Füüsikaõpetaja Elle Klooster ja haridustehnoloog Meeri Sild sättisid arvuteid ja robootikakomplekte lauale. Otsustatud oli, et osalegu üks, kaks või kakskümmend huvilist, töötuba toimub igal juhul. Lapsi tuligi vähem kui oodati, aga kõik kohaletulnud olid tõelised entusiastid. 

Elle Klooster näitas kõigepealt videot ja juhtis laste tähelepanu prügireostusele ja keskkonnale. Kõik lapsed oskasid tuua vähemalt ühe näite – kui ohtlik see on, kui plastik jõuab veekogudesse. Ja siis asutigi Lego WeDo klotsidest ehitama ning programmeerima prügiautot, mis aitaks loodusest prügi ära viia. 

Lego WeDo komplektidega saab ehitada ja programmeerida lihtsaid mootorite ning anduritega Lego mudeleid. Midagi keerulist karta pole vaja: kui laps oskab tavalisi Lego klotse kokku panna ja arvutihiirt käes hoida, siis oskab ta ka WeDo komplektiga ringi käia.

Lego WeDo programmeerimine on mõeldud lastele alates viiendast eluaastast. Programmeerimine tähendab WeDo puhul ette antud pildi järgi arvutiekraanil ikoonide ritta seadmist, mille põhjal objekt hiljem liikuma hakkab. Klotside kokkupanek arendab käelist tegevust, programmeerimine loogilist mõtlemist ja lihtne mootor või andur annab muidu liikumatule Lego klotsihunnikule omamoodi elu. See on laste jaoks uus ja põnev.

Samas oli prügiauto kokkupanek kohati üsna keeruline ja nõudis täpset tööjooniste jälgimist. Karoliina, Franz, Markus ja Arabella olid paaristöö jaganud nii, et üks ehitas ja teine otsis karbist vajaliku detaili välja. Natukese aja pärast tehti vahetust. Õpetajate abi läks kogu aeg vaja: vahepeal tõrkus arvuti; siis oli segadus, kuhu ikkagi kõige väiksem klots tuleb panna. Paar korda pidi õpetaja teisest ruumist detaile juurde tooma. Nutilabori teises ruumis lõppes samal ajal robootikaring. Kaks poissi tulid uudistama, mis töötoas tehakse, ja ehkki Lego WeDo komplektid olid nende jaoks ammused tuttavad, jäid nemadki prügiautot ehitama. 

„Me lasteaias ehitasime ka nendega“, „Ma ei leia ratast, kus ratas on“, „Oota, pane see klots teistpidi“, „Ma otsin heli ka“ ja muu jutuvadin oli tegevusele taustaks. Väike Karoliina oli nii hakkaja, et aitas igaüht, kel ehitamise või programmeerimisega probleeme tekkis. „Sinust saab tulevikus robootikaringi juhendaja,“ kiitis õpetaja Elle Klooster Karoliinat.

Kui prügiauto valmis, tuli see programmeerida prügi kallutama. Prügi tuli samuti Lego klotsidest ehitada. Ikoone seati ritta nii- ja teistpidi, valiti autole mootorimürinat; arvutati sekundeid, kui kiiresti kast kaldu läheb. Üks auto ei tahtnud kuidagi prügi maha kallutada. Lõpuks selgus, et koorem oli liiga raske. „Teil on kergema prügi auto,“ lohutas õpetaja Meeri Sild noori programmeerijaid. 

Poolteist tundi möödus nagu lennates. Väikestele programmeerijatele ja robotiehitajatele pakkus töötuba põnevust, ajude ragistamist ja eduelamust. Nagu Code Weekile kohane, tutvustati programmeerimist lõbusal ja kaasahaaraval viisil. 

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel toimub 6.‒21. oktoobrini 150 tasuta õpituba üle Eesti. Töötubades tutvustatakse lastele ja noortele tehnoloogia kasutamise alg- ja põhitõdesid. Õpitubasid korraldatakse ProgeTiigri programmi toel ning need toimuvad üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames. Vaata lähemalt siit. 

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Ametikooli Code Weeki töötoad ei ole ainult programmeerijatele
• LEGO Education Maker Faire – loo ja leiuta!
• Code Week kutsub kõiki programmeerima

Eestit esindasid seminaril Pille Granovski Ülenurme Gümnaasiumist, Helle Kiviselg Tallinna Järveotsa Gümnaasiumist, Kaia Tamm Põlva Gümnaasiumist ja Lea Netz Tabasalu Ühisgümnaasiumist.

Rahvusvahelisel seminaril uuriti, kuidas eTwinningu abil ettevõtlikkust ja ettevõtlust õpilaste seas arendada ja tegevusi põnevamaks muuta. Ettevõtlusõpe pakub õpilastele teadmisi, oskusi ja praktilist tegevust, et saavutada edu. 

Koostöös erinevate riikidega koostasid Eesti õpetajad neli ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud projekti. “Healthy is happy” ("Terve on õnnelik") on projekt, kus uuritakse erinevatelt maadelt pärit laste toitumisharjumusi, koostatakse retsepte ning luuakse Youtube´i kanal kokandusvideo jaoks. Projekt “Visit my country” ("Külasta minu maad") (Eesti, Slovakkia) on mõeldud  õpilastele vanuses 11-13 aastat. Selles planeeritakse klassiekskursioon partnerkooli riik, mille tarvis tehakse kuluarvestus. Samas tutvustatakse oma maa vaatamisväärsusi partneritele ja lihtsamaid eestikeelseid sõnu. Projekti tulemusena valmib e-raamat, oma riiki tutvustav video ja väike e-sõnaraamat kolmes keeles. Projekt Meie riikide huvitavad tooted” valmib koostöös Eesti, Austria ja Prantsusmaa koolidega. Kaasatud on õpilased vanuses 16- 8 aastat. Projekti eesmärk on oma riigi tuntumate toodete/ brändide/ tööstusharude tutvustamine, milleks kasutatakse videoid, reklaame ja Skype´i seminari tundi. Tõotab tulla põnev periood! Projekti “My first steps to my business dream” ("Minu esimesed sammud unistuse äri suunas") valmis Eesti ja Inglismaa koostöös, kuhu on kaasatud lapsed vanuses 3 kuni 9 eluaastat. Eesmärk on arendada laste mõistmist raha teenimisest ja kasutamisest, esimestest sammudest ettevõtlikuses.

Seminaril toimusid erinevad töötoad, kus õpetajad jagasid oma kogemusi eTwinninguga, tutvuti erinevate veebipõhiste lahendustega, et oma projekti rikastada ning toimus loeng teemal, mis teeb projektist hea projekti. 

Seminar Inglismaal andis palju ideid, mida õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks teha saab. Saime hea keelepraktika, õppisime orienteeruma erinevas kultuuriruumis ning tegema koostööd erinevast rahvusest inimestega. 

Loo saatsid Koolielule Pille Granovski Ülenurme Gümnaasiumist, Helle Kiviselg Tallinna Järveotsa Gümnaasiumist, Kaia Tamm Põlva Gümnaasiumist ja Lea Netz Tabasalu Ühisgümnaasiumist.

Samal teemal:

• eTwinningu multiprojektid tulevad taas
• eTwinningu koolitus algajatele 2.-3.11 Haapsalus
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima

Nüüd on hea võimalus sügis- ja talveõhtutel meenutada, kes on suguvõsa kõige suurem naljahammas või kuulata, mida ema-isa oma koolipõlve viguritest julgevad rääkida. Või vanaemale-vanaisale külla sõita ja pärast toredatest vanamoodsatest ütlemistest uurimistöö kokku kirjutada. Kirja tasub panna ka kõik naljakad lood, mis rasketel aegadel sugulastele toeks on olnud. Nii saame teada, millises Eestimaa paigas see kõige suurema huumorimeelega rahvas elab.

Võistluse korraldajad ootavad 3.-6. klasside õpilaste käsitsi kirjutatud individuaalseid uurimistöid 1. märtsiks 2019 Järvamaa Muuseumi aadressil Lembitu 5, Paide, 72702. Võistlustööle palume lisada juhendaja telefoninumber ja meiliaadress.

Kodu-uurimistöö koostamise juhendi leiavad huvilised Eesti Lugemisühingu www.lugemisyhing.ee ja Järvamaa Muuseumi  www.jarvamaamuuseum.ee kodulehelt.

Kokkuvõtteid tehakse 2019. aasta septembrikuus Järvamaal toimuval tänupäeval.

Küsimustega võite julgesti pöörduda aadressidel lugemisyhing@gmail.com või tiinakivimae@gmail.com.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• 100 väikest kodu-uurijat peavad Järvamaal tänupäeva
• Parimad väikesed kodu-uurijad selgunud

„Viieaastane ressursisäästu konkursi Negavatt korraldamise kogemus on näidanud, et tänapäeva noortel on piisavalt innovaatilisi ja sisukaid mõtteid, kuidas meid ümbritsevat keskkonda hoida. Soovime ka väiksematele anda võimaluse oma mõtetega välja tulla," selgitab mini Negavati korraldamise vajadust KIKi juhataja Veiko Kaufmann. „Loodame, et sütitame lastesse indu ja tahet koos koolikaaslaste, õpetajate ja lapsevanematega leida väiksematele ja suurematele keskkonnamuredele lahendusi. Miks mitte ei võiks praegusest mini- Negavati osavõtjast kunagi saada suure Negavati konkursi võitja.“  

Konkursile oodatakse klippe, mis pakuvad lahendusi erinevatele keskkonnaalastele probleemidele, näiteks kuidas säästa vett, aega, paberit, elektrit, toitu, jäätmeid või hoida mõnel muul moel meid ümbritsevat keskkonda. Konkursil osalemiseks tuleb moodustada vähemalt 3-liikmeline meeskond ja luua kuni 2-minutiline videoklipp, kus kirjeldatakse ära probleem ning pakutakse välja lahendus. Seejärel tuleb video mini Negavati kodulehel registreerida. Konkurss toimub kahes vanusekategoorias: I-III klasside ja IV-VI klasside õpilased. Osaleda võib ka terve klassiga ning kasutada nii õpetajate, noorsootöötajate, huviringide juhendajate kui ka lapsevanemate abi. Konkursil saab osaleda kuni 4. novembrini 2018.

„Konkursile saabunud tööde hindamisel arvestatakse eelkõige laste oskusi videos kirjeldada keskkonnaprobleemi olemust ning sellele väljapakutud lahendust,“ selgitab Negavati projektijuht Kadi Mitt parimatest parimate väljaselgitamist, jätkates, et lahendus ei pea olema tingimata midagi uut ja innovaatilist. „Saame ka lihtsate ja igapäevaste tegevuste ning käitumismustrite muutmise kaudu anda oma panuse koduümbruse paremaks muutmiseks. Mis saaks olla veel parem, kui õpetame lapsi juba praegu kitsaskohti märkama, et tulevikus oleksid nad juba teistele ise eeskujuks.“

Videokonkursi mõlema vanusegrupi võitjad saavad kuni 700 euro ulatuses reisiraha mõne keskkonnaharidusega seotud muuseumi, õppekeskuse, ettevõtte külastuseks või loodusmatka läbiviimiseks. Auhinnata ei jää ka teised esikolmikusse tulnud meeskonnad. Konkursi võitjad selgitavad välja KIKi töötajad. Eriauhinnad lemmikutele panevad välja Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus ning Rimi Eesti Food AS. Lisaks loositakse kõikide osalejate vahel välja nutitelefon uute ja ägedate videote tegemiseks.

Täpsemad konkursi tingimused leiab mini Negavati kodulehelt ning infot jagab ka Negavati projektijuht Kadi Mitt (kadi.mitt@kik.ee, 52 42 602).

Allikas: KIKi pressiteade. 

Seminar toimus neljapäeval, 11. oktoobril Tallinna loomaaia konverentsikeskuses. Päeva moderaator, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter visandas sissejuhatuseks päeva läbiva teema. Tehnoloogia on vaid vahend eesmärgini jõudmiseks. Kuidas mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada?

Ülevaade tehnoloogiatrendidest

Marit Dremljuga-Telk HITSAst ja Kairit Tammets Tallinna Ülikoolist tegid ülevaate tehnoloogiatrendidest siin ja praegu: mis on koolidesse juba jõudnud, mis on tulekul. Tehnoloogiatrendide seire on üks HITSA tegevussuundi. 

Esinejad tõdesid, et asjade internet on kindlalt Eesti haridussüsteemis oma kohta otsimas. „Asjade internet – see osa internetist, kuhu kuuluvad andmesidevõrgu kaudu ühendatud füüsilised esemed, mille sisse on ehitatud elektroonika riistvara, tarkvara, andurid, ajamid,“ sõnas Kairit Tammemets. Asjade internet on teisisõnu targad esemed meie kodus, koolis, töökohas: kohvimasin, mis teeb soovitud ajaks kohvi valmis; külmkapp, mis meenutab, et piim on otsas; küttesüsteem, valvesüsteem, robot-muruniitja, nutiteler jne jne. 

Koolist võib nimetada interaktiivseid tahvleid, 3D-prinetereid, kõike robootikaga seotut. Aga juba katsetatakse koolides ka nutirõivaste komplekte või väikeseid teaduslaboreid, kus andurite abil saab täpse ülevaate näiteks koolimaja kliimast: temperatuur, õhuniiskus jms. 

Virtuaal- ja liitreaalsus on leidnud õppetöös oma koha. „Võib öelda, et üle poolte koolidest on kasutanud virtuaal- ja liitreaalsust, kavatsevad kasutada või kasutavad hetkel,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Virtuaalreaalsus võimaldab uurida objekte või protsesse, mis muidu ei oleks võimalik. Näiteks olla keset orkaani või vaadata sõna otseses mõttes inimese sisse. Liitreaalsuses on ühendatud tegelikkus ja virtuaalsed objektid, seda kasutatakse näiteks disainis. 

Üks trend on suurandmed, andmeanalüütika. „Koolid näitavad üles huvi, aga praegu on teema neile siiski võõras ja katsetused harvad,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Ta lisas, et asjade internet, kasvõi andurid, mida kasutatakse õppetöös, koguvad andmeid ka siis, kui me neid üldse ei küsigi. Kooli kontekstis võibki neid nimetada suurandmeteks ja õppida neid kasutama. „Tulevikus on suurandmed, oskus nendega midagi teha üks õppetöö sisu, see on vajalik tulevikuoskus,“ sõnas ta. 

Tehisintellekt on koolides pigem alles lapsekingades tehnoloogia. Samas peavad koolid seda üheks olulisemaks tehnoloogiatrendiks. Õppetöös aitaks tehisintellekti kasutamine näiteks õpilastele kiiremat tagasisidet anda, eriti kui õpilane kipub tegema üht ja sama tüüpi vigu. 

Mäng kui sild digimaailma ja füüsilise maailma vahel

Professor Judith Ackermann (Fachhochschule Potsdam) rääkis hübriidmängudest, kus on kokku disainitud digivahendid ja reaalne tegevus reaalses ruumis. See kõik kannab hariduslikku eesmärki. Näiteks aitab mõnd õppetöö teemat paremini omandada või näitab probleeme ootamatu nurga alt. Mängud aitavad luua silda digitaalse ja füüsilise maailma vahel. Ta tõi näiteks mängu Get Super – kuidas saada kangelaseks. Õpilastel tuli läbida rahvusvahelise superkangelaste ülikooli tunnid, et saada superkangelaseks. Mängijad justkui teadsid, kuidas mäng hakkab kulgema ja mis ülesandeid täita tuleb, aga nad ei teadnud midagi mängu ootamatust lõpust. Nad said mängu käigus „supervõimeid“ juurde, aga ei taibanud kohe, et iga lisandunud „võime“ teeb tegutsemise raskemaks (näiteks prillid, mis moonutasid vaadet). Ja lõpuks selgus, et tegelikult anti neile kogeda mängu jooksul alkoholi kõrvalmõjusid: kuidas näeb ja tajub maailma alkoholi liigtarbinud inimene. Seda ei osanud mängijad oodata, nad olid nii haaratud ülesannete täitmisest. 

Tehnoloogiat ei saa koolis ära keelata

ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum arutles koos kuulajatega, kuidas tehnoloogia kujundab hariduse tulevikku. Tehnoloogia on kõikjal, sisuliselt meil puudub võimalus igavust tunda. Samas on tehnoloogiast kõigile kasu, kui mõelda kasvõi pangatoimingutele. Erinevad põlvkonnad suhestuvad tehnoloogiaga erinevalt, tõdes esineja. „Mina saan nutiseadmes kõik tehtud, aga jälgin juhendeid, mul ei tule asjad intuitiivselt. 7-aastane orienteerub nutivahendites vabalt. Tehnoloogia kasutamine ei ole tema jaoks midagi, mida tuleb õppida, see on sama loomulik kui hingamine. Nii et mõelda, kas äkki keelata koolis midagi ära on sama, kui keelata õpilastel hingamine,“ ütles Salum. „Tuleb aru saada, mis kasu on tehnoloogiast õpilasele, kuidas see muudab hariduse paremaks. Tehnoloogiat peab kasutama, sest õpilaste jaoks on see igapäeva loomulik osa. Ja tänapäeval ei saa enam ühelgi elualal hakkama, kui puuduvad tehnoloogilised pädevused. Sellest sõltub noorte töökoht tulevikus. Tehnoloogia võimaldab omas tempos õppida, võimaldab teha hästi koostööd.“

Värkvõrk on koolides kohal

Melika Kindel Kolga Koolist rääkis värkvõrgust ehk asjade internetist koolis. „Värkvõrk on koolides kohal. Värkvõrgu seadmeid aina lisandub. Kuidas neid õppetöös efektiivselt kasutada? Jagan väikese maakooli kogemusi.“ Kool osaleb SA Innove ESFi projektis „Innovatoorium. Tark koolimaja värkvõrgu abil“. Projektipartnerid on Väätsa Põhikool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Valga Gümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. „Kõikidel koolidel oli katsetada üks komplekt nutikaid seadmeid: teaduslabor, nutiriiided, digikunsti kohver, kehaandurite kohver, ruumiandurite kohver. Meie saime testimiseks teaduslabori,“ sõnas Melika Kindel. Mõte oli, et edaspidi on kool oma piirkonnas mentorkool teaduslabori kasutamise asjus. Komplektis olid andurid, digitaalsed mikroskoobid, haridusrobotid Ozobot jpm. „Aprilli teisel poolel algas piloteerimine. Kevad on koolis kõige kiirem aeg, tuli pead murda, kuidas tegevused kooliellu sisse seada. Jooksvalt jagasime teiste koolidega kogemusi. Et teaduslabor oli kõigi jaoks uus, siis õpilased aitasid õpetajaid. Nad said nii paremini selgeks seadme olemuse ja leidsid viise, kuidas seda õppetöös kasutada,“ ütles esineja. Kokkuvõttes on projekti eesmärk äratada õpilastes huvi  tehnika ja tehnoloogia ning eluliste probleemide lahendamise vastu, populariseerida inseneri elukutset. Õpilaste jaoks muutuvad loodus- ja täppisteaduste tunnid huvitavamaks ja kaasavamaks. 

Seminari teised teemad ja esinejad olid näiteks „Mõtleme pedagoogikale teisiti – digiõppevaramu“ (Jüri Kurvits, Tallinna Ülikool); „Robotex – loojate kodulava“ (Ave Laas, RoboTex); „Õpilane kui looja ja leiutaja“ (Terje Tuisk, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) jt. 11. oktoobril toimunud seminari Võrgustik Võrgutab ettekanded on  varsti järelvaadatavad siin. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminarisarja Võrgustik Võrgutab uus õppeaasta algab 11. oktoobril
• Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid

18. oktoobril kell 17.00-18.00 toimub veebiseminar “Informaatika digiõpik II kooliastmele”,  kus selle autorid tutvustavad digiõpiku õppematerjale ja teemasid: digimeedia, programmeerimine ja digihügieen. Tule ja saa teada, mis on digiõpik ja kuidas seda õpilastega kasutada saab. Registreeri siin. 

30.10 kell 17.00-18.00 toimub veebiseminar “Informaatika digiõpik I kooliastmele”,  kus selle autorid tutvustavad digiõpiku õppematerjale ja teemasid: digikunst, kood, digitaalne ohutus. 

Tule ja saa teada, mis on digiõpik ja kuidas seda õpilastega kasutada saab! Registreeri siin.

Samal teemal:

• Tasuta digiõpikud jõuavad koolidesse
• HITSA avas IT-teemalise foorumi haridusasutustele

Elutööpreemia auhinda üle andes sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps: “Igal inimesel on oma elu ja oma töö, kuid mõni inimene on kõnetanud kogu ühiskonda palju rohkem kui teised. Tänavune laureaat on Eesti üks tuntumaid mõtlejaid, teadlasi ja humaniste, kes teinekord esitab küll ebamugavaid küsimusi, kuid selle eesmärk on kutsuda üles märkama, diskuteerima ja lahendusi leidma.” Minister tõi esile, et Vooglaiu panus Eesti ellu on olnud suur ja väärib tunnustust. “Tema loenguid kuulavad ja tema raamatuid loevad inimesed väga erinevas vanuses. Ta on teinud palju selleks, et Eestis elaks ja toimetaks tark ja tegus rahvas,” lausus Reps.

Lisaks elutööpreemiale anti pidulikul galal “Eestimaa õpib ja tänab” välja aastapreemiad üheksas kategoorias ning tunnustati ka Eestile rahvusvahelistel konkurssidel tunnustust toonud õpilasi ja parimat juhendajat.

Mailis Reps avaldas heameelt, et tänavu jõuti nii kaugele, et õpetajaid tunnustatakse nüüd ja edaspidi riiklike hariduspreemiatega: “Riigi juubelile vääriliselt anname täna siin saalis esmakordselt üle riiklikud hariduspreemiad parimatele õpetajatele ja haridustöötajatele, kes on valitud enam kui 1300 kandidaadi hulgast ja kes on kõik oma valdkonna tippspetsialistid, säravad, pühendunud ja võimekad inimesed. Tunnen teie üle uhkust ja mõtlen teie igapäevatööle nii tänuliku lapsevanemana kui ka ministrina.“

Aasta Õpetaja 2018 laureaadid: 

Elutööpreemia: Ülo Vooglaid 
Aasta lasteaiaõpetaja: Birgitta Tints (Tallinna Tammetõru Lasteaed) 
Aasta klassiõpetaja: Malle Mager (Vinni-Pajusti Gümnaasium) 
Aasta klassijuhataja: Kadi-Ly Jaansalu (Põltsamaa Ühisgümnaasium) 
Aasta põhikooli aineõpetaja: Mart Soobik (Tallinna 21. Kool) 
Aasta gümnaasiumiõpetaja: Villu Raja (Tallinna Reaalkool) 
Aasta kutseõppeasutuse õpetaja: Merit Karise (Kuressaare Ametikool) 
Aasta õppejõud: Merle Kolga (Tartu Tervishoiu Kõrgkool) 
Aasta tugispetsialist: Inga Brin (Tartu Hiie Kool) 
Aasta õppeasutuse juht: Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) 
Aasta hariduse sõber: Palamuse pritsumehed (Palamuse Vabatahtlik Päästekomando) 
Haridusasutuse aasta tegu: Eesti Koolide Teadusteatrite Festival (Ave Vitsut ja meeskond, Viljandi Gümnaasium) 
Aasta parimad õppurid: Mairold Mänd ja Erik Rüütel (Räpina Aianduskool), Marit Kutman (Tartu Kesklinna Kool), Kristjan Kannukene (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). 
Aasta juhendaja: Rudolf Bichele (Tartu Ülikool) 

Aasta õpetaja konkurss sai alguse tänavu kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku laekus 1365 kandidaati. Järgmise sammuna asusid tööle maakondlikud komisjonid, kelle arutelude tulemusel jõudis finalistide vooru 190 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valisid riiklikud komisjonid iga kategooria 3 nominenti, kelle seast selgusid täna, 14. oktoobril laureaadid.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Allikas ja foto: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi Ploom märkis, et igaüks saab anda oma panuse, et parimad ettevõtlusõppe edendajad pälviksid tähelepanu ja tunnustuse. „Tunnustamise eesmärk on tõsta esile tublisid inimesi, kes ettevõtlusõppesse panustavad oma põhitöös või hoopis muude kohustuste kõrvalt,“ ütles Ploom. „Koolides pööratakse aasta-aastalt aina rohkem tähelepanu ettevõtlusõppele ja noorte ettevõtlikkuse arendamisele, kuna mõistetakse, et praktiline õpe on sild teadmiste ja päriselu vahel ning parandab noorte kohanemisvõimet ja hakkamasaamist tööturul.“

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu teist korda.

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe edendaja tunnustatakse meeskonda, organisatsiooni või asutust, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlusõppe arendamisse ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Tiitliga aasta ettevõtlik õpetaja tunnustatakse ettevõtluse või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga aasta ettevõtlusõppe mentor tunnustatakse ettevõtjat või ettevõtlikku töötajat, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.

Tiitliga aasta ettevõtlik õppur tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlusõppes moodustatud meeskonda, kes on ettevõtlusõppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi.

Tiitliga ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tunnustatakse isikut, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlusõppe programmi tegevustesse ja arendamisse  ning kelle tegevused väärivad esiletõstmist ja levitamist.

Laureaadid valib programmi esindajatest koosnev komisjon, võitjad kuulutatakse välja 27. novembril.

Tunnustuskonkursi statuut ja kandidaadi esitamine (www.ettevõtlusõpe.ee/tunnustus). 

Allikas ja foto: ettevõtlusõppe programmi pressiteade.

Samal teemal:

• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile
• Innovest saab toetust taotleda koolide ettevõtlusõppe mitmekesistamiseks

Gümnaasiumi ja kutsekooli noortele mõeldud töövarjupäev toimub tänavu 15. novembril. Tartumaa Rajaleidja keskus on maakonna noortele töövarjupäeva korraldanud juba viis aastat järjest. „Aastast aastasse on olnud meie eesmärk ja soov anda noortele vajalik kokkupuude töömaailmaga. Kuna nad seisavad peagi oluliste karjäärivalikute ees edasiõppimise otsuste näol, siis töövarjupäeva kogemus võib nende valikute langetamist tuntavalt lihtsustada,“ selgitab Tartumaa Rajaleidja keskuse karjäärispetsialist Heidi-Maarja Melts.

Möödunud aastatel osalenud noorte tagasisidest tuleb samuti välja, et töövarjupäev andis neile vajaliku selguse, näiteks kinnistades juba varemalt tärganud huvi konkreetse eriala vastu või saades aru, et ettekujutus meelepärasest ametist ei peagi paika. „Mõlemal juhul on töövarjupäev teeninud oma eesmärki, sest noorel on otsustamise hetkel vajalik ja vahetu kogemus käes,“ ütleb Heidi-Maarja Melts ja julgustab seetõttu kõiki Tartumaa noori tegutsema ja kandideerima.

Töövarjutamiseks on valikus üle 200 erineva ameti väga erinevatelt elualadelt. Jäätisemeister, fotograaf, kultuurikorraldaja, psühholoog, huvijuht, apteeker, lennujuht, lavastaja, tarkvara analüütik, vanglatöötaja ja kohtunik – see on vaid käputäis kõigist põnevatest erialadest, kellega on kokkulepitud juba sõlmitud. Nii jääb noortel üle vaid valik langetada ja kandideerida.

Töövarjuks kandideerimine on Innove kodulehel avatud 30. oktoobrini ja selleks on noorel vaja kirjutada ka motivatsioonikiri. Töövarjupäeva ürituse all Facebookis jagavad karjäärinõustajad ka näpunäiteid edukaks kandideerimiseks, tutvustavad erinevaid ameteid ning tööandjaid, kes töövarju võtavad jne.

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Enam kui pool tuhat põhikoolinoort saab oktoobris töövarjuks minna

"Koolil on õigus ja kohustus kaitsta nii õigust õppida kui ka õigust õpetada," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Ideaalses olukorras saavad vanemad, kool ja õpilased igapäevareeglites omavahel kokkuleppele. Paraku ei saa sellele alati toetuda ja seepärast täpsustamegi seaduses õpetaja õigusi olukorras, kus õpilase käitumine on kas õppimist või õpetamist häiriv või ohtlik. Kindlasti ei ole tegu sätetega, mida on vaja tihti kasutada, kuid õpetajad on muudatuste vajalikkusele korduvalt tähelepanu juhtinud ja seepärast teemegi seaduses piirid selgemaks."

Eelnõuga täiendatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust nii, et põhikooli ja gümnaasiumi direktoril või tema poolt määratud pädeval isikul tekib teatud tingimustel õigus võtta hoiule esemed ja ained, mis on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt koolis keelatud ja vaadata läbi õpilase valduses olevaid asju ja õpilase kasutuses olevat kappi.

Tegemist ei ole täiendava kohustusega, kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt oli kooli kohustus ka seni tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimne ja füüsiline turvalisus. Küll aga märgib eelnõu senisest selgemalt maha vastutuse ja õiguste piirid turvalisuse tagamisel. Korrakaitsetöö on politsei vastutusalas.

Eelnõu ettevalmistamist alustati 2015. aastal. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.