Ühel hiljutisel digitaalse õppimise ajastu konverentsil paluti osalejatel lõpetada antud laused, pidades silmas mingit digitaalselt vahendit.

• Ma õpin kõige paremini, kui …
• Minu uus lemmikmõte on …
• Ma tean, et ma saan millestki aru, kui …
• Kui ma vajan abi, siis ma …

Kõigil paluti avaldada oma valitud vahend ja leida kolm küsimustele vastanud inimest, et nendega oma valiku üle arutleda. Üllatuslikult juhtus nii, et pea iga inimene oli valinud välja sama vahendi. Kahjuks aga on seesama abivahend paljudes koolides keelatud.

Selleks vahendiks on mobiiltelefon.

Kõik rääkisid suure elevusega, kuidas nutitelefon on aidanud neil õppida, pakkudes ligipääsu materjalidele, õpikeskkondadele; see on võimaldanud leida uusi mõtteid, saada abi ja viinud neid erinevates küsimustes parema mõistmiseni.

Iganenud keelud

Kahjuks on aga paljud koolid endiselt kinni vanades mudelites, mille kohaselt on õpetaja teadmised võimuks ja õpilased peavad neid ammutama ainult läbi õpetaja. Selline kunstlik meetod hoiab õpilasi kinni minevikus. See on ebaõiglane ning piirab õpilaste õigusi - õpilane peaks saama õppida vahendite abil, mis on tema jaoks tavalised ja igapäevased.

Koolijuhid, õpetajad, lapsevanemad ja õpilased peaksid teemaga tegelema, töötama ühiselt mobiiltelefonide keelu vastu koolides ja nõudma õigust töötada just nende vahenditega, mis võimaldavad edukat läbilöömist nii koolis kui elus.

Eestis ei ole ilmselt vanem põlvkond nutitelefonide ja nende võimalustega veel nii sina peal kui praegune noorem generatsioon, kuid selge on see, et mobiiltelefon on tänapäeva digitaalses maailmas kujunenud üheks oluliseks abivahendiks nii tavaelus kui õppetöös. Seetõttu tuleks tõepoolest koolidel oma reeglid ümber vaadata ja mõelda, mis on kasulik tänapäeva õpilasele. Võiks ju proovida õpilastele anda erinevaid ülesandeid, mida saab lahendada telefoni teel, võib-olla lasta ka õpilastel tutvustada üksteisele ja õpetajatele erinevaid võimalusi, kuidas oleks mobiiltelefoni võimalik klassiruumis kasutada.

Kas teie õpetajatena pooldate klassiruumis mobiiltelefoni kasutamist või keeldu? Kas olete õpilastel lubanud oma mobiiltelefoni mõne õppeülesande lahendamise juures kasutada? Palun avaldage arvamust ja jagage kogemusi, kuidas võiks leida rakendusi mobiiltelefonidele klassiruumis.

Refereeritud: The Innovative Educator, foto: Flickr

Loe lisaks:

• Uue telefoni ostmisel eelistab eestlane nüüd nutitelefoni
• Nutitelefon loeb mustmiljon sammu
• Pelgulinna gümnaasiumis startis nutiõppe pilootprojekt
• "Krista ja tema nutitelefon", Targalt internetis 2012 õpilaskonkursi võistlustöö
  

• Eluline matemaatika - mobiiltelefoniga arvutamine olmeolukorras 

Keskenduti näiteks sellele, kuidas panna lapsi sööma puu- ja köögivilju, sest kokad on mures, kuna puu- ja köögivilju ei armastata, kirjutab Virumaa Teataja.

“Paljudes kodudes ostetakse valmistoitu, salatit ei ole ja seetõttu pole ka selle söömise harjumust,” nentis vanem kutseõpetaja Tiiu Kruusmaa, täpsustades, et väga palju sõltub kodust, kust laps pärit on. Omaette teemana käsitleti kalatoitude pakkumist menüüs, Kruusmaa sõnul on kala söömise harjumus kooliti erinev.

Kas täna pakutavale toidule leidub ka sööjaid, sõltub koolitajate sõnul laudkonna arvamusliidrist – piisab sellest, kui üks lauas ütleb, et seda ta ei söö, siis ei julge ka ülejäänud laudkond süüa.

Samal teemal:

• Parima koolisöökla tiitel läks Vääna mõisakoolile

Foto: Flickr

Kaheosalisel lava-show’l “XX sajandi muusikaeksam – vinüülist MP3ni” kõlab üle 30 maailmas tuntud ja armastatud muusikapala eelmise sajandi pop- ja rokkmuusika suurkujude loomingust, kirjutab Pärnu Postimees.

Pärnus 7. septembril etenduvas lavastuses esinevad tuntud Eesti lauljad kõrvuti ligi 100 andeka noore laulja-muusikuga. Osalevad Pärnu Ülejõe, Tallinna Gustav Adolfi ja Tartu Miina Härma gümnaasium, Gustav Adolfi muusikakooli ja Tallinna Inglise kolledži vokaalansamblid, teatrikool TeatriPolygon, Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool, Tallinna 21. kool, Tallinna ühisgümnaasium ja reaalkool.

 

Nii selgub sotsioloog Tarmo Strenze uuringust, kus ta vaatles kooli mõju laste õpitulemustele: seda võrreldi perekondliku ja koduse tausta mõjuga, kirjutab Postimees. Pikemalt loe juba ajalehe veebiküljelt.

Eliitkoolis on erilised õpilased, mitte kool ise pole eriline. Foto: Flickr

21.-22. augustini jagavad sadakond õpetajat kaunis Olustvere mõisas oma kogemusi  uurimuslikust õppest. Tiigrihüppe Sihtasutus tutvustab, kuidas kasutada sihtasutuse tehnoloogia ja teaduse valdkonna terviklahendusi õppimise mitmekesistamiseks ning ainete lõimimiseks (projektid TikiTiiger, TeadusTiiger, TehnoTiiger, AnimaTiiger, TiigriRobot).

Suvekooli alustuseks diskuteeris haridus- ja teadusministeeriumi loodus- ja täppisteaduste hariduse valdkonna nõunik Ülle Kikas õpetajatega teemal „Uurimuslik õpe – miks ja kuidas?“.

Uurimistöö ei ole referaat

Õige varsti tuleb õpilastel gümnaasiumi lõpetamisel teha kas uurimistöö või praktiline töö, just praegu on koolidel õige aeg kõige selle ettevalmistamiseks. Sest seadusandlus jätab neile siinkohal väga vabad käed – nii teemad, vormistamise reeglid, hindamise kriteeriumid kui uurimistöö kaitsmise nõuded töötab välja kool ise.

Ka praktilise töö puhul on võimalused suured: luulekogu koostamisest robotite meisterdamiseni välja.
Miks on uurimuslik õpe ning uurimistöö koolilõpetamise tingimusena nii olulisele kohale tõusnud? „Tahame meie noortest kujundada aktiivselt mõtlevad ja tegutsevad inimesed. Just iseseisvast ja aktiivsest mõtlemisest ning tegutsemisest on tööellu suunduvatel noortel puudu,“ sõnas Ülle Kikas kuulajatele. „Vähe on töökohti, kus oodatakse ainult etteantud reeglite täitmist, vaja on iseseisvust.“  Ettevõtlikkus ei tähenda, et kõik noored peavad asutama oma firma, pigem on vaja ettevõtlikkust mõtlemises, ja siin on uurimuslikul õppel suur osa.

Koolid peavad arvestama õpilaste võimekust

Uurimistöö või praktilise töö korralduslikust poolest rääkides jäi kõlama mõte, et siin peab iga kool lähtuma oma võimalustest ja õpilaste võimekusest. „Latti ei saa ajada nii kõrgele, et kõik uurimistööd peavad minema vabariiklikule konkursile,“ lausus Ülle Kikas. Samas rõhutas ta, et uurimistöö ei ole referaat. Oht, et õpilane teeb copy-paste ja töö ongi valmis, on tõesti olemas. Nagu seegi oht, et kogu uurimisprotsess, probleemi püstitus ja järelduste tegemine  jääb pelgalt formaalseks. Mis aitaks? Aeg ja kogemused, ning need tulevad koolidel aja jooksul.

Töökoormus suureneb?

Õpetajaid huvitas, kas on mõeldud ka sellele, kuidas uurimistöö juhendamine tõstab nii õpetajate kui õpilaste töökoormust. Ülle Kikase sõnul seadusmuudatust ette valmistanud töörühm arutas seda. Ühe võimalusena nähakse valikkursuseid – et uurimistöö valmibki valikkursuse raames. Kas õpetaja töö uurimistööde juhendamisel saab ka tasustatud, sõltub hetkel kooli võimalustest ja juhtkonna otsustest, ministeeriumi poolt lisaraha selleks ei ole ette nähtud, prioriteet on õpetajate üldine palgatõus.

Töötubades töö ja suhtlus käsikäes

Suvekooli põhiosa kulus töötubadele. Näiteks robootika töötoas lahendasid õpetajad ülesannet füüsika ja robootika koostöös: mis juhtub siis, kui autod põrkavad kokku maanteel liikumise kiirusel ja mis siis, kui linnas liikumise kiirusel.  Teoorias tehti ennustused vastava arvutiprogrammi abil, praktika robotite abil näitas, kas ennustused olid õiged.

Töötubades räägiti veel simulatsioonidest uurimuslikus õppes, kombineeritud mõõtmistest Vernieri ja Pasco seadmetega, loovusest tehnoloogias, rütmidest helis ja pildis ning paljust muust, mis seotud IKT-vahendite kasutamisega uurimuslikus õppes. Neist annab Koolielu ülevaate lähiajal.

Samal teemal:

• Robootikavaimustus on loomulik nähtus
• Loger, dongel ja sumorobot tulevad kooli uurimustööd tegema

Pildid: Madli Leikop

Soomlaste uuringust selgub, et uute Nokiate või Angry Birdside loojaid praeguste noorte hulgast ilmselt loota pole - efektiivsus ja innovaatilisus ei ole noorte hulgas populaarsed, selle asemel eelistatakse vaikset, rahulikku pereelu, kirjutab Eesti Päevaleht. Pikemalt loe juba lehe veebiküljelt.

Foto: Flickr

Plakativõistlus toimub kahes vanuserühmas:  I–VI ja VII–XII klassile ning sobib õppekava teemaga „Keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlik areng“.  Sõltuvalt vanuseastmest on koostatud erineva raskusastmega plakativõistluse lähteülesanded.

Fotol Lasnamäelt leitud klaaspudelite hunnik. Pildistas Kätlin Teern.

Plakativõistluse tingimused:
1.    Plakati suurus A3–A1
2.    Võistlusel osalevad plakatid, mis on ERMi saadetud 26. oktoobriks 2012
3.    Kasutada võib erinevaid tehnikaid kollaažist koomiksini vms
4.    Ette antud prügipiltidest tuleb valida üks või mitu eset, mida kaardistama asutakse, vastates eelpool esitatud küsimustele
5.    Plakati koostamisel peab osalema terve klass või vähemalt 5–7 õpilast
6.    Plakati juurde lisada kooli nimi, klass, plakati koostamisel osalenud õpilaste nimed ja õpetaja kontaktandmed.

Õppematerjalid: ERM koos „Teeme ära“!“ maailmakoristuse meeskonna ning Keskkonnahariduse keskusega on komplekteerinud õpetajatele tunni läbiviimise toetamiseks õppematerjalid, mis on aluseks globaalse majanduse ja keskkonnasäästliku tarbimise teemade avamiseks klassitunnis.  Keskkooli ja põhikooli vanema astme õpilastele võib lisatud tekste ja filmimaterjale soovi korral lugemiseks ja vaatamiseks anda.

Plakatid palume saata posti teel või tuua ise kohale aadressile:
Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja
märksõna „plakativõistlus“
        J. Kuperjanovi 9
        50409 Tartu

Plakateid ootame 26. oktoobrini ning saadetud plakatid pannakse välja Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja. Võistlusel osalenud meeskondade  vahel loositakse välja palju põnevaid auhindu!  
Täpsem info: Kaspar Jassa, giid-muuseumipedagoog; e-posti aadressil kaspar.jassa@erm.ee; telefonil 735 0425.

Plakativõistluse juhend I–VI klassile
Aita „Teeme ära!“ maailmakoristuse meeskonnal ja Eesti Rahva Muuseumil leida prügimäele sattunud esemete teekond. Koosta kaaslastega plakat fotodel kujutatud esemete kohta, püüdes anda vastuseid alljärgnevatele küsimustele.

Fotod ebaseaduslikelt prügimägedelt leitud asjadest
2012. aasta Eestimaa prügikaardistuse projekti (vaata prügikaarti http://letsdoitworld.org/wastemap)  raames ebaseaduslikelt prügimägedelt leitud ja pildistatud esemed „tuleb viia“ õigesse prügikogumispunkti või suunata taaskasutusse. Õpilased uurivad pilte ning püüavad eseme materjali  määrata: millisesse prügiliiki ese kuulub ning kuidas vastav materjal looduskeskkonnas käitub. Lisaks mõtisklevad õpilased selle üle, kuidas oleks õige esemega käituda siis, kui omanik seda enam ei kasuta.

Küsimused plakati koostamiseks:
1.    Mis ese on pildil?
2.    Mis materjalist on ese valmistatud (näiteks puit, paber, metall, plast, klaas jm)?
3.    Mis juhtub selle materjaliga looduses? Kui kaua see materjal looduskeskkonnas laguneb?
4.    Kus see ese tehti? (päritolumaa)
5.    Kes eseme võis Eestis osta ja kuidas seda kasutati?
6.    Kuidas ese lõpuks ebaseaduslikule prügimäele võis sattuda?
7.    Kuhu see ese tegelikult peaks sattuma?

Plakatile võib lisada faktipõhist informatiivset ja õpetlikku materjali (näiteks matemaatikahuvilised võivad koostada tulpdiagrammi erinevate materjalide lagunemiskiirusest looduses  jpm), või segades omavahel fakte ning kujutlusvõimet.
Põhikooli noorematele klassidele  suunatud plakativõistluse eesmärgiks on õpilase keskkonnataju ning keskkonnahoidliku mõtlemise kujunemise toetamine, tähelepanu pööramine kodu- ja kooliümbruse looduskeskkonna küsimustele. Inim- ja looduskeskkonda säästvaid teguviise tutvustades ning neid igapäevaelus rakendades on keskkonnaprobleeme võimalik ära hoida ja  lahendada.

Õpieesmärk: eseme ja selle elutsükli analüüsimise käigus õpitakse tundma erinevaid materjale ja nende omadusi ning suhestust loodusega (sh eluslooduse ja inimese tervisega).

Pildistas Vello Laanemaa.

Plakativõistluse juhend VII–XII klassile
Fotod ebaseaduslikelt prügimägedelt leitud asjadest
Aita „Teeme ära!“ maailmakoristuse meeskonnal ja Eesti Rahva Muuseumil kaardistada prügimäelt leitud esemete elutsükkel. Koosta kaaslastega plakat mõne fotol kujutatud eseme kohta, püüdes anda vastuseid sellistele küsimustele:
1. Millisest riigist, maailmajaost on Eestimaa prügimäelt leitud eseme tooraine pärit ?
2. Kuidas ning kus toimub tootmisprotsess?
3. Kes on tegelikult ettevõtte omanik? Kus maailmajaos paikneb ettevõtte peakorter?
4. Millistesse riikidesse valmistatud kaup eksporditakse?
5. Kes eseme võis Eestis osta ja kuidas seda kasutati?
6. Kuidas kaup lõpuks ebaseaduslikule prügimäele sattus?
7. Mida Sina selle esemega edasi teeksid?

Põhi- ja keskkooli õpilastele suunatud plakativõistluse eesmärgiks on õppida tundma globaalse majandusmudeli mõju inim- ja looduskeskkonnale eseme eluteekonna kaardistuse kaudu. 2012. aasta Eestimaa prügikaardistuse projekti (vaata prügikaarti http://letsdoitworld.org/wastemap ) raames ebaseaduslikelt prügimägedelt leitud ja pildistatud esemed tuleb viia ajarattas tagasi nende sünnini. Abiks on ülal esitatud küsimused. Plakati võib koostada faktipõhiselt, toetudes internetis leitud infole või segades omavahel fakte ning kujutlusvõimet.
Õpieesmärk: eseme elutsükli kaardistamise käigus õpivad õpilased tundma majandusgeograafiat, erinevaid tootmis- ja tarbimismudeleid, keskkonna- ja loodussäästlikkuse ideoloogiat.

Suvekoolis osaleb ligi 160 õpetajat üle Eesti.

Nagu ütles suvekooli avades haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Ülle Kikas, siis uurimusliku õppe rakendamine Eesti hariduses peaks tekitama murrangu õppimise ja õpetamise kontekstis. „Uurimusliku õppega tahame jõuda teistsuguse mõttelaadini – traditsioonilise hariduse puhul õpib noor küll midagi ära, kuid puudu jääb iseseisva mõtlemise,  aktiivsuse ja tegutsemise pool. See on see, mida kooli lõpetajalt ootavad ülikoolid ja tööandjad.“

Varasemalt oli koolides tehtavate uurimistööde puhul probleemiks liigne teooriakesksus, kuid võttes abiks infotehnoloogia, saame luua põnevamaid, katsetel põhinevaid uurimistöid. Tänu Tiigrihüppe Sihtasutuse tegevusele on koolidesse jõudnud erinevad tehnoloogiavahendid, mis sobivad ideaalselt uue õppekavaga nõutud uurimistööde läbiviimiseks. Kõige rohkem kasutatakse seadmeid füüsika ainetundides, samas on võimalik muuta ka kehalise kasvatuse tund põnevamaks, mõõtes ja analüüsides nt õpilase kiirust, kiirendust jms. Inimeseõpetuse tunnis saavad õpilased teha EKG-d, mõõta südametööd, kopsumahtu või vererõhku. Kõiki kogutud andmeid saab õpilane arvutis hiljem matemaatiliselt spetsiaalse programmiga analüüsida. Selliste võimaluste kasutamise olulisust Eesti õpetajate jaoks näitab nii suur huvi suvekooli vastu, et kõiki soovijaid ei ole kahjuks võimalik vastu võtta.

Tiigrihüppe Sihtasutus korraldab suvekooli rahvusvahelise projekti ITEC raames.

• Loger – andmelugeja, millega katsete tegemisel sensorid ühendatakse
• Dongel – arvuti teel juhitava tikkimismasina programmi võti
• Sumorobot – üks jõulisemaid koolirobootika tegelasi

Fotol erinevaid andmeid koguda ja analüüsida võimaldav Vernier seade. Pildistas Terje Lepp.

Loe lisaks:

• Uurimuslikke töid Vernier'i digiandmekogujaga
• TeadusTiiger aitab koolidel katsevahendeid muretseda

Koolivõrgu planeerimine on keeruline protsess - see puudutab väga paljusid inimesi, sellesse suhtutakse emotsionaalselt ja just seetõttu on vaja pikaajalist selgitustööd, kõikide osapoolte ärakuulamist ja nende probleemidele optimaalsete lahenduste leidmist, kirjutab ajalehes Saarte Hääl Piret Pihel Saaremaa arenduskeskusest.

Ilmselgelt on põhikooli lõpetajaid kõikidele Saaremaa koolidele liiga vähe, leiab autor. Foto: Flickr

Üks on selge – teatud muutused on vajalikud, nende planeerimisel on võimalik protsesse meile soovitud suunas mõjutada ning saavutada parim võimalik tulemus. Viimaste aastate jooksul on õpilaste vähesuse tõttu pidanud uksed sulgema juba mitu koolimaja – Torgu, Kuressaare põhikool ja Kaarma kool.

Lähtuda tuleb laste huvidest

Iga kooli sulgemine või liitmine on toonud ja eeldatavasti toob ka edaspidi endaga kaasa suure hulga ägedaid vastaseid. On selge, et otsuste tegemisel tuleb lähtuda eelkõige õpilaste huvidest.
Nooremad lapsed peavad saama võimaluse õppida kodukohale võimalikult lähedal. Sellest tulenevalt on igati põhjendatud, et maal oleksid vähemalt algkoolid, kus saaks õppida 1–4 aastat või koguni 6 aastat. Kui õppijate arv klassis on väga väike, siis ilmselt on otstarbekas moodustada liitklassid ja sellest tulenevalt võib arvata, et tekivad pigem nelja- või kuueklassilised, aga mitte kolmeklassilised algkoolid.

Juhtimise ja ruumide optimaalse kasutuse huvides võib osutuda otstarbekaks lasteaedade ja koolide jätkuv liitmine. Heaks näiteks on Pihtla 4-klassiline lasteaed-algkool, kus eeldatavasti lähiaastatel õppijaid jätkub. Väidetavalt meeldib lapsevanematele siduda oma lapse tulevik ühe õppeasutusega võimalikult pikaks ajaks. Lasteaed-algkool loob selleks head eeltingimused.

Õpilaste huvidest ja ka haridusministeeriumi soovitustest tulenevalt ei tohiks kooli jõudmine võtta aega üle tunni, samuti tuleb transport korraldada nii, et busside ooteajad ei kujuneks liiga pikaks. Need on küsimused, mille puhul sünnivad optimaalsed lahendused vaid omavalitsuste koostöös.
Tihti elavad õpilased küll ühes omavalitsuses, kuid neile lähim kool on hoopis teises omavalitsuses. Õpilaste optimaalset liikumist mõjutab ka transpordi üldine korraldus. Häid näiteid sellisest koostööst on, kuid siiski proovib enamus omavalitsusi oma piirkonna lapsed hoida oma koolis. Õpilaste arv koolis on vallale tähtis.

Maakoolides on ülekaalukalt väikesed klassid

Tänavu 1., 2., 3. klassi lõpetanud õpilased lähevad kuue aasta pärast vastavalt 7., 8., 9. klassi – meie maakoolide 7. klassides alustab 2017./2018. õppeaastal vaid 2–14 õppijat klassis, 8. klassis saab olema 2–17 õpilast ja 9. klassis 2–12 õpilast.
Kui meie tänased põhikoolid jätkavad 9-klassilistena, saab mainitud õppeaastal olema vähemalt neli kooli, kus põhikooli vanemas astmes on kõigest 2–6 õpilasega klassid (sh 6 õppijat vaid kahes klassis).
Olen seisukohal, et kooliteed alustavaid õpilasi võib õpetada ka ühe- või kahekaupa, samas vanemates klassides, kus õppijad vajavad arenguks ka eakaaslasi, peaksid klassid olema siiski suuremad.

Samal õppeaastal (2017/2018) lõpetab maakonnas põhikooli 278 õpilast, kes teevad oma valiku edasiõppimiseks. Aasta hiljem (2018/2019) on lõpetajaid veelgi vähem – vaid 250. Kuressaare gümnaasium ootab umbes 100 õppijat, Saaremaa ühisgümnaasium on valmis vastu võtma teist niisama palju, Kuressaare ametikool enamgi veel. Gümnaasiumid ootavad õpilasi ka Orissaares ja Leisis, samuti on osa õppijate jaoks parim valik hoopiski Kuressaare täiskasvanute gümnaasium.

Ilmselgelt on põhikooli lõpetajaid kõikidele nendele koolidele liiga vähe. Lisaks on teada, et osa õpilasi jätkab õpinguid hoopis mandri gümnaasiumides. Õppeaastal 2010/2011 õppis mandri gümnaasiumides koguni 43 õpilast. Põhjused on väga erinevad ja kindlasti paljudel juhtudel seotud vanemate töökoha vahetusega või õppija erihuvidega (nt õpitakse Nõo gümnaasiumis, Audentese spordigümnaasiumis Tallinnas või selle filiaalis Otepääl, Mustamäe tehnikagümnaasiumis, Sütevaka humanitaargümnaasiumis jm).

Teistest maakondadest õppis samal ajal meie gümnaasiumides vaid 8 õpilast. Eeldatavasti osa neist õpilastest elabki tegelikult meie maakonnas, aga on endiselt rahvastikuregistris mandril. Pole põhjust arvata, et õpiränne lähiaastatel väheneks – juba täna õpib üle 40 meie maakonna põhikooliealise lapse mandri koolides.
Paljud põhikooli lõpetajad jätkavad õpinguid mandril asuvates kutsekoolides. Samal ajal tuleb Kuressaare ametikooli igal aastal õppijaid mandrilt, eelkõige disaini õppesuunale. Kutsehariduse osas ei ole meie maakonna õpirännet seni uuritud. Suure tõenäosusega on rändesaldo pigem negatiivne, st meilt õpib mandri kutsehariduses enam õpilasi kui vastupidi.

Gümnasistid valivad kooli

Gümnaasiumivõrgu osas on kohalikud omavalitsused seni soovinud jätkata vanamoodi. Üsna pea saab selgeks, kui palju õppijaid ükski kool sellel aastal saab. Ajakirjanduses on olnud juttu Leisi keskkooliosa võimalikust kadumisest. Siiski – ka sellel õppeaastal ootab Leisi renoveeritud ja igati kaasaegne kool gümnasiste. Senine kogemus näitab, et Leisi koolis jätkavad õpinguid valdavalt oma valla lapsed.

Orissaare gümnaasiumis õpib lisaks oma valla lastele ka teiste Ida-Saaremaa valdade lapsi. Vaatamata sellele, et Orissaare kooli on linnaga võrreldes lühem maa, eelistab siiski suur osa Ida-Saaremaa valdade gümnasiste linnakoole.
Arvestades Orissaare asukohta liiklusteede ja transpordi tiheduse seisukohalt peaks sellel koolil olema suur konkurentsieelis kasvõi Leisiga võrreldes, kaugemate õppijate kasutada on ka õpilaskodu.

Transpordiühendused on kõige paremad Kuressaarega, sinna on enamikust maapiirkondadest kõige lihtsam liikuda. Linna gümnaasiumides ongi õppijaid kogu maakonnast. Maagümnaasiumite võimalik jätkamine on suuresti seotud sellega, millised otsused teeb linn.
Olen kuulnud arvamusi, et laseme asjadel omasoodu kulgeda – vaatame, mis saab. Suure tõenäosusega liigub siis üha suurem hulk õppijaid linna. Kas nad mahuvad? Tuletan meelde, et beebibuumi kooliajastul õppis Kuressaare gümnaasiumis 1300 õpilast!

Olen kindel, et maakonna arenguid toetab läbimõeldud ja tasakaalustatud koolivõrk. Saare maavalitsuse poolt loodav dokument esitab koolivõrgu analüüsi ja lähtekohad selle korrastamiseks.
Milliseks kujuneb meie koolivõrk tegelikult, see sõltub kohalikest omavalitsustest. Targad otsused saavad sündida vaid koostöös. Üks on selge – viisil “las jääda nii kuis oli, las jääda nii kuis on” me kaua enam edasi minna ei saa.

Tõlliste vallavanem Madis Gross ei näe võimalust, et valitsuse välja lubatud palgatõusu tagaksid omavalitsused oma niigi nappidest vahenditest ehk siis kohalikust eelarvest teiste eluvaldkondade arvelt, kirjutab portaal tarbija24.

Loe lisaks:

• Õpetajate palgatõus võib toimuda tugitöötajate arvelt
• Kalle Küttis: õpetajate palgatõus eeldab mitme ministeeriumi koostööd