SA Noored Kooli nõukogu esimehe, Swedbanki juhatuse liikme Kaie Metsla sõnul pakub linnalaager arenguvõimalusi nii Narva lastele kui ka prgrammi Noored Kooli õpetajatele. „Narva koolinoortele on kaks nädalat linnalaagris kahtlemata kasulik kogemus: nad saavad seal uusi sõpru, viivad ellu oma projekte ning justkui möödaminnes õpivad ka eesti keelt. Lapsi ja noori juhendavate õpetajate jaoks on see aga hea proovikivi enne õppeaasta algust, mis võimaldab end arendada õpetaja ja liidrina,“ sõnas Kaie Metsla.

Narva koolilapsed töötavad linnalaagris väikestes gruppides õpetaja eestikeelsel juhendamisel kindla ülesande kallal, näiteks lavastavad etenduse, koostavad eestikeelse ajalehe või retseptiraamatu, loovad lauamängu, korraldavad kunstinäituse, teevad muusikavideo või filmi jne. Õppetegevus käib laagris hommikuti, pärast lõunasööki saavad lapsed tagasi koju minna.

Juhendajate rollis on Noored Kooli 13. lennu 30 osalejat, kes on läbinud tiheda konkursisõela ja valitud programmi enam kui 200 kandidaadi seast. Enne linnalaagrit on kõik alustavad õpetajad läbinud ligi 100 tundi pedagoogilist koolitust ning linnalaagri ajal toetavad neid kogenud tegevõpetajad erinevatest Eesti koolidest. Sügisest saavad neist klassi- ja aineõpetajad koolides üle Eesti.

Laagris osalemine on laste jaoks tasuta. Laagri toimumist toetavad Briti Nõukogu, Narva Linnavalitsus, The Edith Randam Rogers Trust ja The Helle Randam Trust.

Allikas: SA Noored Kooli info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu läheb Narva
• Noored otsivad koos tuntud asjatundjatega lahendusi digimaailma proovikividele

"Mis puudutab üldpilti, siis Eestis ei ole üleüldist õpetajate puudust, regiooniti ja õppeaineti on vajadus uute või täiendavate õpetajate järele erinev," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Aivi Jürgenson. Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Innovest saab toetust taotleda õpetajate täiendusõppe mitmekesistamiseks
• Programm „Kogenud kooli“ toob koolidesse juurde matemaatikaõpetajaid

21. ja 22. augustil toimub Pärnus konverentsikeskuses Strand eTwinningu suvekool. 

Tänavuse suvekooli fookuses on tehnoloogiatrendid hariduses: millised on tähtsamad haridust mõjutavad uued tehnoloogiad, kuidas neid hariduses kasutada ja mil moel eTwinningu projektidesse kaasata.

Samuti uurime lähemalt, kuidas õpiprojektidesse põimida eTwinningu aasta teemat demokraatlikust osalemisest. Kuuleme, mida uut pakub Erasmus+ ning jagame kogemusi ja häid näiteid viimase aasta projektidest. 

Koolitus on õpetajatele tasuta (sh majutus). Neile, kes vajavad Pärnus öömaja, on majutus hotellis kahekohalistes tubades.

Suvekooli saab registreerida eTwinningu õpetaja, kes on osalenud projektitöös 2018/2019. õppeaastal.

Foto: Unsplash, Tim Gouw

Samal teemal:

• Toredad päevad ja õuesõpe Valmieras
• Võidu tõi projektipartnerite ja õpilaste tubli koostöö 

Augustis asuvad tööle üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin ning planeerimise ja halduse asekantsler Pärt-Eo Rannap.

Minister Mailis Repsi sõnul on tiheda konkursi läbinud asekantslerid kahtlemata väärtuslik täiendus ministeeriumi meeskonnale. “Kõik kolm on innukad ja terased valdkonna eksperdid, kes toovad ministeeriumisse hindamatuid kogemusi, teadmisi ja uutmoodi mõtlemist. Usun, et saame õlg õla kõrval viia ellu palju põnevaid algatusi haridusvaldkonnas,“ sõnas Reps.

Üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts on kaitsnud doktorikraadi kasvatusteaduste valdkonnas. Ta on töötanud pikka aega Tallinna Ülikoolis õppejõuna ning juhtinud Pedagoogilist Seminari, Kasvatusteaduste ja Haridusteaduste Instituute.

Kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin on varem juhtinud Saue Gümnaasiumi, olnud SA Innove juhatuse liige ning juhtinud Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskust, samuti töötanud Kaitseministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Tal on magistrikraad õigusteaduses Tartu Ülikoolist ning magistrikraad ärijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist.

Planeerimise ja halduse asekantsler Pärt-Eo Rannapil on suur kogemus avalikus sektoris – ta on varem töötanud Välisministeeriumis, Rahandusministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Rannapil on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon haldusjuhtimise erialal Tallinna Pedagoogikaülikoolist.

Kokku on Haridus- ja Teadusministeeriumis alates augustist neli asekantslerit. Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand alustas oma teist ametiaega mullu juunis.

Riigikantselei kuulutas välja avalikud konkursid Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantslerite ametikohtade täitmiseks 23. aprillil. Asekantslerite teenistustähtaeg on 5 aastat.

Allikas: HTMi pressiteade

Vaata pildigaleriid ja videot sündmusest ERRi uudisteportaalist. 

Samal teemal:

• Selleaastased riigieksamite tulemused on varasemate aastatega sarnased
• Konverentsil arutatakse Eesti ja Euroopa kutsehariduse tuleviku üle
• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud

Mõlema kooli esindused näevad võimalusi ühiselt luua andekatele õpilastele kursusi ning koolitusi reaal- ja tehnikavaldkonnas.

Esimene ühine ettevõtmine on juba augustis, mil Tartus toimub 9.–12. klassi õpilastele mõeldud tehnoloogialaager. Seal korraldab kolledž alternatiivsete energiaallikate ja veeanalüüside töötoa.

„Olen väga rõõmus, et meil õnnestus tuua oma laagrisse Virumaa kolledži teadmised inseneeriast ja põlevkivitehnoloogiast, ja kindlasti ei jää see viimaseks korraks,“ sõnas teaduskooli direktor Riin Tamm.

Koostööideid on teisigi. Kohtumisel kõneldi veel soovist algatada Virumaa kolledžis Tartus populaarsust kogunud ja tunnustatud teaduskooli uurimislabori projekt. Lepiti kokku, et selleks läheb uurimislabori meeskond sügisel Kohtla-Järvele oma programme tutvustama, et asutada piirkondlik uurimislabor. „See peaks hästi sobima ümberkaudsetele koolidele, sest pole vaja võtta ette aeganõudvat sõitu Tartusse. Peale selle loodame saada Virumaa kolleegidelt teadmisi uute põlevkivitehnoloogiga seotud uurimislabori programmide loomiseks. See on ehe näide, kuidas koostööst võidavad ennekõike õpilased,“ rõõmustas uurimislabori käivitaja ja juht Karin Hellat.

Kolmanda ettevõtmisena oli delegatsioonidel kõne all parimate keemiateadmistega 8. klassi õpilastele huvipäeva korraldamine järgmisel aastal Virumaa kolledžis. Tavaliselt on see üritus olnud Tartu Ülikoolis, kus toimub keemiaolümpiaadi piirkonnavooru parimate 8. klassi õpilaste tunnustamine koos huviloengutega.

Keemiaolümpiaadi juhi Ida Rahu sõnul pakuks ürituse viimine Ida-Virumaale palju uusi võimalusi. „Põlevkivi on Eesti üks tähtsamaid maavarasid ning selle kaevandamine ja töötlemine on suur tööstusharu, millega kaasneb aga ka arvestatav keskkonnamõju. Saaksime Ida-Virumaa õpilastele tutvustada tänapäevast põlevkivi töötlemise tehnoloogiat ja uuringuid, mille eesmärk on muuta töötlemisprotsesse tõhusamaks ning parandada toodangu omadusi. Ühtlasi aitaks see õpilastel mõista põlevkivitööstusega kaasnevaid keskkonnahoiu aspekte, näha keemia praktilisi rakendusviise ja keemikute töökohti Eestis. Pealekauba loob see usutavasti koostöövõimalusi Tallinna Tehnikaülikooliga,“ rääkis Rahu.

Kahe kooli esmakordne kohtumine toimus märtsis, kui Virumaa kolledž külastas oma delegatsiooniga Tartus teaduskooli. Selle kohtumise tulemusel loodi Virumaa kolledži juurde oma tehnika- ja teaduskool, mis pakub nutikatele õpilastele tublisti arenguvõimalusi tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialal. „Koostöö Tartu Ülikooli teaduskooliga võimaldab edukamalt teadvustada maakonna elanikele reaal- ja tehnikahariduse tähtsust Eesti riigi arengus ning toob Tartu kui ülikoolilinna tarkused Virumaa noortele lähemale,“ märkis Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht.

Allikas: TÜ pressiteade

„Digivõtmes“ on viis erinevat ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele.

Kõik koolitused on veebipõhised ning lähtuvad õppijate digipädevuse mudelist. „Koolitustel läbitakse (ja omandatakse) viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kaks viimast on igasse koolitusse läbivalt kaasatud. Koolituse pikkus on kaheksa nädalat,“ selgitas HITSA projektijuht Triin Kaasik.

Veebipõhine koolitus võimaldab õpetajatel õppimiseks kuluvat aega planeerida. Kindlust koolituse headusest annab ka see, et HITSA-l on pikaajaline kogemus veebipõhiste koolituste korraldamisega ja kogemustega koolitajad ning seda võetakse arvesse ka Digivõtme koolitustel. Kaheksast nädalast on ajaliselt enim aega pühendatud sisuloome koolitusele. „Püüame arendada seda poolt, et digi jõuaks õpetaja kaudu õpilaseni. Mitte nii, et õpetaja oskab ja näitab õpilastele ka, et ta oskab, vaid et õpetaja oskaks õppijat toetada ning suunata digivahendeid eesmärgipäraselt ja hariduslikult kasutama ning digivahenditega looma,“ sõnas Triin Kaasik.

„Digivõti“ on mõeldud õpetajatele, kes on digioskustes kesktasemel. Ehk siis aineõpetajale, kelle arvutikasutamise oskused on rahuldavad või head ning kes kasutab digitehnoloogiat õppeprotsessis episoodiliselt. Ta kasutab digitehnoloogiat pigem esitlemiseks, õppijatelt tagasiside kogumiseks, aga loob aeg-ajalt koos õpilastega ka uut sisu. Ta on mõnikord digitehnoloogia võimaluste osas skeptiline, aga üldiselt usub, et digitehnoloogia aitab tal oma ainet paremini õpetada ja on valmis digitehnoloogiat õppeprotsessi senisest enam integreerima. Üldiselt ei karda ta ka uusi asju õppijatega katsetamast.

„Ootame alushariduse ja üldhariduse õpetajaid ja kutseharidusest üldainete õpetajaid. Ainespetsialistidest arendusmeeskonnad teevad tööd, et koolitus igati hea saaks. Piloteerimisse läheme sügisel. 2020 on koolitusprogramm valmis ja plaanis on teha 25 koolitust aasta jooksul, igas ainevaldkonnas viis koolitust. Koolituse lõpuks peab õpetajal valmima õpilugu tema enda poolt valitud teemal, see peab valmima digivahendite abil  ja õpeprotsessi osana. Õpilugu peab olema rakendatav ja koolituse jooksul katsetab õpetaja oma õpilastega õpiloo osi,“ selgitas Triin Kaasik.

Seega aineõpetajad, pange vaim valmis, uuel õppeaastal saab registreeruda „Digivõtme“ koolitustele!

Foto: Unsplash, Jason D

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile

Aasta-aastalt on paranenud eesti keele teise keelena eksamitulemused.

Eesti keele eksami keskmine tulemus oli 62 punkti ja eksamit tegi 6679 eksaminandi. Maksimum tulemuse ehk 100 punkti saavutas sel korral 7 õpilast (2018 – 3 õpilast) üks õpilane sai 0 punkti ning eksam jäi tal sooritamata. Eesti keele riigieksam on toimunud praegusel kujul, kaheosalisena, juba kuus aastat. Aastate jooksul on tulemus olnud stabiilne ning selle aasta keskmine tulemus on sarnane eelmiste aastatega (2018 – 62,2; 2017 – 62,9 punkti).

Eesti keele teise keele riigieksamit tegi sel aastal kokku 2328 õpilast, eksami keskmine tulemus oli 63,6 punkti, mis on aasta-aastalt pisut tõusnud (2018 – 63,4; 2017 – 60,1) ning kasvanud on ka maksimumpunktide saavutanute arv - 100 punkti sai sel aastal 16 õpilast (2018 – 7). Eksamil vähemalt 60% maksimumtulemustest saavutanud eksaminandidele antakse välja eesti keele B2-taseme tunnistus. Sel aastal saavutas B2-taseme 1366 õpilast.

Matemaatikas oli õpilastel võimalik sooritada kas kitsal või laial kursusel põhinev matemaatika riigieksam. Kitsa matemaatika eksami valis 3718 ja laia matemaatika eksami 4467 eksaminandi. Nii nagu eelnevatel aastatel, oli ka sel aastal laia matemaatika eksami valinuid rohkem. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli 36,4 punkti ja laia matemaatika eksami keskmine tulemus 51,1 punkti. Kitsa matemaatika eksami tulemus on eelmise aastaga sarnane (2018–37,4 p), laia matemaatika eksami tulemus on sel aastal pisut langenud, kuid samas suurusjärgus üle-eelmise aastaga (2018 – 55,6; 2017 – 51,8). Kitsa matemaatika eksamil sai 100 punkti sel aastal 2 õpilast (2018 – 8), kuid laia matemaatika eksamil saavutas maksimumpunktid 39 õpilast (2018 – 37). Üks õpilane sai nii laia matemaatika kursuse eksamil kui inglise keele eksamil 100 punkti. 

Võõrkeeleeksamina võisid õpilased teha inglise keele riigieksami või sooritada prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelise eksami. Õpilastel oli võimalus esitada ka tunnistus Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise inglise, prantsuse, saksa või vene keele eksami sooritamise kohta vähemalt B1-tasemel, millega loeti kohustuslik võõrkeele riigieksam sooritatuks. 

Inglise keele riigieksami sooritas kokku 6540 eksaminandi, kellest saavutas B1 taseme 25,5% ja B2 taseme 56,9%. Lisaks esitas Innovele rahvusvahelise inglise keele eksami läbimist tõendava tunnistuse 1314 õpilast.

Prantsuse keele rahvusvahelist eksamit, mis on võrdsustatud riigieksamiga tegi 142, saksa keele eksamit 176 ning vene keele eksamit 229 õppurit. 
 
Sel kevadel toimusid riigieksamid 23. korda ja kuuendat aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksamid. Sel aastal sooritas riigieksameid 9656 eksaminandi.

Sügisel avalikustatakse esmastele tulemustele lisaks 2019. a riigieksamite kokkuvõttev statistika ja põhjalik analüüs. 

Lisainfo riigieksamite kohta on leitav Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Unsplash, Antoine Dautry.

Samal teemal:

• Riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam
• 2019. a riigieksamitele on registreerunud 10179 õpilast

Projekti eesmärk oli õppekäikude abiga suurendada keskkonnateadlikkust kui pädevust õpilaste seas, sealhulgas korraldasid õppekäikudel osalenud õpilased keskkonnakuu jooksu koolis erinevaid õpitubasid.

Põnevaid projektitegevusi jätkus Pärnu Rääma Põhikooli 2. kuni 9. klassi õpilastele.

I kooliastme õpilastel oli võimalus tutvuda oma meelte abil koprarajaga, avastada üle luite raba kui ka tutvuda talulapse tegemistega Eesti ajaloos. Meie meeled aitavad meil tunnetada elu meie ümber – olgem avatud meeltega.

II kooliastme õpilastel oli võimalus uurida kalasid, mõista tervisliku toitumise põhimõtteid, avastada Eesti elukooslusi. Öeldakse, et söömine on ainus töö, mis toidab – seega on oluline, et me sööme enda organismile meelepäraseid toite.

III kooliastme õpilastel oli võimalus oma silmaga näha troopilisi ja lähistroopilisi tarbetaimi; avastada, missugune on meie suhkrutarbimine ning käia jääaja radadel (rändkivid, elustik, liustike pärandus). Taimed on maa kopsud, seega on oluline mõista, kuidas saame meie taimi nende elutegevuses toetada ning mida annavad taimed meile tagasi.

Aitäh klassijuhatajatele, õpilastele, lapsevanematele ja abilistele, kes aitasid kaasa õpilaste keskkonna-alase teadlikkuse kasvule!

Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Teksti saatis Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.