Pikemalt loe tema arvamusavaldust Postimehest.

Samal teemal:

• Milline oleks parem matemaatika ainekava?
• Margit Timakov: rohkem elulähedust ainekavadesse
• Jaak Aaviksoo: matemaatikat kärpiv kehalise õpetaja on metafoor

Vahe tüdrukute ja poiste õpitulemustes tuleb ilmsiks juba algkoolis, kääride kasv süveneb põhikoolis: 6. ja 7. klassi kordajate seas on umbkaudu 80 protsenti poisse, kirjutab Pikhof Pärnu Postimehes. "Jah, PISA uuringud kiidavad meie haridussüsteemi, kuid miks ikkagi paljudele lastele, iseäranis poistele, ei meeldi koolis käia?"

Andekas saab olla 1000 moel, kuid praegune koolisüsteem oma tasemetööde, riigieksamite ja pingeridadega teatab: kui sa ei mõista kirjandit hästi kirjutada ja terve rehkenduse asemel vaid poole ära teed, ongi kogu su elu mokas. "Kas ei pane me noorukitele üle jõu käivat koormat, kui eeldame ning ikka ja uuesti korrutame ajast ja arust mõttemalle, et mees on füüsiliselt tugev, ametiredelil edasipürgiv ja ühiskonnas lugupeetav ja peab ülal peret?" Pikemalt loe juba Pärnu Postimehest.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Lukas: õpetamissüsteem pole olnud poiste arengut arvestav

Noore õpetaja sõnul erineb tänase ajalootunni õhkkond ajast, mil klassiruumis olid õpilased, kes mäletasid, et nad saadeti maale vanaema juurde, samal ajal kui vanemad pealinnas sündmuste keskel olid, kirjutab Postimees.

Foto: Flickr

Kõige suuremad muudatused puudutavad kogukondade osa. Kui varasemalt jäi kogukonna looja alatiseks ainsaks admin-õigustega isikuks kogukonnas, siis nüüd on võimalik kogukonna nn omanikuõigusi ka üle anda kellelegi teisele.

Kogukondadesse uute liikmete kutsumine on nüüd lihtsam - kui varasemalt kuvati "Kutsu liikmed"-kastile klikkides kõik Koolielu registreerunud kasutajad, siis nüüd saab selle kasti kaudu liikmeid otsida, sisestades eesnime, perekonnanime või mõlemad.

Kogukondade arutelu osa tegime ringi nii, et seal saaks vastata vastustele - nii võib ühe arutelu-postituse alla tekkida terve pikk mõttearendus. Arutelusid kuvatakse lõimestatult. Erinevalt varasemast on enda vastust võimalik hiljem ka muuta, samuti saab vastuseid hinnata - iga postituse puhul on võimalik klikkida "meeldib". Lisaks on kogukonna faile võimalik nüüdsest õppevara osasse saata, vajutades "Saada õppevarasse".

Õppevara ja uudiste osa

Õppevara osas ilmuvad ainemoderaatori kinnitatud materjalid edaspidi kinnitamise kuupäeva, mitte õppematerjali lisamise kuupäevaga. Kui lisate õppematerjali juurde märksõnu, pakub süsteem uuendusena teile automaatselt olemasolevaid märksõnu, et ühtlustada märksõnastamist.

Kõikidele, kes aeg-ajalt Kooliellu artikleid lisavad, on samuti uudiseid. Nimelt saab uudise juurde lisada suure pildi ka otse teie arvutis leiduvatest pildifailidest, selleks tuleb uudise sisestamisel vajutada "Manusta sisu". Samuti saab uudise juurde lisada PDF, Word vms dokumenti täiendava teabega. Näiteks kui sisestate uudise mõnel põneval konverentsil toimunust, saate otse oma pildikaustadest lisada uudise juurde pilte ning neile, kes tahavad toimunuga põhjalikumalt tutvuda, ka PDF(või muu)-faili ettekannete sisuga. Uudise lühikokkuvõtte pikkuse piirasime 300 tähemärgiga. Samuti on piiratud kuulutuse lühikokkuvõtte pikkus.

Kes loevad Koolielu oma RSS-voost, siis nüüdsest kajastatakse seal ka artiklite sissejuhatavat osa.

Ootame rõõmuga kõikide registreerunud kasutajate uudiseid - olgu need siis seotud põnevate üritustega teie koolis, arengutega teie aines, artikliga teie koolilehest vms (uudise saate sisestada, kui olete sisse loginud ning klikkinud avalehel vasakul menüüs allpool "Lisa uudis"). Samuti on oodatud ettepanekud, mis teemadel Koolielu veel kirjutada võiks ning mida meie portaalis paremaks teha. Head kaasalöömist!

Arendused puudutavad peamiselt Koolielu kogukondade alajaotust, kuid muudatusi on ka teistes alajaotustes. Anname peagi neist ka täpsema ülevaate.

Senine asekantsler Andres Koppel valiti Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur juhatuse esimeheks, teatab ministeerium oma pressiteates.

Indrek Reimand on lõpetanud 1989. aastal Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonna tahkisefüüsika erialal. Aastal 2000 kaitses ta doktorikraadi füüsikas optika ja spektroskoopia erialal.

Indrek Reimand on töötanud TA Füüsika instituudis nooremteaduri ja insenerina, Hamburgi Ülikooli külalisteadlasena, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liikmena ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teadustalituse juhatajana.

Alates 2005. aastast on Indrek Reimand juhatanud haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonda.

Rohkem oleks tarvis analüüsida põhikooli gümnaasiumist lahutamise toimet põhiharidusele, mis kujundab suuresti õppija teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtusi, ütleb Luisk ajalehes Valgamaalane.

"Eestis on vaja kujundada ühtlaselt tugev põhiharidus. Soome ühtluskooli põhimõttel toimiv süsteem on näide, kuidas põhiharidusega noor on pärast kooli lõpetamist mitme võrdselt hea ja tugeva valiku ees (minna kutsekooli või gümnaasiumisse). Gümnaasiumis ei vajata sissejuhatavat kursust, ühtlustamaks taset – see ongi ühtlane," märgib ta. Pikemalt loe juba Valgamaalasest.

Loe lisaks:

• Muutused hariduskorralduses on vältimatud

"Paraku lähebki lapsevanemate pealesunnitud tamp ja drill lahti juba lasteaias ning masinavärgi kord käima lükanud vanematel ei tule ka hiljem pähe lapselt küsida, mida too ise teha tahab või millest unistab," kirjutab Luik Õpetajate Lehes.

Foto: Flickr

"Psühholoogid nimetavad tänapäeva lapsi üleprogrammeeritud laste põlvkonnaks, kelle jaoks maailma turvalist, mängu kaudu tundmaõppimist (sest mängus võib eksida ning sooritus ei pea olema perfektne) asendab üha varajasem kohustuste koorem. Need on lapsed, kelle mängukaaslasi asendab arvuti ning kelle elust on kadunud traditsioonilised mängud ja mänguasjad," osutab Luik.

Mäng on lapse keel, mida ta kõige paremini valdab, ning laps, kel pole piisavalt mängukogemust, on kui kõnevõimetu, kes ei suuda suhelda ei teiste laste ega täiskasvanutega, tuletab Luik meelde Ameerika pedagoogikateaduste doktori Vivian Gussin Paley sõnu. Pikemalt loe Õpetajate Lehest.

2011. aasta 16. novembril jäi lasteaias kolme-aastane poiss peadpidi ronimisredeli pulkade vahele rippuma ja lämbus. Politsei alustas juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust ettevaatamatusest surma põhjustamise paragrahvi alusel.

Menetluse käigus hinnati muu hulgas lasteaia töötajate võimalikku kriminaalvastutust, kuid kogutud tõendite põhjal asus prokuratuur seisukohale, et töötajad ei jätnud oma ametikohustusi täitmata ega käitunud hooletult ning lapse surm oli õnnetusjuhtum.

Seetõttu ei esita prokuratuur lasteaia ohutuse eest vastutanud direktorile ning lapse elu ja tervise eest vastutanud Meelespea rühma õpetajale kuriteokahtlustust ning kriminaalasi lõpetati pärast kohtueelse menetluse läbiviimist.

Redel ei vastanud standardile
Politsei ja prokuratuur tuvastasid uurimise käigus, et lapse surma põhjustanud ronimisredeli pulkade vahe oli 200 millimeetrit. See tähendab, et redel ei vastanud 2008. aastal jõustunud ja aasta hiljem eesti keelde tõlgitud Eesti standardile, mille kohaselt suletud perimeetriga ronimisredeli avad ei tohi olla vahemikus 89–230 millimeetrit. Samuti oli redelil puudu alt kolmas pulk, seega ei olnud antud ronimisredel turvaline.

Kuu aega enne lapse surma kehtima hakanud vabariigi valitsuse 2011. aasta määrus koolieelsete lasteasutuste tervisekaitsenõuetest sätestab, et mänguväljaku ohutuse tagamisel on soovitatav arvestada Eesti standardit, kuid määrus ei reguleeri selle soovituse täitmise tähtaega ega kontrolli. Küll aga on sotsiaalministri 2010. aasta määruses kirjas, et lasteasutuse direktor peab korraldama laste haigestumise ja vigastuste ennetamiseks ning keskkonna ohutuse hindamiseks riskianalüüsi, mis tuli läbi viia hiljemalt 31. detsembriks 2011.

Pildil olev mänguväljak ei ole õnnetusega seotud. Foto: Flickr

Riskianalüüsi aluseks oli terviseameti veebilehel avaldatud juhendmaterjal, milles puudub igasugune viide eelnimetatud Eesti standardile. Kuid sotsiaalministri määruse seletuskirja kohaselt võib kasutusjuhendi puudumisel kasutada vahendi ohutuse hindamisel ka erinevaid standardeid, hea tava juhiseid ning kasutajate põhjendatud ootusi, nagu on kirjas tarbijakaitseseaduses.

Menetluse käigus on tuvastatud, et lasteaias oli 2011. aastal moodustatud töörühm eesmärgiga viia läbi riskianalüüs. 16. novembriks 2011 ei olnud lasteaias veel riskianalüüsi läbi viidud, mis ei ole seaduse rikkumine, sest seaduse täitmiseni oli aega poolteist kuud.

3. oktoobril 2011 ehk 11 päeva enne seda, kui hakkas kehtima valitsuse määrus number 131, kontrollis lasteaeda terviseameti inspektor. Inspektor on oma kontrolliaktis märkinud, et mänguväljaku vahenditel tootja juhendid puuduvad. Muid märkuseid, kas vahendid on terved või lõhutud ning kas vastavad standarditele, akti märgitud ei ole. Inspektori antud ütluste kohaselt uue määruse kehtima hakkamine ei tähendanud lasteaia teistkordset kontrolli, kui seda juba samal kalendriaastal oli tehtud.

Seega kriminaalmenetluse käigus ei tuvastatud, et lasteaia juhataja oleks jätnud täitmata või lohakalt täitnud oma ametiülesandeid, mille tulemusena saabus lapse surm.

Vastavalt lasteaia Rukkilill töökorralduse reeglitele vastutas iga rühma laste elu ja tervise eest õpetaja. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et laste arv ja vanus rühmas Meelespea vastas koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud nõuetele. 16. novembril 2011 oli rühmas kohal 18 last, kes kõik olid sündmuse ajal õues mängimas. Lapsed mängisid rühmale kuuluval õuealal, kus oli nõuetele mittevastav redel.

Antud õueala on läbi aegade kasutanud sellises vanuses lapsed, nagu olid Meelespea rühmas. Redel pärineb lasteaia ehitamise ajast ning on olnud vähemalt viimased 17 aastat ilma alt kolmanda pulgata. Tunnistajatena üle kuulatud lasteaia töötajate mäletamist mööda ei ole sellel redelil õnnetusi lastega varem juhtunud. Ka veidi rohkem kui kuu aega tagasi käis lasteaias terviseameti inspektor, kes ei teinud ühtegi märkust ronimisredelite mittevastavuse kohta Eesti standarditele.

Taolised ronimisredelid laialdaselt levinud
Prokurör märgib, et sellised Nõukogude-aegsed ronimisredelid olid pea igas Eesti lasteaias ning vaatamata sellele, et riskianalüüsi läbiviimist käsitlev sotsiaalministri määrus kehtis 2010. aasta aprillist, ei olnud hakatud sellist tüüpi redeleid lasteaedades maha võtma nii, et see oleks pälvinud avalikkuse tähelepanu. Seega ei olnud Meelespea rühma õpetajal, kes oli selles lasteaias töötanud 30 aastat, alust redelit ohtlikuks pidada.

Õpetaja kaugus lastest oli selline, mis võimaldas kõiki 18 last kogu ala ulatuses jälgida. Õnnetusse sattunud laps ronis redelil, mis oli õpetajast 34 meetri kaugusel. Laps oli redelil nähtav osaliselt, tema jalgu varjas raagus hekk ja roheline lippaed. Seega ei olnud võimalik aru saada, kas laps ronib või ripub. Õpetaja jälgis lapsi, kuid ta ei saanud tekkinud olukorrast ohtu välja lugeda.

Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et lapse pea takerdus redelipulkade vahele. Kohtuarsti arvamuse kohaselt, tulenevalt lapse asendist redelipulkade vahel, ei saanud ta häält teha ehk siis märku anda, et ta on hätta sattunud. Teadvusekadu saabus väga kiiresti ja sellele järgnes kliiniline surm lämbumise tagajärjel vähem kui viie minuti jooksul.

Kuivõrd Meelespea rühma õpetaja pidi lasteaia territooriumil jälgima üheaegselt 18 lapse turvalisust, on prokuröri hinnangul inimlike võimete piire arvestades mõistetav, et õpetaja ei märganud ühe lapse takerdumist redelil ega jõudnud sellele reageerida vähem kui viie minuti jooksul, mistõttu ta ei olnud võimeline ära hoidma lapse surma.

Eeltoodust lähtudes ei ole kriminaalmenetluse käigus tuvastatud, et õpetaja oleks oma kohustuse vastutada lapse elu ja tervise eest täitmata jätnud või seda hooletult täitnud.

Kriminaalasja menetles Põhja prefektuur ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Allikas: BNS

Täiskasvanud võiksid sellistel teemadel lastega arutada, leiab Konstabel. Loe tema arvamuslugu internetiajastu teemal lähemalt Postimees.ee'st.

Samal teemal:

• Lapsed ja arvutid: kas peaksime olema mures?

Foto: Dreamstime