Kõigepealt luuakse rahulolu hindamise kontseptsioon, sest nii suuremahuline mõõtmine peab põhinema rahvusvaheliselt tunnustatud teadustulemustel ning eri riikide headel kogemustel. Kontseptsioon on plaanis saada valmis aprillis-mais ning küsimustikud 2016. aasta lõpuks. Esimesed hindamised toimuvad järgmisel aastal.

Eesmärk on hinnata õppijate, lapsevanemate, õpetajate (sh õppejõud ja koolitajad) ning vilistlaste ja tööandjate rahulolu hariduse eri aspektidega – kuidas vastavad õppe sisu ja saavutatud tulemused ootustele, kuidas toetavad koolid elukestvaks õppeks vajalikke oskusi ja hoiakuid, milline on tagasiside õpikeskkonna, sotsiaalsete suhete ja tugiteenuste kohta. Rahulolu üleriigiline mõõtmine annab võrreldavat tagasisidet nii koolidele, koolipidajatele, õpilastele kui ka vanematele.

Ministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul aitab rahulolu hindamine märgata õppeasutuste tugevusi ja ka arendamist vajavaid külgi. "Eesti ühiskonnale ja majandusele on oluline, et inimesed õpiks. Arengud tehnoloogias ning majanduses eeldavad enda pidevat harimist ning selle eeldus on haridussüsteem, mis toetab huvi õppimise vastu. Näiteks tööandjate ja vilistlaste tagasiside aitab parandada koolides antavate oskuste vastavust tööturu ootustele,“ rõhutas Aune Valk.

Taustaküsimustikud riigieksamite juures

Eelmisel aastal toimus rahulolu mõõtmise pilootprojekt üldhariduskoolides. Matemaatika ja eesti keele teise keelena põhikooli lõpueksami ning gümnaasiumi riigieksami sooritajad ja nende õpetajad täitsid küsimustikke, mis andsid infot, millised on õpilaste hinnangud suhetele kaasõpilastega, rahulolu õpetajatega ning arvamused kooli kohta. Samuti seda, kuidas need hinnangud on seotud eksamitulemustega.

Küsitlustulemuste analüüsid näitavad, milliste valdkondadega on õpilased rahul ja millistega pigem mitte (näiteks 56% õpilastest oli ühtviisi rahul nii oma kooliga üldiselt kui ka õpetajate ja kaasõpilastega). Tulemused kinnitasid, et õpilaste rahulolu on seotud nende hakkamasaamisega koolis. Madal rahulolu kooli ja õpetajatega on seotud madalamate õpitulemustega. Rahulolu hindamine annab koolidele väärtuslikku tagasisidet õpilaste toimetuleku kohta, kooli tugevuste ja kitsaskohtade kohta.

Eksamitele ja tasemetöödele lisatakse ka edaspidi taustaküsimustikke, et uurida õpikogemusi ja õpetamispraktikaid eksamiaines ning saada infot kooli õpikeskkonna kohta ja mõista nende seoseid õpitulemustega.

Taust

• Riik seadis Eesti elukestva õppe strateegias üheks suureks eesmärgiks, et õpe arvestaks enam õppija individuaalseid vajadusi ning toetaks huvi õppimise vastu. Samuti on eesmärk omandatud oskuste parem vastavus tööturu vajadustele.
• Üks strateegia võtmenäitaja on eri osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Ministeerium tutvustab välishindamise konverentsil uusi koolimõõdikuid
• Uuring: Eesti lapsed on kriitilised kooli ja vanemate suhtes

Esinevad SA Vabaõhumuuseumi, Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi, Paberimuuseumi, TÜ muuseumide, Rannarahvamuuseumi, Eesti Loodusmuuseumi, NUKU muuseumi, ERMi ja RMK Sagadi metsamuuseumi esindajad. Samuti tutvustab kunstnik Anu Purre uut muuseumihariduse sõnastikku „Sõnastaja".

Osalustasu on 7 €, registreerumine algab veebruari alguses. Lisainfo Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt.

Allikas: ERM

Samal teemal:

Ilmus Eesti muuseumihariduse sõnastik

Eesti Töötukassa tellimusel teostatud uuringu järgi on peamised väljakutsed Eestis erivajadustega noorte koolist tööle ülemineku toetamisel seotud erinevate osapoolte koostöö, järjepidevuse ja teadlikkuse küsimustega.

„Teiste riikide kogemuste järgi on erivajadustega noorte koolist tööle siirdumise toetamise parimaks aluseks üleminekuplaan, mis koostatakse ja viiakse ellu noore aktiivsel osalusel. Ka Eestis on kutseõppeasutustel võimalus taoliseid plaane koostada, kuid seni on neid loodud vähestele, nende koostamiseks ja rakendamiseks ei ole veel parimat praktikat ning plaan koostatakse ennekõike haridusasutuse keskselt ja teisi olulisi osapooli kaasamata,“ ütles uuringu üks autoritest Hanna-Stella Haaristo.

Loe lähemalt Praxise kodulehelt.

Allikas: Praxis

Samal teemal:

• Eripedagoogid märkavad ka väikeseid edusamme
• HEV-lapsed tavakoolis – toimib, aga lihtne ei ole

Konkursi lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni 100 parima töö autorid oma töid esitlema, ja auhindade väljakuulutamine toimuvad Õpilaste teadusfestivalil 27.-28. aprillil 2016. a Tallinnas Kultuurikatlas.

Konkursitöid hinnatakse eraldi põhikooli ja gümnaasiumi astmes. Võitjate vahel läheb jagamisele 11 400 euro suurune preemiafond. Rahalised preemiad on ka esimese preemia pälvinud tööde juhendajatele.

Konkursil osalemine annab hea võimaluse ennast proovile panna, saada juurde uusi teadmisi ja oskusi ning kohtuda teiste sarnaste huvidega eakaaslastega nii Eestist, Euroopast kui ka mujalt maailmast.

Auhinnasaajate seast valitakse välja Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning ülemaailmsele teaduskonkursile Intel ISEF Ameerika Ühendriikides. Preemiaks on ka osalemine noorte teadusnädalal Londonis, noorte teaduslaagris Šveitsi alpides ja Šveitsi talendifoorumil.  Lisaks annavad paljud asutused ja ettevõtted välja eriauhindu.

Olulised kuupäevad:

• 1. märts – konkursitööde esitamise tähtaeg
• 27.-28. aprill – konkursi lõppvoor Õpilaste teadusfestivalil Tallinnas Kultuurikatlas
• 28. aprill – auhinnatseremoonia Tallinnas

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumiga.

Rohkem teavet konkursi ja osalemistingimuste kohta Eesti Teadusagentuuri veebilehelt: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilaste-teadustoode-konkurss.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

Õpilastööde konkursi "Maailmariik Eesti" auhinnafond on 9000 eurot

Osalema on oodatud gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õpilased, õpetajad, õppejuhid ja koolide juhtkonnad. Igast koolist saab konverentsil osaleda kuni viis gümnasisti ja vähemalt üks neid saatev õpetaja.

Konverents toimub Tallinnas, hotellis Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel. Teistest linnadest tulijatel on võimalik kasutada tasuta konverentsibusse, mis on mõeldud õpilaste ja nende juhendajate transpordiks.

Konverents on TASUTA, palun andke oma osalemisest teada hiljemalt 4. veebruariks!
Täpsem info ja registreerumine: http://koolitus.hitsa.ee/training/415

NB! Palume registreerida ka õpilased!

Konverentsi korraldab projekti „Targalt internetis“ raames Politsei- ja Piirivalveamet, Lastekaitse Liit, MTÜ Abikeskus ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• Registreeri oma kool võistlusmängule “Nutikalt netis”
• Internetiohutus on iga kooli ja õpetaja väljakutse
• Briti lastepsühhiaater: oskus tehnoloogia kasutamisest välja lülitada muutub järjest olulisemaks

2. veebruaril kl 11.30-13.00 „Probleemi, uurimisküsimuse ja hüpoteesi sõnastamine kvantitatiivses, kvalitatiivses ja kombineeritud uuringus“.

3. veebruaril kl 9.00-10.30 „Koolis rakendatavad uuringudisainid“.

Loeng kestab 60 minutit, seejärel on aeg online-küsimusteks. Veebinari oodatakse vaatama-kuulama kõiki üldharidus- ja kutsekoolide õpetajaid, juhendajaid, aga ka uurimistööde koostajaid.

Tähelepanu! Selleks, et ülekannet Internetis jälgida, palutakse registreeruda hiljemalt 2. veebruaril kella üheksaks (aga mida varem, seda parem!), et saata vajalikud juhendid ja veebilingi. Videoülekanne, st veebinar tehakse Scientixi portaali videokeskkonnas, kuhu on vaja eelnevalt sisse logida ja üht-teist oma arvutis ka sättida. Samuti tuleks registreeruda, kui soovite hiljem loengute salvestiste linke.

Registreerumise vormid veebinari kodulehel http://www.etag.ee/tegevused/teadpop/scientix/23050-2/

2. veebruari veebinaril tutvustatakse kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu põhierinevusi. Arutletakse, millal rakendada üht ja teist ning millal võtta kasutusele kombineeritud uuring. Samuti selgitatakse, mis on probleem, uurimisküsimus ja hüpotees, tutvustatakse nende definitsioone ning kvaliteedi hindamise võimalusi. Suunatakse tähelepanu sagedamini esinevatele vigadele.

3. veebruari veebinaril tutvustatakse etnograafilise uuringu, ülevaateuuringu, eksperimendi, juhtumiuuringu ja tegevusuuringu põhitõdesid. Selgitatakse, milleks on üks või teine koolis sobilik, millised on nende etapid ja ohud rakendamisel.

Veebinari korraldab Eesti Teadusagentuur rahvusvahelise projekti Scientix raames.
Eesti Teadusagentuur korraldab üleriigilist õpilaste teadustööde konkurssi ja koolitusi juhendajatele. Veebiloeng on hiljem kõigile kättesaadav rahvusvahelises õppematerjalide veebivaramus scientix.eu. Rahvusvahelise projekti Scientix eesmärgiks on edendada loodus- ja täppisteaduste ning tehnikaalast haridust ja kujundada üle-euroopalist võrgustikku. Projekti peamiseks sihtgrupiks on õpetajad ja selle keskmes asuv portaal scientix.eu koondab õppematerjale üle kogu Euroopa.

Allikas: Eesti Teadusagentuur. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Margus Pedaste: tehnoloogia tähendab ka julgust eksida
• Internetipõhised virtuaal- ja kauglaborid tuuakse loodusainete õpetajateni
• Nanotehnoloogia astub üle kooliläve

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe tänas noorsootöötajaid tehtud töö eest. „Tunnustame kõïki neid tublisid inimesi, asutusi ja ühendusi, kes on toetanud ja suunanud noorte mitmekülgset arengut,“ ütles Lepajõe.

Aasta huvikooli töötaja Riivo Jõgi juhendab noori Räpina ja Põlva Muusikakoolis. Räpinas õpetab ta lauljaid, Põlvas klaverimängu ning mõlemas koolis tegutseb ka kontsertmeistrina. Lisaks on ta mitme orkestri dirigent. Riivo Jõgi on haaranud muusikategevusse palju lapsi ning noori, arendades neis loovust ja omaalgatust nii individuaalse kui ühistegevuse käigus.

Tunnustuse võtab vastu aasta huvikooli töötaja Riivo Jõgi.

Aasta noortekeskuse töötaja Piret Laidroo peab Sõmeru vallavalitsuses noorsootöö spetsialisti ametit ja korraldab vaba aja tegevusi MTÜ-s Sõmeru Start. Tema koordineerimisel on hoogustunud valla noorsootöö ja kujundatud noortekeskuste võrgustik. Piret Laidroo on lükanud käima viis noortekeskust ja tema algatusi on rakendatud ka maakonna teistes noortekeskustes ja projektides.

Aasta noorsootöötaja koolis Anton Noor on andnud hoogu Saku Gümnaasiumi õpilasesinduse tegemistele, paljud üritused on muutunud traditsiooniks. Tema juhendamisel toimib ka kooliraadio. Lisaks kooli huvijuhi tööle tegutseb Anton Noor Sakus jalgpallitreenerina.

Aasta huvikooli tiitli pälvinud Pärnu Kunstide Maja KUMA pakub noortele võimalust arendada ennast nii vokaalselt kui instrumentaalselt, samuti tantsu- ja teatrialaselt. KUMA teeb koostööd Pärnu linna üldhariduskoolidega ja õppetegevusse on kaasatud ka haridusliku erivajadusega ja riskinoori. Alates 2015. aastast korraldab KUMA koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga õpilastele improvisatsioonipäevi.

Aasta noorteühinguks valitud Lagedi-Jüri Noorteühing teeb tihedat koostööd valla ja koolidega, luues seeläbi noortele rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks. Ühingu noorsootöötajad aitavad läbi viia õpilasmalevat ning korraldavad töö- ja puhkelaagrit. Osaletakse erinevates koostööprojektides, näiteks korraldavad Rae vald ja noorteühing sügiseti ettevõtlikkuslaagrit. Samuti korraldatakse igapäevast tööd noortekeskustes - väljasõidud, töötoad, üritused, projektid, teemaõhtud jms.

Aasta osaluskogu on Järvamaa Noortekogu, mis on olnud partneriks ja käepikenduseks maavanemale, andes hoogu maakonna noortevaldkonna arengule ning viies noorte arvamuse otsustajateni. Kümne tegutsemisaasta jooksul noortekogu ridadesse kuulunutest on paljud andnud edaspidi oma panuse riikliku noortepoliitika kujundamisse. Üle maakonna korraldatakse erinevaid noorteüritusi: osaluskohvik, noortepäevad, sügiskool jne.

Aasta noortemalevaks valitud Saue Noorte Töömalev on 18-aastase tegevusaja jooksul andnud esimese töökogemuse ligikaudu tuhandele noorele. Igasuvises malevas leiab tööd umbes 80 noort. Malevas on läbi mõeldud ohud ja riskid, mis malevas töö tegemisega kaasnevad ning koondatud need kokku riskianalüüsi, mida jagatakse ka teiste Eestis malevaid korraldavate noortekeskuste ja organisatsioonidega.

Aasta noortelaagriks valitud Saue Noortekeskuse kunstilaager sai alguse 15 aastat tagasi ühe ema soovist oma lapsele hea laager korraldada, kuna tol ajal ei olnud valikuvõimalusi väga palju. Aastate jooksul on kunstilaagri formaat muutunud – joonistamisele ja maalimisele on lisandunud foto- ja filmikunst, tants, muusika ja muud kaunid kunstid. Lisaks kunstile pannakse rõhku ka seiklusspordile ja töötubadele. Näiteks tehti 2015. aastal koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga ja noori hariti tule-, vee- ja liiklusalaselt – kuulati loenguid, õpiti uppuja päästmist ja tehti jalgrattaga takistussõitu.

Aasta kohaliku omavalitsuse tiitli pälvis Sõmeru vald, kus on vähemalt 15 aastat seatud prioriteediks lapsed ja noored ning seda on tõestatud ka tegudega – valla koolid, lasteaiad ja noortekeskused on renoveeritud ja kaasaegse sisustusega ning töötajatel on sära silmades. Noortekeskusi on vallas praegu viis – Sõmerul, Ubjas, Uhtnas, Vaekülas ja Roodeväljal. Viimase kümne aasta jooksul on noortekeskustest kujunenud külakeskused, kus kogu külarahvas koos käib.

Aasta sündmuseks noorsootöös valiti Ideede laat, mille korraldas Lääne-Viru Maavalitsus. Valikule lisab kaalu asjaolu, et sündmus valiti välja internetis avaliku hääletuse kaudu. Ideede laadal arendati noorte osalusel erinevate valdkondade ja ametkondade koostööd. Laata külastas üle tuhande noore, osalesid noorsootöö-ja haridusasutused, Kaitseliit, haigla, vabaühendused jt. Ideede laat oli 2015. aastal maakonna suurim noorteüritus, sellele järgnes suvel esimene Ideede laager.

Kategooriate välise tunnustuse ehk eripreemia vääriliseks hinnati valimisea langetamine, mis annab võimaluse noortel alates 16. eluaastast kaasa rääkida kohalikus elus ning suurendab noorte osalust ühiskonnas kaasarääkimisel.

Taust
•Noortevaldkonnas töötab ligikaudu 5000 inimest.
•Tunnustamist väärivaid kandidaate oli võimalik esitada kümnes kategoorias.
•Kokku esitati 93 kandidaati, keda hindas valdkonna esindajatest koosnev komisjon.
•Noorsootöötajate riiklik tunnustamine Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt on kujunenud traditsiooniks, tänavune tunnustusüritus oli juba kümnes.

Allikas ja foto: HTM.

Samal teemal:

• Avatud noortekeskused saavad taotleda vahendeid noorsootöö arendamiseks
• Noored peavad arvestama suurte muutustega tööjõuturul

Bioloogiatunnis võib näiteks uurida eksootilisi puuvilju ja geograafiatunnis selgeks teha, kus üht või teist vilja kasvatatakse ning kui kaugelt see Eesti poelettideni lõpuks jõuab. „Õpetajatel on vast kõige kergem seletada vastutustundlikku, eetilist tarbimist nii, et see on inimese kui kodaniku teadlik ja  läbimõeldud valik ning otsus osta kaupu, mille puhul ta teab, et nende tootmisel ja transportimisel (tarneahelal) on olnud väga väike mõju keskkonnale või teistele inimestele, et nende toodete tegemisel ei ole kurnatud ei inimesi, loomi ega keskkonda. Mõtle, kas hind on ainus õiglane otsuse alus. Ei ole. Pigem on ohumärk see, kui midagi on väga odav. Küsi endalt, kas odavus pole saavutatud mitte sellega, et kellelegi on jäetud maksmata, või on tooraine toodud riigist, kust seda on ebaseaduslikult välja veetud. Mõtle läbi, miks sul üht või teist asja vaja on, ja proovi leida toode, mille valmistamisel ei ole kahju tekitatud,“ soovitab MTÜ Mondo vastutustundliku tarbimise valdkonnajuht Kristina Mänd.

Väike organisatsioon tegeleb globaalsete teemadega

MTÜ Mondo on väike organisatsioon, mis tegeleb globaalsete probleemidega. Mondo igapäevane tegevus põhineb vabatahtlike tegevusel ja kaasalöömisel. Võib liialdamata öelda, et Mondo aitab maailma muuta paremaks paigaks meie kõigi jaoks. „Mondo on iseseisev organisatsioon, mis on loodud Eestis, aga mille tegevused haakuvad paljude organisatsioonidega välismaal. Mondo lähtekoht on humanitaarabi ja arengukoostöö. Humanitaarabi tähendab, et kui inimesi tabab looduskatastroof või õnnetus, siis Mondo aitab mobiliseerida sinna riiki kas vahendeid, inimesi või rahaabi. Arengukoostöö on koostöö arenguriikide ja jõukamate riikide vahel arenguriikide hüvanguks. Vanasti nimetati seda arenguabiks. Aga abi viitab, et meie oleme paremad ja targemad ja näitame, kuidas asjad peavad olema. Ilmselgelt nii koostöö ei käi,“ selgitab Kristina Mänd. „Inimene ei ole süüdi, kui ta on sündinud põuasemasse, vähema toiduga või keskkonnaohtlikumasse paika. Arengukoostöö põhiline kontseptsioon on lähtunud sellest, et paljud arenenud riigid tunnevad süüd oma koloniaaltegevuse üle, olles need riigid omal ajal loonud või hävitanud, mispidi vaadata. Eesti on tugev arengukoostöö tegija juba üle kümne aasta.“

Mondo ja maailmaharidus

MTÜ Mondo kolmanda tegevussuunana nimetab Kristina Mänd  maailmaharidust, aga seda tehakse Eestis kohapeal. Maailmaharidus jagab teadmisi sellest, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna igapäevaelu ja kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. See on õppimisprotsess, mis võimaldab meil jõuda probleemide teadvustamisest isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemiseni ning sealt edasi rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni. „Soovime, et Eesti inimesed, poliitikud, ettevõtjad, kodanikuühendused saaksid aru, miks arengukoostöö on vajalik, miks on oluline mõista, et me ei ela eraldatud paigas, kellesse maailmas toimuv ei puutu. Maailmaharidus tegeleb ühelt poolt kultuuride selgitamise ja lähemale toomisega, näiteks praegu pagulaste teema, aga suuresti puudutab maailmaharidus ka meie inimeste tarbimiskäitumist.“

Vastutustundlikus tarbimises tegeletakse nelja alateemaga: õiglase kaubanduse väärtustamine sõnades ja tegudes (peamiselt Fair Trade märgiga seotu); vastutustundliku tarneahela toetamine (toote valmimisel pole kasutatud lapstööjõudu, on makstud õiglast palka); Mondo uurib Eestis sotisaal-  ja solidaarsusmajanduse ehk ühistute võimalikkust; Mondol on enda sotsiaalne ettevõte, kus aidatakse arenguriikide käsitöölistel arendada kvaliteetseid käsitöötooteid.

„Meie tegevus põhineb vahetul koostööl ja solidaarsusel teiste riikidega, peamiselt proovime töötada naiste, laste ja erivajadusega inimestega. Eestis töötame eriti koolidega, et teadmist, mis mujal maailmas toimub, levitada, edasi anda, kasvatada solidaarsust. Oma tegevuses on Mondo sõltumatu ja päris unikaalne,“ ütleb Kristina Mänd. Ta lisab, et riikidest on Mondo tegevuste tulipunktis enim Afganistan. „Just tulid sealt tagasi kaks tuletõrjespetsialisti, kes õpetasid välja tuletõrjujate koolitajaid. Ukrainas oleme palju toimetanud, Aafrikas on koostöö külakogukondadega Keenias, Ugandas ja Ghanas.  Ja Myanmar ehk Birma, kus praegu on ka väike missioon, mis uurib võimalusi saata sinna hariduseksperte. Väga selgeks lähtekohaks on see, et Eesti on väike riik, Mondo veel väiksem organisatsioon, ei ole mõtet ette kujutada, et suudame ühte riiki muuta. Aga saame aidata kujuneda ühel väikesel kogukonnal. Võib-olla on sellepärast ka koostöö olnud edukas, et meis ei nähta ohtu, meie väiksus on aidanud kaasa koostöötoimetamisele.“

Kuidas õpetada vastutustundlikku tarbimist

Ühel tarbimist käsitleval seminaril tõid õpetajad välja, et õpilased ei näe ennast praegu tarbijatena, vaid arvavad, et nad hakkavad tarbima siis, kui tööle lähevad ja raha teenivad. Kuidas tarbimisteemat neile köitvalt esitada?

Ühest küljest on see hea, kui noored ei näe ennast tarbijatena. Meie proovime ka seda mõtlemist inimestes arendada, et sa ei ole tarbija, sa oled eelkõige kodanik. Kodanikuna pead sa mõtlema iga oma tegevuse läbi selle kandi pealt, et mis on ühe või teise tegevuse tagajärg. Me ei ela oma otsustega, me elame otsuste tagajärgedega.  Õpilastele tuleks rääkida, et sa ei tarbi siis, kui sa ostad, sa tarbid ka siis, kui lähed sõbranna juurde ja sööd seal kommi või kui kraanist vee voolama keerad. Õpetajad võiksidki rääkida tarbimisest natuke vähem, võib-olla käib tarbimisega kaasas negatiivne kuvand. Pigem öelda, et see, mida sa kasutad (või ostad), iseloomustab ka sinu käitumist.

Eestlase jaoks on esmane vastutustundliku tarbija käitumine see, kui ma ostan eestimaist kaupa?

Absoluutselt. Mida lähemalt sa ostad, seda kindlam võid olla, et meie päris rangeid seadusi on järgitud, et ökoloogiline jalajälg transpordi mõttes on väga väike. Ja muidugi toidu A ja O: inimene peab sööma neid asju, mis kasvad seal, kus ta elab, tarbida tuleb võimalikult kodu lähedal toodetud toitu. Hispaania maasikad ei ole halvad, aga jaanuaris ei kuulu maasikas lihtsalt eestlase toidulauale.

Aga on terve rida tooteid, mida Eestis ei toodeta: kohv, tee, suhkur, kakao. Või kui toodetakse, siis tooraine ei tule kindlasti Eestist. Šokolaad on siin hea näide, samuti apelsinimahl. Selliste toodete puhul on oluline jälgida, et need oleks toodetud ja kohale toodud nii, et ei ole tehtud liiga keskkonnale, tooraine tootjatele on makstud töö eest õiglast tasu, toodete tegemisel ei ole kasutatud lapstööjõudu  (me ei räägi sellest, et lapsed teevad aeg-ajalt jõukohast tööd, nagu me kõik oleme teinud). Selliseid tooteid on Eestis täiesti saadaval, tuntumaks on Fair Trade märgisega tooted. Kolmele mainitud tingimusele lisandub ka õiglase kaubanduse listasu,  mis võimaldab tootjatel üle elada ka raskemaid aegu ja neil on võimalus raha kasutada kogukonna arenguks, ehitades koole, teid vms. Selliseid n-ö märgistatud kaubaartikleid peaks maailmas olema 30 000 ringis. Minu kui tarbija eest on suur töö ära tehtud, sest ostes Fair Trade märgiga kaupa, tean, et tarneahel ja tooteahel on kontrollitud. Et seda märki saada, peavad tootjad väga pingutama.

Eestis Fair Trade märgiga kaupade müük suurusjärgus 400-500 tuhat eurot aastas. See ei ole väga suu summa, aga hea algus seegi. Eestis on tulemuslikum „Eelista eestimaist!“ märk ja kampaania.

Samal teemal:

• Konkursile oodatakse võõrahirmu vähendavaid õppematerjale
• MTÜ Mondo tutvustab "Globaliseeruva maailma" uustrükki ja digiõppematerjale

1.02 kell 19.00-20.00 „Koolielu uued töövahendi jaanuaris“

HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustab jaanuarikuus Koolielu portaali lisatud nelja uut keskkonda: Utellstory, Cliptomize, Comic Strip Creator, Tarsia. Lisainfo keskkondade kohta leiate Koolielust.

Veebiseminarile registreerimine: http://bit.ly/4veebiseminar

3.02 kell 19.00-20.00 „Muna õpetab kana ja kukke” ning ""Õpetajavaba tund“ katsetamine“

Õpilugu on õppimise ja õpetamise kogemuse kirjeldus, kus on ära toodud õpetaja ja õpilase tegevused, vahendid, õpikeskkonnad jne. See kõik annab võimaluse uut moodi õppida ja õpetada. Innovaatilisi ja tehnoloogiarikkaid õpilugusid saavad õpetajad lugeda õpilugude kodulehelt. Sellele lehele loovad õpetajad pidevalt uusi lugusid juurde ja nüüdki kutsume kõiki õpetajaid ja õppejõude katsetama kahte uut õpilugu „Muna õpetab kana ja kukke“ ja „Õpetajavaba tund“.

Juba ammusest ajast on teada, et asjad saavad selgeks siis, kui neid ise õpetada ning õpilased on tehnoloogiat kasutades tihti tublimad kui täiskasvanud. Õpiloos „Muna õpetab kana ja kukke“ saavad õpilased võimalus ise midagi õpetada üksteisele ja miks mitte ka õpetajatele. Väga palju räägitakse ka sellest, et õpetaja roll on muutumas ning õpetaja peaks õppeprotsessis olema pigem nõustaja ja kaaslane. Õpilugu „Õpetajavaba tund“ keskendubki sellele. Veebiseminari viivad läbi Tiiu Leibur Pärnu Koidula Gümnaasiumist, Tiiu Vendel Pärnu Mai Koolist, Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Koolist, Meeri Sild Tallinna Lilleküla Gümnaasiumsit ja Ingrid Maadvere HITSAst.

Veebiseminarile registreerimine: http://bit.ly/5veebiseminar

Pärast registreerumist saadetakse meilile automaatselt Webexi seminaritoa link, number ja salasõna. Palun kontrollige sisestatud meiliaadressi korrektsust!

Lisainfo: HITSA veebiseminarid; salvestatud veebiseminaride arhiiv.

Samal teemal:

• Tule tutvu Koolielu ainekuudega!
• European Schoolneti veebiseminaril antakse ülevaade tahvelarvutite kasutamisest õppimises
• Mida jõuab tunnis märgata 5 minuti jooksul?

„Oleme täna olukorras, kus 100 protsenti Eesti koolidest omavad küll Interneti püsiühendust, kuid selle kiirus jääb alla 30 Mbit/s ning ei toeta kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamist õppetöös. Seega aeglasepoolne võrguühendus võib saada üheks takistuseks haridusvaldkonna strateegiliste eesmärkide täitmisel,“ ütles minister Kristen Michal.  „Programmi esimeses etapis aastatel 2016-2018 korrastatakse ca 160 kooli kohtvõrgud, töötatakse välja kohtvõrgu autentimise ja turvalahendused ning paigaldatakse võrgu halduse ja monitooringu vahendid. Majandusministeerium on senini taganud lairiba baasvõrgu rajamist üle Eesti, kuid oleme valmis toetama ka teiste valdkondade baastaristu kaasajastamist. Haridus on kindlasti meie jaoks üks prioriteetsemaid,“ märkis minister Michal.  

Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava programmi sihtrühmaks on kõik jätkusuutlikud üldhariduskoolid, nii munitsipaal-, era- kui ka  riigikoolid.  „Soovime programmi kaasata võimalikult suure hulga koole, kuid vastavalt Euroopa Liidu rahastumeetmete reeglitele, peame järgima ka objektide kestvusnõude kohustusest kinnipidamist. Esmase tegevuskava koostamisel tegime koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsustega. Kohtvõrkude renoveerimisega alustatakse omavalitsusüksustes, kes on alustanud gümnaasiumivõrgu korrastamist ning kus panustatakse tugeva põhikooli pidamisele,“ selgitas programmi koostanud MKMi juhtivspetsialist Ave Lauringson.

Programmi „Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamine“ töötas välja MKM. Programmi hakkab ellu viima Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, mille EENeti struktuuriüksusel on kahekümneaastane kogemus andmesidevõrkude valdkonnas. Programmi kogueelarve on 13 243 294 eurot, millest Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetus moodustab 11 250 000 eurot ja Eesti riigi omafinantseering 1 985 294 eurot. Programmi esimeses etapis on kavas koolide toetamiseks eelarvest kasutada 5 miljonit eurot.

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Foto: Stina Kase

Samal teemal:

• Programmi Samsung Digipööre võitjaks valiti Tartu Veeriku Kool
• Valga Vene Gümnaasium rõõmustab digiklassi võimaluste üle