Sel eesmärgil ongi Tiigrihüppe Sihtasutus hankinud 50 koolile täiskomplektid digitaalseid katsevahendeid, eesmärk on projekti kaasata 65-70 kooli.

Koolidele mõeldud katsevahendeid tarnivad OÜ Laboritugi ja Total Eesti OÜ, mõlemad on TeadusTiigri projekti koostööpartnerid. OÜ Laboritugi esindaja Tarmo Mäesalu sõnul kuuluvad nende poolt pakutavate katseseadmete hulka näiteks Pasco Scientific andmekogurid koos tarkvara ja anduritega, katseseadmed, mikroskoobid, kemikaalid, õppekomplektid ja muud vahendid.

„Eriti rõhutaks andmekogureid. Need on omaette, väikesed, neid saab kasutada kõigis loodusainete õppetundides, see aga võimaldab paremini integreerida õppeaineid. Pasco andmekogurid võimaldavad lihtsalt nii laboritööga tutvumist, mõõtmiste läbiviimist, tulemuste analüüsimist, järelduste kirjutamist ja tulemuste õpetajale edastamist. Kuna kõik toimub seadme suure värvilise puutetundliku ekraani kaudu, siis võib laboritööd algusest lõpuni teostada nii aias, metsas, laboris kui mõnes teaduskeskuses. Uue võimalusena võib andmekoguri ühendada veebikaamera või digitaalse mikroskoobiga, et jäädvustada situatsiooni või katsetulemust,“ selgitas Tarmo Mäesalu. Koolidele soovitaks ta selliseid õppekomplekte nagu näiteks veeanalüüsi komplektid, kodukemikaalide uurimise komplektid, veregruppide analüüsi komplektid, DNA uurimiskomplektid, alternatiivenergiat tutvustavad  õppekomplektid. Komplektid võimaldavad õpetajatel laboritöid lihtsalt läbi viia.

Vernier seadmed erinevatesse tundidesse

Total Eesti OÜ esindaja Raimond Sarali sõnul sobivad kooli hästi ka USA firma Vernier tooted: „Vernier andmekogujad ja sensorid on universaalsed loodus- ning reaalainete lõikes. Sama andmekogujat saab kasutada füüsika, keemia ning bioloogia tunnis vahetades vaid sensoreid. Koolil ei ole vaja soetada iga reaalaine jaoks eraldi andmekogujaid. Vernier´i seadmetega saab näiteks ka kehalise kasvatuse tunni muuta põnevamaks, mõõtes õpilase kiirust, kiirendust ja nende suunda ning käe survetugevust. Inimeseõpetuse tunni saab huvitavaks teha, kui mõõta inimese EKG-d, südametööd, kopsumahtu või vererõhku. Keskkonnaõpetuse õuetunnis on võimalik mõõdetud väärtused siduda GPS sensori abil asukohaga.  Andmetöötlustarkvara, mida on vaja vaid üks litsents kooli kohta, lisab katsete videotöötluse ning rohkete võimalustega matemaatilise analüüsi platvormi,“ selgitas Raimond Saral.

Ta on kindel, et Vernier´i seadmetesse tasub investeerida: „Need on suhteliselt väikesemõõdulised (mahuvad peopesale), sisaldades samas rohkelt mõõtmistulemuste (matemaatilise) töötlemise funktsioone. Andmekoguja võib töötada kuni 11 tundi ilma laadimiseta. Puutetundlik ekraan teeb kasutamise lihtsaks, kuid on olemas ka dubleerivad nupud juhuks, kui on vaja töötada ühe käega või keerulistes ilmastikuoludes. Vernier andmekoguja on pritsmekindel, kummeeritud servadega. Tarkvara sisaldab muuhulgas ka eesti keelt ja on uuendatav.“

Kui aktiivsed on koolid katsevahendeid tellima?

Raimond Saral, Total Eesti OÜ: „Kooliti on tellimuste kogused väga erinevad. Rahanappust on tunda. Koolid tahaksid osta klassikomplekti, kuid eelarve piiratusest tingituna tellitakse üks-kaks andmekogujat ning esmavajalikud sensorid. Hiljem, rahaliste võimaluste avardudes sensorite hulka täiendatakse ning soetatakse juurde ka andmekogujaid.
Mõned aastad tagasi olid aktiivsemad füüsikaõpetajad. Sensorite valik füüsikutele on tulenevalt aine eripärast (on vaja mõõta palju erinevaid füüsikalisi suurusi) kõige laiem. Viimasel kahel aastal on bioloogiaõpetajad aktiivsemad. Seda eriti keskkonnauuringute suunal, kus tehakse palju mõõtmisi õuesõppe välistingimustes. Keemiaõpetajate huvi andmekogujate vastu on ühtlane. Välja võib tuua Raplamaa, Saaremaa, Tallinna.“

Tarmo Mäesalu, OÜ Laboritugi: „Õpetajad püüavad olemasolevaga läbi ajada, kuna koolidel ei ole raha õppevahendite soetamiseks. Õpetajatel ei ole reeglina aega ka projektide kirjutamiseks ja tihti ei teata ka võimaluste olemasolust. Mul ei ole selget pilti, kes soetavad seadmeid rohkem, kuid arvan, et füüsikaõpetajad. Meie seadmete ostjatest on enim tagasisidet andnud Tartu piirkond, kuid ka koolid näiteks Suure-Jaanist, Pärnu-Jaagupist, Haljalast jne.
Selline koostöö muudab palju efektiivsemaks seadmete kasutamise.“

Kas oskate iseloomustada, kus suunas maailmas üldse koolide katsevahendid arenevad, kas ka siin on infotehnoloogiaga seotud areng väga kiire?

Raimond Saral: „Suund on juhtmevabale suhtlemisele andmekoguja ja sensorite vahel (Vernier´i näitel on hetkel saadaval juhtmevaba kombineeritud liikumisandur), samuti andmekoguja ja õpetaja arvuti vahel. Sensoreid on üle 50 ning Vernier Eesti esindaja Total Eesti OÜ on lahkesti nõus õpetajaid abistama sobiva paketi koostamisel.“

Tarmo Mäesalu: „Minu nägemuse kohaselt on trendid järgmised: veelgi lihtsam kasutajaliides ja  suurem ekraan, rohkem tuleb kasutusele tahvelarvuteid ja nutitelefone, juhtmeteta ühendused. Jõudsalt pürib esile integreeritud loodushariduse, tööõpetuse, inseneriõpetuse ja matemaatika õpe (STEM (science, technology, engineering, and mathematics)).
 Mõistlik oleks küsida võimalusi seadmete müüjailt. Koostöös on alati võimalik leida parim lahendus.“

TeadusTiigri kodulehelt leiab projekti kohta rohkemat infot.

Muud TeadusTiigri ettevõtmised on portaal http://fyysika.ee ja internetipõhised õpilasprojektid ”Noor teadlane” ning „Tere, Kevad!”. Haridusveebis Koolielu ja portaalis http://www.fyysika.ee on kättesaadavad kümned videoklipid füüsikakatsetest. Aadressil http://keemiavideod.ut.ee/ on esindatud põhilised üldhariduskooli keemiaprogrammis leiduvad katsete videod.

Tiigrihüppe Sihtasutuse partnerid TeadusTiigri projektis on Eesti Füüsika Selts, Tartu Ülikooli Loodusteadusliku Hariduse Keskus, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Tallinna Reaalkool ja Tartu Kivilinna gümnaasium.