Noored peavad arvestama suurte muutustega tööjõuturul


Avaldaja:Madli Leikop12. September 2014

Noorteseire aastakonverentsil „Noor täna ja aastal 2030“ tõdeti, et Eesti rahvastikus on noorte osakaal praegu pidevas languses, ja see seab noorsootööle uusi nõudeid ning eesmärke.

Statistikaameti andmetel elas Eestis 2013. aasta 1. jaanuari seisuga 296 173 noort vanuses 7–26 aastat. Nad moodustasid 22,4% rahvastikust ja võrreldes 2012. aastaga oli neid 6413 võrra vähem. Kõige värskemate andmete kohaselt ehk 2014. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 290 555 noort. Noorte osakaal rahvastikust oli langenud 22,1%ni. Põhjused? Üleüldine vähene sündivus, noorte väljaränne (populaarseimad sihtkohad on Soome, Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi), surmaga lõppevad haigused ja õnnetusjuhtumid, viimased eriti noorte meeste seas.

IMG_2371.JPG

Praxise hindamiseksperdi Katrin Pihori ettekanne oligi noortevaldkonna trendidest. Noorteseiret tehaksegi selleks, et teavitada avalikkust, otsuste tegijaid, noorsootöötajaid noorte olukorrast. Siis on lootust, et noorte käekäiku puudutavad otsused tulevad teadlikumad ja mõjuvamad. 

7–26aastastele ei saa noorsootööd tehes läheneda ühtemoodi, aga mõned aspektid tõi Katrin Pihor siiski välja. 2/3 noortest elab linnas, 2/3 noortest õpivad, veerand töötavad ja 4% on töötuid. Murettegevalt palju on neid noori, kes ei õpi ega tööta. „Ükskõik millisest vanuserühmast me ei räägiks, noorte arv kahaneb,“ tõdes esineja. „Oleme suutnud märkimisväärselt vähendada noorte suremust, aga noorte väljaränne kasvab aasta-aastalt. Me ei tea tegelikult, miks nad lähevad. Tõenäoliselt töö pärast või õppima, aga võib-olla sellepärast, et vanemad läksid ees. Igal juhul mõjutab noorte liikumist see, missugused on nende võimalused Eestis.“

IMG_2374.JPG

Katrin Pihor tõi välja, et noorte seisund tööjõuturul ei ole viimase kümne aastaga eriti muutunud. Veidi on suurenenud nende noorte osakaal, kes õpivad ja töötavad üheaegselt. Kui haridusreform liigub selles suunas, et tudengid keskenduksid 100% õppimisele, siis noored ise tajuvad, et varasem töökogemus on oluline, kui tahad pärast õpinguid n-ö päris tööd leida.

Positiivsena tõi esineja välja, et võrreldes 2011. aastaga on noorte tööpuudus vähenenud. Samas – tööturule siseneda on noortel järjest raskem, palju pakutakse võimalust teha kogemuse saamiseks vabatahtlikku tööd. Eriti raske on mingisugustki tööd leida 15-19aastasel noorel, kes on õpingud pooleli jätnud ja kellel pole ka töökogemust. 

„Kindlasti mõjutab Eestisse jäämise otsust see, kui palju noored ise saavad siinses elus kaasa rääkida. Noorte osaluskogusid on palju juurde tulnud, aga samas on kasvanud ka nende noorte hulk, kes peavad poliitikat keeruliseks ega soovi selles osaleda,“ sõnas Katrin Pihor.

Euroopa Noortefoorumi juhi Allan Pälli visiooniettekanne noortest aastal 2030 oli optimistlik. Esineja rõhutas, et optimism on teadlik valik, me peamegi rõhutama positiivset sõnumit.

Kui tuletada meelde 15 aasta tagust aega, siis Eesti liitumine Euroopa Liiduga ja nutiseadmete lai levik on meie noorte olukorda kindlasti mõjutanud. „Minu jaoks on tööturule sisenemisest saati reaalsus see, et Euroopa on valla. See on suur erinevus võrreldes põlvkonnaga, kes töötas Eestis juba enne EL-iga liitumist,“ sõnas Allan Päll.

Esineja arvates on noor aastal 2030 avatud, paindlik tööturul, osavõtlik otsustes ja ühiskonnas, ta on maailmakodanik, hooliv iseenda ja teiste suhtes, ettevõtlik, säästlik, koostööle suunatud. Ta on elukestev õppija ja elu jooksul mitme karjääriga, eneseteostust otsiv.

Noori mõjutab Eesti väiksus (Eesti elanikkond moodustab 0,26% EL-i elanikkonnast) ja rahvastiku kiire vananemine. Prognoositakse, et aastaks 2060 on Eestis iga vanema kui 65-aastase inimese kohta vähem kui kaks töötavat inimest. Samas pakub see situatsioon noortele täiesti uusi võimalusi.

Noorte tulevikku ja otsuseid mõjutab tehnoloogia ja teaduse kiire areng. „Tööturg segmenteerub üha enam. Meil on vaja tippspetsialiste, ka lihttöölised mingil määral jäävad, aga kaob vajadus keskmiste juhtide järele (management). Üha enam ja enam tippspetsialiste liigub ringi ühest riigist teise, see on ka Eesti reaalsus: noored lahkuvad, sest otsivad eneseteostuse võimalust. Eestis tulebki mõelda, mis on see meie valdkond, mis tippe ligi meelitaks,“ rääkis Allan Päll.
Samas ühe küsitluse põhjal näevad noored tuleviku-töökohta ikkagi n-ö kontoris sõltumata tehnoloogia arengust ja võimalustest. „Inimlik side ei kao, noored väärtustavad seda, isegi juhul, kui kogu töö oleks võimalik teha internetis. Meil on vaja paindlikke noori, kellel on õpihimu ja kes on nõus ennast töötajatena ümber kujundama. Traditsiooniline karjääriredel õpin-töötan-naudin vanaduspõlve on juba praegu aegunud. Inimesed vahetavad töökohti üha kiiremini, elukestev õpe on kindel trend.“

IMG_2377.JPG

Noorteseire aastakonverents on traditsiooniline üritus, kus arutletakse valdkonda iseloomustavate suundumuste üle. Ilmub ka noorteseire aastaraamat, mis seekord käsitleb noorsootöö tulemuslikkuse hindamist. Noorteseire aastakonverentsi korraldavad Eesti Noorsootöö Keskus, haridus- ja teadusministeerium ja poliitikauuringute keskus Praxis. 

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet