Eesti koolides on VOSKi kasutamisel võrreldes teiste Euroopa koolidega vähe piiranguid


Avaldaja:Madli Leikop16. Jaanuar 2018

European Schoolneti võrgustik andis välja infokogumiku, mis sisaldab nii tehnilisi kui sisulisi nõuandeid koolidele, kes kasutavad või plaanivad kasutada VOSKi ehk õpilased võtavad tundi oma seadme kaasa.

„Bring Your Own Device (BYOD) for Schools“ on European Schoolneti kodulehelt leitav nii täismahus tekstina kui taskuväljaandena.Trükise sihtrühm on ennekõike koolide juhid, haridustehnoloogid ja IT-töötajad, kes otsivad praktilist sissejuhatavat nõu VOSKi tehniliste aspektide kohta. 
 
VOSK hariduses tähendab seda, et kool lubab õpilastel, õpetajatel, üliõpilastel, õppejõududel oma isiklikku mobiilset seadet (sülearvuti, tahvelarvuti, nutitelefon jne) kasutada tunnis või loengus kui õppimist toetavat vahendit (infootsing, äppide kasutamine, programmeerimine jne). Probleemid VOSKi haldamisel ja kasutamisel on väga erinevad ja sõltuvad paljudest teguritest nagu nutiseadmete kasutamise tavad, seadusandlus, koolide infrastruktuur või IT-ekspertide olemasolu koolis. Koolid võivad kohaldada VOSKi puhul piiranguid, näiteks lubada ainult teatud seadmeid või mudeleid. Alternatiivina võivad koolid kehtestada minimaalsed nõuded sellele seadmele, mis on VOSKina kasutusel. 
 
Bring Your Own Device (BYOD) for Schools“ annab koolijuhtidele ja IT-administraatoritele asjakohast tehnilist teavet, mis võimaldab neil analüüsida, kavandada ja pidevalt jälgida VOSKi kasutamise tehnilisi aspekte ja tagajärgi, aga toob ka näiteid koolide parimatest praktikatest.  
 
Väljaande initsiaator on European Schoolneti juures tegutsev interaktiivse klassiruumi töötühm (Interactive Classroom Working Group, ICWG), toetasid tehnoloogifirmad Acer ja GSMA. 
 
Clipboard03.jpg
 
Siinkohal mõned näited, mida tõid koolid intervjuudes välja seoses VOSKiga. 
 
- Kui plaanite rakendada koolis VOSKi poliitikat, on oluline, et pedagoogilised eesmärgid oleksid kokku lepitud ja kõigile arusaadavad ning õpetajad saaksid vajalikku tuge enne seda, kui keskendutakse seadmete kasutamise tehnilistele üksikasjadele. 
 
- Tuleb läbi vaagida kõik tehnilised küljed, mis VOSKi rakendamisega seonduvad. Näiteks kui kohalik internetiteenuse pakkuja ei suuda tagada piisava võimsusega - lairibaühendust, siis ei saa ka VOSKist asja. Koolid, mis rakendavad 100% VOSKi, vajavad väga kiiret ja suure läbilaskevõimega internetiühendust. 
 
- WiFi, mis sobib kontorisse, ei ole mõeldud kasutamiseks klassis korraga paarikümnele õpilasele. Kui plaanite VOSKi, vaadake üle WiFi leviala (või olemasolu) oma koolis. 
 
- VOSK-seadmed ja õpilased peavad olema kaitstud potentsiaalsete veebipõhiste riskide eest. See on murekoht  ja tehniline väljakutse igale koolile sõltumata riigist. 
 
Eestist aitasid materjali valmimisele kaasa Pärnu Vanalinna Põhikooli IT-juht Väino Tuisk ja haridustehnoloog Diana Veskimägi
 
Diana Veskimägi: 31. jaanuaril 2017 kirjutas mulle Jill Attewell organisatsioonist Technology & Learning Professional Associates. Ta palus osaleda European Schoolneti uuringus, mis oli kogumas andmeid personaalsete nutiseadmete kasutamise kohta klassiruumis. Eesmärk oli töötada välja juhend VOSKi ehk võta oma seade kaasa lähenemise kohta koolis. Sobivate koolide leidmiseks pöörduti HITSA poole ning HITSA toonane juhatuse liige Ene Koitla pakkus välja meie kooli ja minu kontaktid. 
 
Intervjuu toimus Skype´is ja see õnnestus alles teisel katsel. Nimelt esimese intervjuu ajal läks teisel poolel kontoris elekter ära. Lisaks minule osales intervjuus ka inglise keele õpetaja Ave Soodla. Tehnilistele küsimustele vastas meie IT-juht Väino Tuisk. 
 
Huvi tunti selle vastu, kas koolis on kõigile kättesaadav internetiühendus ja millised on selle kasutamise reeglid. Kuna intervjuu tegemise ajal oli meie koolimaja remondis ning viibisime asenduspinnal, kus praktiliselt puudus toimiv internetiühendus, siis selgitasimegi, et WiFi puudumisel kasutatakse klassides tihtipeale õpilaste endi loodud hotspot ühendusi. See tõstatas kohe uued küsimused – kuidas vanemad sellele reageerivad, kas kool kompenseerib kuidagi õpilasele kulud jne. Selgitasime, et päris paljudel õpilastel on suure mahuga 4G ja nad hea meelega jagavad seda vajadusel. See on puhtalt vabatahtlik ja kohustust ei ole kellelgi seda teha. Ühtegi probleemi ega diskussiooni pole meil sellest tekkinud. 
 
Huvi tunti ka selle vastu, kuidas tunnis nutiseadmeid kasutatakse ning millised on reeglid. Meie koolis ühtset reeglit pole ja iga õpetaja otsustab ise, kas tema tunnis seadmeid kasutatakse või mitte ja millistel tingimustel. Kindlasti ei pea õpilase telefon tunni ajal olema laual, kui seda parasjagu vaja pole, vaid see palutakse välja võtta siis, kui seda läheb vaja õppetöös.
 
Lisaks tunti huvi kooli tehnilise varustatuse kohta: milliseid võrguseadmeid kasutatakse, mis pilveteenuseid kasutatakse jne.  
 
Küsiti ka seda, kas koolis pakutakse õpilaste seadmetele tehnilist tuge. See küsimus oli päris huvitav meie endi jaoks ja pani lausa mõtlema, et kas peaksime pakkuma? Vahel mõni õpilane on pöördunud oma telefoni või tahvelarvutiga haridustehnoloogi poole, aga need on üksikud juhtumid. Enamasti saadakse kõik probleemid lahendatud oma klassikaaslaste või koduse toe abil. 
 
Kõige enam jäi pärast kogumikuga tutvumist silma see, et kui meil Eestis on igal koolil vaba voli katsetada erinevate strateegiatega, kuidas digiseadmeid koolis kasutatakse ja ka riiklikult on see soositud, siis mujal Euroopas on süsteem valdavalt üsna range ning keelde ja piiranguid on palju.
 
Meil on koolis nüüdseks piisav varu tahvelarvuteid ning see on vähendanud VOSKi kasutamise vajadust. Iga õpilane võib kooli kaasa võtta oma isikliku tahvelarvuti, kui ta eelistab selle kasutamist kooli omale. Enamasti on õpilastel igapäevaselt taskus siiski nutitelefon ning kooli WiFi võrku saavad nad alati vabalt kasutada (mõningate tehniliste piirangutega, nagu sotsiaalmeedia, p2p andmevahetus jne). Kahjuks on paljudel õpilastel telefonides vaba mälumahtu üpris vähe ning seetõttu on uute rakenduste allalaadimine tunnis tülikas. Omi seadmeid kasutatakse peamiselt infootsinguks või mõne veebipõhise keskkonna kasutamiseks. 
 
Bring Your Own Device (BYOD) for Schools“ on huvitav kogumik ja kindlasti soovitaksin sellega tutvuda kõikidel koolidel – nii neil, kes on oma digitee alguses kui neil, kes planeerivad läbi viia uuendusi. Ka neil, kellel kõik juba suurepäraselt toimib, et lihtsalt oma silmaringi laiendada. 
 
Fotod: Terje Lepp; ekraanitõmmis. 
 
Samal teemal: