Meeskondadele toimusid töötoad ja koolitusted ning igas koolis käis kohapeal nõustamas haridustehnoloog. Õpitut said õpetajad kohe koolitundides rakendada. DigiKiirendi eripäraks on see, et iga koolimeeskonna teekond on veidi erinev ja pandud kokku just selle kooli vajadusi silmas pidades. Lisaks olid programmis eraldi koolitused koolijuhtidele. 

16. mail toimus Tallinna Ülikoolis programmis osalenud koolide juhtkonna- ja meeskonnaliikmete lõpuseminar „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“. Koolijuhid tutvustasid DigiKiirendi käigus valminud projekte ja tegid kokkuvõtte, kuidas programmis osalemine mõjutas õpetajate ja õpilaste digioskusi. Kuulda sai Võsu kooli, Rakke kooli, Häädemeeste keskkooli, Simuna kooli, Palamuse gümnaasiumi, Viiratsi kooli, Vaimastvere kooli, Lehtse ja Koonga kooli, Laiuse ja Sõmeru põhikooli, Siimusti, Kõmsi ja Kuremaa lasteaed-algkooli, Leie, Kiltsi ja Torma põhikooli digiteekonnast. 

DigKiirendi muutis õpetajate suhtumist

Kokkuvõttes olid koolide meeskonnad DigiKiirendiga väga rahul. Nii mõnedki ütlesid, et alustati suurte kõhkluste ja kahtlustega, aga kiiresti sai selgeks, et digivahendite kasutamises õppetöös midagi hirmsat ei ole, kasvasid oskused, enesekindlus ja julgus uusi vahendeid katsetada. 

Üks koolitajatest, Rapla riigigümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar võttis päeva kokku nii: „Igale koolile on hea sattuda aeg-ajalt digikiirendisse. Osalenud õpetajad ja koolijuhid tõid välja, et nende kuude jooksul muutusid inimeste hoiakud, mitmed hirmud digivahenditega seoses kadusid. Paranes meeskondlik koostöö, muutuma hakkasid õpetajate ja õpilaste suhted. Tekkis julgus katsetada. Mitte midagi ei juhtu, kui katsetuste käigus otsustada, et seda või teist digivahendit me edaspidi siiski ei kasuta.“

Mõned näited koolimeeskondade projektidest

Simuna koolis otsustasid õpetajad teha digikohviku, kus toimuks kolleegilt-kolleegile teadmiste jagamine ja kiirkoolitus. Direktor Kaja Põldmaa tõi välja kolm probleemi, miks nende koolis digikasutus eriti populaarne ei olnud: kehv internetiühendus, oskamatus tehnoloogiliste vahenditega ümber käia, ja kui saab lihtsamalt, miks siis digiga mässata. „Aga õnneks on meie koolis neidki õpetajaid, kes hea meelega digiga mässavad. 11. märtsil alustasime digikohvikuga eesmärgiga arendada õpetajate digipädevust ja innustada digivahendeid tunnis kasutama,“ sõnas Põldmaa. Kokku saadi kord nädalas esmaspäeviti umbes tunniks ajaks. Alguses natuke kohustuslikus korras alanud kohvikuseansid said õpetajate seas populaarseks ja sügisel plaanitakse jätkata. Kooli 12 sülearvutit, 12 tahvelarvutit ja 18 komplekti robootikavahendeid on viimasel ajal igatahes rohkem kasutuses olnud kui varem. 

Palamuse gümnaasiumis katsetati ümberpööratud klassiruumi metoodikat. Direktor Siiri Sõmer sõnas, et metoodikat katsetati pilootgrupis: ajalugu, matemaatika, keeled. Eesmärk oli, et õpilased oleksid paremini õppeprotsessi kaasatud. Alguses oli kahtlusi, kas kogu ettevõtmine on ikka piisavalt digi ja kuidas õpilased ümberpööratud klassiruumi metoodika vastu võtavad. Uus materjal tuleb õpilasel kodus iseseisvalt läbi töötada, tunnis toimub seejärel arutelu ja teadmiste kinnistamine. Lõppkokkuvõttes tõdeti, et massilist üleminekut ümberpööratud klassiruumi metoodikale Palamuse gümnaasiumis praegu ei tehta, aga on hea, kui õpetajad oskavad ja tahavad valida erinevate võimaluste vahel. 

Sõmeru Põhikooli meeskond seadis eesmärgiks digipädevuste arendamise süstematiseerimise -  kuidas edasi minna ja mida on kindlasti vaja teha järgmise kolme aasta jooksul. Kooli õpetajaskonna digioskuste hetkeseisu iseloomustavad kaks märksõna: õppimine ja areng. Vaja on eestvedamist, tehnoloogiavilumuse arendamist, kolleegilt kolleegile õppimist. Juurde on vaja tahvelarvutid, tarkekraani (SMART-tahvlit), põrandaroboteid, lisa arvutiklassi. Suurim probleem ongi, kuidas saada sügisest kooli tööle haridustehnoloog, kes digiteemat juhiks. DigiKiirendis osalemise suurim pluss: suurenes õpetajate huvi kasutada uusi veebipõhiseid keskkondi, programme, äppe; arvutiklass oli pidevalt täidetud, digividinad käigus. Valmis kooli digitaristu arendukava 2020-2023.

DigiKiirendi taustast

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus- ja nõustamisprogramm algas augustis 2018. Pilootprojektis osales kuus kooli: Alu Kool, Risti Põhikool Harjumaalt, Risti Põhikool Läänemaalt, Vasalemma Põhikool, Kullamaa Keskkool ja Hagudi Põhikool. 

DigiKiirendis ongi oluline, et programmis osaleb kooli kogu meeskond. Kaasatud on ka kohalik omavalitsus. Koolitused lähtuvad konkreetse kooli vajadustest, suunavad koolimeeskonda kasutama digivahendeid igapäevases õppetöös ja toetavad koolijuhti uuenduste läbiviimisel. Kooli nõustab haridustehnoloog, kes aitab näha ja kasutusele võtta kooli tehnoloogilisi võimalusi. Koolimeeskonnad saavad külastata tehnoloogiat edukalt rakendavat kooli ning õpetajad soovi korral käia töövarjuks. Lõpptulemusena suureneb õpetaja enesekindlus digivahendite kasutamisel, iga koolimeeskonna liige hakkab paremini nägema oma rolli õpilaste digipädevuste arendamisel ning see on hea baas, et alustada kooli keskse digiplaani loomist.

2019. ja 2020. aasta jooksul saab DigiKiirendis hoogu juurde ühtekokku 60 kooli üle Eesti.

Samal teemal:

• Ühistegevus loob ühistunde
• Risti Põhikool sai DigiKiirendist hoogu juurde
• Internetikasutust tuleb lastele õpetada