Ettevõtlusnädala raames toimuva inspiratsioonipäeva kutsus ellu Pärnumaa Arenduskeskus ning siiani toimunud peamiselt ka arenduskeskuse eestvedamisel. Käesoleval aastal panid inspiratsioonipäeva teemad ja esinejad paika noored ise ning päeva valmistasid ja korraldasid koostöös arenduskeskusega samuti noored.

Karolina Aus oli üks noortest korraldajatest ning ta vahendab oma muljeid allpool olevad artiklis. 

Kõik asjad algavad kellegi entusiasmist, ka inspiratsioon

Enesekindlus ja enesekehtestamine on omadused, mis ei tule kõigil üleöö. Sellegipoolest on need olulised selleks, et elus sirge seljaga ja naeratus näol läbi lüüa. Nende teemade ümber tiirles teisipäeval toimunud Pärnumaa noorte inspiratsioonipäev, kus osales õpilasi suisa tuhande ringi.

Meeskond alustas ürituse korraldamisega juba kevadel ning arvestades toonaseid kuulujutte sellest, et sügisel võib tulla uus viirusepuhang, otsustati teha juba viiendat korda toimuv noortekonverents sel aastal teisiti - otseülekande teel. Nii võibki öelda, et suvel uksed avanud HUUBis, mille saalist uhke otsestuudio tehti, toimus senini suurim üritus. 

Esinejaid oli kokku neli: kirjanik Sass Henno, treener Sandra Raju, noorte- ja innovatsioonikeskuse HUUB asutaja Eerik Hannus ja MTÜ Tunne eestvedaja Karoliine Aus. Päeva juhtis Laura Kiviselg.

Henno võttis fookusesse väga tõsise teema - väärkohtlemine tööl. “Te ei pea mitte mingil juhul taluma sind alavääristavat käitumist,” rõhutas kirjanik. Ta lisas, et kahjuks ei ole seda teadmist emapiimaga ega ka koolist kaasa antud. Pigem peetakse normaalseks seda, et poisid teevadki nilbeid nalju ja inimesed võivadki kompida piire, katsudes teiste intiimkehaosi. Ta toonitas, et sellistele asjadele tuleb julgeda vastu astuda ning sellest teistele rääkida.

Sandra Raju jagas viite õppetundi, mis tema oma elu jooksul saanud on. “Lame kõht ei tee sinust paremat inimest,” oli üks õppetundidest, mille treener välja tõi. Ta on ise olnud kimpus söömishäiretega ning defineeris end aastaid läbi selle, milline ta välja näeb. Küll aga ta toonitas, et muidugi on oluline olla liikuv ja tervislik, aga lame kõht ja peenikesed jalad ei tähenda, et sa oled nüüd seeläbi meeldivam inimene.

Hannus ja Aus rääkisid oma kogemustest õpilasaktivistidena ning kust sai nende karjäär alguse. Mõlemad noored toonitasid, et väga olulist rolli on mänginud inimesed nende ümber. Näiteks Hannuse sõbrad, kes haarasid ta kaasa linna noortekogusse või Ausi perekond, kes igal sammul temasse uskunud on.

“Eelmisel aastal oli osalejaid veidi üle 500, sel aastal tänu otseülekandele see number kahekordistus,” rõõmustas ürituse korraldaja ja Pärnumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja. Õpilased vaatasid inspiratsioonipäeva igaüks oma koolist, koos oma klassi- või koolikaaslastega. Igast osalevast koolist andsid endast märku vabatahtlikud, kes sealset kohapealset tööd koordineerisid - registreerimisest mängude läbiviimiseni.

Kogu ürituse korraldamise protsessi olid Pärnumaa noored kaasatud. Facebooki grupis “Pärnumaa noored” uuris meeskond, mis võiks olla ürituse teema ja kes esinejateks. Ka inspiratsioonipäeva ajal küsisid noored esinejatelt kümneid küsimusi, millele kõigile vastata ei jõutud. Esinejad on lubanud siiski veel vastuseid anda, seda siis sotsiaalmeedia vahendusel.

Praegugi saab ürituse Facebooki lehel konverentsi järele vaadata.

Autor on Karolina Aus

Samal teemal:

• Konverents annab ideid ettevõtlikuks ning ettevõtlus- ja karjääriõppeks

Mida noored internetis teevad ning kuidas see nende tegevusi ka väljaspool internetti mõjutab? Näiteid elust toob ja nõu annab Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja Arte Gümnaasiumi õpetaja Diana Poudel.

Veebiseminar 23. oktoobril kell 13-14.

Pane end kirja siin: koolitus.edu.ee/training/4717

Samal teemal:

• Veebiseminar "Räägime eTwinningust" iga kuu esimesel neljapäeval

Projektis „Õpikodade loomine“ osaleb viis kooli: Antsla Gümnaasium, Lüllemäe Põhikool, Tsirguliina Kool, Osula Kool ja Kuldre Põhikool. Projekt on suunatud viie kooli õppe- ja ainekavaliste tegevuste tulemuslikumaks muutmiseks läbi praktilise ja uuendusliku õppekeskkonna.

Projekti käigus teevad koolid üksteisele väljakutseid. Lüllemäe kool tegi ettepaneku osaleda PRÜGIJOOKSUS. Prügijooks ehk plogging on keskkonnateadlik liikumistrend, mis kombineerib jooksmise ning keskkonnahoiu: liikuja eesmärgiks on teel ettejääva prügi korjamine, et see hiljem nõuetekohaselt ära anda. 

Antslakad haakusid mõttega ja korraldasidki 13.10.20 klassijuhataja tunni ajal ürituse.

Alguses jagasid direktor ja õppejuht lastele prügikorjamiseks ja orienteerumiseks tänavanimede ahela, kuidas ning milline linnaosa läbida. Kaasa anti ka kilekotid ning kindad. Kilekottidesse tuli prügi panna sorteeritult. Sorteerida tuli pandipakendiga prügi, pandipakendita prügi ning olmeprügi.

Paralleelklassid liikusid koos ning abituriendid aitasid prügi korjata 1. klassi õpilastel.

Prügi koguti kokku ning toodi koolimaja taha, kus see pandi kolme erinevasse kohta: olmeprügisse, pakendiprügisse ja pandipakendi tünni.

Korda sai 30 erineva nimega teed, 4 parki, mänguväljakud, staadion, terviserada, lauluväljak, bussijaama ümbrus, kahes suunas Antslast välja minevad kergliiklusteed ning terviserada.

Üritus on piltidena jäädvustatud Marietta Lõo poolt aadressil: https://aglkk.blogspot.com/2020/10/prugijooks.html

Antsla Gümnaasiumi Loodusteaduste koda ning VUNK meeskond tänavad üritusel osalejaid; TOREkaid, kes PRÜGIJOOKSU rajad planeerisid; kooli juhtkonda ning koolitöötajaid.

Igas muuseumis on lastel kuhjaga seiklemist, avastamist, mängimist ja meisterdamist. Näiteks uuritakse Niguliste muuseumis, mida võib leida muuseumi keldrist, käiakse ära peaaegu et muuseumi katusel, piilutakse oreli sisse ja kuulatakse ära, milliseid lugusid räägivad vanad raidkivid. Eesti Loodusmuuseumis ootab ees näitus „Hirmus armas nahkhiir“, kus esitatakse küsimusi: kas nahkhiired on hiired, kas Eestis leidub ka vereimejaid nahkhiiri ja miks ripuvad nahkhiired pea alaspidi? Nukuteatrimuuseumis äratatakse ellu tegelased, kes on end keldrisse peitnud, ja tutvutakse teatrinukuga, kelle pea katusest välja ulatub. Kõikide muuseumide põnevad tegevused leiate siit.

Laagripäevi sisustavad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Loodusmuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Tervishoiu Muuseum, Niguliste muuseum, Nukuteatrimuuseum

Neli päeva kestva laagri hind on 85 €, soodushind ühe pere lastele 80 €/laps. Hinna sisse kuuluvad kõikides muuseumides toimuvad tegevused, materjalid ja soe lõunasöök.

Info kodulehel

Registreerumine

Allikas: korraldajate info. Fotod: Yulia Bogacheva, Vahur Lõhmus.

Samal teemal:

• Eesti Arhitektuurimuuseum ootab suvitamise linnalaagrisse

16. oktoobri veebiseminaril räägime täpsemalt, mis asi on E-koolikott: mida sealt leida võib ning kuidas on õpetajal seda keskkonda mugav kasutada nii õppematerjalide kasutamise kui ka loomise seisukohast. 

E-koolikotist leiab õppematerjale erinevatele haridustasemetele -  nii lasteaiale, üldharidus- kui ka kutsekoolile. Seega on kõigi haridusastmete õpetajad ja muidu huvilised oodatud!

Täpsem info ja registreerumine

Foto: Photo by Tamara Bellis on Unsplash. Allikas: Haridus- ja Noorteameti info. 

Samal teemal:

• Koolide digiõppevara muutub mitmekesisemaks
• Tasuta digiõpikud on kättesaadavad ka algaval õppeaastal

„Kaasuskonkurss annab noorele inimesele hea võimaluse arendada argumenteerimisoskust ning lahendada kaalutletult ja väärtuste põhiselt elus esile kerkivaid vaidlusi,“ ütles riigikohtunik ja kaasuskonkursi žürii esimees Kalev Saare.

Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise juhtumi seast. Muu hulgas on võimalik arutleda selle üle, kas sõbra tohib luku taha keerata, et takistada teda alkoholi tarbimast (kriminaalkaasus) ning otsustada, kellele peaks jääma õigus, kui politsei on eriolukorra ajal sisenenud jõuga korterisse, et pidu laiali saata (halduskaasus). Tsiviilkaasus viskab aga õhku küsimuse, kas saab vastutusele võtta ettevõtjat, kes on sotsiaalmeedias teise firma kohta valeinfot levitanud.

Konkursikaasuse lahendus tuleb vormistada sarnaselt kohtuotsusele: esitades kõigepealt mõlema poole argumendid ning tuues seejärel välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – vaidluse võib lahendada loovas vormis, nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Oluline on, et võistlustöödest tuleks hästi esile konkursil osaleja õiglustunne ja väärtushinnangud.

Õpilastöid ootab Riigikohus hiljemalt 14. novembriks 2020. Konkurss on suunatud eeskätt 9.–12. klassile, kuid kätt võivad proovida ka nooremad. Parimate tööde autoreid tunnustatakse Riigikohtu aastapäeval jaanuaris 2021. Täpsemalt saab konkursitingimusi ning selleaastaseid kaasusi vaadata kaasuskonkursi veebilehelt. Eelmisel aastal laekus konkursile 118 tööd.

Tänavu toimub kaasuskonkurss juba 16. korda ja on pühendatud Riigikohtu 101. sünnipäevale. Kaasuskonkursi väljakuulutamine on osa õigusemõistmise nädalast. 

Vaata videot!

Allikas: Riigikohtu pressiteade. Foto: Rein Leib

Ühe õpikoja kestus on 3-4 koolitundi. Kursuse lõppedes saavad õpilased õpikodade läbimise tunnistuse, mis võrdub kooli ühe valikkursusega. 

Bioloogia õpikojad annavad võimaluse kinnistada riiklikus õppekavas püstitatud õpitulemusi. Õpikodades korratakse bioloogia teoreetilist osa ning tehakse palju praktilisi töid ja katseid, mis eeldavad kaasa mõtlemist. Näiteks lahatakse seasüdant, uuritakse, miks puude lehed vahetavad sügisel värvi, määratakse koolis bakterite rohkust, tehakse mälukatseid, mõõdetakse õpilaste füsioloogilisi näitajaid, räägitakse haigustest ja juureldakse keskkonnaprobleemide üle.

Õpikodade käigus saavad õpilased rakendada tundides omandatud teadmisi, paraneb nende analüüsi, sünteesi ja järelduste tegemise oskus, areneb loodusteaduslik kirjaoskus, tõuseb õpimotivatsioon ja süveneb huvi bioloogiaga seotud elukutsete vastu, laieneb silmaring.

Esimene õpikoda toimus tänavu 7. oktoobril. Siis õpiti mikroskopeerimise aluseid. Õpilased jäid õpikojaga väga rahule ning ootavad pikisilmi järgmist korda.

Artikli autor on bioloogiaõpetaja Merle Pähn

Samal teemal:

• 100 päeva Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis
   

Tänavune aasta lind tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on Eestis tavaline pesitseja ja läbirändaja. Lääne- ja Lõuna-Euroopas asuvatele talvitusaladele lahkuvad tuttpütid oktoobris. Ent kui jääolud võimaldavad, jääb vähesel arvul tuttpütte Eesti rannikule ka talvitama. Lisaks tuttpütile elavad Eestis veel ka hallpõsk-pütt, sarvikpütt, väikepütt ja mustkael-pütt.

Loodusõhtu "Aasta lind 2020 – tuttpütt" toimub 8. oktoobril kell 17.00 Iisaku looduskeskuses (Aia 10, Iisaku). Lugusid aasta linnust tuttpütist ja teistest Eesti püttidest jutustab ornitoloog Leho Luigujõe. Osalemine tasuta.

Loodusõhtut korraldab Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonna ja Keskkonnaametiga, toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Seekord toimus ainult veebivoor, millest võtsid osa 4- liikmelised võistkonnad kaheteistkümnest Tartu linna koolist. 

Veebivoorus olevate ülesannete lahendamiseks tuli kasuks lai silmaring ning loodusalased teadmised. 

Võistkonnad pidid kirjelduse ja pildi järgi ära arvama õige puu-, taime- ja linnuliigi, teadma missugused puud ei ole talvel rohelised ning mille poolest erinevad üksteisest puud ja põõsad;  tundma vilju ja üheskoos otsustama, kas väited taimede ja loomade kohta on tõesed või mitte.

Suurt põnevust pakkus lindude anagrammülesanne, kus võistkonnad pidid välja selgitama, missugused linnuliigid on sõnadesse ära peidetud ja teadma, missugused neist on rändlinnud, kes lendavad sügisel lõunamaale.

Võistlus oli äärmiselt põnev ja tasavägine.

Võistluse „Loodus lummab“ võitis Tartu Hansa Kool, teise koha saavutas Tartu Raatuse Kool ning kolmanda koha Tartu Descartes´i Kool. Esikolmikut lahutas üksteisest ainult 1 punkt.

Väga tublid olid kõik võistlusel osalenud õpilased!

Tänu- ja kiidusõnad õpilasi juhendanud õpetajatele!

Suur tänu asutustele, kes toetasid võistlust „Loodus lummab“ auhindadega! Nendeks olid Tartu Linnavalitsuse haridusosakond,  Aura Keskus, Tartu infokeskus, Eesti Ornitoloogiaühing, Ahhaa Teaduskeskus, Kirjastus Koolibri, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ning Eduring Koolitused.

Helis Hani ja Merilin Bereznjov, „Loodus lummab“ korraldajad

Samal teemal:

• Loodusteaduste koda ühendab viie kooli õpilasi

Fookuses on privaatsus ja turvalisus, tehniline taip, käiutumine internetis ja probleemilahenduse oskus. Uuring on nii mõõtev kui hariv. Lubage oma kooli õpilased sellest osa saama!  

Uuringu ankeedi lingid on leitavad www.kyberpahkel.ee veebilehelt. 

Ankeet on nii eesti- kui venekeelne ja sisaldab seitse taustauuringu ja 25 põhiuuringu küsimust ning täitmine võtab aega sõltuvalt vanusest 30-45 minutit. Mõned küsimused võivad olla noorimatele vastajatele keerulised, mis on normaalne. Lubage õpilastel ise teha parim otsus, sest eesmärk ei ole olla teistest targem, vaid vastata nii nagu päriselt käitud või sellel hetkel oskad.

Küberpähkli veebilehelt saab iga kool laadida alla ka osalusmärgi nii koolile kui õpilasele. Mõned koolid on õpilastele andnud välja ka diplomi või tunnuskirja osalemise eest.

Pakume seekord ka lisavõimalust! Kui õpetaja palub märkida õpilastel ankeedi vastuste saajaks oma meiliaadressi, siis saate seeläbi ka oma kooli tulemusi ja vastuseid uurida pärast täitmist. Kui teie kooli õpilased märgivad "kooli" lahtrisse korrektselt oma kooli pika nime, siis saan anda teie kooli puudutavad andmed ka tabelina. Selleks avaldage soovi pärast uuringu lõppu (9.-15.11.2020).

Soovitus! Parim on uuringus osalemist korraldada arvutiklassis, vähem edukam on see anda kodutööks või jagada välja ainult kooliveebis/sotsiaalmeedias. Kui soovite teada saada vasused kõikide vanuste kohta, siis pigem soovitan viia läbi laustestimine.  

Meie toetajad on teile ja teie õpilastele suurimad fännid - Tallinna Tehnikaülikool, Kaitseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Hedman Partners ja projekt Targalt Internetis koos Euroopa Liiduga. 

Birgy Lorenz, Küberolümpia ja Küberpähkli projektijuht 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KüberPähkli uuringust selgus vajadus arendada laste sotsiaalseid oskuseid
• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida