Lilleküla gümnaasiumi inglise keele õpetaja ja nutitelefonide projektijuht Meeri Sild ütles, et tegelikult on neil telefonidega suuremad plaanid: näidata õpilastele, et mobiiltelefon on töövahend, mida saab kasutada igas tunnis.  „Peame kuskilt alustama. Mina luban ainetunnis mobiili abil sõnaraamatust sõnu otsida, aga see pole siiski nii mõjuv,“ sõnas Meeri Sild.

Kooli lähedal on Löwenruh  park, see annab võimalusi hoopis aktiivsemaks tegevuseks. „Nooremad klassid käivad õuesõppe tunde tegemas. Samal ajal saab nutitelefonist proovida mitmesuguseid funktsioone. Näiteks orienteerumine pargis, igal rühmal on telefon. Üks võimalus on, et võtan Google Maps´i lahti, leian oma  asukoha  ja hakkan otsima  koordinaatide järgi punkti, kuhu tuleb minna. Kaardile joonistub teekond, ja seda mööda lähen,“ selgitab Meeri Sild. „Oleme pannud paika väikese õpperaja, kus on nummerdatud punktid. Aga me ei tahtnud teha rada, kus õpilane läheb punki üks, siis punkti kaks, kolm, neli jne. Tahtsime teha rada, kus õpetaja ise valib marsruudi:  esimene rühm alustab punktist üks, liiguvad punkti viis, teine rühm alustab kahest ja liigub punkti seitse jne. Muidu hakkavad lihtsalt üksteise järel kõndima.“

Õpilastele on kaasa antud ülesanded, mida nad peavad teekonnal täitma. See võib olla midagi väga lihtsat, näiteks pildistada mõnd objekti. Aga võib ja saab teha ka videosilla klassi otse õpetajale. „On selline tasuta vahend nagu Bambuser  (http://bambuser.com/). Logid end sisse, teed muud vajalikud toimingud ja hakkadki nutitelefonis  salvestama. Ehk siis õpilane on telefoni ees ning räägib oma jutu ära, st vastab õpetajale. Ja seesama salvestus laeb otse internetti ülesse, õpetaja ja kaasõpilased saavad seda kohe klassis vaadata. Võib teha ka nii, et pool klassi on klassitoas, pool on õues, ja ülesandeid vahetatakse videosilla vahendusel,“ selgitab Meeri Sild.

Kindlasti on selline tund elevust tekitav. Aga kui rühma peale on üks telefon, kas siis käib väike võitlus ka, et kes mobiili enda kätte saab?

„Tuleb kindlasti enne selgeks rääkida, kes on täna rühma juht või kui on näiteks neli ülesannet, siis kes mida teeb,“ on Meeri Sild kindel.

Õuesõpe on nutitelefonide kasutamise üks pool. Aga kool soovib propageerida ka aktiivset kehalist liikumist. Vanematele õpilastele pakutaksegi kehalise aktiivsuse monitooringut, kehalise kasvatuse tundi või individuaaltreeningule minnakse mobiiltelefoniga. „Telefon annab teada, mida ta on teinud, siin aitab tasuta app Endomondo (http://www.endomondo.com/login).

Õpilane valib tegevuse: jooks, kõnd, rattasõit, rulasõit, ja programm salvestab mobiili abil kehalise aktiivsuse kogu tegevuse vältel.  Kui kiiresti vahemaa läbiti, kas teekond oli üles- või allamäge, lõpuks saab teada, mitu kalorit kulutati. Loodetavasti innustab see neid õpilasi, kes vähem liiguvad,“  selgitas õpetaja Meeri Sild. „Muidugi ei ole see nii täpne nagu mõni professionaalne vahend, aga annab üldise pildi sellest, kui palju me liigume. Kevadel saavad klassid matkadele nutitelefonid kaasa, lõpuks vaatame, mitu  sammu oleme Eestimaal kokku teinud. Projekti nimi ongi „Mustmiljon sammu Eestimaal"", ütles Meeri Sild.

Fotol: Meeri Sild Tiigrihüppe Sihtasutuse ideelaada töötoas oktoobris 2011.

Loe ka:

• Hiired aitavad õppida
• Digitaalsed lood õppimisest ja õppijatest