritud Tallinna Keskraamatukogu poolt välja antavast kogumikust „Omad jutud“, mille järgmine osa ilmub 2018. aastal, mil Eesti Vabariik saab 100-aastaseks. Ka sel aastal kirjutatud juttudel on võimalus kogumikku jõuda!

Lisainfo: www.keskraamatukogu.ee/lasteleht (Rubriigis: Kutsume)
või e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.

Konkursi pealkiri kõlab eesti keeles "E-õppemängud vendade Grimmide muinasjuttude ainetel".

Konkursitööna oodatakse e-õppemänge nii üksikvõistlejatelt kui ka väikestelt gruppidelt (2-3 õpilast).
Võistlustöid hindab žürii kolmes vanuseastmes: 6.-7. klass, 8.-9. klass ja gümnaasiumiastmes.

Võistlustööde veebiaadresside ja võistlejate andmete (nimi, klass, kool, juhendaja-õpetaja) esitamise tähtaeg on 1. mai 2016.
( Võistlustööde veebiaadressid ja andmed palume saata aadressil aimi@edlv.ee )

Mis võiks veel huvitavam olla, kui Grimmide kuulsate muinasjuttude kohta saada infot ja teadmisi just innovaatiliste e-õppemängude kaasabil!

E-töövahendeid huvitavate ja põnevate e-õppemängude loomiseks leidub  küllaga (vaata Koolielu töövahendeid!) ja neid tekib  aina juurde! Mõned neist on viimastel aastatel koolinoorte hulgas ikka ja jälle erilist pinget pakkunud, nagu Kahoot, Quizizz, LearningApps jne.

Saksa keele oskajatel on lisaks eestikeelsetele e-töövahenditele võimalik leida sobivaid ju  ka saksakeel-setest allikatest.

Nii nagu kõikide varasemate e-konkursside puhul, on ka käesoleva e-konkursi  kajastamiseks ja võistlustööde vaatamiseks-kasutamiseks loodud vastav blogi. Parimad võistlustööd on ühtlasi ka vajalikud ja toredad e-õppematerjalid vastava teema käsitlemisel.

Korraldajad loodavad rõõmu tunda paljudest toredatest e-õppemängudest ja soovivad võistlejatele ja nende juhendajatele-õpetajatele lennukaid ja innovaatilisi ideid ja nutikust!

Aimi Jõesalu, Koolielu saksa keele ainemoderaator

Samal teemal:

• "Täna samm, homme teine“ parimad õppematerjalid leiab Koolielu varamust
• Klassiõpetaja loob ja jagab

Juhendmaterjal toob välja olulisemad põhimõtted, millest lähtuda koolides lapsevanemate raha kaasamisel ja õpilastele tasuliste tegevuste kavandamisel.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul on väga teretulnud, kui kodanikud ja sealhulgas lapsevanemad vabatahtlikult koolidele annetavad. „Vabatahtlik annetamine väärib ainult tunnustamist, kuid samal ajal kohustab põhiseadus meid tagama kvaliteetse tasuta hariduse kättesaadavuse. Ei tohi tekkida ega taluda olukorda, kus lapsevanemaid survestatakse munitsipaalkoolis õppimise eest raha maksma. Riigikoolides vastutab riik ja munitsipaalkoolides omavalitsus selle eest, et seda põhiseaduslikku printsiipi jälgitaks,“ sõnas minister.

Juhendis on selgelt lahti kirjutatud eri osapoolte vastutus kooli õppekava ellu viimisel ning rahastamisel. Üldhariduskooli kohustuslik haridus peab olema lapsele tasuta ning selle peab garanteerima koolipidaja (munitsipaalkoolis omavalitsus ning riigikoolis riik). Samuti on juhendis rõhutatud, et koolid ning omavalitsused peavad üldhariduskoolides annetusi kogudes jälgima annetuste kogumise head tava

Lubatu ja lubamatu piiril
Juhendmaterjalis välja toodud probleemid on tulnud välja lapsevanemate pöördumistest, Riigikontrolli raportist Õiguskantsleri seisukohast ning Harju Maavalitsuse järelevalvetest

Praktika näitab, et mitme kooli käitumine vanematelt süsteemselt raha kogumisel laveerib lubatu ja lubamatu piiril. Riigikontroll tõi oma raportis esile, et mõnes koolis levinud praktikad on olnud selgelt õigusvastased. Juhendmaterjalis on kirjeldatud nelja tüüpi õigusvastaseid või ebamõistlikke rahastamispraktikaid:

• Kool või kooliga seotud sihtasutus küsib otsesõnu lisaraha kooli õppekavas olevate tundide eest.
• Kool või kooliga seotud sihtasutus küsib „vabatahtlikke annetusi“, millega kaasneb sotsiaalne ja reaalne surve lastele ning vanematele. Lisaks tuuakse välja soovitatavad summad. Samuti survestatakse vanemaid, kes pole annetusi maksnud.
• Kooli õppekava täitmine ehk mõnes koolis õppimine on seotud kohustusega osaleda tasulistes huviringides.
• Teadlikult algatatakse tegevusi, mida ei saa viia lõpuni ilma, et valdav osa lapsevanemaid oleks sinna rahaliselt panustanud. Luuakse sotsiaalne surve maksmiseks.

Sellised praktikad saavad levida eelkõige teadmatuse ja väärarusaamade tõttu. Osa lapsevanemaid ei pruugi olla teadlikud, et kõik kooli õppekavas sisalduv peab olema koolipidaja rahastatud. Samuti arvatakse ekslikult, et koolipidaja ei vastuta kooli õppekava eripärade kulude katmise eest. Lisaks on aastate jooksul raha küsimine muutunud osades koolides tavaliseks – kool ja lapsevanemad peavad õigeks, et teatud koolides õppimise eest peavad lapsevanemad ka ise mingis vormis juurde maksma.

Praktika kahjustab laste huve

Kohustuslikud või poolkohustuslikud n-ö annetused on kahjulikud nii lastele kui ka vanematele. Raha sellisel viisil vanematelt kogumine ja sellest munitsipaalkooli õppetöö süsteemne rahastamine õõnestab ka tasuta ja kvaliteetse üldhariduskooli põhimõtet ning usaldust haridussüsteemi vastu – üldharidus peab olema kõikides munitsipaal- ja riigikoolides tasuta ning kindlustama võrdselt tugeva hariduse, hoolimata lapse sotsiaalmajanduslikust taustast või elukohast.

Kaudne või otsene maksma survestamine rõhutab lapse ja pere sotsiaal-majanduslikku staatust. Sealjuures suurendab ohtu, et keerulisemast sotsiaal-majanduslikust keskkonnast pärit laps muutub koolis tõrjutuks või kiusatuks. Samuti pärsivad sellised praktikad laste ning nende vanemate motivatsiooni ja võimalusi panna lapsi osadesse koolidesse ning hägustavad ka koolipidaja (omavalitsuse) vastutust. Kooli eelarve sidumine annetustega pole ka rahaliselt jätkusuutlik, sest koolide õppetöö peab olema rahastatud stabiilselt, annetused on aga olemuselt ebastabiilsed.

Loe lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti Pandipakend alustas sel õppeaastal keskkonnahariduse projektiga vene õppekeelega koolides, mille tarbeks koostati koolidele põhjalik riiklikku õppekava toetav õppekomplekt. Aktiivselt projektis osalenud koolide vahel loositi välja kolm AHHAA teadusteatri etendust, millest ühe võitsid Narva Pähklimäe Gümnaasiumi kooli õpilased, teise Keila Ügisgümnaasiumi ja kolmanda Haapsalu Nikolai kooli õpilased.

Õpilaste keskkonnaalase teadlikkuse tõstmine on osa Eesti Pandipakendi poolt 2012. aastal algatatud haridusprojektist, mille raames selgitatakse noortele loodushoiu olulisust. Eelmisel aastal pandi koostöös näitleja Ott Sepaga kokku õppevideod ja materjalid, mis lihtsustavad pandipakendite taaskasutamise teema käsitlemist koolitundides. Sel aastal jätkus projekt vene õppekeelega koolides.

Projekti raames on Eesti Pandipakend välja saatnud 71 tasuta venekeelset õppekomplekti 42 haridusasutusele üle Eesti. Seni on läbi viidud 104 õppetundi, kus on osalenud 1600 õpilast.

„Laste keskkonnaharidusse panustamine on meie jaoks oluline prioriteet. Usume, et see on parim võimalus kasvatada keskkonnateadlikke ning puhast loodust- ja elukeskkonda väärtustavaid inimesi. Meil on väga hea meel, et ligi poolsada vene õppekeelega haridusasutust tuli sel aastal projektiga kaasa ning tublid õpetajad on jõudnud olulisi teadmisi jagada juba 1600 lapsele,“ ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

Raali sõnul jätkab Eesti Pandipakend erinevate haridusprojektidega ka järgmisel õppeaastal, sest laste keskkonnateadlikkuse suurendamine ei ole ühekordne tegevus, vaid  järjepidev protsess: „Eesoleval õppeaastal loodame teavitustööga jätkata lasteaedades, sest taaskasutust puudutavate teemadega on oluline alustada juba enne kooli. Sedasi ei jää vanad pakendid aastasadadeks meie elukeskkonda reostama, vaid sõltuvalt materjalist  valmistatakse nendest uued joogipudelid, moosipurgid ja riideesemed.“

Koolid saavad õppekomplekte tellida ka praegu. Selleks tuleb vaid Eesti Pandipakendiga ühendust võtta aadressil info@eestipandipakend.ee. Õppematerjalide kodulehekülg koos videotega asub aadressil: www.eestipandipakend.ee/oppematerjalidrus.

Loodussõbraliku kooli projekti esimesest etapist 2012. aasta sügisel võttis osa 70 kooli üle Eesti, kes kogusid üheskoos kokku 44 000 pandipakendit. 2013. aastal  tutvustati ligi 3500 õpilasele pandipakendite käitluskeskuses loodussäästlikku mõtteviisi ja pakendite taaskasutusvõimalusi.

Eelmisel õppeaastal saatis Eesti Pandipakend välja 220 eestikeelset õppekomplekti 135 haridusasutusele üle Eesti ning kõigest mõne kuuga osales tundides üle 4000 lapse.

Allikas: Eesti Pandipakend

Samal teemal:

• Eesti Pandipakendi õppematerjalid
• Huvitava Kooli partnerid vahetasid kogemusi, kuidas kooliellu panustada

Ürituse eesmärk on tutvustada eestlastele vabatahtliku töö võimalusi – töölaagrid, lühi- või pikaajalised projektid ja Euroopa Vabatahtlik Teenistus ning anda soovijatele võimalus vahetult suhelda vastuvõtvate organisatsioonidega. Esindatud on pea 50 organisatsiooni, umbes 40-st erinevast riigist – Keeniast, Nepaalist, Indiast, Jaapanist, Lõuna-Koreast, Filipiinidelt, Mehhikost, Mongooliast, Indoneesiast, Vietnamist. Esindatud on ka Euroopa riigid, kes võtavad enda juures vastu Euroopa Vabatahtlikku Teenistust Erasmus+ programmi kaudu – Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Holland, Itaalia, Türgi, Serbia, Island jne.

Ürituse korraldaja on MTÜ EstYES, kes tegeleb Eestis rahvusvaheliste vabatahtlike töömalevate organiseerimisega, Eesti noorte saatmisega välismaale töömalevatesse, erineva pikkusega projektidesse (koolitused, noortevahetused) ja on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse saatev, vastuvõttev ja koordineeriv organisatsioon. Aasta jooksul saadab EstYES vabatahtlikule teenistusele umbes 150 vabatahtlikku ja võtab vastu 580 vabatahtlikku.

EstYES asutati 1991. aastal eesmärgiga edendada noorte- ja kultuurivahetust, et paremini mõista inimesi võõrast keskkonnast ning propageerida õiglast ühiskonda. 1995. aastal sai EstYES mittetulundusühingu staatuse. EstYES on Eestis pioneerorganisatsiooniks vabatahtliku teenistusega seotud organisatsioonidele.

Allikas: MTÜ EstYES

Samal teemal:

• Eesti kooliõpilased korraldasid Tallinnas UNESCO Läänemere Projekti konverentsi
• Festival kui saja organisatsiooni koostöö

Autor: Ingrid Maadvere, Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog

Bingo Baker’i juhend oli juba enne Koolielu portaalis olemas, kuid Tuuli Koitjärv tegi uue, sest keskkond on veidi muutunud. Keskkonnas saab luua bingomänge ning uues versioonis saab lisada ka pilte. Bingo Baker’il on ka tasuline versioon. Tasuta versioonis saab välja printida kaheksa mänguvälja. Lisaks väljaprinditavale mängule saab luua ka online-mänge, mida saab mängida näiteks iPADiga. Valmis mänge on võimalik lihtsalt kloonida.

Urve Jõgi on teinud juhendi testide loomise keskkonnale Triventy. Triventy’s saab koostada kuni nelja valikvastusega küsimusi. Küsimustele võib lisada pilte ning määrata, kui kaua on aega vastamiseks. Õpilastel on mugav kasutada nutiseadmeid testile vastamiseks. Mängu alustamiseks annab õpetaja mängijatele koodi. Huvitav on see, et mängimisel on võimalik kasutada kolme „õlekõrt“ – vaadata, kuidas teised on vastanud, kasutada 50/50 varianti või lugeda vihjet. Kõige kiiremini vastaja teenib boonuspunkte.

Järgmiseks põnevaks vahendiks on AZ Screen Recorder, millega on võimalik salvestada Android seadmete ekraani. Äpp on tasuta ja valmis ekraanisalvestuse saab hiljem üles laadida Dropbox’i, YouTube’i, Google Drive’i või mõnda teise keskkonda. Juhendi koostas Katrin Uurman.

Viimane vahend Bouncy balls on mürameeter. Tegemist on veebipõhise keskkonnaga, kus pallid hakkavad hüppama, kui arvutiga on ühendatud mikrofon ning heli muutub valjemaks. Mürameetri abil on hea õpilastele meelde tuletada, et nad ei räägiks liiga kõvasti.

Lähemalt saab kõigi vahenditega tutvuda veebiseminaril „Koolielu uued töövahendid veebruaris“, mis toimub 7. märts kell 19.00-20.00.

Registreerumine:https://docs.google.com/forms/d/12c29WMv54fx7ALkuIqs-XeE3b_N_6FO-wTK42LaSj8s/viewform.

Samal teemal:

• Uued töövahendid Koolielu portaalis
• Detsembri uued töövahendid Koolielus